1. Maailma majandus kahe maailmasõja vahel. Demokraatlikud riigid Kordamine 11 kl Eesti ajalugu Liia Vijand
2. Maailma majandus kahe maailmasõja vahel Majanduse areng 1920-ndatel: I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. Selle põhjused: Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest. Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota. Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel. Eesti majandus pärast I maailmasõda Pärast I ms vajas Eesti majandus põhjalikke ümberkorraldusi. Maareform -> asundustalud. Tulemuseks: a) mõisamajandus asendus talumajandusega, b) kadusid varasemad teravadvastuolud ja c) tekkis Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht. Pärast I ms arenes kiiresti tööstus – rajati uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Keskenduti nii Euroopa kui ka siseturu vajadustele. Venemaa olulisus: tellimused + transiit.
7. Venemaa kärpis kaubandussidemeid Eestiga.1924. a uus majanduspoliitika: riik suunas rohkem majandust, orienteeruti ümber Vene turult Euroopa turule, põllumajanduse eelisarendamine (riigi toetus), välislaen -> rahareform.
8. Suur majanduskriis 1929-1933 (suur depressioon http://www.youtube.com/watch?v=7i6c_R5Pds4&feature=related Suure majanduskriisile paneb aluse majanduse ülekuumenemine USA-s. 29. okt 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika: müüdi väärtpabereid -> hinnad langesid -> Inimesed kaotasid oma vara ja ei suutnud laene tagasi maksta -> pangandus varises kokku. Pankrottide laine -> töötuse kasv -> ostujõu langus -> tootmine langes. Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse. Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (nt natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934)
11. Vale majandamine – võeti palju laene, in-sed ei suutnud laene tagasi maksta.
12.
13. Demokraatlikud riigid kahe ms vahel I ms olid peale jäänud demokraatlikud riigid – tõstis see demokraatia autoriteeti. Pärast sõda suurenes demokraatlike riikide arv järsult. Lainesid ka demokraatlikud vabadused, nt valimisõiguse said ka naised. Demokraatlikud ideoloogiad: Konservatiivid – vabaturumajandus, hea on see, mis on ajaloos järgi proovitud: üksikisiku vabadus ja traditsioonide hoidmine Sotsiaaldemokraadid – riigi suurem sekkumine majandusse, kõrgete maksude kehtestamine, et aidata abivajajaid. Ideaal: ühiskond, kus puudub suur aineline ebavõrdsus.
14. Eesti Vabariik Asutav kogu võttis vastu 15. juuni 1920. esimese põhiseaduse Kõrgeim võimukandja rahvas, kes viis oma võimu ellu: Valimistel. Rahvahääletusel. Rahvaalgatusel. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu (100 liiget, ühekojaline), täidesaatvat võimu Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes täitis ka riigipeale kuuluvaid ülesandeid. Laiad kodanikuõigused: Täielik võrdsus seaduse ees. Isiku- ja korteripuutumatus. Kirjavahetuse saladus. Koosolekute-, usu-, sõnavabadus jne Põhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle.
15. Sisepoliitiline areng Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Enamasti olid erakonnad suhteliselt väikearvulised ja tihtipeale puudus neil kindel maailmavaateline alus ja selgepiirilise sotsiaalse grupitoetus. Koalitsioonivalitsused moodustusid 4-5 erakonnast -> tekkisid sisemised pinged -> koalitsioon lagunes -> valitsus astus tagasi -> valitsuskriis. Välispoliitika 1921 tunnustas Antanti Ülemnõukogu kõiki Balti riike. 1922 astus Eesti Rahvasteliitu. Kaks võimalikku ohuallikat: Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. 1.dets 1924. kommunistide korraldatud riigipöördekatse. Püüti normaliseerida suhteid nii Vene (ei õnnestunud kui ka Saksamaaga (õnnestus). Luua suhteid suurriikidega, nt Inglismaaga (siduvaid lepinguid ei sõlmitud). Balti liit – Soome, Eesti, Läti, Leedu sõjalis-poliitiline koostöö välisagressiooni tõrjumiseks. Liitu ei loodud. 1923 Eesti-Läti kaitseliiduleping.
16. Autoritaarne Eesti K.Päts ja J.Laidoner teostasid sõjaväelise riigipöörde 12. märts 1934. 6-kuuline kaitseseisukord, kus keelustati poliitilised meeleavaldu-sed ja suleti vabadussõjalaste ühingud. Tallinn võeti oma kontrolli alla ja hakati arreteerima vabadussõjalasi. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadus-sõjalaste saadikumandaat omavalitsustes ja käivitati puhastustöö riigiaparaadis. Vaikiv ajastu: Riigikogu saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. Sõnavabaduse piiramine, tsensuur, propaganda, erakondade tegevuse keelustamine, Isamaaliit ainupartei. Uus põhiseadus: Eesti riigipea president, kellel olid laialdased õigused, Riigikogu kahekojaline (Riigivolikogu 80 saadikut rahva poolt, Riiginõukogu 40 liiget osaliselt määrati, osaliselt valiti). Rahva õigusi vähendati: kaotati rahvaalgatuse ja streikimise õigus, piirati ka rahvahääletust ja valimisõigust.
17. Loobuti presidendi otsevalimistest, 24. aprill 1938 kinniti Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Kohalikud inimesed räägivad, et ema Olga pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde. peaminister riigivanema ülesannetes24.01.1934-03.09.1937riigihoidja03.09.1937-24.04.1938president24.04.1938-17.06.1940 http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=81952
