SlideShare a Scribd company logo
1 of 27
Download to read offline
Liia Vijand
                        2010




Lähiajaloo õpik
lk 82-86, 116-143
 Külm sõda on kahe üliriigi – NL ja USA – vastasseis pärast
    II ms.
   Sai alguse Berliini blokaadist.
   Vastasseisu vormid: ideoloogilised, majanduslikud,
    sõjalised.
   Olulisel kohal võidurelvastumine (tuumapomm)
   “raudse eesriidega“ eraldati demokraatlikud lääneriigid
    NL mõjualuste Ida-Euroopa maadest.
   Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Ungari ülestõus, Berliini
    kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda
 Lääneriikide välispoliitika oli jõudnud ummikusse: ei oldud
  suudetud takistada kommunismi levikut, majanduslikult oli
  olukord kehv, samal ajal näis NL tugevnevat – lääneriigid
  vajasid hingetõmbeaega – algas pingelõdvendus
 Pingelõdvendus: suhete paranemine NL ja lääneriikide vahel
  1970-aastate algul
 Esmalt hakkasid soojenema
  NL ja Pr suhted: arenes
  majanduslik ja kultuuriline
  koostöö
 Hakkasid paranema NL
  suhted ka teiste lääneriikidega
                            Charles de Gaulle                      Leonid Brežnev
                           http://www.ambafrance-                 http://precariopoli.files.wordpress.com/2008/08/breznev.png
                           uk.org/IMG/jpg_Charles_de_Gaulle.jpg
 Nn idalepingud (1970) Lääne-Saksamaa, NL ja Poola vahel
  – tunnustati Saksa DV idapiirina Oder-Neisse jõge.
 Brežnev allkirjastas Saksa LV koostöölepinguid nii kultuuri
  kui ka majandusevallas. Nende majanduslikud suhted
  hakkasid kiiresti arenema.
 Nixon sai (1969) USA presidendiks. USA välispoliitika
  eesmärgiks sai heade suhete loomine kommunistlike
  suurriikide Hiina ja NLga.
 Tulemus:
   USA väed lahkusid
  Vietnamist,
   normaliseerusid suhted
   Pekingiga,
   algas pingelõdvendus
  Euroopas                   Nixon tervitab Hiina visiidil Mao Zedongi
                             http://news.xinhuanet.com/english/2007-02/20/xinsrc_032020421075851517201.jpg
 1972 külastas Nixon NL, sõlmiti “NSV Liidu ja Ameerika
 Ühendriikide suhete alused”, mille järgi pidid üliriikide liidri
 korrapäraselt kohtuma hakkama.




                                      NLKP XXIV kongressil
                                      esitati Brežnevile küsimus,
                                      miks meie maal ei jätku liha.
                                      Brežnev vastas. “Seltsimehed!
                                      Me liigume kommunismile
                                      seitsmepenikoorma
                                      sammudega ja loomakari ei
                                      jõua meile lihtsalt järele!”.
 Järgnevate visiitide ajal sõlmiti palju majandus-,
  kaubandus-, teadus-, tehnika-, kultuurialaseid
  kokkuleppeid.
 Strateegilise relvastuse piiramise lepingud:
   1972 NL ja USA ehitavad mõlemad ühe
     raketitõrjesüsteemi
   1972 SRP1 – NL ja USA ei ehita juurde järgneva viie aasta
     jooksul ühtegi tuumarelva
     kandur
   1973 algasid läbirääkimised
  tuumarelva kandurite
  vähendamiseks, kuid lepingut
  ei sõlmitud
 Helsingi protsess - Euroopa julgeoleku ja
  koostöönõupidamine
 “Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel”, mille allkirjastasid
  33 riiki
 Sisu:
   Euroopa julgeolek ja Euroopa piiride vääramatus
   Majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö
   Koostöö humanitaaraladel ja inimõiguste vallas – see andis
    õiguse nõuda inimeste, ideede ja informatsiooni vabamat
    liikumist Euroopas ja seista inimõiguste rikkumise vastu
   OSCE – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon
Helsingi protsess oli kasulik:
NL-le: ei teinud uuendusi, aga seevastu tugevdas oma
  positsioone Kolmandas Maailmas ja võidurelvastumises,
USAle: Helsingi lõppakt aitas kaasa dissidentide
  tegevusele sotsialismileeris ja suurendas avatust ja
  läbikäimist lääne maailmaga
Pingelõdvenduse tulemused:
Tihedam läbikäimine idabloki ja lääneriikide vahel
   Lääneriikide investeeringud Kesk- ja Ida-Euroopa
     satelliitriikidesse
   Tihenes kultuuri ja teadusalane suhtlemine
   Turism
  Õõnestas idablokki seest poolt – ebaotstarbekad laenud
  viisid Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid läänest sõltuvusse
  ja tekitasid majandusprobleeme.
 Lenin näitas, kuidas tuleb juhtida.
         Stalin näitas, kuidas peab juhtima.
         Hruštšov näitas, et iga loll võib juhtida.
         Brežnev näitas, et mitte iga loll ei suuda juhtida.




