2. Komeet
• teisisõnu sabatäht
• koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist, ja
muudest anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest
• pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt
3. Ehitus
• eristatavad on pea, tuum ja saba (tahkest tuuma
ümbritseb pea e kooma,millest tekib Päikese
valgusrõhu toimel saba)
• sageli on kaks(või rohkem) saba
• loonsaba – suunatud Päikesest eemale,koosneb laetud
osakestest
• tolmusaba – koosneb raskematest osakestest ning jälgib
rohkem komeedi orbiiti
4. Tuntumad komeedid
inimkond tunneb neid komeete,mis on palja silmaga nähtavad ja mis
pöörduvad tagasi perioodiliselt
• Halley komeet
• 17P
5. Komeetidest üldiselt
Nad ilmuvad ootamatult,algul on neid võimalik näha vaid
teleskoobi abil,kuid mida aeg edasi,seda nähtavamaks
muutuvad.
Nn nõrku komeete vaadeldakse aastas ligikaudu
kümmekond (kokku on vaadeldud ca 900).Kõige rohkem
on lootust komeete näha Päikese ümbruses.
Nad on väikesed taevakehad,mis tiirlevad ümber Päikese
piklikel orbiitidel.
Nende tahke tuum koosneb mõnesaja meetri kuni
mõnekilomeetrise läbimõõduga tükkidest.
Komeedid lõpetavad oma lühikese elutee meteoorkehade
pilvena.On teada palju meteoorivoole, mille tekkimine seletub
kindla komeedi kas täieliku või osalise lagunemisega.
Tähesadu annab tunnistust komeedi hävimise paratamatusest.
Komeedi eksisteerimine lõpeb tema lagunemisega meteoorideks.
