SlideShare a Scribd company logo
1 of 14
Tööjõu vananemine. 
Töölt pensionile jäämine 
Yngve Rosenblad 
Juhtivstatistik-metoodik
Mida analüüsiti? 
 Kui ulatuslik on Eestis tööjõu vananemise ja vähenemise 
trend? 
 Kui pikalt peaksime tulevikus töötama, et säiliks 
praegune töötajate ja pensionäride suhe? 
 Millised on praegu töölt pensionile siirdumise mustrid – 
mis vanuses, mis põhjustel, kas ja kui pikalt pensionieas 
töötamist jätkatakse? 
03.11.2014 Yngve Rosenblad
Rahvastik kahaneb ja vananeb 
(Prognoositav) rahvaarv vanuserühma järgi, 1990–2040 
1990 
2000 
2013 
2020* 
2030* 
2040* 
Tuhat 
0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 
0–19 
20–49 
50–64 
65–79 
80+ 
* Prognoos 
03.11.2014 Yngve Rosenblad
Miks tööjõud vananeb? 
 Sündimuse trendid ja põlvkondade väga erinev 
suurus. 
 Noorte ja nooremas keskeas inimeste väljaränne. 
 Praegused noored lähevad tööle hiljem kui nende 
vanemad või vanavanemad. 
 Töötatakse kauem. 
03.11.2014 Yngve Rosenblad
Kui kaua peaksime tulevikus töötama? 
Pensionireformiga planeeritud pensioniiga ning töötajate ja pensionäride 
senist suhtarvu säilitav pensioniiga, 2013–2040 
72 
70 
68 
66 
64 
62 
2013 2016 2019 2022 2025 2028 2031 2034 2037 2040 
03.11.2014 Yngve Rosenblad 
60 
Vanus, aastat 
Hõivatute ja pensioniealiste 
suhet säilitav pensioniiga 
Reformiga kavandatud 
pensioniiga naistel 
Reformiga kavandatud 
pensioniiga meestel 
2020 
65 
2030 
68 
2040 
70
Vanaduspension vs töövõimetuspension 
Pensionisaajate ja tööga hõivatute osatähtsus vanuserühma ja soo järgi, 2012 
50–54 55–59 60–64 65–69 
Vanaduspensioni 
saajad 
Töövõimetuspensioni 
saajad 
Hõivatud, mehed 
Hõivatud, naised 
03.11.2014 Yngve Rosenblad 
100 
90 
80 
70 
60 
50 
40 
30 
20 
10 
0 
% 
Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised
Mis vanuses pensionile jäädakse? 
Pensionisaajate ja tööga hõivatute osatähtsus 50–69-aastaste seas vanuse järgi, 
2012 
50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 
03.11.2014 Yngve Rosenblad 
100 
90 
80 
70 
60 
50 
40 
30 
20 
10 
0 
% 
Pensionisaajad 
Hõivatud 
Vanus, aastat 
Heledama värviga on tähistatud väikesel küsitletavate arvul põhinevad andmed.
Töötamine pensionieas 
Tööga hõivatud ja pensionisaajad 50–69-aastases rahvastikus, 2012 
Ei tööta, saab pensioni 
Töötab ja saab pensioni 
Vanus, aastat 
20 
18 
16 
14 
12 
10 
50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 
03.11.2014 Yngve Rosenblad 
8 
6 
4 
2 
0 
Tuhat 
Töötab, ei saa pensioni 
Muu
Miks töötatakse pensionieas? 
Edasitöötamise põhjused 50–59-aastastel vanaduspensionäridel Euroopa riikides, 
2012 
Norra 
Taani 
Austria 
Sloveenia 
Šveits 
Rootsi 
Holland 
Luksemburg 
Belgia 
Hispaania 
Soome 
Iirimaa 
Island 
Suurbritannia 
Euroala 
Malta 
Prantsusmaa 
Saksamaa 
EL-28 
Horvaatia 
Itaalia 
Portugal 
Küpros 
Tšehhi 
Poola 
Bulgaaria 
Ungari 
Läti 
Leedu 
Eesti 
Slovakkia 
Kreeka 
Rumeenia 
% 
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 
Mitterahalised põhjused 
(tööga rahulolu jms) 
Suurendada praegust 
sissetulekut ja saada suuremat 
vanaduspensioni tulevikus 
Saada suuremat 
vanaduspensioni tulevikus 
Suurendada leibkonna 
praegust sissetulekut 
03.11.2014 Yngve Rosenblad
Mis vanuses töötamine lõpetatakse? 
50–69-aastaste majanduslikult mitteaktiivsete inimeste vanus töötamise lõpetamisel, 2012 
% 
50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 
14 
12 
10 
8 
6 
4 
2 
0 
Mehed 
Vanus, aastat 
% 
50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 
14 
12 
10 
8 
6 
4 
2 
0 
Naised 
Vanus, aastat 
03.11.2014 Yngve Rosenblad
Miks töötamine lõpetatakse? 
Töötamise lõpetamise peamine põhjus 50–69-aastastel pensionäridel, 2012 
Naised 
Mehed 
% 
0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 
Haigus, vigastus või puue 
Töö kaotamine 
Seadusjärgse pensioniea saabumine 
Kohustusliku pensioniea saabumine 
(töötamisel oli vanusepiirang) 
Muud tööga seotud põhjused 
Vajadus hoolitseda laste või hooldamist 
vajavate täiskasvanute eest 
Soodne rahaline seis, 
mis võimaldas töötamise lõpetada 
Muud perekondlikud põhjused 
Muud põhjused 
03.11.2014 Yngve Rosenblad
Kokkuvõte (1) 
Rahvastik vananeb ja väheneb, 65+ rühm kasvab 
 süvenev töökäte nappus, mis ohustab majanduskasvu ja 
sotsiaalkaitsesüsteemi 
 praeguse töötajate ja pensioniealiste suhte 
säilitamiseks peaks pensioniiga olema 
2020. aastal 65 aastat 
2030. aastal 68 aastat 
2040. aastal 70 aastat 
 tööhõive kasv – noorte, vanemaealiste, 
terviseprobleemidega, kehvema kvalifikatsiooniga inimeste 
parem rakendamine tööturul 
 paindlik töökorraldus, elukestev õpe 
03.11.2014 Yngve Rosenblad
Kokkuvõte (2) 
 Eestis on 50–69-aastasteste pensionisaajate osatähtsus 
Euroopa kõrgemaid – 47% (viiendik neist 
töövõimetuspensionärid). 
(50ndate eluaastate I pooles pensionil kümnendik, 50ndate II pooles veerand) 
 Samas: 50–69-aastastest pensionäridest töötas ligi 30% 
(samuti üks EL kõrgemaid näitajaid). 
 Üheksal juhul kümnest töötatakse pensionieas materiaalsetel 
põhjustel. 
 Naised lõpetavad töötamise sagedamini 60-aastaselt, meestel 
töö lõpp hajusam (58–64). 
 Tööelu lõpeb tervise pärast (mehed!), töö kaotamisega, 
pensioniea saabumisel. 
03.11.2014 Yngve Rosenblad
3.11.2014 Esitluse või esitleja nimi