http://rosenblumtv.files.wordpress.com/   http://scrapetv.com/News/News%20Pages     http://www.deceptively-simple.com/wp-          http://paber.ekspress.ee/fotodb/234E8F2B633F0481C22
2007/10/lenin.jpg                         /Everyone%20Else/images-2/josef-stalin-   content/uploads/2008/12/khrushchev_shoe1.jpg   5724B0064F293/$file/tn_eefv-6wppk6.jpg
                                          waving.jpg
 Stagnatsioon e seisak kajastus nii vaimuelus, poliitikas kui
 ka majanduses:
   Käsumajandus
   Ekstensiivne majandus – naftamaardlate avastamine
   Sõjatööstuse arendamine
   Defitsiit e kaupade puudus
 Dissidendid e teisitimõtlejad
   1970ndatel tugevnes dissidentlik liikumine
   Omaalgatuslikud väljaanded
   Kuulsamad dissidendid Solženitsõn ja
  Sahharov
   Dissidente saadeti maalt välja, vangistati, Andrei
  nende perekondi kiusati taga jne              Sahharov
                                               http://www.europarl.europa.eu/eplive/expert/photo/20070911P
                                               HT10279/pict_20070911PHT10279.jpg
12 kl kordamine pingelõdvendus,vastaseisu lõpp
 Pingelõdvenduse ajal oli NL oli oma mõjuvõimu
  Kolmandas Maailmas suurendanud, oli süvenenud
  karistamatuse tunne.
 Afganistani valitsus oli nõukogudemeelne, sisemiste
  konfliktide lahendamiseks kutsuti NSV Liit appi.
 1979 otsustas poliitbüroo teha riigipöörde seal ning
  asendada senine valitseja otse Moskvale alluvaga.
 President H. Amin tapeti.
 Sinna saadeti üle 50 000
  mehe
 Afganistani sõjas sõdis
ka 1652 tollasest ENSVst
kutsealustena teeninud
meest, kellest 36 hukkus
                          http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Mujahideen_village.JPEG
Reaktsioon toimunule:
 Boikoteeriti Moskva olümpiamänge
   http://www.youtube.com/watch?v=iP3RA4uw0X4
   Olümpiamängudel osales 81 riiki 5326 sportlasega.
   62 riiki ei osalenud olümpiamängudel, põhjuseks boikott
    NL sissetungi pärast Afganistani või majanduslikud
    probleemid, nt USA, Lääne-Saksamaa, Jaapan, Kanada,
    Türgi, Gambia jt. kaart
 Afganistanis alanud sissisõda käis NLle üle jõu.

Tulemus: kokku kaotas NL üle 15 000 mehe ja näitas,
et on haavatav.
Hukkus ka palju kohalikke, paljud olid sunnitud
põgenema.
 Tagasi
 Nõukogude võim alahindas kiriku mõju maailmas toimuvale.
 Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks, kellest sai Kesk- ja
  Ida-Euroopa rahvaste eestkõneleja.
 http://www.youtube.com/watch?v=AxvKK735gFY&feature=
  related
 Külastas Poolat. Sellel
külaskäigul oli suur mõju:
paavst kuulutas, et inimestel
on õigus vabadusele ja
kutsus neid üles hirmust
üle saama.
 1981 tehti talle atentaadi
katse, mille uurimisel
                           Paavst külastas Tallinna 1993 Ema Theresia ja paavst
Jõuti KGB-ni.                                                                      http://www.medaloffreedom.com/PopeJohnPaulIImeetsMotherTe
                                                                                   resa.jpg
                             http://paber.ekspress.ee/fotodb/DF1089D7E491721DC2256FDC
                             00327CC2/$file/tn_paavst.jpg
 Solidaarsuse loomine
   Poolas levis rahulolematus. 1970. aastal suruti sõjaväe abil
    maha rahutused Gdanskis. Surma sai üle 100 inimese.
   Gdanskis alustasid laevatehase 17 000 töölist ühe vallandatud
    ametiühinguliidri toetuseks streiki, nõudes palga tõstmist.
   Streigi etteotsa tõusis elektrik Lech Walesa, kes esitas
    majanduslike nõudmiste kõrval ka poliitilisi.
   Tugevnes opositsiooniliikumine, moodustati põrandaluseid
    organisatsioone. Hakati võitlema tööliste õiguste ja vabade
    ametiühingute eest. Streik laienes üle kogu Poola. Selle
    aitasid kaasa raadio Vaba Euroopa saated
   31.08 1980 kokkulepe, mis tagas õiguse
    ühineda vabadesse ametiühingutesse,
    tõstis töötajate palka ning tagas neile
    paremad töötingimused.
   Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus.
                                                            Lech Walesa
                                          http://www.achievement.org/achievers/wal1/large/wal1-003.jpg
 Solidaarsusega liitus pea kogu tööliskond, ligi 10 miljonit
  inimest. Poola kommunistlik juhtkond oli kaotamas
  kontrolli olukorra üle.
 Kompartei etteotsa sai W. Jaruszelski, kes kehtestas 13.12
  1981 sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse
  lõpetatuks.
 Vangistati üle 10 000 ametiühinguaktivisti, k.a L. Walesa.
 Üle maa puhkesid streigid,
mida jõuga maha suruti.
Hukkus üle 100 inimese.
 Hävitati küll Solidaarsus,
kuid ka nõukogude võimu
autoriteet.

