2. Külm sõda on kahe üliriigi – NL ja USA – vastasseis pärast
II ms.
Sai alguse Berliini blokaadist.
Vastasseisu vormid: ideoloogilised, majanduslikud,
sõjalised.
Olulisel kohal võidurelvastumine (tuumapomm)
“raudse eesriidega“ eraldati demokraatlikud lääneriigid
NL mõjualuste Ida-Euroopa maadest.
Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Ungari ülestõus, Berliini
kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda
3. Lääneriikide välispoliitika oli jõudnud ummikusse: ei oldud
suudetud takistada kommunismi levikut, majanduslikult oli
olukord kehv, samal ajal näis NL tugevnevat – lääneriigid
vajasid hingetõmbeaega – algas pingelõdvendus
Pingelõdvendus: suhete paranemine NL ja lääneriikide vahel
1970-aastate algul
Esmalt hakkasid soojenema
NL ja Pr suhted: arenes
majanduslik ja kultuuriline
koostöö
Hakkasid paranema NL
suhted ka teiste lääneriikidega
Charles de Gaulle Leonid Brežnev
http://www.ambafrance- http://precariopoli.files.wordpress.com/2008/08/breznev.png
uk.org/IMG/jpg_Charles_de_Gaulle.jpg
4. Nn idalepingud (1970) Lääne-Saksamaa, NL ja Poola vahel
– tunnustati Saksa DV idapiirina Oder-Neisse jõge.
Brežnev allkirjastas Saksa LV koostöölepinguid nii kultuuri
kui ka majandusevallas. Nende majanduslikud suhted
hakkasid kiiresti arenema.
Nixon sai (1969) USA presidendiks. USA välispoliitika
eesmärgiks sai heade suhete loomine kommunistlike
suurriikide Hiina ja NLga.
Tulemus:
USA väed lahkusid
Vietnamist,
normaliseerusid suhted
Pekingiga,
algas pingelõdvendus
Euroopas Nixon tervitab Hiina visiidil Mao Zedongi
http://news.xinhuanet.com/english/2007-02/20/xinsrc_032020421075851517201.jpg
5. 1972 külastas Nixon NL, sõlmiti “NSV Liidu ja Ameerika
Ühendriikide suhete alused”, mille järgi pidid üliriikide liidri
korrapäraselt kohtuma hakkama.
NLKP XXIV kongressil
esitati Brežnevile küsimus,
miks meie maal ei jätku liha.
Brežnev vastas. “Seltsimehed!
Me liigume kommunismile
seitsmepenikoorma
sammudega ja loomakari ei
jõua meile lihtsalt järele!”.
6. Järgnevate visiitide ajal sõlmiti palju majandus-,
kaubandus-, teadus-, tehnika-, kultuurialaseid
kokkuleppeid.
Strateegilise relvastuse piiramise lepingud:
1972 NL ja USA ehitavad mõlemad ühe
raketitõrjesüsteemi
1972 SRP1 – NL ja USA ei ehita juurde järgneva viie aasta
jooksul ühtegi tuumarelva
kandur
1973 algasid läbirääkimised
tuumarelva kandurite
vähendamiseks, kuid lepingut
ei sõlmitud
7. Helsingi protsess - Euroopa julgeoleku ja
koostöönõupidamine
“Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel”, mille allkirjastasid
33 riiki
Sisu:
Euroopa julgeolek ja Euroopa piiride vääramatus
Majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö
Koostöö humanitaaraladel ja inimõiguste vallas – see andis
õiguse nõuda inimeste, ideede ja informatsiooni vabamat
liikumist Euroopas ja seista inimõiguste rikkumise vastu
OSCE – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon
8. Helsingi protsess oli kasulik:
NL-le: ei teinud uuendusi, aga seevastu tugevdas oma
positsioone Kolmandas Maailmas ja võidurelvastumises,
USAle: Helsingi lõppakt aitas kaasa dissidentide
tegevusele sotsialismileeris ja suurendas avatust ja
läbikäimist lääne maailmaga
Pingelõdvenduse tulemused:
Tihedam läbikäimine idabloki ja lääneriikide vahel
Lääneriikide investeeringud Kesk- ja Ida-Euroopa
satelliitriikidesse
Tihenes kultuuri ja teadusalane suhtlemine
Turism
Õõnestas idablokki seest poolt – ebaotstarbekad laenud
viisid Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid läänest sõltuvusse
ja tekitasid majandusprobleeme.
9. Lenin näitas, kuidas tuleb juhtida.
Stalin näitas, kuidas peab juhtima.
Hruštšov näitas, et iga loll võib juhtida.
