3. Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- (Aurora Borealis) kui ka lõunapoolkeral (Aurora Australis). Virmalised esinevad Ionosfääris. Kõige paremini on nähtavad pooluste lähedal.
5. Kuidas tekivad virmalised? Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Selle tulemusena kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena.
6. Virmalised võivad olla rohelist, punakat või violetset värvi, olenevalt milline aatom ergastatakse. Atomaarne hapnik – roheline või punane valgus. Molekulaarne lämmastik – punane või violetne.
7.
8. Neli kosmosesõidukit (rühm Cluster) saadeti kosmosesse uurima Maa ja Päikese vahel asuvat magnetvälja. Annab informatsiooni mille tulemusena virmalised tekivad.
10. SATURN Saturnil nähtud virmaliste kohta usuti algselt, et tegemist on 2008. aastal avastati uus valgustatud ala, mida ei seleta ükski eelmine teooria.
11. MARS Marsil virmalised kohtadel, kus magnetväli Marsi pinna kohal on kõige tugevam. Virmalised on nõrgemad ja heledamad kui maal ning eeldatavasti ainult sinist värvi.
12. Vanarahva ütlemisi Virmalised s.o. punane õhk. Vanapagana poisikesed vehklevad. Tähendab sadu. (Helme kihelkond) Virmalised. Kui ilusa ilmaga virmalised vehklevad, tuleb jälle torm ja sadu. (Pärnu-Jaagupi kihelkond) Virmalised. Kui virmalised vihtlevad, läheb ilm sulale. Virmalised on tulekeerud. Alt näidatakse tulega, siis see sääl kumab. Virmalised. Põrgus viheldakse. Taeva taplus on virmalised. Kui taevas taples, siis laplastele näidatakse valgust. Virmaliste järele tulevad muutlikud ilmad. (Vigala kihelkond)
