1. KILLUSTIKU KAEVANDAMINE JA KASUTAMINE
6. TÄITEMATERJALIDE OMADUSTE ANALÜÜS
Ju lia G u le v itš
Sissejuhatus
Tä n a p ä e v a l k a s u ta ta k s e tä ite m a te rja lin a Ee s tis p ra k tilis e lt a in u lt k ru u s a , liiv a ja p a e k illu s tik k u . H ilju ti
h a k a ti k a s u ta m a k a e h itu s la m m u tu s tö ö d e s t v a lm is ta tu d m a te rja li, k u id s u u r h u lk m a te rja lid e a la s t jä ä b
ra k e n d a m a ta . Ju tt k ä ib jä ä k id e s t. Ka a s a e g s e k a e v a n d a m is m e e to d ig a n ii p a e k a rjä ä rid e k u id k a
p õ le v k iv i a llm a a k a e v a n d u s e s p e a a e g u 3 0 % to o tm is t m u u tu b jä ä k id e k s . Se lle k s o n a v a k a e v a n d a m is e
p u h u l lu b ja k iv i tu h k , rik a s tu s v a b rik u rä b u , p õ le ta tu d a h e ra in e tu h k ja p õ le v k iv i v a h e k ih tid e s t s a a d u d
lu b ja k iv i.
Ig a l a a s ta l k a o ta b Ee s ti P õ le v k iv i tä n u k a m b e rk a e v a n d a m is e v iis ile u m b e s 3 0 % k a s u lik u s t k ih is t. Se e
s ü s te e m e i v a s ta e n a m tä n a p ä e v a s e le n õ u e te le ja s ta n d a rtid e le , e g a k in d lu s ta k a k a m b rite ig a v e s t
p ü s iv u s t. Se lle tö ö e e s m ä rk o n tu tv u s ta d a a llm a a k a e v a n d u s e u u t k o ris tu s - ja tä itm is s ü s te e m i ja
s o o v ita d a v õ im a lik e tä ite m a te rja lid e le e s ita ta v a id n õ u d e id ja o m a d u s i, a rv e s ta d e s Ee s ti
s e a d u s a n d lu s e g a ja EVS EN s ta n d a rd i s ü s te e m ig a .
Ka h ju k s , e i o le p ra e g u Ee s tis s ta n d a rti, m is k irje ld a b a llm a a k a e v a n d u s e tä ite m a te rja lid e o m a d u s i, k u id
a rv e s ta d e s a llm a a k a e v a n d a m is e tä itm is e v iis ig a , v õ ik s p ro g n o o s id a , m is m a te rja l s e e v õ ik s o lla .
Se e tö ö v a a tle b lu b ja k iv itu h k a ja p õ le v k iv i v a h e k ih tid e lu b ja k iv i k a s u ta m is v õ im a lu s t. Es ite k s , tu le b
s e lg e k s te h a , m is o n n e n d e m a te rja lid e p e a m is e d tä ite o m a d u s e d .
T ä item ater jali n õ utav ad o m ad used
T r an sp o r tim in e
Tä ite m a te rja lis e g u k o o s tis o s a d p e a v a d o le m a o d a v a d ja k v a lite e ts e d . Ku i v a a d e ld a k s e , e t p õ h io s a o n
lu b ja k iv i k illu s tik , k o o s tis o s a n a v õ iv a d s o b id a k a s p õ le v k iv i tu h k , lu b ja k iv i s õ e lm e d ja s õ ltu v u s e s
n õ u ta v a o m a d u s e , k a s liiv a o s a k a . Ma te rja li a llik a te k a u g u s e i to h i o lla k a e v a n d u s e s t k a u g e m a l, k u i
4 0 k m . P õ h ju s o n tra n s p o rd i m a k s u m u s e s t. Ig a tra n s p o rd i k ilo m e e tri h in d o n k e s k m is e lt 2 5 – 5 0 k r/k m .
Ko k k u v õ tte k s , v õ ib ö e ld a , e t tä ite m a te rja lid e v a lik to im u b p õ h im õ tte lis e lt k o h a lik u s t m a te rja lid e s t. Vä lja
a rv a tu d ju h u l, k u i m a te rja l ta h tlik u lt tra n s p o rte e rita k s e a llm a a k a e v a n d u s e s s e , k a s u ta d e s s e d a
jä ä tm e h o id la n a .