More Related Content

More from Statistikaamet / Statistics Estonia

Kaja Sostra: Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringu valim ja korraldus
Kaja Sostra: Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringu valim ja korraldusKaja Sostra: Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringu valim ja korraldus
Kaja Sostra: Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringu valim ja korraldusStatistikaamet / Statistics Estonia
 
Ene-Margit Tiit: Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring – milleks?
Ene-Margit Tiit: Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring – milleks?Ene-Margit Tiit: Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring – milleks?
Ene-Margit Tiit: Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring – milleks?Statistikaamet / Statistics Estonia
 
Anu Õmblus: Leibkondade suhteline vaesus ja materiaalne ilmajäetus
Anu Õmblus: Leibkondade suhteline vaesus ja materiaalne ilmajäetusAnu Õmblus: Leibkondade suhteline vaesus ja materiaalne ilmajäetus
Anu Õmblus: Leibkondade suhteline vaesus ja materiaalne ilmajäetusStatistikaamet / Statistics Estonia
 
Anu Õmblus: Leibkonna eelarve uuringu 2016. aasta tulemuste tutvustus
Anu Õmblus: Leibkonna eelarve uuringu 2016. aasta tulemuste tutvustusAnu Õmblus: Leibkonna eelarve uuringu 2016. aasta tulemuste tutvustus
Anu Õmblus: Leibkonna eelarve uuringu 2016. aasta tulemuste tutvustusStatistikaamet / Statistics Estonia
 
Tiit Tammaru (Tartu Ülikool): Eesti rände suundumused ja poliitikavalikud
Tiit Tammaru (Tartu Ülikool): Eesti rände suundumused ja poliitikavalikudTiit Tammaru (Tartu Ülikool): Eesti rände suundumused ja poliitikavalikud
Tiit Tammaru (Tartu Ülikool): Eesti rände suundumused ja poliitikavalikudStatistikaamet / Statistics Estonia
 
