2. ETTEVÕTLUSÕPPE MÕTTEKODA
Rasketel aegadel on ettevõtlikkus ja ettevõtlikud inimesed Üheskoos otsustati, et:
eriti hinnas. Iseenesest ei muutu midagi. Kõik peavad pea • Ettevõtlusõppe Mõttekoda ei jää ainult ühekordseks ürituseks, vaid
tööle panema, et lahendused üles leida. hakkab tegutsema regulaarselt;
• alustatakse sisulist koostööd riikliku õppekava väljatöötajatega Mõttekoja
Ettevõtlikkus viitab inimese võimele mõtteid tegudeks muuta. See eeldab seisukohtade ja ettepanekute tutvustamiseks ja ettevõtliku ellusuhtumise
loomingulisust, uuendusmeelsust ja riskivalmidust, samuti oskust võimalusi ja mõtteviisi propageerimiseks;
märgata, tegevust kavandada ja kavandatut ellu viia. Ettevõtlik inimene saab • asutakse välja töötama üleriigilist ettevõtlusõppe strateegilist kokkulepet.
iseendaga hakkama ja suudab muuta ühiskonda – olgu siis ettevõtjana, kooli- fotod: Kärt Maurus
juhina, riigi- või haridusametnikuna, vabatahtlikuna vms.
Ettevõtlikkust väärtustavast ühiskonnast kui eesmärgist räägitakse enamikes
Euroopa riikides. Ühiskonna jätkusuutlikuks toimimiseks on vaja, et nii täna
kui ka homme jätkuks ettevõtlikke inimesi, kelle saavutusvajadus paneb neid
sihikindlalt tegutsema ning korraldama erinevate ressursside kasutamist
uudsel ja senisest väärtuslikumal moel.
Ettevõtlikkus on eelkõige hoiak ja ellusuhtumine. Nende kujunemine algab
sünnihetkest. Seega on oluline, et ettevõtlikkuse väärtustamisele ja eesmärgi-
Anu Moosel, Urve Venesaar, Tiia Randma, Mari Suurväli, Merike Elmik, Epp Vodja ja Mehis Pärn
pärasele kujundamisele pööratakse tähelepanu juba maast-madalast. Mõttekoja rühmatöös ettevõtlikkuse ideaali sõnastamas
Eelnimetatud seisukohti jagades kogunes Eesti Kaubandus-Tööstuskoja
1 Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse Arendamise SA, SA Innove,
eestvedamisel Ettevõtlusõppe Mõttekoda. Mõttekoja esimesele kohtumisele Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Eesti Arengufond, Tartu Ülikool (sh Ettevõtluskeskus ja Eetikakeskus), Tallinna
31. oktoobril 2008. aastal kogunesid kõik ettevõtlikkuse kujundamisega ja Tehnikaülikool, Estonian Business School, Mainori Kõrgkool, Junior Achivement Arengufond, SENT – Sild Ettevõtlike Noorte
Tulevikku, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (Ettevõtlik kool võrgustik), Majandusõpetajate Selts, Ühiskonnaõpetajate Selts,
ettevõtlusõppe arendamisega seotud institutsioonid ja nende eksperdid1. Junior Chamber International Estonia, ettevõtjad/praktikud, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
4. Sisukord
1. SISSEJUHATUS lk 3 7. ETTEVÕTLIKKUSE IDEAALI lk 19 8. TEGEVUSUUNAD JA -TASANDID lk 38
VÕRDLUS RIIKLIKU ÕPPEKAVA 8.1 Allikad
2. LÜHIKOKKUVÕTE lk 4 ÕPITULEMUSTEGA 8.2 Ülesehitus
7.1 Metoodika 8.3 Tegevussuundade kirjeldus
3. ÜHISKONDLIK VAJADUS lk 5
7.2 Ettevõtlikkuse ideaal ja üldpädevused, 8.3.1 Teavitus
ETTEVÕTLIKE INIMESTE JÄRELE
kokkuvõte 8.3.2 Koolitus
3.1 Eesti elanike ettevõtlusaktiivsus võrreldes
7.3 RÕK-i õpitulemused ettevõtlikkuse toetamisel 8.3.3 Õppe- ja juhendmaterjalid
Euroopa Liidu ja USA keskmisega
7.3.1 Õpitulemuste toetus ettevõtlikkuse näitajatele? 8.3.4 Õigusruum
4. ETTEVÕTLUSÕPPE OLEMUS lk 7 7.4 Ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal 8.3.5 Ressurss
4.1 Ettevõtlusõppe roll muutuvas maailmas õpitulemustes ja tunnimahtude mõju kõigi 8.4 Tegevustasandite kirjeldus
4.2 Ettevõtlusõppe arengulugu õpitulemuste saavutamisel 8.4.1 Õppija ja õppeprotsess
4.3 Ettevõtlusõppe arengut soodustanud tegurid 7.4.1 Põhikooli 1. kooliaste 8.4.2 Õpetaja ja haridusasutus (lasteaed ja kool)
4.4 Ettevõtlusõppe mõiste kujunemine 7.4.2 Põhikooli 2. kooliaste 8.4.3 Partnerid ja ressursid
4.5 Ettevõtlusõppe eesmärk ja komponendid 7.4.3 Põhikooli 3. kooliaste 8.4.4 Ühiskond
4.6 Ettevõtlusõppe sisumudel lähtuvalt 7.4.4 Gümnaasiumi kooliaste 8.5 Kokkuvõte
õppija vanusest 7.5 Ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal 8.5.1 Kesksed ainevaldkonnad
2 ja õppeaine võimalik potentsiaalne mõju 8.5.2 Õppematerjalide ja -metoodikate
5. TÄNASED VÄLJAKUTSED lk 11 ettevõtlikkuse kujundamisel loomine, koondamine, koordineerimine
5.1 Riigi ja ühiskonna tasand 7.5.1 Põhikooli 1. kooliaste 8.5.3 Tulemuslikkuse hindamine koolis
5.2 Koolikorraldus 7.5.2 Põhikooli 2. kooliaste 8.5.4 Eestvedajad ja tugivõrgustik
7.5.3 Põhikooli 3. kooliaste 8.5.5 Teavitus- ja mainekujundusprogramm
6. EESMÄRK – EESTIS ON lk 12 7.5.4 Gümnaasiumi kooliaste
ETTEVÕTLIKUD INIMESED 7.6 Kokkuvõte ja järeldused 9. LISAD lk 48
6.1 Seosed teiste arengukavadega 7.6.1 Ettevõtlikkuse ideaal ja RÕK-i üldpädevused 9.1 Riikliku õppekava üldpädevuste võrdlus
6.2 Ettevõtlikkuse ideaalpilt 7.6.2 Õpitulemuste toetus ettevõtlikkuse näitajatele ettevõtlikkuse ideaali kirjeldusega kooliastmeti
6.3 Ettevõtlikkuse ideaali sõnastus (üldine) 7.6.3 Erinevad õppeained ettevõtlikkuse toetamisel 9.2 Sagedasemad probleemid ettevõtlusõppes
6.4 Ettevõtlikkuse ideaali sõnastus kooliastmeti 7.6.4 Ettevõtlikkuse toetus erinevatel kooliastmetel ja ettevõtlikkuse kujundamisel
ja haridustasemetel 9.3 Ettevõtlikkus- ja ettevõtlusõppe
tegijad ja tegevused 2009
9.4 Ettevõtlusõppe Mõttekoja
institutsionaalne ja isikuline koosseis
9.5 Ettevõtlusõppe edendamise kava koostamisel
erinevates rühmatöödes osalenud eksperdid
9.6 Näide ettevõtlusõppe rakendamisest teistes
riikides, Šotimaa haridusstrateegia lühitutvustus
9.7 Kasutatud kirjandus ja allikad
9.8 „Olen ettevõtlik!” plakatid
5. 1. Sissejuhatus
Käesoleva kava koostamise aluseks on haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase ja Käesolev kava on koostatud Ettevõtluse Arendamise Sihtsasutuse ja Majandus- ja
majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi poolt 2007. aasta oktoobris Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel ning käsitleb riikliku õppekava alusel laste-
allkirjastatud ühisdeklaratsioon „Ettevõtliku meelelaadi ja ettevõtlusõppe edenda- aias ja koolis toimuvat õpet. Kava koostamisel osalesid Ettevõtlusõppe Mõttekoja töös
misest Eesti haridussüsteemis”. Deklaratsioonis tõdetakse: osalevad institutsioonid ja nende eksperdid (vt lisa 9.4 ja 9.5). Kava koostamisel on
olnud eeskujuks Šoti, Norra, Soome jt riikide ettevõtlushariduse korraldus ja on
„Ettevõtlikkuse ja ettevõtluse tähtsustamine haridussüsteemis tervikuna on Eesti kasutatud mitmete autorite varemilmunud materjale (vt lisa 9.7). Kava soovituslike
jaoks kriitiline tegur, kuid samas pole ettevõtlusalaste teadmiste käsitlemine tegevussuundade ja tegevustiku ettepanekutes on arvestatud erinevate kooliastmete
õppeasutustes kõige paremini korraldatud. Puudub läbimõeldud ning struktu- haridusekspertide ja -praktikute rühmatööde tulemusi.
