Loodus linnas<br />Sirje ja Georg Aher<br />07.10.2009<br />
Linnade ökosüstem<br />Linna ökosüsteemis on on vähe orgaanilise aine tootjaid: taimi.<br />Ka lagundajaid on vähe kuna ta...
Linnade ökosüsteem<br />Linnade keskmine õhutemperatuur on kütmise tõttu oluliselt kõrgem kui ümbruse maapiirkonna aladel....
Linnade ökosüsteem<br />Sademetevee- ja heitveetrassid viivad vee linnast ära, mistõttu pinnasesse imbub oluliselt vähem v...
Linnade ökosüsteem<br />Linnades on tulnukliikide osakaal väga suur<br />Liikide arv on tihti tänu servaaladele suur kuid ...
Linn kui elukeskkond <br />Juba praegu elab 80% eurooplastest linnades ning ennustatakse, et aastaks 2050 elab linnades 2/...
Linnaelustiku väärtus<br />Linnaelustik võib toimida süsinikuhoidlana õhusaaste ja liiklusmüra vähendajana,võib parandada ...
Linnaelustiku väärtus<br />Näiteks Euroopa suurlinnades asuvatel Natura-aladel elab teadaolevalt vähemalt 85 linnudirektii...
Linnaelustiku väärtus<br />Linnade taimestikus täheldatakse pärismaiste taimeliikide arvu vähenemist.<br />Samuti on ebaso...
Linnad kui evolutsiooni kiirendajad<br />Linnades toimub evolutsioon ja kohastuminekiiremini kui mujal ning alatasatekib j...
Hoiakud linnalooduse suhtes<br />Suhtumine linnaelustikku on väga varieeruv ning sõltub niiühiskonna kui iga inimese taust...
Linnaelustiku kaitse Eestis<br />Suure sammu linnaelustiku kaitseks on astunud Tallinn, kus on valminud “Tallinna rohealad...
 Taimede ja loomade mitmekesisus linna ökosüsteemis<br /><ul><li>Elutingimuste mitmekesisus, linlaste taotlused rikastada ...
Vähestel neist on oluline osa linna ökosüsteemis. </li></li></ul><li> Taimede ja loomade mitmekesisus linna ökosüsteemis<b...
 Teine edukam eluvorm on lühieataimede rühm. Siia kuuluvad umbrohud peamiselt ristõieliste, maltsaliste ja nelgiliste hulg...
Põõsastest on linnades osutunud visamateks eranditult võõrliigid: tara-, põis- ja pihlenelas, sirel, punane leeder, sõstra...
Taimede ja loomade mitmekesisus linna ökosüsteemis<br /><ul><li>Taimi söövad paljud taimtoidulised loomad, eeskätt putukad...
Parimas olukorras on kõigetoidulised, kes leiavad linnas inimeste toidujäätmete näol aastaringse rikkaliku toidubaasi. Sii...
Putuktoiduliste olukord linnas halveneb mürkkemikaalide rohkuse tõttu. Kahaneb muti, siili, karihiirte, nahkhiirte, värvul...
Pärnumaa kaitsealad<br />2007 aasta seisuga on Pärnumaal 64 kaitseala.<br />Kaitsealade hulgas on 34 looduskaitseala, 13 m...
Pärnumaa kaitstavad üksikobjektid<br />Pärnumaal on üksikobjektidest kaitse all 19kivi ja rändrahnu.<br />	Neist esimesed ...
Kaitsealad Pärnu linnas<br />Pärnu linnas on üks looduskaitseala: Pärnu rannaniidu looduskaitseala<br />Kaks maastikukaits...
Pärnu rannaniidu looduskaitseala<br />Väärtuslikud elupaigad on siin põhiliselt rannaniidud ja roostikud, aga leidub ka va...
Villane katkujuur<br />Harilik katkujuur<br />Foto Merike Palginõmm<br />
Balti sõrmkäpp<br />Pärnu rannaniit on teadaolevalt ainuke sileda kardheina kasvukoht Eestis. <br />Siin kasvab ka Eesti s...
Pärnu rannaniidu looduskaitseala<br />Foto Merike Palginõmm<br />
Kõrkja roolindAcrocephalus schoenobaenus<br />Kõige arvukam värvuline<br />Autor: GabrielBuissart GNU Free Documentation L...