                              http://younxt.wordpress.com/2011/02/03/speaking-of-revolutions/
http://younxt.wordpress.com/2011/02/03/speaking-of-revolutions/
Uus strateegia külma sõja võitmiseks – NL lammutamine:
 USA pidi takistama NL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopa
  riikides, toetama võitlust kommunismi vastu
 NL tuli majanduslikult nurka suruda
 Kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine




                 http://www.russiablog.org/ReaganAmericanFlag.jpg
  Ronald Reagan (1981-1989)                                         http://englishrussia.com/index.php/2006/09/14/buran-the-first-russian-shuttle/
Tähtede sõda
 Suur osa USA enda eksperte pidas projekti utoopiliseks,
  kuid NL oli sunnitud tunnistama oma mahajäämust
  võidurelvastumises.
 Mihhail Gorbatšovi ja Ronald Reagani kohtumisel Islandil
  1986. a. sügisel oli tähesõdade programm Gorbatšovi
  initsiatiivil üheks
  põhiküsimuseks.
 Tähesõdade
  programm oli üks
  NL majandusliku
  kokkuvarisemise
  kiirendajaid
                        Reagan ja Gorbatšov
http://www.la-fin-du-monde.fr/2009/12/le-3-novembre-1983-le-jour-ou-la-%C2%AB3eme-guerre-
mondiale%C2%BB-a-failli-commencer/
 USA toetas Afganistani vastupanuvõitlejaid e modžaheede
    moodsate relvadega, mis sundis NSV Liidu Afganistanist
    lahkuma.
   USA toetas põranda alla läinud Solidaarsust moodsa side-
    ja trükitehnikaga. USA kehtestas Poola suhtes
    majandussanktsioonid, mis nõrgestasid riiki veelgi enam.
    Walesa vabastati vangistusest ja sai Nobeli rahupreemia.
   Reagan kukutas läbi gaasijuhtme projekti, mis oleks
    ühendanud Siberit ja Euroopat.
   USA veenis Saudi Araabiat suurendama naftatootmist, mis
    vähendas selle hinda.
   USA piiras kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NL.
   Tulemus: NL on 1980. aastate keskpaigaks pankrotis.
 Brežnev helistab kosmodroomile: "Ameeriklased läksid
               meist mööda ja käisid Kuu peal ära. Meie omad peavad
               päikesele lendama." Teda püütakse veenda: "Nad
               põlevad ju päikesel ära." Brežnev: "Ka sellele on
               mõeldud. Start toimub öösel."
          Nixonil läheb Valges Majas elektripirn läbi. Vajutab
               nupule, tuleb töömees ja vahetab pirni ära. Nixon annab
               mehele viis dollarit. Brezhnevil läheb Kremlis pirn läbi.
               Brežnev kutsub ihukaitsja. Ihukaitsja kutsub töömehe ja
               otsib selle läbi. Töömees vahetab pirni. Brežnev paneb
               endale Lenini ordeni rinda. Teise Lenini ordeni annab
               töömehele. Siis mõtleb natuke ja paneb endale veel ühe
               ordeni rinda.