reeritud lähenemine, kuidas edendada ettevõtlikku meelelaadi ja luua motivatsiooni
ettevõtluseks vanusest ja õpitavast erialast sõltumata”.
Eelnimetatud seisukohti jagades kogunes Eesti Kaubandus-Tööstuskoja eest-
vedamisel Ettevõtlusõppe Mõttekoda. Mõttekoja esimesele kohtumisele 31. oktoob-
ril 2008. aastal kutsuti kõik ettevõtlikkuse kujundamisega ja ettevõtlusõppe arenda-
3
misega seotud institutsioonid ja nende võtmeisikud1.
Otsustati, et:
• Mõttekoda ei jää ainult ühekordseks ürituseks,
vaid hakkab tegutsema regulaarselt;
• alustatakse sisulist koostööd riikliku õppekava väljatöötajatega
Mõttekoja seisukohtade ja ettepanekute tutvustamiseks ja
ettevõtliku ellusuhtumise ja mõtteviisi propageerimiseks;
• asutakse välja töötama üleriigilist ettevõtlusõppe strateegilist kokkulepet.
1 Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse
Arendamise SA, SA Innove, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Eesti Arengufond, Tartu Ülikool
(sh Ettevõtluskeskus ja Eetikakeskus), Tallinna Tehnikaülikool, Estonian Business School, Mainori
Kõrgkool, Junior Achivement Arengufond, SENT – Sild Ettevõtlike Noorte Tulevikku, SA Ida-Viru
Ettevõtluskeskus (Ettevõtlik kool võrgustik), Majandusõpetajate Selts, Ühiskonnaõpetajate Selts,
Junior Chamber International Estonia, ettevõtjad/praktikud, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
6. 2. Lühikokkuvõte
Ettevõtlusõppe eesmärk on suurendada inimeste hulka, kes suudavad ja tahavad Eesti kooli tegevuse keskmes peab olema õpilase terviklik areng. Üheks võima-
muuta ideed tegelikkuseks nii enda, kogukonna kui ettevõtte tasandil. Ettevõtlus- luseks õpilase tervikarengu tähtsustamiseks ning üldpädevuste kujundamiseks on
õppe sisu määratlemisel on olulised kaks komponenti: ettevõtlikkus ja teadmised/ uute põhimõtete rakendamine hindamises (kujundav hindamine, tagasiside and-
oskused. Ettevõtlusõppe vundamendiks ja järgneva baasiks on selliste isikuomaduste/ mine (väärtus-)hoiakuid väljendavate õpitulemuste puhul jne) ning kooli sisehinda-
hoiakute ja oskuste kujundamine, mis suurendavad isiku võimekust võimaluste mise muutumine tõeliselt pidevaks protsessiks, mille eesmärk on tagada õpilaste
märkamisel ja nende realiseerimisel. Ettevõtlusõppe teiseks komponendiks on tead- arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng.
mised ja oskused, mida on vaja ideede edukaks teostamiseks, ehk mida? kellele?
ja kuidas? teha. Eesti ühiskond peab muutuma kooli toetavamaks. Selleks on vaja, et erinevad
huvigrupid (nt lapsevanemad, ettevõtjad jne) mõistaksid ja toetaksid ühiseid
Ettevõtlusõppe Mõttekoja poolt sõnastatud ettevõtliku inimese ideaal „Mõtlen hariduseesmärke ning saaksid aru enda osast nendeni jõudmisel. Samuti on oluline,
loovalt, algatan julgelt, tegutsen arukalt, vastutan ja hoolin“ kirjeldab terviklikult are- et igaüks meist väärtustaks loovat ja võimaluste märkamisele suunatud käitumist
nenud inimest. Ideaalina vanuseastmeti eesmärgiks seatud kompetentsused ning toetaks ja tunnustaks ettevõtlikke inimesi, kelle eestvedamisel luuakse ühiskon-
toetavad kõigi riiklikus haridusstandardis (riiklikud õppekavad) kirjeldatud üldpäde- nas lisaväärtus kas ärilistes või sotsiaalsetes ettevõtmistes.
vuste saavutamist. Riikliku haridusstandardi üldosas sõnastatud eesmärgid ja
4 Ettevõtlikkuse väärtustamiseks ühiskonnas on riigi tasandil tähtis eestvedajate
põhimõtted, samuti õppetegevuse läbiviimiseks soovitatud õppemeetodid, peavad
saama meie koolielu igapäeva osaks. Rakendustegevuste käigus on vaja senisest olemasolu ning nende omavaheline pidev koostöö. Eestvedajate ülesandeks on
enam pöörata tähelepanu noorte saavutustahte ja sihikindluse kujunemisele, ärgi- oma valdkonna tugivõrgustiku arendamine, kokkulepitud tegevuste elluviimine ja
tada noori mõtlema suurelt ja seadma kõrgeid eesmärke ning õpetada toimetulekut teiste elluviijate toetamine. Ettevõtlusõppe eesmärkide sidustamisel kooli õppe-
ebaõnnestumise ja määramatusega. protsessi, õpetajakoolitusse ja õppematerjalidesse esimesel ja teisel haridustasemel
on eestvedajaks Haridus- ja Teadusministeerium koos Riikliku Eksami- ja Kvali-
Õppija arengu suunamisel õppeprotsessis on võtmeisik õpetaja. Ettevõtlik õpetaja fikatsioonikeskusega. Ühiskonna ettevõtlusteadlikkuse tõstmisega, ettevõtlusõppe
vajab püsivat ja usaldusväärset tuge: kaasaegseid ja mitmekesiseid õppeme- vajalikkuse ja ettevõtlikkuse ideaali tutvustamiseks tehtava teavitustööga seotud
toodikaid ja -materjale, abilisi õppeprotsessi mitmekesistamiseks ja partnerite tegevussuundade eestvedajad on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja
kaasamiseks ning sotsiaalvõrgustikke ja veebikeskkondi kogemuste vaheta- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Erinevate tegevussuundade ja -tasandite tege-
miseks. vuste kooskõlastamiseks jätkab tegevust laiapõhjaline Ettevõtlusõppe Mõttekoda.