Liivatüll Charadrius hiaticula<br />Autor Andreas Trepte Creative Commons Attribution ShareAlike 2.5 L<br />
Mustsaba-vigle Limosa limosa<br />Hans Hillewaert Creative Commons Attribution ShareAlike 2.5 L<br />
Hänilane Motacilla flava<br />Autor :Wojsyl; GNU Free Documentation License<br />
Niidu maastikukaitseala<br />Foto Merike Palginõmm<br />
Niidu maastikukaitseala<br />Foto Merike Palginõmm<br />
Pärnu jõe hoiuala<br />Foto Merike Palginõmm<br />
Jõesilm Lampetra fluviatilis<br />released under GFDL by M.Buschmann<br />
Pärnu Vanapark<br />Foto Merike Palginõmm<br />
Pärnu vanapark<br />Foto  Merike Palginõmm<br />
Lydia Koidula park<br />Foto Merike Palginõmm<br />
Rannapark<br />Foto Merike Palginõmm<br />
Rannapark<br />Foto Merike Palginõmm<br />
Vallipark<br />Foto Merike Palginõmm<br />
Vallipark<br />Foto Merike Palginõmm<br />
Kaitsealusd üksikobjektid Pärnus<br />Peksumänd<br />Tamm Kooli tn 3<br />Tamm  Kooli tn 5<br />Tamm Suur-Posti tn 2<br />...
Peksumänd<br />Tammiste mõisa peksumänd kasvab praegu Pärnu linna piiril, aadressil Tammiste 1, kus asub Tammiste hooldeko...
Pek<br />Peksumänd Pärnus<br />Foto Merike Palginõmm<br />
Kadakatäks Saxicola rubetra<br />Autor: Marek Szczepanek: GNU Free Documentation License<br />
Punaselg õgija Lanius collurio<br />Autor Artur Mikolajewski GNU Free Documentation License<br />
Kahelehine käokeel Platanthera bifolia<br />Photographed by Algirdas GNU Free Documentation License<br />
Kahkjaspunane sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata<br />Autor: Franz Xaver GNU Free Documentation License,<br />
Soo neiuvaip Epipactis palustris<br />Autor: Hans Hillewaert GNU Free Documentation License<br />
Kivisisalik Lacerta agilis<br />Autor: Piotr Podsiadły, GNU Free Documentation License<br />
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Loodus Linnas

3,866 views

Published on

6 kl loodusõpetuse õpetajatele

Published in: Education
0 Comments
2 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
3,866
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
49
Actions
Shares
0
Downloads
33
Comments
0
Likes
2
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Loodus Linnas

  1. 1. Loodus linnas<br />Sirje ja Georg Aher<br />07.10.2009<br />
  2. 2. Linnade ökosüstem<br />Linna ökosüsteemis on on vähe orgaanilise aine tootjaid: taimi.<br />Ka lagundajaid on vähe kuna taimsed jäägid (puude lehed, oksad jms.) korjatakse kokku ja veetakse ära<br />Tarbijad (loomad) toituvad enamasti inimtegevuse jääkidest, olles nagu kogu linnaökosüsteem sõltuv inimese tegevusest<br />
  3. 3. Linnade ökosüsteem<br />Linnade keskmine õhutemperatuur on kütmise tõttu oluliselt kõrgem kui ümbruse maapiirkonna aladel.<br />Kõrgema õhutemperatuuri ja sahkamise tõttu on linnas vähem lund.<br />Saasteainete nagu näiteks heitgaaside tõttu on õhus rohkem osakesi mille ümber veepiisad saavad kondenseeruda ja seetõttu sajab linnas 5-15% võrra enam kui ümbritsevatel aladel<br />
  4. 4. Linnade ökosüsteem<br />Sademetevee- ja heitveetrassid viivad vee linnast ära, mistõttu pinnasesse imbub oluliselt vähem vett.<br />Tänavavalgustuse tõttu on ala valgustatus oluliselt erinev ümbruskonna omast.<br />Heitgaaside ja küttesüsteemide kaudu pääseb keskkonda toiteaineid, happelisi ning mürgiseid ühendeid <br />Linnas on ka muid saasteid ngu näiteks müra ja prügi<br />
  5. 5. Linnade ökosüsteem<br />Linnades on tulnukliikide osakaal väga suur<br />Liikide arv on tihti tänu servaaladele suur kuid poulatsioonid on väikesed ja üksteisest eraldi.<br />Mitmed loomaliigid tulevad linnadesse kuna siin on hõlbus toitu leida ja toidukonkurente on vähe. Näiteks linde meelitab linna inimese tegevusest tulenev jääksoojus ning suur toidu hulk. Piiravaks teguriks võib neile olla turvaliste pesapaikade vähesus.<br />