Siim Krusell: Etnilised lõhed tööturul ja majanduskriisi mõjud
Siim Krusell: Etnilised lõhed tööturul ja majanduskriisi mõjud Siim Krusell: Etnilised lõhed tööturul ja majanduskriisi mõjud
Siim Krusell: Etnilised lõhed tööturul ja majanduskriisi mõjud Statistikaamet / Statistics Estonia
 
Andres Oopkaup, Diana Beltadze: REGREL esimese prooviloenduse tulemused isiku...
Andres Oopkaup, Diana Beltadze: REGREL esimese prooviloenduse tulemused isiku...Andres Oopkaup, Diana Beltadze: REGREL esimese prooviloenduse tulemused isiku...
Andres Oopkaup, Diana Beltadze: REGREL esimese prooviloenduse tulemused isiku...Statistikaamet / Statistics Estonia
 
Tuulikki Sillajõe: Raamatupidamine, statistika ja unistuste aruandlus
Tuulikki Sillajõe: Raamatupidamine, statistika ja unistuste aruandlusTuulikki Sillajõe: Raamatupidamine, statistika ja unistuste aruandlus
Tuulikki Sillajõe: Raamatupidamine, statistika ja unistuste aruandlusStatistikaamet / Statistics Estonia
 

More from Statistikaamet / Statistics Estonia (20)

Statistikaameti infotund keskkonnaministeeriumis
Statistikaameti infotund keskkonnaministeeriumisStatistikaameti infotund keskkonnaministeeriumis
Statistikaameti infotund keskkonnaministeeriumis
 
Statistikaamet ettekanne Changemakers 2019_07_06
Statistikaamet ettekanne Changemakers 2019_07_06Statistikaamet ettekanne Changemakers 2019_07_06
Statistikaamet ettekanne Changemakers 2019_07_06
 
Kaja Sostra: Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringu valim ja korraldus
Kaja Sostra: Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringu valim ja korraldusKaja Sostra: Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringu valim ja korraldus
Kaja Sostra: Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringu valim ja korraldus
 
Ene-Margit Tiit: Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring – milleks?
Ene-Margit Tiit: Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring – milleks?Ene-Margit Tiit: Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring – milleks?
Ene-Margit Tiit: Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring – milleks?
 
Anu Õmblus: Leibkondade suhteline vaesus ja materiaalne ilmajäetus
Anu Õmblus: Leibkondade suhteline vaesus ja materiaalne ilmajäetusAnu Õmblus: Leibkondade suhteline vaesus ja materiaalne ilmajäetus
Anu Õmblus: Leibkondade suhteline vaesus ja materiaalne ilmajäetus
 
Jaan Õmblus: Muutused leibkonna sissetulekutes
Jaan Õmblus: Muutused leibkonna sissetulekutesJaan Õmblus: Muutused leibkonna sissetulekutes
Jaan Õmblus: Muutused leibkonna sissetulekutes
 
Kaja Sõstra: Leibkondade sundkulutused 2016
Kaja Sõstra: Leibkondade sundkulutused 2016Kaja Sõstra: Leibkondade sundkulutused 2016
Kaja Sõstra: Leibkondade sundkulutused 2016
 
Anu Õmblus: Leibkonna eelarve uuringu 2016. aasta tulemuste tutvustus
Anu Õmblus: Leibkonna eelarve uuringu 2016. aasta tulemuste tutvustusAnu Õmblus: Leibkonna eelarve uuringu 2016. aasta tulemuste tutvustus
Anu Õmblus: Leibkonna eelarve uuringu 2016. aasta tulemuste tutvustus
 
Marika Korka, Valdek Järvpõld: Aruandlus 3.0
Marika Korka, Valdek Järvpõld: Aruandlus 3.0Marika Korka, Valdek Järvpõld: Aruandlus 3.0
Marika Korka, Valdek Järvpõld: Aruandlus 3.0
 
Mart Mägi: Statistika uued tavad
Mart Mägi: Statistika uued tavadMart Mägi: Statistika uued tavad
Mart Mägi: Statistika uued tavad
 
Kai Maasoo: Keskmine brutokuupalk ja vabad ametikohad
Kai Maasoo: Keskmine brutokuupalk ja vabad ametikohadKai Maasoo: Keskmine brutokuupalk ja vabad ametikohad
Kai Maasoo: Keskmine brutokuupalk ja vabad ametikohad
 