7. 3. Ühiskondlik vajadus ettevõtlike inimeste järele
Ühiskond kestab ja areneb kiiremini tänu inimestele, kes julgevad unistada ning 61% elanikkonnast kunagi tulnud selle peale, et oma ettevõte luua. Potentsiaalseid
tahavad ja suudavad oma unistusi tegudeks muuta. Selleks on vaja loovust, uuen- ettevõtjaid ehk neid, kes mõtlesid oma ettevõtte asutamisele, oli Eestis vaid 9%.
duslikkust ja riskijulgust, samuti teadmisi ja oskusi, et oma eesmärkide saavu-
tamiseks tegevusi ja ressursse kavandada. Sellised inimesed saavad hakkama nii Ka 2007. aastal Euroopa Komisjoni poolt läbi viidud ettevõtlikkuse uuringust3 sel-
enda kui kogukonna elu korraldamisega, oskavad töötajana oskuslikumalt märgata gus, et eestlaste soov olla enesele tööandjaks (being self-employed) on madalam
ja haarata võimalustest ning just selliste inimeste eestvedamisel luuakse ühiskonnas kui Euroopa Liidu liikmesriikides keskmiselt. 40% Eesti küsitletutest vastas, et
lisaväärtus kas ärilistes või sotsiaalsetes ettevõtmistes. sooviksid olla iseendale tööandjaks ning 49%, et sooviksid olla palgatöötaja. Ehkki
ka 2009. aastal samalaadse uuringu tulemustes on eestlaste ettevõtlusaktiivsus
Eesti arengut, sealhulgas uute töökohtade loomist, takistab muude tegurite seas tõusutrendis, on see madalam kui Euroopa riikides ja USA-s keskmiselt.
elanike vähene ettevõtlikkus. Üldlevinud on suhtumine lähen tööle, otsin tööd või
keegi ei taha mind tööle. Suur hulk inimesi ei tihka mõelda ise ettevõtjaks hakkami- Kui võrrelda ettevõtlusaktiivsust USA-s samaväärsete näitajatega Euroopas (joonis 1,
sest, sest nad arvavad endil mitte jätkuvat ettevõtlusega alustamiseks vajalikke lk 6), jääb vana maailm alla 15–20 protsendipunkti võrra. Eesti samaväärne näitaja
teadmisi ja oskusi ning ideid ja julgust. jääb omakorda Euroopa keskmisest alla 5 protsendipunkti võrra.
3.1 Eesti elanike ettevõtlusaktiivsus Selleks et tulevikus oleks Eesti võimeline rohkem kaasa rääkima uute toodete ja
5
võrreldes Euroopa ja USA keskmisega tehnoloogiate loomisel ja arendamisel ning nende edukal kommertsialiseerimisel on
Ettevõtlusaktiivsus Eestis oli 2004. aasta uuringu2 andmei 5 protsenti – nii suur osa väga oluline roll kogu ühiskonnas ettevõtlikkuse vaimu kasvatamisel. Seega on Eesti
Eesti tööealisest elanikkonnast tegeles uuringu läbiviimise hetkel oma ettevõtte asu- jaoks oluline arendada inimeste ettevõtlusalaseid teadmisi ning loovat ja võimaluste
tamisega või oli alustanud ettevõtlusega viimase kolme aasta jooksul. Samas ei olnud märkamisele suunatud käitumist.
2 Eesti elanike ettevõtlikkus. (2004). Elanike küsitlusuuringu tulemused. Tallinn, Eesti Konjuktuuriinstituut.
3 Entrepreneurship Survey of the EU (25 Member States), United States, Iceland and Norway. (2007).
Analytical Report. Flash Eurobarometer 192. European Commission.
[WWW] http://ec.europa.eu/public_opinion/flash/fl_192_en.pdf
8. Joonis 1. Ettevõtlusaktiivsuse võrdlus. Eesti, USA ja EL:
elanike osakaal (protsentides), kes soovivad olla endale tööandjaks
70
60
50
40
30
20
6
10
0
Ameerika Euroopa Liit Eesti
Ühendriigid
2000. aasta
2004. aasta
2007. aasta
9. 4. Ettevõtlusõppe olemus
4.1 Ettevõtlusõppe roll muutuvas maailmas majandustegevuses. Elementaarne arusaamine majanduse toimimisloogikast ning
Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe rolli tähtsust on viimastel kümnenditel rõhutatud iseenese rolli lahtimõtestamine selles süsteemis aitab kaasa sihipäraste karjääri-
nii riigiti kui Euroopa Liidus tervikuna erinevatel tasanditel: sellest on rääkimas nii alaste valikute tegemisele.
poliitikud, erinevad organisatsioonid, ettevõtted jne. Ettevõtlusõppe edendamise ja
laiendamise eesmärk on lisatud olulisematesse strateegiadokumentidesse ning ette- 4.2 Ettevõtlusõppe arengulugu
võtlusõpet käsitletakse kui ühte olulist instrumenti, mis aitab saavutada majanduse ja Ettevõtlusõppe rakendumine praktikas ulatub enam kui kuuekümne aasta taha, mil
heaolu kasvu. Vajadus ettevõtlusõppe järele on tuvastatud ka rohujuure tasandil – 1947. aastal tutvustati esmakordselt Harvardi ülikoolis eraldiseisvat ettevõtluskursust.
õpilaste seas läbiviidud küsitlused näitavad õppurite motivatsiooni õppida rohkem ette- 1953. aastal järgnes sellele Peter Drucker’i poolt juhendatud ettevõtluskursus New
võtlust ning omandada ettevõtlikule inimesele omaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid. York’i ülikoolis. Esimest bakalaureuse taseme õppekava tutvustati 1968. aastal Bab-
soni kolledžis. Tolleaegsed ettevõtlusprogrammid erinesid tänapäevastest eeskätt
Üleilmastumisega on kaasnenud kapitali ja tööjõu mobiilsus ning era- ja tööalaste selle poolest, et enamasti keskenduti juhtimisteoreetilistele teadmistele ning ette-
suhete ning organisatsioonide tegevuste üleilmne omavaheline integreeritus. Organi- võtja kui indiviidi isikuomaduste arendamisele pöörati vähem rõhku. Ka iseseisva
satsooni juhtimise seisukohalt tähendab see detsentraliseerimist ning vajadust äri alustamisega seonduvad aspektid lisandusid ettevõtlusõppesse alles pärast
kaasata juhtimisprotsessidesse oluliselt rohkem inimesi. Suurkorporatsioonide väikeettevõtete olulisuse kasvu.
7
keskne majanduskäsitlus4 on asendunud rõhuasetusega väikeettevõtjatele. Vastu-
tus on järjest enam liikumas institutsioonidelt eraisikutele. Kahtlevalt seisukohalt, kas ettevõtlus on üldse õpetatav, on aastate jooksul liigutud
konsensusele, et ettevõtlust on võimalik õpetada6. Siiski tuleb tõdeda, et ühise
Ülaltoodu seab inimesed igapäevaselt oluliselt erinevasse situatsiooni võrreldes kokkuleppeni või kõigi osapoolte poolt tunnustatud kontseptsioonini, kuidas
olukorraga 10–20 aastat tagasi. Muudatused keskkonnas esitavad vajaduse muu- ettevõtlusõpet kõige efektiivsemalt õppuriteni viia, ei ole teadlaste vahel siiani veel
datuste järele ka inimeste teadmistes, oskustes ja hoiakutes. Tööalaselt tähendab saavutatud. Kõige mõjuvamaks takistuseks, miks siiani ei ole suudetud kokku
see suuremat pinget seoses pideva uute teadmiste vajadusega, projektipõhisust, leppida üheses ettevõtlusõppe kontseptsioonis, on peetud viisi, kuidas teadlased
tegevuste kiiret ammendumist ning asendumist uutega ning valmisolekut liikuda on ettevõtlusharidust puudutavat temaatikat käsitlenud. Arenguid on võrreldud
diagonaalselt erinevate sektorite vahel. Lineaarne karjäär ühes ettevõttes on järjest „elevandi monteerimisega, kus igaüks kirjeldab ühte väikest osa põhjalikult, jättes
ebatõenäolisem. Enam ei piisa5 väljapaistvatest erialastest teadmistest, oluliseks on seejuures kirjeldamata terviku“. Lisaks on ettevõtlusõppe arengut takistava asja-
tõusnud ka interdistsiplinaarsed oskused ja hoiakud, loov ja ettevõtlik võimaluste oluna välja toodud selle nähtuse multidistsiplinaarne olemus7. Ettevõtlusõpe haarab
tuvastamisele ja nende realiseerimisele suunatud käitumine, millele tuginedes saab majandusteadust, sotsiaalpsühholoogiat, antropoloogiat, pedagoogikat ning äri-
olemasolevaid teadmisi rakendada õpitust oluliselt erinevates situatsioonides. juhtimist, mis kõik ettevõtlusõppes omavahel lõimuvad.