T ä itm ise v iisid
Sõ ltu v u s e s tä itm is e v iis ig a , tä ite m a te rja lid e n õ u ta v a d o m a d u s e d s a a v a d k a m u u tu d a .
Is e v o o la v tä itm in e : tä itm is e k o rra l s a a b u b k a e v a n d a tu d a la le ja la ie n e b s e a l o m a ra s k u s e jõ u a ll.
Tä ite m a s s iiv i tih e n d a m in e a lg u s e s to im u b k u k k u v a te v õ i a lla v e e re v a te tü k k id e ra s k u s jõ u to im e l.
Ma k s im a a ls e lt lu b a tu d tä ite m a te rja li tü k k i s u u ru s o n 2 0 0 -2 5 0 m m . Su u re m a tü k k i s u u ru s v õ ib
p õ h ju s ta d a k a h ju s tu s i n a a b e rtö ö o le v a te le m a s in a te le ja tu g e d e le . O p tim a a ls e d tü k k i s u u ru s e d o n
kuni100 m m .
Va ju m is p ro ts e n t o n 4 0 -5 0 % k o g u m a h u s t.
P n e u m a a tilin e tä itm in e . P n e u m a a tilis e l tä itm is e l p e a b o le m a m a te rja l v ä h e a b ra s iiv n e , e t v ä h e n d a d a
to ru d e k u lu v u s t. Ma te rja li s a v i ja to lm u s is a ld u s p e a b o le m a m in im a a ln e , e t v ä h e n d a d a p e e n o s is te
e ra ld a m is t. Ma k s im a a ln e lu b a ta v tü k k i s u u ru s o n 6 0 -8 0 m m . Tih ti tä itm is e l tü k k id e s u u ru s e 6 0 m m ja
p e e n o s a k e s te s is a ld u s e l to o b e s ile to ru s tik u k o rk im is t. O p tim a a ls e d tü k k id e s u u ru s e d o n 2 0 -5 0 m m .
P n e u m a a tilin e tä itm in e a n n a b 2 0 -3 0 % v a ju m is t.
H ü d r a u lilin e tä itm in e . Efe k tiiv s u s h ü d ra u lilis e l tä itm is e l s õ ltu b p õ h ilis e lt te ra s tik u lis e s t k o o s tis e s t ja
p u lp i k o n s is te n ts is t. Se lle p ä ra s t p u lb ile e s ita ta k s e ra n g e d n õ u d e d . Ta h k e a in e ja v e e s is a ld u s p u lb is
liiv a k a s u ta m is e l p e a b o le m a 1 :1 k u n i 1 :1 ,5 . Su u re m a te fra k ts io o n id e tä ite a in e k a s u ta m is e l ta h k e a in e
ja v e e v a h e p e a b o le m a s u u re m , k u n i 1 :6 .
Tä ite m a te rja li tä h tis n ä ita ja o n filtra ts io o n i m o o d u l. Tä ite m a s s iiv i v a ju m is e n ä ita ja o n 1 0 -1 5 % , k õ ig e
v ä ik s e m . Tä ite m a s s iiv i tu g e v u s o n 0 ,5 - 1 0 ,0 Mp a .
H ü d ra u lilis e l tä itm is e l tä ite m a te rja li tü k k e s is a ld u s s u u re m k u i 6 0 m m k u ts u b e s ile m a te rja li v a ju m is e
s u u re n e m is t, jä rs k u v e e k u lu ju u rd e tu le k u , to ru d e k õ rg e k u u lu tu s ja n õ u a b tä ite to ru d e d ia m e e tri
s u u re n e m is t. O p tim a a ln e tü k k i s u u ru s o n v ä h e m k u i 2 0 m m . Kõ ig e p a re m m a te rja l o n p u h a s k v a rts liiv .
TTÜ MÄ EINSTITUUT 21

2. KILLUSTIKU KAEVANDAMINE JA KASUTAMINE
Täitematerjalide viisid
Täitematerjalid omaduste määramiseks Eestis on kasutusel niisugune täitematerjalide liigitamine:
• Asfaltsegude ning teede, lennuväljade ja muude liiklusalade pindamiskihtide täitematerjalid,
EVS EN 13043:2004.