                                                                            http://www.retrotex.fi/epages/TP.sf/fi_FI
                                                                            /?ObjectPath=/Shops/07062006-
http://press.take88.com/the-silent-majority-won%E2%80%99t-stop-screaming/
                                                                            206575/Products/300163
 Reagan tekitas segadust NL liidrites, sest ta osutus sama
    järjekindlaks kui Kremli juhtkond.
   Brežnev oli pikalt haige, seega polnud tõsiselt võetav.
   Juri Antropov üritas karmide juhtimisvõtetega uut hoogu
    arengule anda, mõistmata, et käsumajandus on end
    ammendanud.
   Gerantokraatia ehk vanurite võim NL.
   NL 1980. keskpaigaks: majandus pankrotis,
                                                http://www.ekspress.ee/news/ar

    relvastus neelas ressursse, USA-st jäädi maha,
                                                vamus/arvamus/mart-laar-
                                                reagani-fenomen-
                                                vetelpaastjast-
                                                presidendiks.d?id=38795077

    kaotatud oli autoriteet nii kodus kui ka võõrsil
   Vaja reforme, vaja uut tüüpi liidrit.

                                                                Juri Andropov
                                                                (1982-1984)
                                                                      http://en.wikipedia.org/wiki
                                                                      /Image:Andropov1.jpg
 1985.a. tuli NL võimule Gorbatšov,
kes asus suhteid lääneriikidega parandama.
                                                     http://www.elu24.ee/?id=11139

 Glasnost – Gorbatšovi poliitika, mis oli suunatud piirangute
  kaotamisele meedias ja kultuuris, kuid ka poliitiliste otsuste
  avalikustamisele ja avalikule diskussioonile nende üle.
  Katsed avalikkust mingil määral siiski raamides hoida
  nurjusid, hakati paljastama kommunistliku partei
  juhtimisel toime pandud kuritegusid
 perestroika – Gorbatšovi poliitika, mis oli suunatud
  majanduslikult mahajäänud ja vaimselt stagneerunud NL
  reformimisele, säilitades NL kui sotsialistliku
  riigi, nõukoguliku riikliku korralduse ja kommunistliku
  partei juhtrolli. See ei õnnestunud ja NL lagunes
 Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987.a. lepiti kokku,
    et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid.
    NL asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida-
    Euroopast.
   Loobuti nn Brežnevi doktriinist.
   1989.a. kukkusid kokku NL nukurežiimid Ida-Euroopas.
    (vihikust sotsialismileeri lagunemine)
   1990.a. ühines Saksamaa.
   Pariisis kirjutati Euroopa riikide tippkohtumisel alla
    tavarelvastuse vähendamise leppele.
   Külma sõja lõpetas NSVL kadumine maailmakaardilt
    1991.a.
12 kl kordamine pingelõdvendus,vastaseisu lõpp

More Related Content

What's hot

12 kordamine külma sõja algus ja kriisid
12 kordamine külma sõja algus ja kriisid12 kordamine külma sõja algus ja kriisid
12 kordamine külma sõja algus ja kriisidLiia Vijand
 
Usa peale ii maailmasõda
Usa peale ii maailmasõdaUsa peale ii maailmasõda
Usa peale ii maailmasõdaKatri Silla
 
Sõjajärgne maailm
Sõjajärgne maailmSõjajärgne maailm
Sõjajärgne maailmliisupet123
 
Üliriigid külma sõja ajal
Üliriigid külma sõja ajalÜliriigid külma sõja ajal
Üliriigid külma sõja ajalDagmar Seljamäe
 
Idablokk.KoreasõDa
Idablokk.KoreasõDaIdablokk.KoreasõDa
Idablokk.KoreasõDakudisiim
 
KüLm SõDa
KüLm SõDaKüLm SõDa
KüLm SõDakudisiim
 
Demokraatlik maailm pärast II MS
Demokraatlik maailm pärast II MSDemokraatlik maailm pärast II MS
Demokraatlik maailm pärast II MSNatalja Dovgan
 
10 eesti nsv valitsemine
10 eesti nsv valitsemine10 eesti nsv valitsemine
10 eesti nsv valitsemineurmaspersidski
 
Maailm pärast ii maailmasõda
Maailm pärast ii maailmasõdaMaailm pärast ii maailmasõda
Maailm pärast ii maailmasõdakatlinha
 
Heaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõda
Heaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõdaHeaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõda
Heaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõdaKatri Silla
 

What's hot (16)

12 kordamine külma sõja algus ja kriisid
12 kordamine külma sõja algus ja kriisid12 kordamine külma sõja algus ja kriisid
12 kordamine külma sõja algus ja kriisid
 
Vietnam ja Praha
Vietnam ja PrahaVietnam ja Praha
Vietnam ja Praha
 
Kuuba kriis(hannes)
Kuuba kriis(hannes)Kuuba kriis(hannes)
Kuuba kriis(hannes)
 
Usa peale ii maailmasõda
Usa peale ii maailmasõdaUsa peale ii maailmasõda
Usa peale ii maailmasõda
 