  6. 6. Linn kui elukeskkond <br />Juba praegu elab 80% eurooplastest linnades ning ennustatakse, et aastaks 2050 elab linnades 2/3 maakera elanikest. <br />Seega on linnakeskkond muutumas paljudele inimestele ainsaks või peamiseks kohaks, kus loodusega üldse kokku puututakse.<br />
  7. 7. Linnaelustiku väärtus<br />Linnaelustik võib toimida süsinikuhoidlana õhusaaste ja liiklusmüra vähendajana,võib parandada mikrokliimat ja leevendada üleujutusi. Rohealade olemasolu parandab linlaste elukvaliteeti, kuna loob eeldused sotsiaalseks suhtlemiseks, puhkamiseks ja tervise edendamiseks.<br />Kõigele lisaks võivad puude olemasolu ja vaated loodusmaastikule suurendada kinnisvara väärtust 6–18%<br />
  8. 8. Linnaelustiku väärtus<br />Näiteks Euroopa suurlinnades asuvatel Natura-aladel elab teadaolevalt vähemalt 85 linnudirektiivi I lisa liiki ning 65 elupaigadirektiivi II lisa liiki<br />Mõnes Suurbritannia piirkonnas on tervenisti 70–80% regiooni haudelinnustikust asunud elama linnadesse.<br />Linna taimestiku nimekirja pikkus sõltub elanike arvust. Näiteks Kesk-Euroopas kasvab 400 000elanikuga linnas ligikaudu 900 soontaimeliiki, 2 miljoni elanikuga linnas aga juba 1400 liiki.<br />
  9. 9. Linnaelustiku väärtus<br />Linnade taimestikus täheldatakse pärismaiste taimeliikide arvu vähenemist.<br />Samuti on ebasoodsamas olukorras risoomiga ja sibultaimed, puhmastaimed, veelembesed ja oligotroofsed taimed. <br />Kindel eelis on aga üheaastastel, sooja ja kuivalembestel ning mürke taluvatel liikidel. Nende hulgas on arvukalt eksootilisi võõrliike, kelle naturaliseerumine ja levimine saab alguse aedadest, parkidest, kalmistutelt ja haljasaladelt.<br />
  10. 10. Linnad kui evolutsiooni kiirendajad<br />Linnades toimub evolutsioon ja kohastuminekiiremini kui mujal ning alatasatekib juurde uusi taksoneid, mis on spetsiaalselt kohastunud linnatingimustele.<br />Näiteks Kesk-Euroopa linnades on uusi taksoneid registreeritud kuningakepi, priimula ja astri perekondadest.<br />
  11. 11. Hoiakud linnalooduse suhtes<br />Suhtumine linnaelustikku on väga varieeruv ning sõltub niiühiskonna kui iga inimese taustast ja hoiakutest.<br />Hoiakud on aga harva ühesed, nagu näitab nn linnametsa paradoks. Paradoks seisneb selles, et kuigi inimesed peavadlinnametsi ja rohealasid linnades vajalikeks ja asendamatuteks, kardavad nad seal käia. 39% naistest ja 18% meestest tunnevad end Londoni rohealadel liikudes ebakindlalt ja enamik emasid eilaseks oma lastel seal ilma järelevalveta mängida.<br />
  12. 12. Linnaelustiku kaitse Eestis<br />Suure sammu linnaelustiku kaitseks on astunud Tallinn, kus on valminud “Tallinna rohealade teemaplaneering”. Teemaplaneering hõlmab rohealasid ja nende väärtusi. Kuid linnade bioloogilised väärtused ei asu kaugeltki mitte kõik rohealadel. <br />Sama tähtsad ning paljude liikide puhul veelgi tähtsamad paigad on näiteks aiad, hooned, teeservad, jäätmaad, tööstusalad. Seevastu arengukava või planeeringut, mis hõlmaks nendegi esmapilgul väärtusetute paikade bioloogilisi väärtusi, Tallinnal ega teistel linnadel pole.<br />
  13. 13. Taimede ja loomade mitmekesisus linna ökosüsteemis<br /><ul><li>Elutingimuste mitmekesisus, linlaste taotlused rikastada aedu rohkete võõrliikidega, samuti transpordivahenditega jaamadesse ja sadamatesse tahtmatult sissetoodud suur hulk tulnukaid on tõstnud linnaflooras võõrliikide arvu mitmekordseks kohaliku flooraga võrreldes.