• Kergtäitematerjalid. Osa 1:B etooni ja mördi kergtäitematerjalid, EVS-EN 13055-1:2005
• Mördi täitematerjalid, EVS-EN 13139 :2005
• Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid,
EVS-EN 13242:2006
• Kindlustusehitistes kasutatavad täitematerjalid. Osa 1: Spetsifikatsioon, EVS-EN 13383-
1:2002
• B etooni täitematerjalid, EVS EN 12620:2005
• Sidumata segud EVS EN 13285:2007
Vastavalt nendele standartidele Eestis on vastuvõetud järgmised normid, mis hõlmavad
täitematerjalide kasutamist:
• Teehoiutööde tehnoloogilised juhised, 2003-16
• Asfaldinormid AL ST 1-02
• Maa R Y L 2000 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ning alustarindid.
Asfaldinormide järgi kasutatakse täitematerjalide klasside liigitus(Tabel 6-1):
Tabel 6-1 Asfaldinormide järgi kasutatakse täitematerjalide klasside liigitus
Katse Klass I Klass II Klass Klass normid
III IV
Nordic ≤ 10 ≤14 PN PN EVS-EN 109 7 -9
kulumiskindlus
Külmakindlus ≤2 ≤2 ≤2/PN ≤2/PN EVS-EN 1367 -2
Purunemiskindlus ≤20 ≤20 ≤30 ≤35 EVS-EN 109 7 -2
Los Angelesi katsel
Peenosiste sisaldus ≤1 ≤1/≤2 ≤2/≤3 ≤3/≤4 EVS-EN 9 33-1
Terakuju plaatsuse ≤10 ≤20 ≤25 ≤35 EVS-EN 9 33-3
teguri järgi
Huumusesisaldus Heledam etalonist EVS EN 17 44-1 p.15.1
PN – pole nõudmisi
Murru lugejas näidud tardkivikillustikule, nimetajas lubjakivikillustikule ja kruuskillustikule.
Tihti täitematerjalide jaoks küsitatakse vana filtratsiooni mooduli näitajat, mis on tehtud Sojuz dornii
meetodi järgi, kus kõige madalam tulemus, mis võib olla täiteliiva -ja kruusa jaoks on 1,05
m/ööpäevas. Sellest on järeldus, et kui on vaja jääkidest teha täitematerjali, see materjal peab
vastama standardile ja peab olema ohutu keskkonnale.
Kahjuks, praegu ei ole eraldi standarti täitematerjalide jaoks, mis kasutatakse allmaakaevanduse
täitmiseks, kuid saab kasutada standarti Sidumata segud EVS EN 13285:2007 , mis ilmus eelmisel
aastal, ja mis kirjeldab purustatud betooni ja teekatte täitematerjalide katsetamist ja liigitust.
Kuid kasutada jäätmeid nagu täitematerjalid tuleb arvestada EUR OOPA PAR LAMENDI JA
NÕ UKOG U DIR EKTIIV 2006/21/EÜ, 15. märts 2006, kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja
direktiivi 2004/35/EÜ eeskirjadega. Kõrge lubja või magneesiumi sisalduse tõttu võib klassifitseerida
lubjakivi tuhka ja sõelmeid oh tlikuks jäätmeteks.
Euroopa direktiiv klassifitseerib maavarade kaevandmise jäägid ohtlikkuse jäätmete hulka.
Vastavuses Euroopa Komisjoni otsusele 9 4/3/EÜ on vastuvõetud järgmised jääkide ohtlikke ainete
tingimusi, millest need, mis võivad kaasneda lubjakivi, on:
• leekpunkt ≤ 55 ° C ,
• ühe või mitme ärritust tekitava ja tähisega R 36, R 37 või R 38 margistatud aine
üldkontsentratsioon ≥ 20 %,
TTÜ MÄEINSTITUUT 22

3. KILLUSTIKU KAEVANDAMINE JA KASUTAMINE
• ühe või mitme mutageense, kategooriasse 3 kuuluva ja tähisega R40 margistatud aine
üldkontsentratsioon ≥ 1 %.
Riskilausete järgi tõlgib direktiiv neid nagu:
• R36 Ärritab silmi
• R37 Ärritab hingamiselundeid
• R38 Ärritab nahka
• R40 Võimalik vähktõve põhjustaja
Eestis on eelnimetatud direktiivid üle võetud Jäätmeseaduse (RT I 2004, 9,52) ja selle
alamaktidega. Need õigusaktid sätestavad ühtlustatud nõuded jäätmetega seotud
keskkonnariskide kontrollimiseks. Eelkõige on seatud eesmärgiks jäätmete tekke vältimine ning
kui see pole võimalik, siis jäätmete tekke vähendamine ning tekkinud jäätmete keskkonda
viimise kontrollimine. Et järgida keskkonnaohutuse nõudeid jäätmete ladustamisel on oluline
jäätmete eelnev klassifitseerimine1: püsijäätmed (inert waste), tavajäätmed (no n-h az ard o u s
waste) ja ohtlikud jäätmed (h az ard o u s waste).