Sõjajärgne maailm
Sõjajärgne maailmSõjajärgne maailm
Sõjajärgne maailm
 
Üliriigid külma sõja ajal
Üliriigid külma sõja ajalÜliriigid külma sõja ajal
Üliriigid külma sõja ajal
 
Idablokk.KoreasõDa
Idablokk.KoreasõDaIdablokk.KoreasõDa
Idablokk.KoreasõDa
 
KüLm SõDa
KüLm SõDaKüLm SõDa
KüLm SõDa
 
Demokraatlik maailm pärast II MS
Demokraatlik maailm pärast II MSDemokraatlik maailm pärast II MS
Demokraatlik maailm pärast II MS
 
10 eesti nsv valitsemine
10 eesti nsv valitsemine10 eesti nsv valitsemine
10 eesti nsv valitsemine
 
Maailm pärast ii maailmasõda
Maailm pärast ii maailmasõdaMaailm pärast ii maailmasõda
Maailm pärast ii maailmasõda
 
Hiina
HiinaHiina
Hiina
 
Vietnami sõda
Vietnami sõdaVietnami sõda
Vietnami sõda
 
Vietnami sõda
Vietnami sõdaVietnami sõda
Vietnami sõda
 
Heaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõda
Heaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõdaHeaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõda
Heaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõda
 
USA külma sõja ajal
USA külma sõja ajalUSA külma sõja ajal
USA külma sõja ajal
 

More from Liia Vijand

12 kl kordamine majandus i ms kuni ii ms
12 kl kordamine majandus i ms kuni ii ms12 kl kordamine majandus i ms kuni ii ms
12 kl kordamine majandus i ms kuni ii msLiia Vijand
 
Reformatsioon ja-vastureformatsioon 2011
Reformatsioon ja-vastureformatsioon 2011Reformatsioon ja-vastureformatsioon 2011
Reformatsioon ja-vastureformatsioon 2011Liia Vijand
 
11 Kl Kordamine Majandus,Demokraatia Eesti
11 Kl Kordamine Majandus,Demokraatia Eesti11 Kl Kordamine Majandus,Demokraatia Eesti
11 Kl Kordamine Majandus,Demokraatia EestiLiia Vijand
 
10 Kl Barokk Ja Rokokoo
10 Kl Barokk Ja Rokokoo10 Kl Barokk Ja Rokokoo
10 Kl Barokk Ja RokokooLiia Vijand
 
Reformatsioon Ja Vastureformatsioon
Reformatsioon Ja VastureformatsioonReformatsioon Ja Vastureformatsioon
Reformatsioon Ja VastureformatsioonLiia Vijand
 
Ristiusk ptk 24-27
Ristiusk ptk 24-27Ristiusk ptk 24-27
Ristiusk ptk 24-27Liia Vijand
 

More from Liia Vijand (8)

12 kl kordamine majandus i ms kuni ii ms
12 kl kordamine majandus i ms kuni ii ms12 kl kordamine majandus i ms kuni ii ms
12 kl kordamine majandus i ms kuni ii ms
 
Kreeka
KreekaKreeka
Kreeka
 
Reformatsioon ja-vastureformatsioon 2011
Reformatsioon ja-vastureformatsioon 2011Reformatsioon ja-vastureformatsioon 2011
Reformatsioon ja-vastureformatsioon 2011
 
10 kl kreeka
10 kl kreeka10 kl kreeka
10 kl kreeka
 
11 Kl Kordamine Majandus,Demokraatia Eesti
11 Kl Kordamine Majandus,Demokraatia Eesti11 Kl Kordamine Majandus,Demokraatia Eesti
11 Kl Kordamine Majandus,Demokraatia Eesti
 
10 Kl Barokk Ja Rokokoo
10 Kl Barokk Ja Rokokoo10 Kl Barokk Ja Rokokoo
10 Kl Barokk Ja Rokokoo
 
Reformatsioon Ja Vastureformatsioon
Reformatsioon Ja VastureformatsioonReformatsioon Ja Vastureformatsioon
Reformatsioon Ja Vastureformatsioon
 
