SlideShare a Scribd company logo
1 of 11
4. klass




Mari Kauber 2012
Päike on Maale lähim täht.
   Mida Päike kiirgab?
     Päike kiirgab valgust ja soojust.
   Kui suur on Päikese pinna temperatuur?
     Päikese pinna temperatuur on u 6000 kraadi.
   Kuidas on teada saadud Päikese pinna
    temperatuur?
     Teadlased on välja arvutanud, missugune
      temperatuur hõõguva keha värvitoonile vastab.
      Selliselt on ka välja selgitatud Päikese pinna
      temperatuur.

                          Mari Kauber 2012
Päike, planeedid ja nende
kaaslased moodustavad
Päikesesüsteemi
   Päikese ümber tiirleb kaheksa planeeti:
    Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn,
     Uraan, Neptuun.


   Enamike planeetide ümber tiirlevad
    väiksemad taevakehad, mida
    nimetatakse kaaslasteks ehk
    satelliitideks.


                        Mari Kauber 2012
Päikesesüsteem




           Mari Kauber 2012
Planeet Maa
 Nii nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb
  Maa ümber Päikese. Ühe tiiru
  tegemiseks kulub Maal üks aasta.
 Aasta on ajavahemik, mille jooksul Maa
  teeb ühe tiiru ümber Päikese.
 Samal ajal kui Maa tiirleb ümber
  Päikese, pöörleb ta ka ümber oma
  kujutletava telje.
 Ühe täispöörde tegemiseks kulub Maal
  üks ööpäev.

                     Mari Kauber 2012
Kuu – Maa looduslik kaaslane
 Kuu tiirleb ümber Maa.
 Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub
  Kuul umbes 28 päeva, veidi vähem kui
  üks kalendrikuu.
 Sarnaselt Maale, pöörleb ka Kuu ümber
  oma kujutletava telje.
 Kuu tiirleb koos Maaga ümber Päikese.




                   Mari Kauber 2012
Maa ja Kuu




             Mari Kauber 2012
Kuu faasid


 Pildid 1-4 – kasvav kuu.
 Pilt 5 – täiskuu.
 Pildid 6-8 – kahanev kuu.




                    Mari Kauber 2012
Mõisted
 Päike – Maale lähim täht.
 Maa – meie koduplaneet; planeet, kus
  me elame.
 Kuu – Maa looduslik kaaslane.
 Aasta – ajavahemik, mille jooksul Maa
  teeb ühe tiiru ümber Päikese.
 Ööpäev – ajavahemik, mille jooksul Maa
  teeb ühe täispöörde ümber oma
  kujutletava telje.

                   Mari Kauber 2012
 Tiirlemine – ühe keha liikumine ümber
  teise keha.
 Pöörlemine – keha liikumine ümber
  enda kujutletava telje.
 Planeet – kerakujuline taevakeha, mis
  tiirleb ümber Päikese.
 Kaaslane ehk satelliit – planeedi ümber
  tiirlev taevakeha.


                    Mari Kauber 2012
Kasutatud pildid
   http://images.cdn.fotopedia.com/flickr-
    3157251517-hd.jpg
   http://www.fotopedia.com/items/flickr-
    2818891443
   http://images.cdn.fotopedia.com/flickr-
    2222523486-hd.jpg
   http://www.ehabich.info/images/synchro/em
    _300x225.jpg
   http://upload.wikimedia.org/wikipedia/com
    mons/4/46/Mond_Phasen.jpg

                      Mari Kauber 2012

More Related Content

What's hot

What's hot (20)

Maa kuju
Maa kujuMaa kuju
Maa kuju
 
Jõgi
JõgiJõgi
Jõgi
 
Inimeseõpetus1 49 toolehed
Inimeseõpetus1 49 toolehedInimeseõpetus1 49 toolehed
Inimeseõpetus1 49 toolehed
 
Loodusõpetus taimed 2. klass
Loodusõpetus taimed 2. klassLoodusõpetus taimed 2. klass
Loodusõpetus taimed 2. klass
 
Metsloomade jäljed
Metsloomade jäljedMetsloomade jäljed
Metsloomade jäljed
 
Keskkond asulates
Keskkond asulatesKeskkond asulates
Keskkond asulates
 
Liikumine elekter-magnet-kompass
Liikumine elekter-magnet-kompassLiikumine elekter-magnet-kompass
Liikumine elekter-magnet-kompass
 