On hulk uusi teadmisi ja oskusi, millega inimesed peaksid olema varustatud, et vas- Ettevõtlusõppe puhul on tegemist piirialaga, mille arendamisega võivad tegelda
tata muutunud ühiskondlikele tingimustele. Üheks mooduseks sellisele väljakutsele erineva taustaga spetsialistid, kuid mis oma komplekssuse tõttu nõuab süsteemset
vastata on ettevõtlusõppe integreerimine erinevate haridustasemete õppekavadesse. käsitlust ning süüvimist mitme distsipliini detailidesse. Ajalooliselt on kujunenud siiski
Teisest küljest osaleb iga inimene teadlikult või teadvustamata, ühel või teisel viisil nii, et ettevõtlusõpe on majandusteaduse (laiemalt sotsiaalteadused) vastutusalas.
10. 4.3 Ettevõtlusõppe arengut soodustanud tegurid 4.4 Ettevõtlusõppe mõiste kujunemine
Mõistmaks ettevõtlushariduse olemust tänapäeval, on oluline tagasi vaadata selle Teatav varieeruvus eksisteerib ka ettevõtlusõpet puudutavas ingliskeelses termi-
arengule. Ettevõtlushariduse arengut on mõjutanud mitmed teaduslikud avastused noloogias. 1989. aastal läbi viidud uurimusest8 selgus, et Suurbritannia teadlased
ja tõdemused, mis on tõusnud esile seoses ühiskonna ning majandusteooria põhi- kasutasid rohkem väljendit „enterprise education”, samal ajal kui USA ja Kanada
seisukohtade muutumisega. Järgnevalt käsitletakse üksnes neid aspekte, mis on erialakirjanduses oli kasutusel valdavalt „entrepreneruship education”. Eesti keelde
kõige enam mõjutanud tänapäevase ettevõtlusõppe kujunemist. on mõlemad väljendid tõlgitavad ettevõtlushariduse või ettevõtlusõppena.
Esmalt kiirendas ettevõtlushariduse esilekerkimist 1970. aastate lõpul käibele tulnud, Kuid teadlased on tuvastanud, et erinevatel mandritel kasutatud terminoloogias on
omas ajas täiesti uus tõdemus, et majanduskasvu mootoriks on väikeettevõtted ajalooliselt olnud ka teatav sisuline erinevus. On leitud9, et Suurbritannias ja Iirimaal
ning peamine hulk uusi töökohti luuakse väikeettevõtete poolt, vastupidiselt senini kasutatava enterprise/enterprising education eesmärk on arendada ettevõtlikke
prevaleerinud arusaamale, et majanduskasvu ja töökohtade loomise keskmes on (enterprising) ja ettevõtlikult käituvaid inimesi ning otsida mooduseid tõstmaks
suurkorporatsioonid. Esmakordselt viitas väikeettevõtete rolli hüppelisele kasvule inimeste enesekindlust ja eneseusaldust, kasutades selleks sobilikke aktiivõppe
majanduses USA töökohtade loomise protsessi analüüsivas raportis David Birch. meetodeid. Samal ajal on aga Põhja-Ameerikas kasutusel olnud entrepreneurship
education programmid suunatud eelkõige ettevõtluse (entrepreneurship) eden-
Lisaks väikeettevõtluse osakaalu tähtsustamisele on ettevõtlushariduse arengut damisele ning õppe raames keskendutakse eelkõige väikeettevõtete arengu
ning vajadust sellise õppe järele tugevalt mõjutanud järjepidev avaliku sektori osa- toetamisele või suurkorporatsioonides töötavate juhtide teadmiste arendamisele.
kaalu vähenemine majanduses ning sellega kaasnenud oluliselt suurem üksik- Kuna eesti keeles ei ole terminite tõlkimisel võimalik täpset vahet teha, tuleb mater-
isikute individuaalne vastutus. Isikliku vastutuse suurenemisse on panustanud jalide interpreteerimisel jälgida väga täpselt artikli konteksti mõistmaks, missugust
8
ka üleilmastumine ja olulised muudatused tootmisahela juhtimises, mille tulemusel ettevõtlushariduse tahku autorid mõelnud on. Samas tõdevad erinevad autorid, et
on suurenenud detsentraliseerimine ja kasvanud pidev teadmiste uuendamise aja möödudes ning uurimuste ja teadustööde ning ettevõtlusõppe programmide
vajadus. Seistes silmitsi kiiresti muutuva olukorraga majanduskeskkonnas, tööjõu- arvu kasvades on vahe terminites erinevate mandrite kirjanduses vähenenud ning
turul, eraelus ja ühiskonnas üldiselt, on vaja igal inimesel olla valmis teadlikeks tänapäeval kasutatakse mõlemat ingliskeelset terminit enamasti sünonüümidena.
valikuteks ja vastutuseks oma valikute eest.
4.5 Ettevõtlusõppe eesmärk ja komponendid
Ettevõtlusõppe sisulist arengut ning õpetamisprotsessi (ja -viisi) on olulisel määral Sünteesides erinevaid arusaamu ettevõtlusõppest, selle terminoloogiast ning ole-
mõjutanud tõdemus, et ettevõtlikkus ning ärialane edukus ei ole üksnes päritavad, musest, tõstatub paratamatult küsimus, milles seisneb ettevõtlusõppe olemus ja
vaid ka õpitavad omadused. Ettevõtlusõppe puhul on tegemist küll väga komp- tuum. Valdkonna uurijad on seisukohal, et ettevõtlusõppe tuum on eelkõige ette-
leksse ja keerulise, kuid siiski kindlalt õppes rakendatava distsipliiniga (nt Gibb 2002, võtlikkus, mis võib teatud soodsate tingimuste kokkulangemisel viia ettevõtte
Kyrö 2006). loomiseni. Ja isegi juhul, kui tulemuseks ei ole eraldiseisva ettevõtmise algatamine,
suureneb ühiskonnas inimeste hulk, kes on valmis märkama võimalusi ja neid ise ka
Olulise ettevõtlusõppe arengu mõjutajana võib välja tuua viimastel aastatel üha laiemalt ellu viima.
levinud arusaama, et ettevõtlusõppel on palju laiem sotsiaal-majanduslik mõju
kui üksnes väikeettevõtete arvu suurendamine või üksikute äride kasvu tagamine. Seega on mõistel „ettevõtlus” hariduslikus kontekstis tavapärasest laiem tähendus.
Ettevõtlusõpe suurendab ühiskonnas nende inimeste hulka, kes suudavad ja See hõlmab nii majanduslikke, sotsiaalseid kui ka kultuurilisi vaatenurki. Selliselt
tahavad muuta ideed tegelikkuseks nii enda, kohaliku kogukonna kui ettevõtte sõnastatuna on ka ettevõtlusõppe eesmärk märksa laiem kui nn ettevõtjate taas-
tasandil. Seega võidab ühiskond tervikuna. tootmine.
11. Euroopa Komisjoni eestvedamisel defineeriti aastatel 2001–2002 kuueteistkümne ja tegevuste (lasteaed) ja erinevate õppeainete (põhikool) kaudu. Keskhariduse
riigi (EL + Norra) ekspertide osavõtul põhimõisted ettevõtlushariduses. Järgnevad tasemel on soovitav käsitleda ettevõtlusõpet eraldi õppeainena, et lisaks ettevõt-
sõnastused on tõlgitud ja kohandatud eelnimetatud ekspertgrupi poolt sõnastatud likkuse kujundamisele pakkuda noortele teadmisi ja oskusi oma ideede
definitsioonidest. teaostamiseks – mida, kellele ja kuidas teha.