Ristiusk ptk 24-27
Ristiusk ptk 24-27Ristiusk ptk 24-27
Ristiusk ptk 24-27
 

12 kl kordamine pingelõdvendus,vastaseisu lõpp

  • 1. Liia Vijand 2010 Lähiajaloo õpik lk 82-86, 116-143
  • 2.  Külm sõda on kahe üliriigi – NL ja USA – vastasseis pärast II ms.  Sai alguse Berliini blokaadist.  Vastasseisu vormid: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised.  Olulisel kohal võidurelvastumine (tuumapomm)  “raudse eesriidega“ eraldati demokraatlikud lääneriigid NL mõjualuste Ida-Euroopa maadest.  Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Ungari ülestõus, Berliini kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda
  • 3.  Lääneriikide välispoliitika oli jõudnud ummikusse: ei oldud suudetud takistada kommunismi levikut, majanduslikult oli olukord kehv, samal ajal näis NL tugevnevat – lääneriigid vajasid hingetõmbeaega – algas pingelõdvendus  Pingelõdvendus: suhete paranemine NL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul  Esmalt hakkasid soojenema NL ja Pr suhted: arenes majanduslik ja kultuuriline koostöö  Hakkasid paranema NL suhted ka teiste lääneriikidega Charles de Gaulle Leonid Brežnev http://www.ambafrance- http://precariopoli.files.wordpress.com/2008/08/breznev.png uk.org/IMG/jpg_Charles_de_Gaulle.jpg
  • 4.  Nn idalepingud (1970) Lääne-Saksamaa, NL ja Poola vahel – tunnustati Saksa DV idapiirina Oder-Neisse jõge.  Brežnev allkirjastas Saksa LV koostöölepinguid nii kultuuri kui ka majandusevallas. Nende majanduslikud suhted hakkasid kiiresti arenema.  Nixon sai (1969) USA presidendiks. USA välispoliitika eesmärgiks sai heade suhete loomine kommunistlike suurriikide Hiina ja NLga.  Tulemus:  USA väed lahkusid Vietnamist,  normaliseerusid suhted  Pekingiga,  algas pingelõdvendus Euroopas Nixon tervitab Hiina visiidil Mao Zedongi http://news.xinhuanet.com/english/2007-02/20/xinsrc_032020421075851517201.jpg
  • 5.  1972 külastas Nixon NL, sõlmiti “NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused”, mille järgi pidid üliriikide liidri korrapäraselt kohtuma hakkama. NLKP XXIV kongressil esitati Brežnevile küsimus, miks meie maal ei jätku liha. Brežnev vastas. “Seltsimehed! Me liigume kommunismile seitsmepenikoorma sammudega ja loomakari ei jõua meile lihtsalt järele!”.
  • 6.  Järgnevate visiitide ajal sõlmiti palju majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika-, kultuurialaseid kokkuleppeid.  Strateegilise relvastuse piiramise lepingud:  1972 NL ja USA ehitavad mõlemad ühe raketitõrjesüsteemi  1972 SRP1 – NL ja USA ei ehita juurde järgneva viie aasta jooksul ühtegi tuumarelva kandur  1973 algasid läbirääkimised tuumarelva kandurite vähendamiseks, kuid lepingut ei sõlmitud
  • 7.  Helsingi protsess - Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine  “Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel”, mille allkirjastasid 33 riiki  Sisu:  Euroopa julgeolek ja Euroopa piiride vääramatus  Majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö  Koostöö humanitaaraladel ja inimõiguste vallas – see andis õiguse nõuda inimeste, ideede ja informatsiooni vabamat liikumist Euroopas ja seista inimõiguste rikkumise vastu  OSCE – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon
  • 8. Helsingi protsess oli kasulik: NL-le: ei teinud uuendusi, aga seevastu tugevdas oma positsioone Kolmandas Maailmas ja võidurelvastumises, USAle: Helsingi lõppakt aitas kaasa dissidentide tegevusele sotsialismileeris ja suurendas avatust ja läbikäimist lääne maailmaga Pingelõdvenduse tulemused: Tihedam läbikäimine idabloki ja lääneriikide vahel  Lääneriikide investeeringud Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikidesse  Tihenes kultuuri ja teadusalane suhtlemine  Turism Õõnestas idablokki seest poolt – ebaotstarbekad laenud viisid Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid läänest sõltuvusse ja tekitasid majandusprobleeme.
