Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Kirjanduselu Eestimaal 1940.-1950. aastaltel

3,388 views

Published on

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Kirjanduselu Eestimaal 1940.-1950. aastaltel

  1. 1. <ul><li>Merlyn Helen Kaurit </li></ul><ul><li>Liis Rätsep </li></ul><ul><li>Kädi Ämarik </li></ul><ul><li>GAG 2011 </li></ul>
  2. 3. <ul><li>1. sept 1939 algas II ms </li></ul><ul><li>28. sept 1939 sõlmis Eesti valitus NSVL-ga vastastikuse abistamise pakti </li></ul><ul><li>6. aug 1940 võeti Eesti NSVL-i koosseisu </li></ul><ul><li>Kahe epohhi ristumise aeg – valitsesid eestiaegsed mõtted, mida kujundati nõukoguliku mõttelaadi kaudu ümber sotsialistlikuks. </li></ul>
  3. 4. <ul><li>uus kord - marksismi-leninismi õpetus(võitlus helgema tuleviku eest) </li></ul><ul><li>Kommunistlik homne köitis paljusid loovinimesi kogu maailmas </li></ul><ul><li>Nõukogude müüte uskusid 20. sajandi suurvaimud Shaw, Rolland, Feuchtwanger jpt </li></ul><ul><li>Pealesunnitul asendil ning ülemaailmse pahempoolsuse mõjutusel astusid mainekad eesti kirjanikud uue korra teenistusse. </li></ul>
  4. 5. <ul><li>Sütiste värssromaan “Maakera pöördub itta” </li></ul><ul><li>Pettekujutelmad haihtusid ruttu </li></ul><ul><li>Valdav osa eesti kirjanikest ei läinud režiimi teenistusse, jäi äraootavale seisukohale </li></ul><ul><li>Kirjanikke vapustas terror – 14. juuni 1941 toimunud küüditamine </li></ul><ul><li>Jüri Parijõgi mõrv </li></ul>
  5. 6. <ul><li>Ideoloogiline kontroll </li></ul><ul><li>Kaotati erakirjastused, riigistati kogu kirjastustegevus </li></ul><ul><li>Koostati keelustatud teoste nimekirjad, algas raamatute hävitamine </li></ul><ul><li>Endise nime all jäi ilmuma ainult Looming (toimetaja Tuglas) </li></ul><ul><li>Suleti Varamu </li></ul><ul><li>Asemele asutati Viisnurk (toimetaja Aadu Hint) </li></ul><ul><li>Sirp ja Vasar – nõukogude kirjanduse ja kunsti propageerimine </li></ul>
  6. 7. <ul><li>Suurendati raamatute tiraaže ja alandati hindu </li></ul><ul><li>Ligi poole ilmunud raamatutest ühiskondlik-poliitiline kirjandus </li></ul><ul><li>Vene autorite artiklid marksistlik-leninistlikust esteetikast, sotsialistlikust realismist </li></ul><ul><li>Teiste NSVL rahvaste kirjandust tutvustavad kirjutised </li></ul><ul><li>Muu maailma kirjandus jäi tagaplaanile </li></ul>
  7. 8. <ul><li>4 romaani ja 4 novellikogu, 2 memuaarteost </li></ul><ul><li>Valitsesid endiste aegade meeleolud- teosed olid juba varem alustatud </li></ul><ul><li>Ristikivi “Võõras majas” </li></ul><ul><li>Kirjandus- ja kunsitalase nädalalehe Vasar ja Sirp novelli- ja luulevõistlus </li></ul>
  8. 9. <ul><li>Ilmus perioodikas </li></ul><ul><li>Uudisluule peateemaks toimuv sotsiaalne pööre mitmest rakursist, läbi mitme alateema </li></ul><ul><li>Töö- ja tähtpäevaluuletused, massilaulu viljelemine </li></ul><ul><li>Nõukogude vene luulel suured mõjud eesti luulele (Majakovski, Blok) </li></ul><ul><li>Avaldati vabariigiaegset luulet (Alle, Adamson) </li></ul>
