Juhtivstatistik Yngve Rosenblad analüüsib vanemaealiste olukorda tööturul. „Statistikaameti rahvastikuprognoos ennustab rahvaarvu 10%-list vähenemist aastaks 2040. Et rahvaarv väheneb, peavad tulevikus inimesed ilmselt kauem tööelus osalema. Selleks, et praegune töötajate ja pensionäride suhe säiliks, peaks pensioniiga olema 2020. aastal 65 aastat, 2030. aastal 68 aastat ning 2040. aastal 70 aastat,“ tõdes Rosenblad. „Praegu lõpetatakse tööelu aga selgelt varem, keskmiselt 59-aastaselt, ning sageli on selle põhjuseks tervis,“ märkis ta.
2. Mida analüüsiti?
Kui ulatuslik on Eestis tööjõu vananemise ja vähenemise
trend?
Kui pikalt peaksime tulevikus töötama, et säiliks
praegune töötajate ja pensionäride suhe?
Millised on praegu töölt pensionile siirdumise mustrid –
mis vanuses, mis põhjustel, kas ja kui pikalt pensionieas
töötamist jätkatakse?
03.11.2014 Yngve Rosenblad
3. Rahvastik kahaneb ja vananeb
(Prognoositav) rahvaarv vanuserühma järgi, 1990–2040
1990
2000
2013
2020*
2030*
2040*
Tuhat
0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600
0–19
20–49
50–64
65–79
80+
* Prognoos
03.11.2014 Yngve Rosenblad
4. Miks tööjõud vananeb?
Sündimuse trendid ja põlvkondade väga erinev
suurus.
Noorte ja nooremas keskeas inimeste väljaränne.
Praegused noored lähevad tööle hiljem kui nende
vanemad või vanavanemad.
Töötatakse kauem.
03.11.2014 Yngve Rosenblad
5. Kui kaua peaksime tulevikus töötama?
Pensionireformiga planeeritud pensioniiga ning töötajate ja pensionäride
senist suhtarvu säilitav pensioniiga, 2013–2040
72
70
68
66
64
62
2013 2016 2019 2022 2025 2028 2031 2034 2037 2040
03.11.2014 Yngve Rosenblad
60
Vanus, aastat
Hõivatute ja pensioniealiste
suhet säilitav pensioniiga
Reformiga kavandatud
pensioniiga naistel
Reformiga kavandatud
pensioniiga meestel
2020
65
2030
68
2040
70
6. Vanaduspension vs töövõimetuspension
Pensionisaajate ja tööga hõivatute osatähtsus vanuserühma ja soo järgi, 2012
50–54 55–59 60–64 65–69
Vanaduspensioni
saajad
Töövõimetuspensioni
saajad
Hõivatud, mehed
Hõivatud, naised
03.11.2014 Yngve Rosenblad
100
90
80
70
60
50
40
30
20
10
0
%
Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised
7. Mis vanuses pensionile jäädakse?
Pensionisaajate ja tööga hõivatute osatähtsus 50–69-aastaste seas vanuse järgi,
2012
50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69
03.11.2014 Yngve Rosenblad
100
90
80
70
60
50
40
30
20
10
0
%
Pensionisaajad
Hõivatud
Vanus, aastat
Heledama värviga on tähistatud väikesel küsitletavate arvul põhinevad andmed.
8. Töötamine pensionieas
Tööga hõivatud ja pensionisaajad 50–69-aastases rahvastikus, 2012
Ei tööta, saab pensioni
Töötab ja saab pensioni
Vanus, aastat
20
18
16
14
12
10
50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69
03.11.2014 Yngve Rosenblad
8
6
4
2
0
Tuhat
Töötab, ei saa pensioni
Muu
9. Miks töötatakse pensionieas?
Edasitöötamise põhjused 50–59-aastastel vanaduspensionäridel Euroopa riikides,
2012
Norra
Taani
Austria
Sloveenia
Šveits
Rootsi
Holland
Luksemburg
Belgia
Hispaania
Soome
Iirimaa
Island
Suurbritannia
Euroala
Malta
Prantsusmaa
Saksamaa
EL-28
Horvaatia
Itaalia
Portugal
Küpros
Tšehhi
Poola
Bulgaaria
Ungari
Läti
Leedu
Eesti
Slovakkia
Kreeka
Rumeenia
%
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Mitterahalised põhjused
(tööga rahulolu jms)
Suurendada praegust
sissetulekut ja saada suuremat
vanaduspensioni tulevikus
Saada suuremat
vanaduspensioni tulevikus
Suurendada leibkonna
praegust sissetulekut
03.11.2014 Yngve Rosenblad
11. Miks töötamine lõpetatakse?
Töötamise lõpetamise peamine põhjus 50–69-aastastel pensionäridel, 2012
Naised
Mehed
%
0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50
Haigus, vigastus või puue
Töö kaotamine
Seadusjärgse pensioniea saabumine
Kohustusliku pensioniea saabumine
(töötamisel oli vanusepiirang)
Muud tööga seotud põhjused
Vajadus hoolitseda laste või hooldamist
vajavate täiskasvanute eest
Soodne rahaline seis,
mis võimaldas töötamise lõpetada
Muud perekondlikud põhjused
Muud põhjused
03.11.2014 Yngve Rosenblad
12. Kokkuvõte (1)
Rahvastik vananeb ja väheneb, 65+ rühm kasvab
süvenev töökäte nappus, mis ohustab majanduskasvu ja
sotsiaalkaitsesüsteemi
praeguse töötajate ja pensioniealiste suhte
säilitamiseks peaks pensioniiga olema
2020. aastal 65 aastat
2030. aastal 68 aastat
2040. aastal 70 aastat
tööhõive kasv – noorte, vanemaealiste,
terviseprobleemidega, kehvema kvalifikatsiooniga inimeste
parem rakendamine tööturul
paindlik töökorraldus, elukestev õpe
03.11.2014 Yngve Rosenblad
13. Kokkuvõte (2)
Eestis on 50–69-aastasteste pensionisaajate osatähtsus
Euroopa kõrgemaid – 47% (viiendik neist
töövõimetuspensionärid).
(50ndate eluaastate I pooles pensionil kümnendik, 50ndate II pooles veerand)
Samas: 50–69-aastastest pensionäridest töötas ligi 30%
(samuti üks EL kõrgemaid näitajaid).
Üheksal juhul kümnest töötatakse pensionieas materiaalsetel
põhjustel.
Naised lõpetavad töötamise sagedamini 60-aastaselt, meestel
töö lõpp hajusam (58–64).
Tööelu lõpeb tervise pärast (mehed!), töö kaotamisega,
pensioniea saabumisel.
03.11.2014 Yngve Rosenblad