2. Linnade õiguskorraldus
• Linnad said maaisanda käest linnaõiguse
• Linnaõiguse eesmärk oli linnakodanike
isikliku vabaduse, eraomandi ja
pärimisõiguse kaitse
3. “Linnaõhk teeb vabaks”
• Linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe
päeva möödudes vabadeks inimesteks
• Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene,
kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära
kodaniku maksu
6. Linna valitsus – raad
• Raad tegeles:
- linna sissetulekutega
- heakorra kindlustamisega
- kohtu mõistmisega
* Rae võim oli väga suur ja omandas
reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse
7. Raad
• Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust
abielust, omama linna piires kinnisvara ja
kuuluma kaupmeeste hulka
• Raad sekkus kodanike isiklikku ellu ( liigse
priiskamise piiramine)
• 16. sajandil rae poolt olid rõivakorraldused
ette kirjutatud ( milliseid rõivaid üks või teine
seisus tohib kanda)
8. Linnade rahvastik
• Liivimaa suurtes linnades (Riia, Tallinn, Tartu)
oli juhtiv positsioon sakslaste käes
• Linnade asjaajamises valitses saksa keel
• Arvuliselt oli linnades ülekaal kohalikul rahval
9. Gildid ja vennaskonnad
• Keskaegne ühiskond oli korporatiivne
• Keskaegse linna korporatiivid olid:
- ametialased ühendused
- gildid
- tsunftid
• Need korporatiivid jagasid linnakodanikele osa
saadud tulusid
10. Gildid ja vennaskonnad
• Gilgid:
- kaitsesid oma liikmete huve
- korraldasid seltsielu
- pakkusid häda ajal abi ja toetust
11. Gildid ja vennaskonnad
• Gildide seas oli tähtsaim Suurgild (kuulusid
kaugkaupmehed)
• Mustpeade vennaskond (kuulusid vallalised
kaupmehed ja kaupmehesellid)
• Väikegildid ( kuulusid käsitöölised)
12. Käsitöö
• Liivimaa linnade elus suurt osa mängis
transiitkaubandus
• Linnakäsitöölised koondusid ametialade järgi
tsunftidesse
13. Tsunftid
• Korraldasid väljaõpet
• Kaitsesid turgu
• Kontrollisid toodete hindu ja kvaliteeti
* Astus jõusse tsunftisundlus, millega kaasnes
mittesakslaste väljatõrjumine väärikamatelt
aladelt
14. Tsunftid
• Igal tsunftil oli oma põhikiri, mis määras:
- meistriks saamise tingimused
- tsunfti liikmeks saamise tingimused
- vastaval alal töötamise ja
konkureerimise reeglid
15. Kaubandus
• Eesti suuremad linnad spetsialiseerusid ida -
lääne transiitkaubandusele
• Läänest veeti Liivimaa kaudu Venemaale
käsitöötooteid
• Venemaalt eksporditi toorainet: karusnahku,
vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina
16. Kaubandus
• Arenes ka sisekaubandus
• Talupojad tõid oma vilja ja lina linna turule või
müüsid selle maal ringi liikuvatele
kokkuostjatele
• Viljakaubanduse ümber tekkisis 16. sajandil
linnade ja maa-aadli vahel tõsised pinged, sest
mõisnikud tahtsid maakaubandust enda kätte
haarata
17. Alevikud
• Keskaja jooksul tekkis 14 alevikku
• Alevikud tekkisid:
- linnuste juurde
- kihelkonnakirikute juurde
- laadakohtade juurde
- palverännakukohtade juurde
19. Küsimused kordamiseks
1. Kellelt said linnad linnaõiguse?
Milles seisnes linnaõiguse eesmärk?
2. Seletage põhimõtet “linnaõhk teeb vabaks”.
3. Missugustel tingimustel inimene võis saada
linnakodanikuks?
4. Missugused olid linnakodaniku õigused ja
kohustused?
5. Millega tegeles linnaraad?
6. Kes võis saada raehärraks?
20. Küsimused kordamiseks
7. Mis keelt rääkisid linnaelanikud?
8. Nimetage keskaegse linna korporatiivid.
9. Millega tegelesid gildid?
10. Nimetage tähtsaimad gildid ja
vennaskonnad.
11. Millega tegelesid tsunftid?
12. Mida määras tsunfti põhikiri?
13. Mis liiki kaubandusel spetsialiseerusid Eesti
linnad?
21. Küsimused kordamiseks
14. Mida veeti läänest Liivimaa kaudu
Venemaale?
15. Mida eksporditi Venemaalt Liivimaa kaudu?
16. Mida müüsid kohalikud talupojad ja
mõisnikud siseturul?
17. Kuhu tekkisid alevikud? Kes elasid alevikes?
22. Õpikud
1.Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent,
Ago Pajur.
История Эстонии (конспект для гимназии, AVITA
Tallinn 2005 - 2006) lk 24 - 25
2. Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent.
Eesti ajalugu I. Muinasajast 19.sajandi lõpuni.
(õpik gümnaasiumile AVITA Tallinn 2006) lk 69 - 74
3. Aivar Kriiska, Ain Mäesalu, Anti Selart, Inna Põltsam –
Jürjo, Pärtel Piirimäe.
Eesti ajaloo õpik gümnaasiumile I osa. Eestiajast Rootsi
aja alguseni. (AVITA Tallinn 2014) lk 78 - 93