  9. 10. <ul><li>Kärner – juubeldav stiil: &quot;Võitluslaule&quot;, &quot;Valitud luuletused” </li></ul><ul><li>Sütiste – reportaažlik stiil: poeem &quot;Maakera pöördub itta” </li></ul><ul><li>Sütiste – rahvaste sõpruse teema: “Gruusiale” </li></ul>
  10. 11. <ul><li>Suur rõhk teatri arendamisele – nõukoguliku ideoloogia propageerimine </li></ul><ul><li>Repertuaaripuudus </li></ul><ul><li>Lavastati Gorki teoseid, liisaks kaasaegseid nõukogude kirjanike töid. </li></ul><ul><li>Teemadeks revolutsioonilised sündmused, indiviidi ümberkasvamine nõukogude inimeseks jne </li></ul><ul><li>Rahvuslikust klassikast lavastati Kitzberg &quot;Laurits&quot;, Vilde &quot;Side&quot;, Tammsaare &quot;Kuningal on külm&quot; </li></ul>
  11. 13. <ul><li>14. juuni 1941 – I suurküüditamine </li></ul><ul><li>22. juuni 1941 algas sõda </li></ul><ul><li>Eestlased sõdivate jõudude ridades </li></ul><ul><li>Evakueerumine ja pagulus </li></ul>
  12. 14. <ul><li>ENSV Riiklikud Kunstiansamblid Jaroslavlis (märtsis 1942) – J. Semper </li></ul><ul><li>Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1943.a - Barbarus </li></ul><ul><li>Visnapuu, Gailit ja Mälk. </li></ul><ul><li>Saksa okup. hoiduti koostööst võõrvõimuga </li></ul><ul><li>Vaikne vastupanu- orientatsioon Inglismaale </li></ul><ul><li>Raamatuid ilmus paberipuudusel vähe. </li></ul><ul><li>Tagasilangus </li></ul><ul><li>Lihtsustatud vabavärss </li></ul>
  13. 15. <ul><li>Ilmumise lõpetas “Looming”, “Eesti Kirjandus” </li></ul><ul><li>Kahe kirjandusliku albumi &quot;Ammukaar&quot; ilmumine </li></ul><ul><li>&quot;Ammukaare&quot; I number (1942), II album (1943) </li></ul><ul><li>Päevalehed – luule, lühiproosa, uudisloomingu arvustus </li></ul><ul><li>&quot;Rahva Hääl“, &quot;Punaväelane&quot;, &quot;Tasuja&quot; </li></ul>
  14. 16. <ul><li>Kriitikud ja kirjanikud </li></ul><ul><li>Debora Vaarandi, Juhan Smuul, Paul Rummo jt </li></ul><ul><li>Eesti autorite teosed vene keelses perioodikas ning koguteostes (&quot;Nõukogude Baltimaade eest“) </li></ul><ul><li>Almanahh &quot;Sõjasarv&quot; I-VI (1943 - 1944). </li></ul>
  15. 17. <ul><li>SI tähtsamad etapid ja võitluslõigud </li></ul><ul><li>poliitiline lüürika </li></ul><ul><li>Sotsialismi ehitav inimene </li></ul><ul><li>Rindeluule </li></ul><ul><li>Ennastsalgava töö teema </li></ul><ul><li>Satiir kapitalismi ja imperialismi pihta </li></ul><ul><li>Kodu- ja mälestusluule </li></ul>
  16. 18. <ul><li>… kvantiteedilt, kvaliteedilt ülekaalus. </li></ul><ul><li>Pöördumine kogu rahva poole ülevas toonis </li></ul><ul><li>Okupeeritud Eestile pühendatud luuletused </li></ul><ul><li>Üldistatud kujud, eepiline suurejoonelisus, kodumaa kaitsja üllas kuju, meeleline, pildiline </li></ul><ul><li>Leningradi ja Moskva sümbol </li></ul>