Kui laaditakse kaevandamisjäätmeid, mis on ohtlike jäätmete hulgas, siis seda nimetatakse jääkide
ladu – või prügila, mille avanemine nõuab täiendavaid lube. Käesolev seadus näitab paragrahvis 34,
et prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla ja kus
jäätmeladestuskoht loetakse prügilaks järelhoolduse lõpuni.
Ohtlike jäätmete ladustamisel peab ettevõtjal olema jäätmete käitluslitsents. See tähendab, et nii
prügila koht, kuid ka seadmed vastavad keskkonnanõuetele, kuid ka on olemas vastutavad
spetsialistid pädevustunnistustega ja õnnetusjuhtumitest kindlustus. Kindlustuse suurus sõltub
laaditava materjali kogusest, kuid iga tonni kohta peab ettevõtte maksma 76,9 kr.
Järeldus, kui edeneb kaevandusjääkidest teha täitematerjali või ohtlikest jääkidest muuta neid püsiva
hulka, siis pole vaja allmaakaevanduse registreerida ohtlike jäätmehoidla ala all. Järgmises peatükis
pakutatakse allmaakaevanduse täitematerjalide kahjulike omaduste vähendamist ja kõrvale hiilimist.
Põlevkivi vahekihtide killustiku omadused
Järgmises peatükis on kasutatud materjalid, mis oli tehtud Estonia põlevkivi maardla
kõrvalmaterjalide uurimistöödest. Selle töö jooksul oli uuritud põlevkivivahekihtides olevat lubjakivi,
ja lubjakivi, mis jääb katendiks põlevkivi karjäärides. Aruanded: „A naliz ranee p ro v ed enny h
issled o v anii p o iz u c h eniju i o c nek e v to ric h ny h resu rso v slanc ev o i p ro m y sh lenno sti na E M G C “,
Kohtla-Järve, 1992. a. ja „P o lu z av o d sk ie isp y tanija v sk ry sh ny h (k arb o natny h ) p o ro d esto nsk o g o
m esto ro z d enija g o rju c h ih slanc ev i raz rab o tk a teh no lo g ic h esk o i sh em y ih p ererab o tk i na sc h eb en’ i
p eso k d lja stro itel’ny h rab o t.” Aruande põhimõte oli leida lubjakivijääkidele uus kasutusmeetod, kas
ehituskillustikuks, tsemendi tooreks või mulla väetamiseks põllumajanduse jaoks.
Katsetades jääkide lubjakivi materjale oli võetud proove iga 3 tonni kaalu kaevanduse Estonia ja
Viru ja karjääri Aidu punkritest. Seda sõelutakse, purustatakse ja fraktsioneeritakse 0-5mm, 5-10
mm, 10-20 mm, 20-40 mm ja + 40 mm järgi. Katseproovi analüüsiti eraldi põlevkivivahekihtide
lubjakivi ja rikastusvabriku jääke.
Tulemusena oli tehtud keemiline koostis ja füüsika-mehaanilised omadused.
Nagu näha tulemustest, CaO sisaldus on väga kõrge, kuid ei ole praegu täiendavaid uuringuid vaba
kaltsiumoksiidi esinemisest lubjakivi sees, sest võib see muuta jäätmeid ohtlikkeks jäätmeteks,
sellepärast, et kõrge kaltsiumoksiidi sisaldus reageerimisel veega muudab vee tugevalt aluseliseks.
Selle töö peal olid tehtud järeldused:
1. Viru kaevanduse jäägid sobivad ehituskillustiku tootmiseks ja annavad tulemusena 600 klassi ja
25 tsükli külmakindluse, tõlkides tänapäeva klassidele. See on sarnane Los Angeles
purunemiskatse tulemusele 30- 35 %, mis sobib IV klassile.
2. Estonia ja Aidu kaevanduste jääkide külmakindluse katsetulemus on liiga madal, et sobida
ehituskillustikuks.