Hariduslikus kontekstis on sõnal „ettevõtlus“ tavakõnest oluliselt laiem tähen- Kiiresti muutuvas maailmas tuleb osata leida lahendusi ja tahta edasi minna ka siis,
dus ja ettevõtlust käsitletakse kui dünaamilist ja sotsiaalset protsessi, kus kui lihtsam on paigale jääda ja teisi oma hädas süüdistada. Iga inimese ettevõtlik
üksikisikud, kas siis üksi või üheskoos, määratlevad uuendusvõimalused ja hoiak muutub oma eluga hakkamasaamise ja ühiskonna jätkusuutlikkuse seisu-
tegutsevad sihipäraselt nende elluviimise eesmärgil, olgu siis sotsiaalses, kohalt järjest olulisemaks. Seepärast on õppe- ja kasvatustöö eesmärgistamine ja
kultuurilises või ärilises kontekstis. ettevõtlusõppe sidustamine õppekavadesse oluline kõikidel haridustasemetel,
alates alusharidusest.
Ettevõtlusõppe eesmärk on suurendada nende inimeste hulka, kes suudavad ja
tahavad muuta ideed tegelikkuseks nii enda, kohaliku kogukonna kui ettevõtte
tasandil. Ettevõtlusõppe sisu määratlemisel on olulised kaks komponenti:
• ettevõtlikkus – isikuomadused/hoiakud ja oskused,
mis suurendavad isiku võimekust võimaluste märkamisel ja
nende realiseerimisel: see on vundament, baas järgnevaks;
• teadmised ja oskused, mida on vaja ideede edukaks teostamiseks –
9
mida, millal ja kuidas teha?
Ettevõtlusõppe vundamendiks on ettevõtlikkuse kujundamine ja toetamine.
Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, saavu-
tusvajadus ja arukas juhtimine. Ettevõtlikkus viitab inimese võimele mõtteid
tegudeks muuta. See eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust ja riskivalmidust, 4 Kadri Pedas, magistritöö „Ettevõtlusõppe arendamine kõrgkoolides üliõpilasfirma programmi
rakendamise näitel“. 2009, TTÜ majandusteaduskond, juhendaja prof. Urve Venesaar.
samuti oskust võimalusi ära tunda, tegevust kavandada ja kavandatut ellu viia.
5 Future skill needs in Europe. Focus on 2020. 2008, CEDEFOP.
Ettevõtlikkus võib avalduda kõigis eluvaldkondades. Ettevõtlik inimene saab 6 Gibb, A. (2002). In pursuit of a new „enterprise“ and „entrepreneurship“ paradigm for learning:
iseendaga hakkama ja suudab muuta ühiskonda nt kas ettevõtja, ametniku või creative deconstruction, new values, new ways of doing things and new combinations of knowledge.
vabatahtlikuna. Kyrö, P. (2006). The continental and Anglo-American approaches to entrepreneurship education –
differences and bridges. International Entrepreneurship Education: issues and newness
by Allan Fayolle and Heinz Klandt.
4.6 Ettevõtlusõppe sisumudel lähtuvalt õppija vanusest 7 Gibb, A. (2007) Creating the enrepreneurial University: do we need wholly different model
Ettevõtlusõppe eesmärgid on aja jooksul liikunud traditsiooniliselt äri- ja juhtimis- of entreprneurship. Handbook of research in Entrepreneurship Education.
õppelt rohkem isikuomaduste ja hoiakute kujundamisele, kuna viimased on olulised 8 Kyrö, P. (2006). The continental and Anglo-American approaches to entrepreneurship education –
ettevõtliku inimese kujunemisel. differences and bridges. International Entrepreneurship Education: issues and newness by Allan
Fayolle and Heinz Klandt, UK: Edward Elgar Publishing Limited, USA: Edward Elgar Publishing, Inc.
9 Garavan, T., O’Cinnéide, B. (1994). Entrepreneurship education and training programmes:
Alus- ja põhihariduse tasemel keskendub ettevõtlusõpe ettevõtlikkuse toetamisele a review and evaluation. Journal of European Industrial Training. Part I.
ja kujundamisele (joonis 2). Ettevõtlusõppe eesmärkide saavutamine toimub mängu Vol 18, No 8, 3-12. Part II, Vol 18, No 11, 13-21.
12. Joonis 2. Ettevõtlusõppe sisumudel lähtuvalt õppija vanusest
Hoiakute, käitumis- ja mõtlemismustrite arendamine
märkamine huvi teadmised oskused
Teadmiste ja oskuste arendamine
10
Ettevõtlusõppe komponendid
rõõmus, loov ja julge laps 1. kooliaste 2. kooliaste 3. kooliaste gümnaasium/kutseõpe
Sekkumishetk õppuri arengust lähtuvalt
13. 5. Tänased väljakutsed
Euroopa Liidus räägitakse juba aastaid noorte ettevõtliku meelelaadi kujundamise • koolijuht ja -omanik ei teadvusta ettevõtlusõppe vajalikkust, mistõttu
olulisusest. Nii näiteks Šotimaal, Taanis, Iirimaal, Norras, Soomes jm toimub ette- enamasti ei ole ettevõtlusõpe integreeritud kooli arendustegevustesse;
võtlusõpe kõikidel haridustasemetel ja on üks prioriteetidest riigi hariduspoliitikas. • ettevõtlusõpe on ressursimahukas
Eesti üldhariduskoolides on riikliku õppekava alusel toimuvas õppes seni süsteemne (aktiivõppe meetodid, ettevõtete kaasamine, õppekavavälised tegevused jms),
ettevõtlusõpe puudunud. Puudumise põhjusi kaardistati Ettevõtlusõppe Mõttekoja puudub täiendav toetus ja rahastamisvõimalused.
osaliste ajurünnakutes ja rühmatöödes. Järgnevalt on loetletud tänased sagedase- 2. Õppeprotsess
mad probleemid Eesti haridussüsteemis ettevõtlikkuse kujundamisel ja ettevõtlus- • Koolis on ülekaalus õpetamine, mitte õppimise toetamine;
õppes. • koolis on ülekaalus ainekeskne lähenemine ja aktiivõppe
erinevate meetodite kasutamine on ebapiisav;
Riigi ja ühiskonna tasand • riikliku õppekava üldosas esitatud põhimõtetest ja eesmärkidest
1. Õigusruum hoolimata mõjutab koolihariduse tegelikkust enim see,
• On palju sidustamata strateegilisi dokumente ja nende eesmärkidest mille alusel õpilasi, õpetajaid ja koole hinnatakse ning reastatakse –
tulenevalt õppekava sisu survestavaid huvigruppe ühiskonnas; ainealastele teadmistele üles ehitatud riigieksamid ei võimalda
• majandus- ja ettevõtluspoliitka strateegiadokumentides eesmärkidena hinnata väärtuspõhiste eesmärkide saavutamist.
3. Õppematerjal
11
sõnastatu ei jõua haridusstrateegilistesse dokumentidesse ja teostuseni;
• puudub ühtne arusaam ja kokkulepe, mida ettevõtlusõppena käsitletakse; • Puudub kokkulepe ja toetav (juhend)materjal ettevõtlusõppe
• riikliku õppekava rakendumisraskused: õppekava-ainekava-õppematerjalid sidustamiseks erinevatesse õppeainetesse;
ja -meetodid ei moodusta veel eesmärgipärast tervikut. • napib praktilisi ja ajakohaseid õppematerjale;
2. Hoiakud • puudub ülevaade olemasolevatest ettevõtlusõppe õppematerjalidest
• Ettevõtlus ja eraomand on olnud Eestis lühikest aega, ja keskkond ettevõtlusõppealase info koondamiseks.
puudub järjepidevus ja traditsioon; 4. Õpetaja
• ühiskonnas on valdav ootus akadeemilisele haridusele ja • Sageli on ettevõtlusõppe (või majandusõppe) õpetaja oma eesmärkidega
turvalisele töökohale riigiteenistuses. Üldlevinud on suhtumine koolis üksi, ülejäänud koolikollektiiv ei ole sellega kuidagi seotud.
lähen tööle, otsin tööd, keegi ei taha mind tööle ...; • teiste ainete õpetajatel/õppejõududel puudub ettevalmistus oma
• ettevõtlikkusega seostatakse ainult äritegevust; aine sidustamiseks ettevõtlusõppega;
• ettevõtlusõppel kui noorel õppedistsipliinil puudub • puudub süsteemne õpetajakoolitus ettevõtlusõppe õpetamiseks
akadeemiline usaldusväärsus. ja rakendamiseks teistes ainetundides;
• ettevõtlusõppe õpetajal puudub regulaarne kokkupuude
Koolikorraldus praktilise ettevõtlusega.