Robert Müürsepp: Majanduse arengutrendid 2016. aastal
Robert Müürsepp: Majanduse arengutrendid 2016. aastal Robert Müürsepp: Majanduse arengutrendid 2016. aastal
Robert Müürsepp: Majanduse arengutrendid 2016. aastal
 
Tiit Tammaru (Tartu Ülikool): Eesti rände suundumused ja poliitikavalikud
Tiit Tammaru (Tartu Ülikool): Eesti rände suundumused ja poliitikavalikudTiit Tammaru (Tartu Ülikool): Eesti rände suundumused ja poliitikavalikud
Tiit Tammaru (Tartu Ülikool): Eesti rände suundumused ja poliitikavalikud
 
Koit Meres: EL kodanike registreerimata ränne Eestis
Koit Meres: EL kodanike registreerimata ränne EestisKoit Meres: EL kodanike registreerimata ränne Eestis
Koit Meres: EL kodanike registreerimata ränne Eestis
 
Alis Tammur: Välisränne 2016. aastal
Alis Tammur: Välisränne 2016. aastalAlis Tammur: Välisränne 2016. aastal
Alis Tammur: Välisränne 2016. aastal
 
Tiiu-Liisa Rummo: Mitmemõõtmeline vaesus
Tiiu-Liisa Rummo: Mitmemõõtmeline vaesusTiiu-Liisa Rummo: Mitmemõõtmeline vaesus
Tiiu-Liisa Rummo: Mitmemõõtmeline vaesus
 
Siim Krusell: Etnilised lõhed tööturul ja majanduskriisi mõjud
Siim Krusell: Etnilised lõhed tööturul ja majanduskriisi mõjud Siim Krusell: Etnilised lõhed tööturul ja majanduskriisi mõjud
Siim Krusell: Etnilised lõhed tööturul ja majanduskriisi mõjud
 
Andres Oopkaup, Diana Beltadze: REGREL esimese prooviloenduse tulemused isiku...
Andres Oopkaup, Diana Beltadze: REGREL esimese prooviloenduse tulemused isiku...Andres Oopkaup, Diana Beltadze: REGREL esimese prooviloenduse tulemused isiku...
Andres Oopkaup, Diana Beltadze: REGREL esimese prooviloenduse tulemused isiku...
 
Tuulikki Sillajõe: Raamatupidamine, statistika ja unistuste aruandlus
Tuulikki Sillajõe: Raamatupidamine, statistika ja unistuste aruandlusTuulikki Sillajõe: Raamatupidamine, statistika ja unistuste aruandlus
Tuulikki Sillajõe: Raamatupidamine, statistika ja unistuste aruandlus
 
REGREL esimese prooviloenduse tulemused: eluruumid
REGREL esimese prooviloenduse tulemused: eluruumidREGREL esimese prooviloenduse tulemused: eluruumid
REGREL esimese prooviloenduse tulemused: eluruumid
 