3. Aidu karjääri lubjakivi keemilised tulemuste CaO sisaldus on piisab tsemendi tootmise jaoks.
4. Estonia ja Viru kaevanduste MgO sisaldus ei luba teha sellest lubjakivist tsemenditoore.
TTÜ MÄEINSTITUUT 23

4. KILLUSTIKU KAEVANDAMINE JA KASUTAMINE
5. Pollütantide ( toorii, uraan, arseen, koobalt, tsink, plii, nikkel, tsirkoonium, strontsium) sisaldus ei
ületa nende klarkide näitajaid.
Kahjuks, selles töös jääkide kasutamine nagu allmaakaevanduse täitematerjal ei olnud vaadeldud,
on vaja märgata, et selliste lubjakivide põlevkivi sisaldus on 3- 8%, mis võib mõjutada
täitematerjalide täitmisele ja selle viisile. Näitkeks, pneumaatilisel täitmisel või suurendada
põletusohtliku situatsiooni.
Aidu karjääri lubjakivist oli tehtud pooltootlikkuse proovi (rootori purusti läbi), millest olid tehtud
järgmised katsed.
Füüsika-mehhaaniliste katsete tulemusena oli määratud, et lubjakivi keskmine:
• tihedus on 2,68 g/cm3
• veeimavus on 3,08 %
• survetugevuse maks. näitaja kuivalt 86 Mpa
• survetugevuse maks. näitaja märjalt 54 Mpa
Aruandest näha, et survetugevuse näitajad ei ole piisavad ehituskillustikku tootmiseks. Tugevuse
mark on 400, mis on ka liiga madal ja külmakindluse tulemus on alla 15 tsükli. Peenosiste sisaldus
(savitükid on sees) on kuni 4,5 %, mis sobib tänapäevastele normidele. Terakuju plaatsuse teguri
järgi on kuni 16,8 %, mis on kolmanda ja neljanda klassi minimaalsete näitajate sees.
Järgmised katsetulemused on saavutatud juba tänapäevaste katsestandartide järgi ja nendest
lähtuvalt selguvad materjali sobivus ehituskillustikuks ja selle tugevuse tulemused.
Narva karjäärist toodud killustiku fraktsioonidega 4-16, 16-32, 32-64 katsetamine andis järgmisi
tulemusi
• Los-Angeles tugevusekatsemeetodi tulemused on liiga madalad IV klassi killustiku jaoks ja
annab keskmiselt 39% EVS-EN 1097-2 katsemeetodi järgi
• Külmakindluse näitaja on ka madal; 11% EVS-EN 1367-1 katsemeetodi järgi
Viru kaevandusest toodud killustiku näitajad:
• Los-Angeles tugevusekatsemeetodi tulemused on liiga madalad IV klassi killustiku jaoks ja
keskmine näitaja on 39,3% EVS-EN 1097-2 katsemeetodi järgi
• Külmakindluse EVS-EN 1367-1 katsemeetodi järgi on keskmiselt 16%
Arvestades katsetulemusi, mis olid tehtud 1990-91 aastatel ja tänapäevaselt, võib öelda, et põlevkivi
vahekihtide ja katendi lubjakivi ei sobi ehituskillustikuks oma tugevuse ja külmakindluse omaduste
tõttu. Vaid mõned proovid sobiksid IV klassi killustikuks, mille peamine kasutamiseesmärk on
täitematerjalina teedeehitustöödes. Teine võimalus, et kasutada seda materjali betoontäitematerjaliks,
kuid suure orgaanikasisalduse tõttu tuleb rajada põlevkivi tükkide välja sõelumise skeem.
Täitematerjalide omadused allmaakaevanduse täitmise eesmärkideks ja
soovitavad nõuded
Sidumata segud
Vastavalt uuele standardile EVS EN 13285:2007 on sidumata segud teraline materjal, tavaliselt
kontrollitud terakoostisega, mille d= 0 ja mida kasutatakse tavaliselt aluse kihtides. (Sidumata segud ei
sisalda lisatud sideainet). Minu märkus on see, et see sideaine, mis võib tekkida pärast materjalide
segamist (näiteks lubja või põlevkivi tuha kivistumine) võib lugeda lubatuks.
Nõudmise korral peavad segus kasutatava täitematerjali järgmised omadused vastama standardile EN
13242: jämetäitematerjali tera kuju, purustatud või murtud terade ja täielikult ümardunud terade
protsent jämetäitematerjalides; peenosiste kvaliteet; jämetäitematerjali purunemiskindlus; terade
tihedus; veeimavus; jämetäitematerjali kulumiskindlus; keemilised nõuded; püsivusnõuded.