1. Juhtimine 5. Õppija
• Õppekasvatustöös tervikuna on ettevõtlusõppe tähendus • Eelnevast tulenevalt on õppurite üldine õpimotivatsioon madal,
ja tähtsus alahinnatud; mis väljendub ka väheses huvis ettevõtlusõppe vastu.
14. 6. Eesmärk – Eestis on ettevõtlikud inimesed
Olen ettevõtlik!
„Mis suunas ma peaks minema?” küsis Alice.
„Oleneb, kuhu sa välja tahad jõuda,” vastas Kass.
„Seda ma ei tea.”
„No siis pole ju vahet ...”
Lewis Carroll „Alice Imedemaal”
6.1 Seosed teiste arengukavadega tingimustes, tuleb vastu võtta proaktiivseid, paindlikke ja loovaid otsuseid. Ka posi-
12 Globaliseeruvas maailmas on Eesti taolise väikese riigi ainsaks konkurentsieeliseks tiivsetest muutustest kasu saamiseks peame olema valmis võtma riske, nt majan-
(ettevõtlikud) inimesed. Seepärast on erinevate arengukavade võtmeküsimuseks duspoliitliste otsuste täpsema sihtimise ja hariduskorralduste vallas. Tulevikus ees-
võime luua, hoida ja ligi meelitada kõrge väärtusega inimvara. Järgnevalt mõned seisvate takistuste vastu aitab lahendusekeskne asjakohasem ja interdistsiplinaarsem
näited. mõtlemine ja poliitika. See oleks hoopis erinev praegusest killustatud ja „igaüks oma
mätta otsas”-laadi lähenemisest nii ametkonniti kui üldises mentaliteedis.
Eesti Kasvuvisioon 2018
Eesti Arengufond 2010 Eesti ettevõtluspoliitika 2007–2013
Globaliseeruvas maailmas on Eesti taolise väikese riigi ainsaks konkurentsieeliseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2007
ettevõtlikud inimesed. Võime luua, hoida ja ligi meelitada kõrge väärtusega inim- Eesti elanikud on loovad, uuendusmeelsed ja ettevõtlikud. Inimesed oskavad ja soo-
vara on meie jaoks võtmeküsimus erinevate arengustsenaariumide korral. Majan- vivad oma ideid vormistada äriplaanina ning on edukad turgudelt vajaminevate
dus- ja hariduspoliitikas tuleb jätkuvalt pöörata tähelepanu innovatsiooni ja ressursside hankimisel. Ühiskond toetab ettevõtlikke inimesi soosiva suhtumisega
ettevõtlikkuse toetamisele ja edendamisele Eestis ning talendi meelitamisele rahvus- ning teadvustab ettevõtluse rolli riigi majandusarengu edasiviijana ja heaolu tõstjana.
vaheliselt konkurentsivõimelistesse ettevõtmistesse.
Eesti säästva arengu riiklik strateegia “Säästev Eesti 21”
Eesti Kasvuvisioon 2018 Riigikogu 2005
Eesti Arengufond 2010 Ei majanduse võrgustumine ega üleminek innovatsioonikesksele majandusele ole või-
Eestile on igal juhul vaja tugevat ning otsusekindlat eestvedamist. Selleks, et edukalt malikud ilma kvalitatiivse hüppeta hariduses ja väljaõppes. Samas peab hariduse,
teha järjest keerukamaid valikuid Eesti käsutuses olevate piiratud ressursside ümberõppe, elukestva õppe jne reformimine olema majanduskeskkonna (eelseisva
15. perioodi) nõudeid arvestav. /---/ Keskne ülesanne on õppekavade täiendamine tead- 6.3 Ettevõtliku inimese ideaali sõnastus (üldine)
musühiskonna jaoks eriti vajalike põhipädevustega, milleks on digitaalne kirjaoskus,
Mõtleb loovalt
õpioskused, sotsiaalsed kompetentsid, ettevõtluspädevused ning keelteoskus.
• On uudishimulik, avatud ja õpihimuline
Nende põhipädevuste omandamine kõigis earühmades, sealhulgas eriti suurema
• Oskab leida uusi ideid/lahendusi
sotsiaalse ja töötusriskiga kategooriates (vanemaealised või madalama kvalifikat-
• Oskab probleeme loovalt lahendada ning tehtud vigadest õppida
siooniga töötajad, tööturule naasevad emad) on elukestva õppe põhieesmärk.
• Oskab märgata ja kasutada globaalseid võimalusi
Eesti inimvara raport (IVAR): võtmeprobleemid ja lahendused 2010 Algatab julgelt
Koostöökogu • On motiveeritud ja iseseisev
Eesti inimvara rikkus oleneb oluliselt Eesti kultuuri võimest sünteesida ühelt poolt • Julgeb mõelda suurelt ja ambitsioonikalt ning seada kõrgeid eesmärke
rahvuskultuuri ja globaalkultuuri ning teiselt poolt rahvuskultuuri ja subkultuure. • Tahab saavutada parimat
/---/ Teine olulise tähtsusega tegur on loovus ehk võime rikastada oma vaimset ja • Julgeb otsustada ja katsetada
materiaalset olemisruumi. Lähemal aastakümnel suureneb loovuse ja kultuurilise
Tegutseb arukalt
pädevuse tähtsus inimvara komponendina veelgi, kuivõrd majanduses süveneb
• On sihikindel oma eesmärgini jõudmisel
teadus-, kunsti- ja tehnikavaldkonna süntees innovatiivsete, eriti suure lisandväär-
• Oskab ennast ja ümbritsevat ning tehtud valikuga kaasnevaid
tusega toodete ning teenuste loomiseks ja pakkumiseks rahvusvahelisele turule,
tagajärgi adekvaatselt hinnata
sealhulgas kultuuriliselt kaugetele partneritele ja klientidele.
• Oskab teadlikult kavandada ja kasutada ressursse
6.2 Ettevõtlikkuse ideaalpilt
• Oskab luua suhteid ja teha koostööd 13
Ühiskond kestab ja areneb kiiremini tänu ettevõtlikele inimestele. Sellised inimesed Vastutab hoolivalt
saavad hakkama nii enda kui kogukonna elu korraldamisega, oskavad töötajana • Arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber
oskuslikumalt märgata ja haarata võimalustest ning just selliste inimeste eest- • Tegutseb vastutustundlikult
vedamisel luuakse ühiskonnas lisaväärtus kas ärilistes või sotsiaalsetes ettevõt- • Tuleb toime ebaõnnestumise ja määramatusega
mistes. Selleks et nii koolis kui kodus sihipäraselt noortes vastavaid hoiakuid ja
oskusi kujundada, on vaja kokku leppida – milline on ettevõtlik inimene? Vanuseastmeti ettevõtliku inimese ideaali sõnastamisel kasutati riiklikes õppekava-
des (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, Põhikooli riiklik õppekava ja Gümnaa-
Võrrelnud erinevate maade (Šotimaa, Norra, Soome, Kanada jt) kogemusi ette- siumi riiklik õppekava) hariduseesmärgina sõnastatud õpitulemusi. Õpitulemused
võtlusõppe eesmärkide sõnastamisel, otsustati Ettevõtlusõppe Mõttekojas: klassifitseeriti ja koondati eeltoodud ettevõtlikkuse üldnäitajate alusel (tabel 1, lk 15–
• sõnastada ettevõtliku inimese ideaal nelja üldisema märksõnana; 18). Ettevõtlikkuse näitajatele, kus õpitulemuste toetus oli tagasihoidlik või puudus,
• kirjeldada ideaali üldisemad märksõnad lahti isikuomaduste/hoiakute, oskustena; sõnastati vastav kompetents Ettevõtlusõppe Mõttekojas koostöös haridustaseme
• vanuseastmeti määratleda kompetentsid/õpitulemused. ekspertidega.