  17. 19. <ul><li>Barbarus &quot;Relvastatud värsid“ </li></ul><ul><li>Semper &quot;Ei vaikida saa“ </li></ul><ul><li>Alle &quot;Epigramme“ </li></ul><ul><li>Kärner &quot;Jüriöö tuled“ </li></ul><ul><li>Barbarus &quot;Jüriöö“ </li></ul><ul><li>Underi luuletuskogu “Mureliku suuga”(1942) </li></ul><ul><li>Luulekogud Kärnerilt, Raualt jt. </li></ul>
  18. 20. <ul><li>Karl Ristikivi “Õige mehe koda”, “Rohtaed”(1942) </li></ul><ul><li>August Mälk “Hea sadam”(1942) </li></ul><ul><li>August Gailit “Karge meri”(1944) </li></ul><ul><li>Albert Kivikas “Karuskose”(1943) </li></ul><ul><li>Ain Kalmuse romaan “Soolased tuuled”(1944) </li></ul><ul><li>Uusrealism-elutunded ja kujutamislaad </li></ul>
  19. 21. <ul><li>Kirjanikud avaldasid oma töid koguteostes. </li></ul><ul><li>240 eestikeelset raamatut ja brošüüri, õppekirjandust </li></ul><ul><li>Eesti kultuuri omapära: eri kunstialade viljelejate ühiselu, tihe koostöö, palju ühisüritusi. </li></ul><ul><li>Proosal tagasihoidlik osa </li></ul><ul><li>Novell ja publitsistika </li></ul>
  20. 23. <ul><li>Kirjanduselule kõige masendavamad aastad: </li></ul><ul><li>Nõukogude valitsus määras kirjanduse ja kunsti suunad </li></ul><ul><li>Stalini isiku kultus </li></ul><ul><li>Kirjanduses puudus nii kvaliteet kui ka kvantiteet </li></ul><ul><li>Olulist osa etendasid tagalas tegutsenud kirjanikud </li></ul><ul><li>Toimus EKP VIII pleenum Eesti intelligentsi vastu </li></ul><ul><li>+ ENKL uus esimees August Jakobson </li></ul>
  21. 24. <ul><li>Põhiteemad: </li></ul><ul><li>Sotsialistlik ülesehitustöö </li></ul><ul><li>Klassi- ja rahuvõitlus </li></ul><ul><li>Põllumajanduse kollektiviseerimine </li></ul><ul><li>Sõjatemaatika rohke käsitlemine </li></ul><ul><li>Konfliktide teravus </li></ul><ul><li>Heroiline põhitoon </li></ul><ul><li>Tegelastüübid: kristallpuhas kangelane, negatiivne tegelane, positiivne tegelane, rahvas </li></ul>
  22. 25. <ul><li>Kaalukas osa perioodikal: ajakirjad &quot;Looming&quot;; ajalehed nt&quot;Sirp ja Vasar&quot; </li></ul><ul><li>Proosa oli tagasihoidlik </li></ul><ul><li>Domineerisid kindlamate žanritunnusteta jutustused </li></ul><ul><li>M. Raud, A. Jakobson, R. Sirge, E. Krusten </li></ul>
  23. 27. <ul><li>Kandvam jõud- Vaarandi, Smuul, Kaal, Nurme, Parve </li></ul><ul><li>Suur mõju vene nõukogude luulel </li></ul><ul><li>Rahvuslik luulepärand- Koidula, Faehlmann, Kreutzwald </li></ul><ul><li>Sotsiaalne teema– uued jooned inimese teadvuses. </li></ul><ul><li>Töö ja töömees – liigne poetiseerimine </li></ul><ul><li>Ühiskondlik – poliitiline temaatika </li></ul><ul><li>Valdav täpne riim </li></ul>
  24. 28. M. Raud J. Viiding D. Vaarandi
