SlideShare a Scribd company logo
1 of 13
Koostaja: Rein Saarmäe
Juhendaja: Riina Murulaid
 Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede
  ühtesulav valgus, s.t tähesüsteem
 Sisaldab ka meie päikesesüsteemi
 Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, aga mujal maades
  kreeklaste eeskujul Piimateeks
Üldandmed
 Linnutee on varbspiraalne galaktika
 Läbimõõt u 100000 valgusaastat ja paksus u 1000-3262
    valgusaastat
   Sisaldab 200-400 mld tähte
   Pöörlemisperiood on 15-50 mln aastat
   Liigub kiirusega 552-630 km/s
   Vanus ligikaudu 13,2 mld aastat
   Suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas
Väljanägemine
Kõik tähistaevas nähtavad
tähed on osa Linnutee
Galaktikast. Mõiste
“Linnutee” on tulnud
sellest, et ta on nähtav
taevas valge nõrgalt
helenduva ebaühtlase
vööna. Selle heleduse
põhjuseks on tohutu arv
palja silmaga nähtamatuid
tähti ja muud materjali,
mis asub galaktilisel
tasandil.
Koostis ja struktuur
 Koosneb lati-kujulisest tuuma piirkonnast, mida
  ümbritseb gaasist, tolmust ja tähtedest koosnev ketas
 See ketas moodustab neli erinevat spiraalset
  struktuuri, mis keerduvad logaritmilise spiraalina
  väljapoole tuumast.
 Enamus Linnutee massist eeldatakse olevat tume aine
Galaktiline tsenter
 Linnutee ketas, mis omab galaktilist tsentrit, on
  diameetrilt 70 000-100 000 valgusaastat
 Päikese ja Galaktika tsentri kaugus üksteisest on u
  25000-28000 valgusaastat
 Galaktika tsentris on väga palju tihedat ainet ja ta on
  äärmiselt suure massiga
 Linnutee keskpunktis asub tegelikult massiivne must
  auk
Kasutatud kirjandus
 //et.wikipedia.org/w/index.php?title=Linnutee&oldid
  =3501339
 http://www.google.ee/search?q=Linnutee&hl=et&um=
  1&ie=UTF-
  8&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&ei=WfxOUZ-
  ODMrSPOuJgZgF&biw=1366&bih=673&sei=XfxOUcL
  ANobYPY3ogdAB
 12. klassi kosmoloogia õpik

More Related Content

What's hot

Universumi evolutsioon
Universumi evolutsioonUniversumi evolutsioon
Universumi evolutsioonaadelheid
 
Tähistaevas päeval ja öösel
Tähistaevas päeval ja öösel Tähistaevas päeval ja öösel
Tähistaevas päeval ja öösel kaari
 
Liikumine elekter-magnet-kompass
Liikumine elekter-magnet-kompassLiikumine elekter-magnet-kompass
Liikumine elekter-magnet-kompassIr4ik
 
Päikesesüsteem 4. klass
Päikesesüsteem 4. klassPäikesesüsteem 4. klass
Päikesesüsteem 4. klassVallo Madar
 
Maailmaruum ehk universum
Maailmaruum ehk universumMaailmaruum ehk universum
Maailmaruum ehk universumMari Kauber
 
Mažieji saulės sistemos kūnai
Mažieji saulės sistemos kūnaiMažieji saulės sistemos kūnai
Mažieji saulės sistemos kūnaiDizzy Block
 
Šviesos spektras
Šviesos spektrasŠviesos spektras
Šviesos spektrasmiride
 
Jõgi
JõgiJõgi
Jõgixsvea
 
žMogaus poveikis aplinkai
žMogaus poveikis aplinkaižMogaus poveikis aplinkai
žMogaus poveikis aplinkaibiomokykla
 
Läätsed ja kujutised
Läätsed ja kujutisedLäätsed ja kujutised
Läätsed ja kujutisedAndrus Metsma
 
Selgrootud loomad
Selgrootud loomadSelgrootud loomad
Selgrootud loomadMari Kauber
 
Füüsika üldmudelid
Füüsika üldmudelidFüüsika üldmudelid
Füüsika üldmudelidAndrus Metsma
 

What's hot (20)

1. tund pinnamood
1. tund   pinnamood1. tund   pinnamood
1. tund pinnamood
 
Universumi evolutsioon
Universumi evolutsioonUniversumi evolutsioon
Universumi evolutsioon
 
Tähistaevas päeval ja öösel
Tähistaevas päeval ja öösel Tähistaevas päeval ja öösel
Tähistaevas päeval ja öösel
 
Liikumine elekter-magnet-kompass
Liikumine elekter-magnet-kompassLiikumine elekter-magnet-kompass
Liikumine elekter-magnet-kompass
 
Päikesesüsteem 4. klass
Päikesesüsteem 4. klassPäikesesüsteem 4. klass
Päikesesüsteem 4. klass
 