Ettevõtliku inimese ideaali isikuomaduste/hoiakute ja oskuste sõnastamisel kasutati
baasmaterjalina Euroopa Komisjoni eestvedamisel ekspertide poolt kokkulepitud
termineid (lk 9) ja definitsioone; Soome, Norra ja Šotimaa haridusstrateegilisi doku-
mente ning arvestati Eesti tänast konteksti.
16. Joonis 3. Olen ettevõtlik! Ettevõtlusõppe Mõttekoda, 2010
14
17. 6.4 Ettevõtlikkuse ideaali sõnastus kooliastmeti
Tabel 1. Ettevõtlikkuse ideaali sõnastus kooliastmeti
Ideaali sõnastus Alusharidus Põhiharidus Keskharidus
Rõõmus, loov ja julge laps 1. kooliaste 2. kooliaste 3. kooliaste gümnaasium/kutseõpe
on uudishimulik, tunneb rõõmu mängust; tunneb rõõmu mängust ja tunneb rõõmu töö tegemisest tunneb rõõmu (koos)töö tunneb rõõmu õppimisest ja
avatud ja õpihimuline tahab uurida, esitada küsimusi, teadasaamisest; tahab uurida, ja teadmiste rakendamisest, tegemisest, on teadmishimuline mõistab selle väärtust; huvitub
avastada ja katsetada iseenda esitada küsimusi, avastada ja huvitub erinevatest asjadest ja huvitub maailma asjadest iseenda, oma rahva, kogukonna
lähiümbruses katsetada enda kodukandis ja maailma arengust
oskab leida uusi matkib mängudes erinevaid täidab kodus ja koolis erinevaid täidab kodus, koolis ja kaaslaste tunneb ennast ühiskonna tunneb ennast nii ühiskonna liik-
ideid/lahendusi rolle; rakendab loovalt oma eakohaseid rolle; mõtleb loovalt, seas erinevaid eakohaseid rolle; liikmena; mõtleb süsteemselt, mena kui ka maailmakodanikuna;
kogemusi, teadmisi ja muljeid oskab väljendada ja rakendada mõtleb loovalt ja kasutab loovalt ja kriitiliselt ning oskab mõtleb süsteemselt, loovalt ja 15
ümbritsevast maailmast oma ideid erinevaid vahendeid ideede leida võimalusi ideede kriitiliselt, oskab leida ja analüü-
leidmiseks ja teostamiseks teostamiseks sida asjakohast teavet ideede
MÕTLEB LOOVALT
teostamiseks ning hinnata allika
või käsitluse usaldusväärsust
oskab probleeme suudab mängu käigus kasutab õpitut eakohaseid kasutab õpitut ja leiab leiab igapäevaelu probleemidele oskab määratleda, sõnastada ja
loovalt lahendada ning probleeme lahendada ja jõuda igapäevaelu probleeme eakohastele igapäevaelu erinevaid lahendusi, kirjeldab lahendada probleeme ning teha
tehtud vigadest õppida kaaslastega kokkuleppele lahendades, vajadusel probleemidele erinevaid oma tegevuse tagajärgi ja järeldusi ja parandada eksimusi
täiskasvanu toel lahendusi annab neile hinnangu
oskab märgata ja teab, et inimesed on erinevad; vaatleb ja kirjeldab ümbritsevat, tunneb huvi ühiskonna ja tunneb huvi ühiskonna ja mõistab inimühiskonna arengut
kasutada globaalseid püüab mõista teiste inimeste märkab erinevusi ja sarnasusi; maailma sündmuste vastu, erinevate kultuuride vastu; ja tänapäeval toimuvaid muutusi
võimalusi tundeid ning arvestada neid väärtustab ning austab märkab globaalseid seoseid teab, mis on üleilmastumine ja ning olulisemate sündmuste
oma käitumises ja vestluses iseennast ja teisi, kodu ja tunnetab ennast maailma oskab kasutada avatud maa- põhjusi ja tagajärgi
ja kodumaad osana ilma võimalusi ja vältida ohte
18. Ideaali sõnastus Alusharidus Põhiharidus Keskharidus
Rõõmus, loov ja julge laps 1. kooliaste 2. kooliaste 3. kooliaste gümnaasium/kutseõpe
on motiveeritud kirjeldab enda häid mõistab oma õigust tunnetab oma võimeid, usub iseendasse ja usub iseendasse ja oma
ja iseseisev omadusi ja oskusi; jääda iseendaks, tahab neid rakendada oma võimetesse; võimetesse; tahab, oskab
tegutseb iseseisvalt, selgitab endasse uskumise ja edasi arendada tahab, oskab ja julgeb esitada ja julgeb esitada ning kaitsta
uudses olukorras täiskasvanu tähtsust ja toob näiteid, mille ja kaitsta oma seisukohti argumenteeritult oma
juhiste järgi poolest igaüks eriline on seisukohti; analüüsib oma
võimekust, tugevusi ja nõrkusi
tahab saavutada on väljakujunenud oskab ennast häälestada on valmis võtma endale suhtub kohusetundlikult täidab võetud kohustusi,
parimat eakohased tööharjumused ülesande täitmisele, ülesandeid, saab hakkama endale võetud ülesannetesse, parima ühise tulemuse
16 ja soov teha kõike hästi märgata takistusi ja nende takistuste kõrvaldamisega ning organiseerib ühistööd ja saavutamise nimel on valmis
ületamise võimalusi eesmärgistab oma tegevust jagab tööülesandeid, tahab võtma nii liidri kui järgija rolli
ALGATAB JULGELT
saavutada parimat tulemust
julgeb otsustada algatab erinevaid mänge avaldab arvamust kogetu avaldab arvamust kogetu kohta, algatab, arendab ja argumenteerib julgelt ja selgelt
ja katsetada ja arendab tegevusi, kohta, julgeb oma idee leiab idee elluviimiseks ise rakendab ideid; ning suudab esitada ja kaitsta
selgitab oma arvamusi elluviimiseks ise võimalusi võimalused; kirjeldab, esitleb oskab esineda ja oma seisukohti ja ideid nii
valida ja erinevaid lahendusi ja hindab oma ideid ja töid arutleda erinevatel teemadel isiklikus, avalikus kui ametlikus
katsetada ning langetada valikuid suhtluses ning teeb otsuseid
ja eksperimenteerib
julgeb mõelda suurelt julgeb unistada ning julgeb unistada ja julgeb unistada ja seab endale eesmärke ideaalide omab enda tulevikuvisiooni,
ja ambitsioonikalt oma unistustest rääkida seab endale eeskujusid otsib oma ideaale poole püüdlemiseks kavandab tulevikku ja
ning seada kõrgeid seab sellest tulenevalt
eesmärke endale eesmärke
19. Ideaali sõnastus Alusharidus Põhiharidus Keskharidus
Rõõmus, loov ja julge laps 1. kooliaste 2. kooliaste 3. kooliaste gümnaasium/kutseõpe
on sihikindel oma kavandab ja korraldab kavandab ja korraldab oskab eesmärgipäraselt jagada oskab püstitatud eesmärgi oskab püstitatud eesmärgi
eesmärgini jõudmisel oma igapäevategevusi, viib oma igapäevategevusi; aega õppimise, huvitegevuse elluviimiseks kavandada elluviimiseks kavandada ja prio-
alustatud tegevused lõpuni, püüab jagada aega õppimise, ja koduste kohustuste ning tegevusi ja vahendeid, seada ritiseerida tegevusi ning vahen-
on võimeline keskenduma huvitegevuse ja koduste kohus- puhkamise vahel; teab tegureid, vahe-eesmärke ja prioriteete deid, seada vahe-eesmärke ning
kuni pool tundi tuste ning puhkamise vahel; mis soodustavad või takistavad ning tegutseda nende nimel; tegutseda tulemuslikult ning
viib alustatud tegevused lõpuni tegevusele keskendumist ning kasutab sihipäraselt hinnata saavutatu taset ning