  • 9.  Lenin näitas, kuidas tuleb juhtida.  Stalin näitas, kuidas peab juhtima.  Hruštšov näitas, et iga loll võib juhtida.  Brežnev näitas, et mitte iga loll ei suuda juhtida. http://rosenblumtv.files.wordpress.com/ http://scrapetv.com/News/News%20Pages http://www.deceptively-simple.com/wp- http://paber.ekspress.ee/fotodb/234E8F2B633F0481C22 2007/10/lenin.jpg /Everyone%20Else/images-2/josef-stalin- content/uploads/2008/12/khrushchev_shoe1.jpg 5724B0064F293/$file/tn_eefv-6wppk6.jpg waving.jpg
  • 10.  Stagnatsioon e seisak kajastus nii vaimuelus, poliitikas kui ka majanduses:  Käsumajandus  Ekstensiivne majandus – naftamaardlate avastamine  Sõjatööstuse arendamine  Defitsiit e kaupade puudus  Dissidendid e teisitimõtlejad  1970ndatel tugevnes dissidentlik liikumine  Omaalgatuslikud väljaanded  Kuulsamad dissidendid Solženitsõn ja Sahharov  Dissidente saadeti maalt välja, vangistati, Andrei nende perekondi kiusati taga jne Sahharov http://www.europarl.europa.eu/eplive/expert/photo/20070911P HT10279/pict_20070911PHT10279.jpg
  • 12.  Pingelõdvenduse ajal oli NL oli oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas suurendanud, oli süvenenud karistamatuse tunne.  Afganistani valitsus oli nõukogudemeelne, sisemiste konfliktide lahendamiseks kutsuti NSV Liit appi.  1979 otsustas poliitbüroo teha riigipöörde seal ning asendada senine valitseja otse Moskvale alluvaga.  President H. Amin tapeti.  Sinna saadeti üle 50 000 mehe  Afganistani sõjas sõdis ka 1652 tollasest ENSVst kutsealustena teeninud meest, kellest 36 hukkus http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Mujahideen_village.JPEG
  • 13. Reaktsioon toimunule:  Boikoteeriti Moskva olümpiamänge  http://www.youtube.com/watch?v=iP3RA4uw0X4  Olümpiamängudel osales 81 riiki 5326 sportlasega.  62 riiki ei osalenud olümpiamängudel, põhjuseks boikott NL sissetungi pärast Afganistani või majanduslikud probleemid, nt USA, Lääne-Saksamaa, Jaapan, Kanada, Türgi, Gambia jt. kaart  Afganistanis alanud sissisõda käis NLle üle jõu. Tulemus: kokku kaotas NL üle 15 000 mehe ja näitas, et on haavatav. Hukkus ka palju kohalikke, paljud olid sunnitud põgenema.
  • 15.  Nõukogude võim alahindas kiriku mõju maailmas toimuvale.  Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks, kellest sai Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste eestkõneleja.  http://www.youtube.com/watch?v=AxvKK735gFY&feature= related  Külastas Poolat. Sellel külaskäigul oli suur mõju: paavst kuulutas, et inimestel on õigus vabadusele ja kutsus neid üles hirmust üle saama.  1981 tehti talle atentaadi katse, mille uurimisel Paavst külastas Tallinna 1993 Ema Theresia ja paavst Jõuti KGB-ni. http://www.medaloffreedom.com/PopeJohnPaulIImeetsMotherTe resa.jpg http://paber.ekspress.ee/fotodb/DF1089D7E491721DC2256FDC 00327CC2/$file/tn_paavst.jpg
  • 16.  Solidaarsuse loomine  Poolas levis rahulolematus. 1970. aastal suruti sõjaväe abil maha rahutused Gdanskis. Surma sai üle 100 inimese.  Gdanskis alustasid laevatehase 17 000 töölist ühe vallandatud ametiühinguliidri toetuseks streiki, nõudes palga tõstmist.  Streigi etteotsa tõusis elektrik Lech Walesa, kes esitas majanduslike nõudmiste kõrval ka poliitilisi.  Tugevnes opositsiooniliikumine, moodustati põrandaluseid organisatsioone. Hakati võitlema tööliste õiguste ja vabade ametiühingute eest. Streik laienes üle kogu Poola. Selle aitasid kaasa raadio Vaba Euroopa saated  31.08 1980 kokkulepe, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõstis töötajate palka ning tagas neile paremad töötingimused.  Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus. Lech Walesa http://www.achievement.org/achievers/wal1/large/wal1-003.jpg
  • 17.  Solidaarsusega liitus pea kogu tööliskond, ligi 10 miljonit inimest. Poola kommunistlik juhtkond oli kaotamas kontrolli olukorra üle.  Kompartei etteotsa sai W. Jaruszelski, kes kehtestas 13.12 1981 sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks.  Vangistati üle 10 000 ametiühinguaktivisti, k.a L. Walesa.  Üle maa puhkesid streigid, mida jõuga maha suruti. Hukkus üle 100 inimese.  Hävitati küll Solidaarsus, kuid ka nõukogude võimu autoriteet. http://younxt.wordpress.com/2011/02/03/speaking-of-revolutions/