Õhk ja õhu_koostis
Õhk ja õhu_koostisÕhk ja õhu_koostis
Õhk ja õhu_koostis
 
6 Kl Eesti Pinnamood Copy
6 Kl Eesti Pinnamood   Copy6 Kl Eesti Pinnamood   Copy
6 Kl Eesti Pinnamood Copy
 
Kahepaiksed
KahepaiksedKahepaiksed
Kahepaiksed
 
Õhu omadused 2
Õhu omadused 2Õhu omadused 2
Õhu omadused 2
 
6kl J6gi
6kl J6gi6kl J6gi
6kl J6gi
 
Linnud talvel
Linnud talvelLinnud talvel
Linnud talvel
 
Lihavõtted
LihavõttedLihavõtted
Lihavõtted
 
Ilm
IlmIlm
Ilm
 
Naljapäev
NaljapäevNaljapäev
Naljapäev
 
Veetaimed Ja Loomad
Veetaimed Ja LoomadVeetaimed Ja Loomad
Veetaimed Ja Loomad
 
Lemmikloomad,esitlus
Lemmikloomad,esitlusLemmikloomad,esitlus
Lemmikloomad,esitlus
 
Aastaaegade Vaheldumine
Aastaaegade VaheldumineAastaaegade Vaheldumine
Aastaaegade Vaheldumine
 
Arvkiir ja skaala
Arvkiir ja skaalaArvkiir ja skaala
Arvkiir ja skaala
 

More from Mari Kauber

Tugi ja liikumiselundkond
Tugi  ja liikumiselundkondTugi  ja liikumiselundkond
Tugi ja liikumiselundkondMari Kauber
 
Elundkondade ülesanded
Elundkondade ülesandedElundkondade ülesanded
Elundkondade ülesandedMari Kauber
 
Jagamine kahekohalise arvuga
Jagamine kahekohalise arvugaJagamine kahekohalise arvuga
Jagamine kahekohalise arvugaMari Kauber
 
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseksJagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseksMari Kauber
 
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puuVärvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puuMari Kauber
 
Ristküliku pindala (rühmatöö)
Ristküliku pindala (rühmatöö)Ristküliku pindala (rühmatöö)
Ristküliku pindala (rühmatöö)Mari Kauber
 
Ümarkehad ja tahukad
Ümarkehad ja tahukadÜmarkehad ja tahukad
Ümarkehad ja tahukadMari Kauber
 
Täht arvu tähisena
Täht arvu tähisenaTäht arvu tähisena
Täht arvu tähisenaMari Kauber
 
Päikesesüsteem - projekt
Päikesesüsteem - projektPäikesesüsteem - projekt
Päikesesüsteem - projektMari Kauber
 
Rühmatöö arvutiõpetuses
Rühmatöö arvutiõpetusesRühmatöö arvutiõpetuses
Rühmatöö arvutiõpetusesMari Kauber
 
Kordamine matemaatika kontrolltööks
Kordamine matemaatika kontrolltööksKordamine matemaatika kontrolltööks
Kordamine matemaatika kontrolltööksMari Kauber
 
Selgrootud loomad
Selgrootud loomadSelgrootud loomad
Selgrootud loomadMari Kauber
 

More from Mari Kauber (20)

Tugi ja liikumiselundkond
Tugi  ja liikumiselundkondTugi  ja liikumiselundkond
Tugi ja liikumiselundkond
 
Meeleelundid
MeeleelundidMeeleelundid
Meeleelundid
 
Elundkondade ülesanded
Elundkondade ülesandedElundkondade ülesanded
Elundkondade ülesanded
 
27. 30.aprill
27. 30.aprill27. 30.aprill
27. 30.aprill
 
Meeleelundid
MeeleelundidMeeleelundid
Meeleelundid
 
Jagamine kahekohalise arvuga
Jagamine kahekohalise arvugaJagamine kahekohalise arvuga
Jagamine kahekohalise arvuga
 
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseksJagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks
 
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puuVärvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu
 
Ajaühikud
AjaühikudAjaühikud
Ajaühikud
 
Where is...?
Where is...?Where is...?
Where is...?
 