  14. 14. Vähestel neist on oluline osa linna ökosüsteemis. </li></li></ul><li> Taimede ja loomade mitmekesisus linna ökosüsteemis<br /><ul><li>Rohelised taimed on kõige rikkalikumalt esindatud rohtsete püsikutega, eriti kõrreliste ja korvõieliste sugukonnast. Need taimed on hästi kohastunud olema toiduks loomadele.
  15. 15.  Teine edukam eluvorm on lühieataimede rühm. Siia kuuluvad umbrohud peamiselt ristõieliste, maltsaliste ja nelgiliste hulgast - taimed, mis kärmesti asustavad iga taimkattest vabanenud maalapi ja kiiresti viljuvad.</li></li></ul><li>Taimede ja loomade mitmekesisus linna ökosüsteemis<br /><ul><li>Meie metsades iseloomulikud kääbuspõõsad on linnast peaaegu täiesti pagendatud, sest neile vajalikke tingimusi leidub veel vaid vähestes linnades.
  16. 16. Põõsastest on linnades osutunud visamateks eranditult võõrliigid: tara-, põis- ja pihlenelas, sirel, punane leeder, sõstrad, lumimari, elupuu.Puuliikidest lepivad linnas valitseva olukorraga hästi kased, pajud, paplid, pärn, vaher, pihlakas ja pooppuu, õunapuu, toompuud. Meie looduses peaaegu puuduvaid liaane esindab linnades metsviinapuu.</li></li></ul><li>Kellukspatoodea Spthodea campanulata Funchalis Madeiral; tema kodumaaks on troopiline Aafrika<br />
  17. 17. Taimede ja loomade mitmekesisus linna ökosüsteemis<br /><ul><li>Taimi söövad paljud taimtoidulised loomad, eeskätt putukad ja linnud, viimased söövad peamiselt vilju. Umbrohtu söövad ohaka- ja kanepilinud ning hiirlased.
  18. 18. Parimas olukorras on kõigetoidulised, kes leiavad linnas inimeste toidujäätmete näol aastaringse rikkaliku toidubaasi. Siia rühma kuuluvad hakk, varesed, kajakad, rotid. Samal toidul on ka osa kiskjaid: koerad ja kassid.
  19. 19. Putuktoiduliste olukord linnas halveneb mürkkemikaalide rohkuse tõttu. Kahaneb muti, siili, karihiirte, nahkhiirte, värvuliste, samuti kahepaiksete arvukus. </li></li></ul><li>Pesukaru näide<br />Võõrliikide leviku näide.<br />1934 aastal tõi Luftwaffe komandör Herman Göring Saksamaale paar pesukaru ning päästis nad loodusesse “rikastamaks kolmanda reichi loomastikku” Pesukaru on olnud olulisemalt edukam kui natsid. <br />Tänapäeval elab Saksamaal ca 1 miljon pesukaru ja nende arv üha kasvab. <br />Põhjuseks pesukarude kõigetoidulisus ja looduslike vaenlaste puudumine. <br />Ainuüksi Kasselis elab 100 pesukaru hektaril<br />
  20. 20. Pärnumaa kaitsealad<br />2007 aasta seisuga on Pärnumaal 64 kaitseala.<br />Kaitsealade hulgas on 34 looduskaitseala, 13 maastikukaitseala, üks rahvuspark 16 kaitse-eeskirjata kaitseala, 32 kaitsealust parki.<br />Lisaks on siin 42 hoiuala.<br />
  21. 21. Pärnumaa kaitstavad üksikobjektid<br />Pärnumaal on üksikobjektidest kaitse all 19kivi ja rändrahnu.<br /> Neist esimesed Kivimurru rändrahn ja Rehekivi võeti kaitse alla 1937 aastal<br />Puid ja puuderühmi on 2006 aasta seisuga kaitse all 59. Lisaks 4 puiesteed.<br />Esimene kaitse alla võetud puu Pärnumaal oli Koonga vallas kasvav Panga tamm<br />
  22. 22. Kaitsealad Pärnu linnas<br />Pärnu linnas on üks looduskaitseala: Pärnu rannaniidu looduskaitseala<br />Kaks maastikukaitseala: Niidu maastikukaitseala ja Pärnu maastikukaitseala.<br />Kaks hoiula Pärnu lahe hoiuala ja Pärnu jõe hoiuala<br />Pärnus on kaitse all on kuus parki: Annemõisa park, Lydia Koidula park, Munamäe park, Rannapark, Vana park (Pärnu esimene park rajatud 1831.a.) ja Valli park.<br />
  23. 23.