  • 19. Uus strateegia külma sõja võitmiseks – NL lammutamine:  USA pidi takistama NL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, toetama võitlust kommunismi vastu  NL tuli majanduslikult nurka suruda  Kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine http://www.russiablog.org/ReaganAmericanFlag.jpg Ronald Reagan (1981-1989) http://englishrussia.com/index.php/2006/09/14/buran-the-first-russian-shuttle/
  • 20. Tähtede sõda  Suur osa USA enda eksperte pidas projekti utoopiliseks, kuid NL oli sunnitud tunnistama oma mahajäämust võidurelvastumises.  Mihhail Gorbatšovi ja Ronald Reagani kohtumisel Islandil 1986. a. sügisel oli tähesõdade programm Gorbatšovi initsiatiivil üheks põhiküsimuseks.  Tähesõdade programm oli üks NL majandusliku kokkuvarisemise kiirendajaid Reagan ja Gorbatšov
  • 22.  USA toetas Afganistani vastupanuvõitlejaid e modžaheede moodsate relvadega, mis sundis NSV Liidu Afganistanist lahkuma.  USA toetas põranda alla läinud Solidaarsust moodsa side- ja trükitehnikaga. USA kehtestas Poola suhtes majandussanktsioonid, mis nõrgestasid riiki veelgi enam. Walesa vabastati vangistusest ja sai Nobeli rahupreemia.  Reagan kukutas läbi gaasijuhtme projekti, mis oleks ühendanud Siberit ja Euroopat.  USA veenis Saudi Araabiat suurendama naftatootmist, mis vähendas selle hinda.  USA piiras kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NL.  Tulemus: NL on 1980. aastate keskpaigaks pankrotis.
  • 23.  Brežnev helistab kosmodroomile: "Ameeriklased läksid meist mööda ja käisid Kuu peal ära. Meie omad peavad päikesele lendama." Teda püütakse veenda: "Nad põlevad ju päikesel ära." Brežnev: "Ka sellele on mõeldud. Start toimub öösel."  Nixonil läheb Valges Majas elektripirn läbi. Vajutab nupule, tuleb töömees ja vahetab pirni ära. Nixon annab mehele viis dollarit. Brezhnevil läheb Kremlis pirn läbi. Brežnev kutsub ihukaitsja. Ihukaitsja kutsub töömehe ja otsib selle läbi. Töömees vahetab pirni. Brežnev paneb endale Lenini ordeni rinda. Teise Lenini ordeni annab töömehele. Siis mõtleb natuke ja paneb endale veel ühe ordeni rinda. http://www.retrotex.fi/epages/TP.sf/fi_FI /?ObjectPath=/Shops/07062006- http://press.take88.com/the-silent-majority-won%E2%80%99t-stop-screaming/ 206575/Products/300163
  • 24.  Reagan tekitas segadust NL liidrites, sest ta osutus sama järjekindlaks kui Kremli juhtkond.  Brežnev oli pikalt haige, seega polnud tõsiselt võetav.  Juri Antropov üritas karmide juhtimisvõtetega uut hoogu arengule anda, mõistmata, et käsumajandus on end ammendanud.  Gerantokraatia ehk vanurite võim NL.  NL 1980. keskpaigaks: majandus pankrotis, http://www.ekspress.ee/news/ar relvastus neelas ressursse, USA-st jäädi maha, vamus/arvamus/mart-laar- reagani-fenomen- vetelpaastjast- presidendiks.d?id=38795077 kaotatud oli autoriteet nii kodus kui ka võõrsil  Vaja reforme, vaja uut tüüpi liidrit. Juri Andropov (1982-1984) http://en.wikipedia.org/wiki /Image:Andropov1.jpg
  • 25.  1985.a. tuli NL võimule Gorbatšov, kes asus suhteid lääneriikidega parandama. http://www.elu24.ee/?id=11139  Glasnost – Gorbatšovi poliitika, mis oli suunatud piirangute kaotamisele meedias ja kultuuris, kuid ka poliitiliste otsuste avalikustamisele ja avalikule diskussioonile nende üle. Katsed avalikkust mingil määral siiski raamides hoida nurjusid, hakati paljastama kommunistliku partei juhtimisel toime pandud kuritegusid  perestroika – Gorbatšovi poliitika, mis oli suunatud majanduslikult mahajäänud ja vaimselt stagneerunud NL reformimisele, säilitades NL kui sotsialistliku riigi, nõukoguliku riikliku korralduse ja kommunistliku partei juhtrolli. See ei õnnestunud ja NL lagunes
  • 26.  Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987.a. lepiti kokku, et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid.  NL asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida- Euroopast.  Loobuti nn Brežnevi doktriinist.  1989.a. kukkusid kokku NL nukurežiimid Ida-Euroopas. (vihikust sotsialismileeri lagunemine)  1990.a. ühines Saksamaa.  Pariisis kirjutati Euroopa riikide tippkohtumisel alla tavarelvastuse vähendamise leppele.  Külma sõja lõpetas NSVL kadumine maailmakaardilt 1991.a.