  25. 29. <ul><li>Memuaarid </li></ul><ul><li>Külaeluline ainestik </li></ul><ul><li>Inimese kujunemine sotsiaalseks </li></ul><ul><li>Kokreetne ja detailne; ühekülgne elukujutus </li></ul><ul><li>Kolm leeri: 1. positiivsed tegelased; 2. ümberkujunejad ja kõhklejad; 3. vaenlased </li></ul><ul><li>Põhijõud: Männik, Sirge, Krusten, Leberecht, Tooming, A. Hint </li></ul>
  26. 31. <ul><li>Klassivõitlus – ühiskondlik konflikt, sotsiaalsed probleemid (Simonovi &quot;Vene inimesed&quot;; Pogodin &quot;Kremli kellad“) </li></ul><ul><li>Pinnapealsed </li></ul><ul><li>Palju lavastati 19. saj klassikat (Koidula, Kitzberg, Vilde) </li></ul><ul><li>Juhtiv- A. Jakobson ‘’Elu tsitadellis’’, J. Sütiste ‘’Ristikoerad’’ </li></ul><ul><li>Lavastajad : Särev, Lauter; hiljem Ird, Kaidu, Tammur </li></ul><ul><li>Eelistati kangelasdraamat, halvustati komöödiat </li></ul><ul><li>Tegelaste väike individuaalsus; must-valge printsiip. </li></ul><ul><li>Pikk sissejuhatus – palju tegelasi, keda tutvustati. Palju kõnelusi, vähe sündmusi </li></ul>
  27. 32. <ul><li>Johannes Semper, Mait Metsanurk, Richard Roht, Betti Alver - kirjanduslik vaikus u. 20 aastat </li></ul><ul><li>Kersti Merilaas, August Sang, Paul Viiding, Friedebert Tuglas – heideti Kirjanike Liidust välja, aga jäid Eestisse </li></ul><ul><li>August Gailit, August Mälk, Karl Ristikivi, Albert Kivikas, Marie Under, Artur Adson – septembris 1944 põgenesid Rootsi </li></ul><ul><li>Henrik Visnapuu – 1944 Saksamaale, sealt New Yorki </li></ul><ul><li>Gustav Suits – 1941 hävis lahingutes tema kodu Tartus koos käsikirjadega – 1943 Soome – edasi Rootsi </li></ul>
  28. 33. <ul><li>1943-1944 põgenes Soome palju noori kirjanikke nagu Ain Kaalep, Kalju Lepik, Raimond Kaugver jt. Nad võtsid sõjast osa nn &quot;soomepoistena&quot; Soome Jätkusõjas. </li></ul><ul><li>August Jakobson – läks Nõukogude ajal tõusuteed </li></ul><ul><li>Peet Vallak – haige (vaimne tervisehäire) </li></ul><ul><li>Karl - August Hindrey – suri valenime all vanadekodus </li></ul><ul><li>Anton Hansen Tammsaare – suri väga õigel ajal (1940) </li></ul><ul><li>Johannes Vares-Barbarus – läks tõusuteed, 1946 suri salapärastel asjaoludel </li></ul><ul><li>Juhan Sütiste – langes kahtlustuste alla ja suri 1945, ülekuulamistest vintsutatuna </li></ul>
  29. 34. <ul><li>Valmar Adams – Siberis </li></ul><ul><li>Heiti Talvik –1947 asumisele (suri samal aastal) </li></ul><ul><li>Hugo Raudsepp – hukkus Siberi vangilaagris 1952 </li></ul><ul><li>Villem Grünthal - Ridala – suri Soomes 1942 </li></ul><ul><li>Lepik, Kolk, Talve – jäid Rootsi </li></ul><ul><li>Kaugver – 1943. võitles Soome Jätkusõjas, tuli 1944 Eestisse tagasi ja seetõttu veetis 1945 – 1950 Siberis vangilaagris </li></ul><ul><li>Lennart Meri küüditati koos vanematega juba 1941 </li></ul><ul><li>Jaan Kross veetis 8 aastat Siberis vangilaagris (tagasi Eestis 1954) </li></ul><ul><li>Arvo Valton küüditati 1949 Venemaale. </li></ul>

×