  24. 24. Pärnu rannaniidu looduskaitseala<br />Väärtuslikud elupaigad on siin põhiliselt rannaniidud ja roostikud, aga leidub ka valgeid luiteid. <br />Siinsed sonnid ehk omapärased riimveelised väikeveekogud kätkevad haruldasi kooslusi ning pakuvad häid pesitsusvõimalusi lindudele. Et sonnide seisundit parandada, oleks vaja taastada nende ühendus merega. Nõnda rikastuks ja stabiliseeruks nende elustik, teisest küljest aitaks see neil toimida looduslike biotiikidena: puhastussüsteemina linnast imbuvale saastele.<br />
  25. 25. Villane katkujuur<br />Harilik katkujuur<br />Foto Merike Palginõmm<br />
  26. 26. Balti sõrmkäpp<br />Pärnu rannaniit on teadaolevalt ainuke sileda kardheina kasvukoht Eestis. <br />Siin kasvab ka Eesti suurim balti sõrmkäpa populatsioon: 1997. aastal loendati üle<br />10 000 taime! <br />Tänaseks on see populatsioon oluliselt vähenenud<br />
  27. 27. Pärnu rannaniidu looduskaitseala<br />Foto Merike Palginõmm<br />
  28. 28. Kõrkja roolindAcrocephalus schoenobaenus<br />Kõige arvukam värvuline<br />Autor: GabrielBuissart GNU Free Documentation License <br />
  29. 29. Liivatüll Charadrius hiaticula<br />Autor Andreas Trepte Creative Commons Attribution ShareAlike 2.5 L<br />
  30. 30. Mustsaba-vigle Limosa limosa<br />Hans Hillewaert Creative Commons Attribution ShareAlike 2.5 L<br />
  31. 31. Hänilane Motacilla flava<br />Autor :Wojsyl; GNU Free Documentation License<br />
  32. 32. Niidu maastikukaitseala<br />Foto Merike Palginõmm<br />
  33. 33. Niidu maastikukaitseala<br />Foto Merike Palginõmm<br />
  34. 34. Pärnu jõe hoiuala<br />Foto Merike Palginõmm<br />
  35. 35. Jõesilm Lampetra fluviatilis<br />released under GFDL by M.Buschmann<br />
  36. 36. Pärnu Vanapark<br />Foto Merike Palginõmm<br />
  37. 37. Pärnu vanapark<br />Foto Merike Palginõmm<br />
  38. 38. Lydia Koidula park<br />Foto Merike Palginõmm<br />
  39. 39. Rannapark<br />Foto Merike Palginõmm<br />
  40. 40. Rannapark<br />Foto Merike Palginõmm<br />
  41. 41. Vallipark<br />Foto Merike Palginõmm<br />
  42. 42. Vallipark<br />Foto Merike Palginõmm<br />
  43. 43. Kaitsealusd üksikobjektid Pärnus<br />Peksumänd<br />Tamm Kooli tn 3<br />Tamm Kooli tn 5<br />Tamm Suur-Posti tn 2<br />Tammed Alevi kalmistul 5 tk <br />Pärnad Alevi kalmistul 2 tk <br />
  44. 44. Peksumänd<br />Tammiste mõisa peksumänd kasvab praegu Pärnu linna piiril, aadressil Tammiste 1, kus asub Tammiste hooldekodu. <br />Kidur, pooleldi kuivanud võraga puu asub haljasalal keset muruplatsi. Männi kõrguseks mõõtis H. Relve 1998. a. 12 m ja tüve rinnasümbermõõduks 154 cm. Võetud puiduproovi järgi oli ta ligi 300-aastane.<br />Pärimuse järgi kannab mänd säärast nime seepärast, et selle külge seotud pärisorje ja antud neile karistuseks ihunuhtlust.<br />
  45. 45. Pek<br />Peksumänd Pärnus<br />Foto Merike Palginõmm<br />
  46. 46. Kadakatäks Saxicola rubetra<br />Autor: Marek Szczepanek: GNU Free Documentation License<br />
  47. 47. Punaselg õgija Lanius collurio<br />Autor Artur Mikolajewski GNU Free Documentation License<br />
  48. 48. Kahelehine käokeel Platanthera bifolia<br />Photographed by Algirdas GNU Free Documentation License<br />
  49. 49. Kahkjaspunane sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata<br />Autor: Franz Xaver GNU Free Documentation License,<br />
  50. 50. Soo neiuvaip Epipactis palustris<br />Autor: Hans Hillewaert GNU Free Documentation License<br />
  51. 51. Kivisisalik Lacerta agilis<br />Autor: Piotr Podsiadły, GNU Free Documentation License<br />
  52. 52. Tänan kuulamast! <br />

×