Mahuühikud
MahuühikudMahuühikud
Mahuühikud
 
Ristküliku pindala (rühmatöö)
Ristküliku pindala (rühmatöö)Ristküliku pindala (rühmatöö)
Ristküliku pindala (rühmatöö)
 
Ümarkehad ja tahukad
Ümarkehad ja tahukadÜmarkehad ja tahukad
Ümarkehad ja tahukad
 
Täht arvu tähisena
Täht arvu tähisenaTäht arvu tähisena
Täht arvu tähisena
 
Päikesesüsteem - projekt
Päikesesüsteem - projektPäikesesüsteem - projekt
Päikesesüsteem - projekt
 
LearningApps
LearningAppsLearningApps
LearningApps
 
Täheteadus
TäheteadusTäheteadus
Täheteadus
 
Rühmatöö arvutiõpetuses
Rühmatöö arvutiõpetusesRühmatöö arvutiõpetuses
Rühmatöö arvutiõpetuses
 
Kordamine matemaatika kontrolltööks
Kordamine matemaatika kontrolltööksKordamine matemaatika kontrolltööks
Kordamine matemaatika kontrolltööks
 
Selgrootud loomad
Selgrootud loomadSelgrootud loomad
Selgrootud loomad
 

Päikesesüsteem ja planeet Maa

  • 2. Päike on Maale lähim täht.  Mida Päike kiirgab?  Päike kiirgab valgust ja soojust.  Kui suur on Päikese pinna temperatuur?  Päikese pinna temperatuur on u 6000 kraadi.  Kuidas on teada saadud Päikese pinna temperatuur?  Teadlased on välja arvutanud, missugune temperatuur hõõguva keha värvitoonile vastab. Selliselt on ka välja selgitatud Päikese pinna temperatuur. Mari Kauber 2012
  • 3. Päike, planeedid ja nende kaaslased moodustavad Päikesesüsteemi  Päikese ümber tiirleb kaheksa planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun.  Enamike planeetide ümber tiirlevad väiksemad taevakehad, mida nimetatakse kaaslasteks ehk satelliitideks. Mari Kauber 2012
  • 4. Päikesesüsteem Mari Kauber 2012
  • 5. Planeet Maa  Nii nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb Maa ümber Päikese. Ühe tiiru tegemiseks kulub Maal üks aasta.  Aasta on ajavahemik, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese.  Samal ajal kui Maa tiirleb ümber Päikese, pöörleb ta ka ümber oma kujutletava telje.  Ühe täispöörde tegemiseks kulub Maal üks ööpäev. Mari Kauber 2012
  • 6. Kuu – Maa looduslik kaaslane  Kuu tiirleb ümber Maa.  Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul umbes 28 päeva, veidi vähem kui üks kalendrikuu.  Sarnaselt Maale, pöörleb ka Kuu ümber oma kujutletava telje.  Kuu tiirleb koos Maaga ümber Päikese. Mari Kauber 2012
  • 7. Maa ja Kuu Mari Kauber 2012
  • 8. Kuu faasid  Pildid 1-4 – kasvav kuu.  Pilt 5 – täiskuu.  Pildid 6-8 – kahanev kuu. Mari Kauber 2012
  • 9. Mõisted  Päike – Maale lähim täht.  Maa – meie koduplaneet; planeet, kus me elame.  Kuu – Maa looduslik kaaslane.  Aasta – ajavahemik, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese.  Ööpäev – ajavahemik, mille jooksul Maa teeb ühe täispöörde ümber oma kujutletava telje. Mari Kauber 2012
  • 10.  Tiirlemine – ühe keha liikumine ümber teise keha.  Pöörlemine – keha liikumine ümber enda kujutletava telje.  Planeet – kerakujuline taevakeha, mis tiirleb ümber Päikese.  Kaaslane ehk satelliit – planeedi ümber tiirlev taevakeha. Mari Kauber 2012
  • 11. Kasutatud pildid  http://images.cdn.fotopedia.com/flickr- 3157251517-hd.jpg  http://www.fotopedia.com/items/flickr- 2818891443  http://images.cdn.fotopedia.com/flickr- 2222523486-hd.jpg  http://www.ehabich.info/images/synchro/em _300x225.jpg  http://upload.wikimedia.org/wikipedia/com mons/4/46/Mond_Phasen.jpg Mari Kauber 2012