1. KILLUSTIKU KAEVANDAMINE JA KASUTAMINE
21. TTÜ Mäeinstituut 70
A ir e V ästr ik , Ing o V a lg m a
Ta llin n a Te h n ik a ü lik o o li m ä e in s titu u t
Eh ita ja te te e 5 -VII-2 0 2 , 1 9 0 8 6 Ta llin n EESTI
te l.: 3 7 2 /6 2 0 3 8 5 0
m i.ttu .e e , m a e in s t@ ttu .e e
Mä e in s titu u t o n v ä lja k u ju n e n u d Ta llin n a Te h n ik a ü lik o o li m ä e tö ö d e n in g g e o lo o g ia la b o ra to o riu m is t
k o o s n e n u d m ä e o s a k o n n a s t, m is lo o d i 1 9 3 8 .a . TTÜ m ä e in s titu u t o n Ee s ti a in u k e ra k e n d u s g e o lo o g ia t
ja m ä e in s e n e riõ p e t te o s ta v a s u tu s Ee s tis n in g p õ h ilin e m ä e n d u s u u rin g u id te o s ta v in s titu ts io o n .
In s titu u t te e b k o o s tö ö d p ra k tilis e lt k õ ik id e Ee s ti m ä e e tte v õ te te g a ja n e id e tte v õ tte id v a ru s ta v a te
m ä e m a s in a id to o tv a te e tte v õ te te g a m a a ilm a s . TTÜ m ä e in s titu u t o n a in u k e te a d u s -õ p p e a s u tu s
m a a ilm a s k u s te g e le ta k s e p õ le v k iv i k a e v a n d a m is e p ro b le e m id e g a .
Mäeinstituud i m o o d usta v a d
Ma a v a ra d e k a e v a n d a m is e õ p p e to o l, ju h a ta ja ja m ä e in s titu u d i d ire k to r p ro fe s s o r In g o Va lg m a
R a k e n d u s g e o lo o g ia õ p p e to o l, h o id ja d o ts e n t Ü lo Sõ s tra
Mä e n d u s tin g im u s te la b o r, ju h a ta ja a s s is te n t Ve ik o Ka ru
Mä e tö ö d e p ro je k te e rim is e la b o r, ju h a ta ja s p e ts ia lis t Viv ik a Vä iz e n e
O le m a s o le v a p a ra tu u r ja
ta rk v a ra
on
k a a s a e g n e . Võ im a ld a b
te h a
m ä e n d u s lik k e
ja
ra k e n d u s g e o lo o g ilis i te a d u s lik k e u u rin g u id . In s titu u d is lä b iv iid a v a d p ra k tilis e d u u rim is tö ö d k ä s itle v a d
ra k e n d u s g e o lo o g ia , m a a p õ u e g e o te h n ilis te ja m ä e tö ö d e p ro ts e s s id e n in g m a s in a te p a ra m e e trite
m o d e lle e rim is t ja n e n d e a lu s e l v a s ta v a te p ro ts e s s id e a n a lü ü s i ja h in d a m is t.
Mä e in s titu u d is o n 1 .0 5 .2 0 0 8 s e is u g a o n 1 6 tö ö ta ja t.
J o o nis 21-1 Mäeinstituud i tö ö ta ja d
Mä e in s titu u d is õ p ib s ta b iils e lt lig ik a u d u 1 0 0 tu d e n g it, k e lle s t 1 5 o n d o k to ra n d id , 2 5 m a g is trid ja 6 0
b a k a la u re u s e õ p p e tu d e n g id .
R iik lik õ p p e tö ö fin a n ts e e rim in e m o o d u s ta b c a . 1 5 % in s titu u d i e e la rv e s t. Mä e in s titu u d i te a d u s tö ö o n
ra k e n d u s lik u s u u n a g a ja b a s e e ru b le p in g u te l m ä e tö ö s tu s e , riig i ja fo n d id e g a . Su u rim a d te llija d o n
TTÜ MÄ EINSTITUUT
80

2. KILLUSTIKU KAEVANDAMINE JA KASUTAMINE
ministeeriumid ja riigiettevõtted. Koostööd teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega.
Teadustööde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil: http://mi.ttu.ee/teadus/
Mäeinseneride õpetamine ja koolitamine, nii nagu teiste ülimalt ebapopulaarsete kuigi vajalike erialade
õpetamine on majanduslikus mõistes kahjumlik tegevus. See on seotud sellega, et õppeaineid ja
tunde tuleb teha palju, kuid tudengeid on vähe. F inantseerimisskeem arvestab tudengite arvuga, ja
lõviosa nende arvuga, kes ülikooli ka lõpetavad. Õ petada on võimalik ainult mäetööstuse kaasab il,
e. kaasates tööstust õpetamisse, praktika ja uuringute korraldamisse. Õ petamise kuludest ca 30% on
võimalik hankida riigieelarvest. Ülejäänu saadakse koostöö abil. Ükski fond ei toeta õpetamist, vaid
konkreetset teadustegevust, ükski ettevõte ei eelda, et ta maksab kinni ka selle töötaja palga, kes talle
otseselt tööd ei tee. Seega on vaja ka tööstusel harjuda ebamugava mõttega, et ülikool on
samasugune ettevõte nagu nad isegi, seal tehakse samuti ületunnitööd ja enamuses oluliselt
väiksema tasu eest kui nende endi ettevõtetes. See teeb ülikoolis töötamise spetsiifiliseks selles
mõttes, et töö eesmärk ei ole mitte teenida kasumit vaid õpetada, koolitada, teha teadustööd ja
arendada majandust. See spetsiifika tekitab ka meie kõige suurema probleemi, fanaatikute e.
õppejõudude ja teadlaste nappuse. Olukorras kus teaduse rahastamissüsteem eeldab, et doktorant
töötab täiskohaga ja produtseerib maailmatasemel artikleid 6000 krooni eest kuus, ja magistrant 4 000
krooni eest kuus, on jätkusuutlik teadlaste reprodutseerimine lihtsalt õnnemäng.
Lisaks õpetamisele ja teadusele tegeleb mäeinstituut arendustööga ja projekteerimisega,
täiendkoolituste korraldamise ja erialainfo levitamise ning ühiskonna harimisega konverentside,
seminaride ja diskussioonide korraldamise abil.
Mäeinstituudi on tänaseks lõpetanud 9 72 tudengit.
Mäeinstituudi tegevust kajastab kord semestris avaldatav mäeinstituudi uudiskiri, mille leiate aadressilt
mi.ttu.ee/uudiskiri
TTÜ MÄEINSTITUUT
81