Brežnev näitas, et mitte iga loll ei suuda juhtida.
http://rosenblumtv.files.wordpress.com/ http://scrapetv.com/News/News%20Pages http://www.deceptively-simple.com/wp- http://paber.ekspress.ee/fotodb/234E8F2B633F0481C22
2007/10/lenin.jpg /Everyone%20Else/images-2/josef-stalin- content/uploads/2008/12/khrushchev_shoe1.jpg 5724B0064F293/$file/tn_eefv-6wppk6.jpg
waving.jpg
10. Stagnatsioon e seisak kajastus nii vaimuelus, poliitikas kui
ka majanduses:
Käsumajandus
Ekstensiivne majandus – naftamaardlate avastamine
Sõjatööstuse arendamine
Defitsiit e kaupade puudus
Dissidendid e teisitimõtlejad
1970ndatel tugevnes dissidentlik liikumine
Omaalgatuslikud väljaanded
Kuulsamad dissidendid Solženitsõn ja
Sahharov
Dissidente saadeti maalt välja, vangistati, Andrei
nende perekondi kiusati taga jne Sahharov
http://www.europarl.europa.eu/eplive/expert/photo/20070911P
HT10279/pict_20070911PHT10279.jpg
12. Pingelõdvenduse ajal oli NL oli oma mõjuvõimu
Kolmandas Maailmas suurendanud, oli süvenenud
karistamatuse tunne.
Afganistani valitsus oli nõukogudemeelne, sisemiste
konfliktide lahendamiseks kutsuti NSV Liit appi.
1979 otsustas poliitbüroo teha riigipöörde seal ning
asendada senine valitseja otse Moskvale alluvaga.
President H. Amin tapeti.
Sinna saadeti üle 50 000
mehe
Afganistani sõjas sõdis
ka 1652 tollasest ENSVst
kutsealustena teeninud
meest, kellest 36 hukkus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Mujahideen_village.JPEG
13. Reaktsioon toimunule:
Boikoteeriti Moskva olümpiamänge
http://www.youtube.com/watch?v=iP3RA4uw0X4
Olümpiamängudel osales 81 riiki 5326 sportlasega.
62 riiki ei osalenud olümpiamängudel, põhjuseks boikott
NL sissetungi pärast Afganistani või majanduslikud
probleemid, nt USA, Lääne-Saksamaa, Jaapan, Kanada,
Türgi, Gambia jt. kaart
Afganistanis alanud sissisõda käis NLle üle jõu.
Tulemus: kokku kaotas NL üle 15 000 mehe ja näitas,
et on haavatav.
Hukkus ka palju kohalikke, paljud olid sunnitud
põgenema.
15. Nõukogude võim alahindas kiriku mõju maailmas toimuvale.
Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks, kellest sai Kesk- ja
Ida-Euroopa rahvaste eestkõneleja.
http://www.youtube.com/watch?v=AxvKK735gFY&feature=
related
Külastas Poolat. Sellel
külaskäigul oli suur mõju:
paavst kuulutas, et inimestel
on õigus vabadusele ja
kutsus neid üles hirmust
üle saama.
1981 tehti talle atentaadi
katse, mille uurimisel
Paavst külastas Tallinna 1993 Ema Theresia ja paavst
Jõuti KGB-ni. http://www.medaloffreedom.com/PopeJohnPaulIImeetsMotherTe
resa.jpg
http://paber.ekspress.ee/fotodb/DF1089D7E491721DC2256FDC
00327CC2/$file/tn_paavst.jpg
16. Solidaarsuse loomine
Poolas levis rahulolematus. 1970. aastal suruti sõjaväe abil
maha rahutused Gdanskis. Surma sai üle 100 inimese.
Gdanskis alustasid laevatehase 17 000 töölist ühe vallandatud
ametiühinguliidri toetuseks streiki, nõudes palga tõstmist.
Streigi etteotsa tõusis elektrik Lech Walesa, kes esitas
majanduslike nõudmiste kõrval ka poliitilisi.
Tugevnes opositsiooniliikumine, moodustati põrandaluseid
organisatsioone. Hakati võitlema tööliste õiguste ja vabade
ametiühingute eest. Streik laienes üle kogu Poola. Selle
aitasid kaasa raadio Vaba Euroopa saated
31.08 1980 kokkulepe, mis tagas õiguse
ühineda vabadesse ametiühingutesse,
tõstis töötajate palka ning tagas neile
paremad töötingimused.
Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus.
Lech Walesa
http://www.achievement.org/achievers/wal1/large/wal1-003.jpg
17. Solidaarsusega liitus pea kogu tööliskond, ligi 10 miljonit
inimest. Poola kommunistlik juhtkond oli kaotamas
kontrolli olukorra üle.
Kompartei etteotsa sai W. Jaruszelski, kes kehtestas 13.12
1981 sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse
lõpetatuks.
Vangistati üle 10 000 ametiühinguaktivisti, k.a L. Walesa.
Üle maa puhkesid streigid,
mida jõuga maha suruti.
Hukkus üle 100 inimese.
