1. PÄIKE Kerli Mark

3. Tema läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 maa läbimõõtu).

4. Mass on 1,9892x 10 30 kg (332 950 Maa massi).

5. Raadius on 6,9599×10 8 m

6. Keskmine tihedus on 1409 kg/m³.

7. Päike teeb ühe tiiru ümber oma kujutetaldava telje 25-36 päevaga.

9. Amplituud on umbes vaid 0,001 tähesuurust.

10. Ta on maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel.

12. Heeliumist 7.8%

13. Hapnikust 0.061%

14. Süsinikust 0.030%

15. Lämmastikust 0.0084%

16. Neoonist 0.0076%

17. Ränist 0.0037%

18. Magneesiumist 0.0024%

19. Väävlist 0.0015%

20. Kõigest muust 0.0015%

22. Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 200...400 nm.

23. On avastatud, et nii UV-A kui ka UV-B kiirgus põhjustab nahavähki.

24. UV-B kiirgus suurendab ka silmakahjustuste arvu ja tõstab lühinägelikkuse ja katarakti esinemissagedust.

25. Kahjustab DNA sünteesi ja immuunsussüsteemi.

26. Võrreldes UV-A-ga on UV-B 1000 korda tõhusam päikesepõletuse tekitaja.

27. Meditsiinis nimetatakse UV-B spektrit põletusspektriks.

28. Päikese vanus? Päike on umbes 4,5 miljardit aastat vana. Oma sündimise hetkest peale on ta ära kasutanud umbes poole oma tuumas sisalduvast vesinikust. Seda jätkub, et särada "rahulikult" veel teinegi 5 miljardit aastat (olgugi, et tema helendus ligikaudselt kahekordistub selle aja jooksul). Aga lõpuks tarvitab ta ära kogu vesinikust kütuse. Siis järgnevad radikaalsed muutused ja see võib olla hävitava toimega Maale.

29. Temperatuur Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit).

30. Päikese kroon? Krooni saab näha vaid täisvarjutuse ajal kui Kuu katab täielikult päikeseketta. Päikese müstilise krooni üle murravad teadlased siiani pead. Kroon ulatub Päikesest väga kaugele, kuid samas on ta 200 korda kuumem kui Päikese nähtav pind. Mehhanismi kohta, kuidas soojus Päikese pinnalt kroonile jõuab, pole siiani täit selgust. Arvatakse, et selles mängivad rolli Päikese magnetvälja võnkumised.

31. Päikese mõjusfäär Päikese magnetväli on väga tugev (maiste standardite järgi) ja väga komplitseeritud. Tema magnetosfäär, samuti tuntud kui heliosfäär, ulatub teisele poole Pluutot.

32. Päikeselaigud? Päikeselaigud on "külmad" piirkonnad, ainult 3800 K (nad paistavad tumedad ainult võrreldes ümbritsevate aladega). Päikeselaigud võivad olla väga suured, mõned isegi diameetriga kuni 50,000 km. Päikeselaike põhjustavad keerulised ja mitte väga hästi arusaadavad Päikese magnetvälja mõjud.

33. Eristatav põõrlemine? Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist : ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel.

34. Päikesevarjutus? Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga jälgida. See võib põhjustada nägemiskahjustusi ja isegi pimedaks jäämist. NB! Tahmane klaas, diskett, valgustatud filmilint jms sobivad vaid Päikese väga lühiajaliseks vaatlemiseks, sest nad ei neela Päikese infrapunakiirgust.

35. Päikesetuul? L isaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päikesetuul ja palju kõrgema energia osakesed, võivad mõjutada raadiolainete ülekandumist Maal ja tekitavad imeilusaid virmalisi.

37. Miks on päikese kroon palju kuumem kui fotosfäär?

38. Miks on ebaõnnestunud mitmed hoolikad eksperimendid, milles püüti avastada Päikeselt tulevat oletatavat neutriinode voogu?