Yngve Rosenblad: Tööjõu vananemine. Töölt pensionile jäämine

  • 1. Tööjõu vananemine. Töölt pensionile jäämine Yngve Rosenblad Juhtivstatistik-metoodik
  • 2. Mida analüüsiti?  Kui ulatuslik on Eestis tööjõu vananemise ja vähenemise trend?  Kui pikalt peaksime tulevikus töötama, et säiliks praegune töötajate ja pensionäride suhe?  Millised on praegu töölt pensionile siirdumise mustrid – mis vanuses, mis põhjustel, kas ja kui pikalt pensionieas töötamist jätkatakse? 03.11.2014 Yngve Rosenblad
  • 3. Rahvastik kahaneb ja vananeb (Prognoositav) rahvaarv vanuserühma järgi, 1990–2040 1990 2000 2013 2020* 2030* 2040* Tuhat 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 0–19 20–49 50–64 65–79 80+ * Prognoos 03.11.2014 Yngve Rosenblad
  • 4. Miks tööjõud vananeb?  Sündimuse trendid ja põlvkondade väga erinev suurus.  Noorte ja nooremas keskeas inimeste väljaränne.  Praegused noored lähevad tööle hiljem kui nende vanemad või vanavanemad.  Töötatakse kauem. 03.11.2014 Yngve Rosenblad
  • 5. Kui kaua peaksime tulevikus töötama? Pensionireformiga planeeritud pensioniiga ning töötajate ja pensionäride senist suhtarvu säilitav pensioniiga, 2013–2040 72 70 68 66 64 62 2013 2016 2019 2022 2025 2028 2031 2034 2037 2040 03.11.2014 Yngve Rosenblad 60 Vanus, aastat Hõivatute ja pensioniealiste suhet säilitav pensioniiga Reformiga kavandatud pensioniiga naistel Reformiga kavandatud pensioniiga meestel 2020 65 2030 68 2040 70
  • 6. Vanaduspension vs töövõimetuspension Pensionisaajate ja tööga hõivatute osatähtsus vanuserühma ja soo järgi, 2012 50–54 55–59 60–64 65–69 Vanaduspensioni saajad Töövõimetuspensioni saajad Hõivatud, mehed Hõivatud, naised 03.11.2014 Yngve Rosenblad 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 % Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised
  • 7. Mis vanuses pensionile jäädakse? Pensionisaajate ja tööga hõivatute osatähtsus 50–69-aastaste seas vanuse järgi, 2012 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 03.11.2014 Yngve Rosenblad 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 % Pensionisaajad Hõivatud Vanus, aastat Heledama värviga on tähistatud väikesel küsitletavate arvul põhinevad andmed.
  • 8. Töötamine pensionieas Tööga hõivatud ja pensionisaajad 50–69-aastases rahvastikus, 2012 Ei tööta, saab pensioni Töötab ja saab pensioni Vanus, aastat 20 18 16 14 12 10 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 03.11.2014 Yngve Rosenblad 8 6 4 2 0 Tuhat Töötab, ei saa pensioni Muu
  • 9. Miks töötatakse pensionieas? Edasitöötamise põhjused 50–59-aastastel vanaduspensionäridel Euroopa riikides, 2012 Norra Taani Austria Sloveenia Šveits Rootsi Holland Luksemburg Belgia Hispaania Soome Iirimaa Island Suurbritannia Euroala Malta Prantsusmaa Saksamaa EL-28 Horvaatia Itaalia Portugal Küpros Tšehhi Poola Bulgaaria Ungari Läti Leedu Eesti Slovakkia Kreeka Rumeenia % 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 Mitterahalised põhjused (tööga rahulolu jms) Suurendada praegust sissetulekut ja saada suuremat vanaduspensioni tulevikus Saada suuremat vanaduspensioni tulevikus Suurendada leibkonna praegust sissetulekut 03.11.2014 Yngve Rosenblad
  • 10. Mis vanuses töötamine lõpetatakse? 50–69-aastaste majanduslikult mitteaktiivsete inimeste vanus töötamise lõpetamisel, 2012 % 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 14 12 10 8 6 4 2 0 Mehed Vanus, aastat % 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 14 12 10 8 6 4 2 0 Naised Vanus, aastat 03.11.2014 Yngve Rosenblad
  • 11. Miks töötamine lõpetatakse? Töötamise lõpetamise peamine põhjus 50–69-aastastel pensionäridel, 2012 Naised Mehed % 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 Haigus, vigastus või puue Töö kaotamine Seadusjärgse pensioniea saabumine Kohustusliku pensioniea saabumine (töötamisel oli vanusepiirang) Muud tööga seotud põhjused Vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest Soodne rahaline seis, mis võimaldas töötamise lõpetada Muud perekondlikud põhjused Muud põhjused 03.11.2014 Yngve Rosenblad
  • 12. Kokkuvõte (1) Rahvastik vananeb ja väheneb, 65+ rühm kasvab  süvenev töökäte nappus, mis ohustab majanduskasvu ja sotsiaalkaitsesüsteemi  praeguse töötajate ja pensioniealiste suhte säilitamiseks peaks pensioniiga olema 2020. aastal 65 aastat 2030. aastal 68 aastat 2040. aastal 70 aastat  tööhõive kasv – noorte, vanemaealiste, terviseprobleemidega, kehvema kvalifikatsiooniga inimeste parem rakendamine tööturul  paindlik töökorraldus, elukestev õpe 03.11.2014 Yngve Rosenblad
  • 13. Kokkuvõte (2)  Eestis on 50–69-aastasteste pensionisaajate osatähtsus Euroopa kõrgemaid – 47% (viiendik neist töövõimetuspensionärid). (50ndate eluaastate I pooles pensionil kümnendik, 50ndate II pooles veerand)  Samas: 50–69-aastastest pensionäridest töötas ligi 30% (samuti üks EL kõrgemaid näitajaid).  Üheksal juhul kümnest töötatakse pensionieas materiaalsetel põhjustel.  Naised lõpetavad töötamise sagedamini 60-aastaselt, meestel töö lõpp hajusam (58–64).  Tööelu lõpeb tervise pärast (mehed!), töö kaotamisega, pensioniea saabumisel. 03.11.2014 Yngve Rosenblad
  • 14. 3.11.2014 Esitluse või esitleja nimi