Hävitati küll Solidaarsus,
kuid ka nõukogude võimu
autoriteet.
http://younxt.wordpress.com/2011/02/03/speaking-of-revolutions/
19. Uus strateegia külma sõja võitmiseks – NL lammutamine:
USA pidi takistama NL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopa
riikides, toetama võitlust kommunismi vastu
NL tuli majanduslikult nurka suruda
Kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine
http://www.russiablog.org/ReaganAmericanFlag.jpg
Ronald Reagan (1981-1989) http://englishrussia.com/index.php/2006/09/14/buran-the-first-russian-shuttle/
20. Tähtede sõda
Suur osa USA enda eksperte pidas projekti utoopiliseks,
kuid NL oli sunnitud tunnistama oma mahajäämust
võidurelvastumises.
Mihhail Gorbatšovi ja Ronald Reagani kohtumisel Islandil
1986. a. sügisel oli tähesõdade programm Gorbatšovi
initsiatiivil üheks
põhiküsimuseks.
Tähesõdade
programm oli üks
NL majandusliku
kokkuvarisemise
kiirendajaid
Reagan ja Gorbatšov
22. USA toetas Afganistani vastupanuvõitlejaid e modžaheede
moodsate relvadega, mis sundis NSV Liidu Afganistanist
lahkuma.
USA toetas põranda alla läinud Solidaarsust moodsa side-
ja trükitehnikaga. USA kehtestas Poola suhtes
majandussanktsioonid, mis nõrgestasid riiki veelgi enam.
Walesa vabastati vangistusest ja sai Nobeli rahupreemia.
Reagan kukutas läbi gaasijuhtme projekti, mis oleks
ühendanud Siberit ja Euroopat.
USA veenis Saudi Araabiat suurendama naftatootmist, mis
vähendas selle hinda.
USA piiras kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NL.
Tulemus: NL on 1980. aastate keskpaigaks pankrotis.
23. Brežnev helistab kosmodroomile: "Ameeriklased läksid
meist mööda ja käisid Kuu peal ära. Meie omad peavad
päikesele lendama." Teda püütakse veenda: "Nad
põlevad ju päikesel ära." Brežnev: "Ka sellele on
mõeldud. Start toimub öösel."
Nixonil läheb Valges Majas elektripirn läbi. Vajutab
nupule, tuleb töömees ja vahetab pirni ära. Nixon annab
mehele viis dollarit. Brezhnevil läheb Kremlis pirn läbi.
Brežnev kutsub ihukaitsja. Ihukaitsja kutsub töömehe ja
otsib selle läbi. Töömees vahetab pirni. Brežnev paneb
endale Lenini ordeni rinda. Teise Lenini ordeni annab
töömehele. Siis mõtleb natuke ja paneb endale veel ühe
ordeni rinda.
http://www.retrotex.fi/epages/TP.sf/fi_FI
/?ObjectPath=/Shops/07062006-
http://press.take88.com/the-silent-majority-won%E2%80%99t-stop-screaming/
206575/Products/300163
24. Reagan tekitas segadust NL liidrites, sest ta osutus sama
järjekindlaks kui Kremli juhtkond.
Brežnev oli pikalt haige, seega polnud tõsiselt võetav.
Juri Antropov üritas karmide juhtimisvõtetega uut hoogu
arengule anda, mõistmata, et käsumajandus on end
ammendanud.
Gerantokraatia ehk vanurite võim NL.
NL 1980. keskpaigaks: majandus pankrotis,
http://www.ekspress.ee/news/ar
relvastus neelas ressursse, USA-st jäädi maha,
vamus/arvamus/mart-laar-
reagani-fenomen-
vetelpaastjast-
presidendiks.d?id=38795077
kaotatud oli autoriteet nii kodus kui ka võõrsil
Vaja reforme, vaja uut tüüpi liidrit.
Juri Andropov
(1982-1984)
http://en.wikipedia.org/wiki
/Image:Andropov1.jpg
25. 1985.a. tuli NL võimule Gorbatšov,
kes asus suhteid lääneriikidega parandama.
http://www.elu24.ee/?id=11139
Glasnost – Gorbatšovi poliitika, mis oli suunatud piirangute
kaotamisele meedias ja kultuuris, kuid ka poliitiliste otsuste
avalikustamisele ja avalikule diskussioonile nende üle.
Katsed avalikkust mingil määral siiski raamides hoida
nurjusid, hakati paljastama kommunistliku partei
juhtimisel toime pandud kuritegusid
perestroika – Gorbatšovi poliitika, mis oli suunatud
majanduslikult mahajäänud ja vaimselt stagneerunud NL
reformimisele, säilitades NL kui sotsialistliku
riigi, nõukoguliku riikliku korralduse ja kommunistliku
partei juhtrolli. See ei õnnestunud ja NL lagunes
26. Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987.a. lepiti kokku,
et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid.
NL asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida-
Euroopast.
Loobuti nn Brežnevi doktriinist.
1989.a. kukkusid kokku NL nukurežiimid Ida-Euroopas.
(vihikust sotsialismileeri lagunemine)
1990.a. ühines Saksamaa.
Pariisis kirjutati Euroopa riikide tippkohtumisel alla
tavarelvastuse vähendamise leppele.
Külma sõja lõpetas NSVL kadumine maailmakaardilt
1991.a.