Näiteks, tehtud katsed liiva ja paesõelmete segudest näitasid, et mõnikord paesõelmed parandavad
filtratsiooni tulemust:
• Voose karjäärist liiva ja paesõelmete segu (1:1) katsetamine (Tabel 6-2)
Tabel 6-2 1:1 katsetamine
Proovi
nr fr mm Omadus K atsemeetod Tulemus Tähis
F iltratsiooni 7,66
225 0/4 moodul Sojuzdornii meetod m/ööp
Voose karjäärist liiva ja paesõelmete segu (3:1) katsetamine (Tabel 6-3 3:1 katsetamine)
TTÜ MÄEINSTITUUT 24

5. KILLUSTIKU KAEVANDAMINE JA KASUTAMINE
Tabel 6-3 3:1 katsetamine
Proovi
nr fr mm Omadus Katsemeetod Tulemus Tähis
Filtratsiooni 25.5
227 0/4 moodul Sojuzdornii meetod m/ööp
Jämetäitematerjali tera kuju
Kasutades lubjakivijääke täitematerjalina ja kasutades erinevaid transpordi tüüpe, peab materjali
terakoostis olema kindlaks määratud.
Nagu vanad katsemeetodid näitasid, peenosiste ja savi sisaldus ei ole niisugustel lubjakividel suur,
sellepärast pole vaja fraktsioneerida materjali alampiiriga (alamsõelaga).
Fraktsioonid d=0 (d on alamsõel) annavad võimaluse lisada lubjakivi sisse peenmaterjali lisaks, nagu
liiv või kruus.
Peenosiste kvaliteet
Tihti juhtub, et peenosiste sisaldusest sõltub filtratsiooni näitaja. Sellest järeldub, et peab olema
määratud maksimaalne peenosiste näitaja, mis annaks minimaalset 2 m/ööp. Sellest järeldub, et jätta
ainult peenosiste näitajad täitematerjali nõuetest, aga vähendada võimalikku massiprotsenti, või lisada
ka filtratsiooni näitajat
V eeimavus ja filtratsiooni moodul
Filtratsiooni mooduli jaoks peab olema määratud kõige madalam piir, mille väärtus ei tohi ületada 1,05
m/ööp.
K eemilised nõuded
Keemilised nõuded peavad olema väga ranged CaO sisalduse pärast.
Tabel 6-4 C aO sisaldus
Keemiline Keskmine Nõutav
sisaldus näitaja, % näitaja, %
Cao 45,46 20
MgO 1,67 2
Al2O3 1,42 2
Fe2O3 1,62 2
TiO2 0,11 0,5
K2O 0,63 0,5
S 0,85 0,5
SO3 0,13 0,5
põlevkivi 6 10
Järeldus
Töös oli analüüsitud nii põlevkivi vahekihtidest ja katendist võetud lubjakivi killustiku katsetulemusi,
mis oli tehtud 1990 ja 2007 aastatel. Oli tõestatud, et see materjal ei sobi täitekillustikuks teeehituses
ja betoonsegudesse, arvestades tänapäevaseid standarte ja norme. Oli tehtud ettepanek, et kasutada
materjali allmaakaevanduse täitmisel, kuid põhiline probleem oli selles, et see lubjakivijääk kuulub
ohtlike jäätmete hulka, mille laadimine nõuab ohtlike jäätmete hoidla luba. Arvestades lubjakivi jääkide
omadusi, oli tehtud soovitus, kuidas saab jäätmetest teha lubjakivitäitematerjali, mis kõlbaks nii
normidele ja standartidele, kuid sobiks ka täitmisetehnoloogiale.
V iited
1. Täitematerjalid, täitmine. (aineprojekt) Julia Shommet, 2007
2. Otchet o nauchno-tehnicheskoi rabote: poluzavodskie ispy tanija vskry shny h (karbonatny h)
porod estonskogo mestorozdenija slancev i razrabotka tehnologicheskoi shemy ih pererabotki
na scheben’ i pesok dlja stroitel’ny h rabot. N.I. Borisevskaja, 1993
3. Otchet po teme: Analiz ranee provedenny h issledovanii po izucheniju i ocenke vtorichny h
resursov slancevoi promy shlennosti na EMGS, 1992
4. Spravochnoe posobie po doby che stroitel’ny h materjalov, J.A. Alehin,
TTÜ MÄEINSTITUUT 25