Metsaliigid
MetsaliigidMetsaliigid
Metsaliigid
 
Maailmaruum ehk universum
Maailmaruum ehk universumMaailmaruum ehk universum
Maailmaruum ehk universum
 
Radioaktyvieji elementai
Radioaktyvieji elementaiRadioaktyvieji elementai
Radioaktyvieji elementai
 
Evoliucijos įrodymas - fosilijos
Evoliucijos įrodymas - fosilijosEvoliucijos įrodymas - fosilijos
Evoliucijos įrodymas - fosilijos
 
Mažieji saulės sistemos kūnai
Mažieji saulės sistemos kūnaiMažieji saulės sistemos kūnai
Mažieji saulės sistemos kūnai
 
Mis on maailm
Mis on maailmMis on maailm
Mis on maailm
 
Energia
EnergiaEnergia
Energia
 
Võnkumine
VõnkumineVõnkumine
Võnkumine
 
Šviesos spektras
Šviesos spektrasŠviesos spektras
Šviesos spektras
 
Jõgi
JõgiJõgi
Jõgi
 
žMogaus poveikis aplinkai
žMogaus poveikis aplinkaižMogaus poveikis aplinkai
žMogaus poveikis aplinkai
 
Liikumine ja kiirus
Liikumine ja kiirusLiikumine ja kiirus
Liikumine ja kiirus
 
Läätsed ja kujutised
Läätsed ja kujutisedLäätsed ja kujutised
Läätsed ja kujutised
 
Selgrootud loomad
Selgrootud loomadSelgrootud loomad
Selgrootud loomad
 
Füüsika üldmudelid
Füüsika üldmudelidFüüsika üldmudelid
Füüsika üldmudelid
 

Similar to Linnutee

Päike
PäikePäike
PäikeKerli
 
Tähed
TähedTähed
TähedKatiK
 
Meteoriidikraatrite õpiretk
Meteoriidikraatrite õpiretkMeteoriidikraatrite õpiretk
Meteoriidikraatrite õpiretkSilme
 
Earth
EarthEarth
Earthmeang
 

Similar to Linnutee (6)

Päike
PäikePäike
Päike
 
Päike
PäikePäike
Päike
 
Tähed
TähedTähed
Tähed
 
Kuu esitus
Kuu esitusKuu esitus
Kuu esitus
 
Meteoriidikraatrite õpiretk
Meteoriidikraatrite õpiretkMeteoriidikraatrite õpiretk
Meteoriidikraatrite õpiretk
 
Earth
EarthEarth
Earth
 

Linnutee

  • 2.  Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, s.t tähesüsteem  Sisaldab ka meie päikesesüsteemi  Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, aga mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks
  • 3.
  • 4.
  • 5. Üldandmed  Linnutee on varbspiraalne galaktika  Läbimõõt u 100000 valgusaastat ja paksus u 1000-3262 valgusaastat  Sisaldab 200-400 mld tähte  Pöörlemisperiood on 15-50 mln aastat  Liigub kiirusega 552-630 km/s  Vanus ligikaudu 13,2 mld aastat  Suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas
  • 6.
  • 7. Väljanägemine Kõik tähistaevas nähtavad tähed on osa Linnutee Galaktikast. Mõiste “Linnutee” on tulnud sellest, et ta on nähtav taevas valge nõrgalt helenduva ebaühtlase vööna. Selle heleduse põhjuseks on tohutu arv palja silmaga nähtamatuid tähti ja muud materjali, mis asub galaktilisel tasandil.
  • 8.
  • 9.
  • 10. Koostis ja struktuur  Koosneb lati-kujulisest tuuma piirkonnast, mida ümbritseb gaasist, tolmust ja tähtedest koosnev ketas  See ketas moodustab neli erinevat spiraalset struktuuri, mis keerduvad logaritmilise spiraalina väljapoole tuumast.  Enamus Linnutee massist eeldatakse olevat tume aine
  • 11. Galaktiline tsenter  Linnutee ketas, mis omab galaktilist tsentrit, on diameetrilt 70 000-100 000 valgusaastat  Päikese ja Galaktika tsentri kaugus üksteisest on u 25000-28000 valgusaastat  Galaktika tsentris on väga palju tihedat ainet ja ta on äärmiselt suure massiga  Linnutee keskpunktis asub tegelikult massiivne must auk
  • 12.
  • 13. Kasutatud kirjandus  //et.wikipedia.org/w/index.php?title=Linnutee&oldid =3501339  http://www.google.ee/search?q=Linnutee&hl=et&um= 1&ie=UTF- 8&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&ei=WfxOUZ- ODMrSPOuJgZgF&biw=1366&bih=673&sei=XfxOUcL ANobYPY3ogdAB  12. klassi kosmoloogia õpik