oskab nendega arvestada aega ja ressursse vajadusel muuta tegevusi
oskab ennast ja saab aru lihtsamatest kirjeldab oma huvisid ja kirjeldab ja analüüsib oma mõistab enda vastutust vastutab oma valikute ja
ümbritsevat ning tehtud seostest (nt põhjus-tagajärg), tegevusi, mida talle meeldib huvisid ja tegevusi, mida talle oma elutee kujundamisel; otsustuste eest, mõistab ajastu
valikuga kaasnevaid tajub esemeid, sündmusi ja teha, eristab soove ja vajadusi, meeldib teha; eristab soove ja kavandab karjäärivalikuid konteksti ja üksikisiku rolli nii 17
tagajärgi adekvaatselt nähtusi tervikuna, rühmitab tööd ja mängu ning hindab vajadusi, tööd ja mängu ning enda suutlikkust ja võimeid kogukonna kui ka globaalsel
TEGUSTEB ARUKALT
hinnata neid erinevate tunnuste alusel juhendamisel oma valikute hindab iseseisvalt oma valikute analüüsides ning valikute tasandil ning oskab langetada
tulemusi ja tagajärgi tulemusi ja tagajärgi võimalusi teades ja tagajärgi põhjendatud karjäärivalikuid
prognoosides
oskab teadlikult kasutab mängudes erinevaid tuleb toime oma aja, raha, oskab teha eesmärgipäraseid teab ja oskab näha ressursside analüüsib võimalusi ja valikuid
kavandada ja vahendeid heaperemehelikult teabe ja vajalike vahendite valikuid oma aja, raha, teabe ja (tööjõud, aeg, teave) allikaid ressursside kavandamisel ja
kasutada ressursse ning tegevuse lõppedes kavandamise ja kasutamisega, vajalike vahendite kavandamisel ja seoseid nende vahel ning kasutab ressursse otstarbekalt
koristab enda järel mõistab nende väärtust ning ja kasutamisel, mõistab nende oskab ressursse planeerida, ning rakendab õpitut
seostab õpitut oma väärtust ning kasutab õpitut mõistab nende väärtust süsteemselt igapäevaelus
kogemusega igapäevaelus
oskab luua suhteid ja kasutab arutlevat dialoogi, saab oskab algatada vestlust, suhtleb viisakalt, sõbralikult ja väljendub asjakohaselt ja oskab luua ja hoida suhteid;
teha koostööd kuuldust aru, tahab ja julgeb suhelda viisakalt, sõbralikult ja teisi arvestavalt ning mõistab selgelt, on omandanud valib väljendusvahendeid ja
suhelda ning loob sõprus- teisi arvestavalt ning tegutseda sõna jõudu; tegutseb nii üksi funktsionaalse ja tehnoloogilise suhtluskanaleid lähtudes
suhteid, osaleb ühistegevustes üksi ja teistega koos kui teistega koos kirjaoskuse, oskab teisi kuulata; funktsionaalsetest, eetilistest
oskab hinnata ja väärtustada ja esteetilistest kaalutlustest;
enda ja teiste panust ühistöös algatab ja on avatud koostööle
20. Ideaali sõnastus Alusharidus Põhiharidus Keskharidus
Rõõmus, loov ja julge laps 1. kooliaste 2. kooliaste 3. kooliaste gümnaasium/kutseõpe
arvestab inimeste hoolib teistest inimestest hoolib ja peab lugu perest, teab inimeste, vaadete teadvustab inimeste, vaadete mõistab inimeste, vaadete,
ja keskkonnaga ja ümbritsevast keskkonnast, klassist ja koolist, väärtustab ja olukordade erinevusi, ja olukordade erinevusi, suhtub olukordade ja keskkondade
enda ümber teeb vahet hea ja halva sõprust ja ümbritsevat suhtub neisse eelarvamuste- neisse eelarvamustevabalt ja erinevusi ning suhtub lugupida-
käitumise vahel, oskab keskkonda; vabalt ja lugupidavalt; lugupidavalt; mõistab keskkon- valt individuaalsustesse, kultuuri-
erinevates olukordades sobivalt teab oma õigusi ja kohustusi teab oma õigusi ja kohustusi dade erinevusi ja hindab nende listesse ja maailmavaatelistesse
käituda ja muudab oma võimalusi ja ohte; teab ja väär- erinevustesse, juhul kui need
käitumist vastavalt tagasisidele tustab demokraatia põhimõtteid vaated pole inimsusevastased
VASTUTAB JA HOOLIB
tegutseb järgib kokkulepitud reegleid järgib üldtunnustatud reegleid ja teab ühiskonna reegleid ja väärtustab tervislikku eluviisi, käitub aktiivse ja ühiskonna
vastutustundlikult ja käitumisnorme, käitumisnorme; hoiab puhtust, norme ning mõistab nende vaja- ühiskonna reegleid ja norme reegleid ning norme järgiva
18 teab, mis võib olla tervisele korda ja tervist ning käitub likkust; valikuid tehes arvestab ning mõistab nende vajalikkust kodanikuna; väärtustab
kasulik või kahjulik ja kuidas enesele, teistele ja keskkonnale keskkonnaga ning käitub tervis- ja järgib neid igapäevaelus, perekonda ja kodumaad ning
ohutult käituda, püüab osutada ohutult; teab, et vastutab oma likult, enda ümber ning vastutab valikuid tehes arvestab mõistab nende rolli inimese elus
abi ja küsib vajadusel ka ise sõnade ja tegude eest oma tegude eest ja täidab oma keskkonnaga enda ümber ning oma vastutust nende ees
lubadusi ja on seaduskuulekas
tuleb toime tunneb rõõmu õnnestumistest mõistab, et alati ei saa võita ja ebaõnnestumise korral oskab ebaõnnestumise korral hindab, ebaõnnestumise korral hindab,
ebaõnnestumisega ja ja tuleb toime pettumustega, oskab juhendamisel analüüsida selles märgata positiivset ning analüüsib ja korrigeerib oma analüüsib ja korrigeerib oma
määramatusega suudab oma tundeid kirjeldada ebaõnnestumise põhjusi ja tehtud vigadest õppida; tead- tegevusi, teab viise emot- tegevusi, arvestades oma
ning tugevaid emotsioone, vigadest õppida; oskab paluda vustab enda jaoks, et määra- sioonidega toimetulekuks ja võimeid ning võimalusi; oskab
nt rõõmu ja viha vabandust ja anda andeks matuses ei sõltu kõik temast; vajadusel julgeb küsida abi ette näha võimalikku edu ja
sobival viisil väljendada julgeb küsida abi ebaedu ning vajadusel leida abi
21. 7. Ettevõtliku inimese ideaali võrdlus
riikliku õppekava õpitulemustega
Õppimine on õppijas toimuv muutus, mida õpetaja saab vaid kaudselt kontrollida. a = kõik õpitulemused
Õpitulemuste sõnastamine on sealjuures üks võimalik abivahend. Kuigi ideaalis
toetab kogu õppeprotsess tervikuna seatud õpieesmärkide ehk õpitulemuste 2. Võrdlemiseks grupeeriti riikliku õppekava õpitulemused ettevõtliku inimese ideaali
saavutamist, mõjutab õppekava üldosas esitatud põhimõtetest tegelikkust ilmselt hoiakute/oskuste loogikast lähtuvalt. Ettevõtlikkust toetavate õpiväljundite tähis
rohkem see, mille alusel laiem avalikkus koolide tulemuslikkust hindab. Täna veel on mudelis on „ae”.
selleks kriteeriumiks riigieksamite tulemused. Ja nii võib juhtuda, et koolis kesken-
dutakse enam mõõdetavate õpitulemuste saavutamisele kui lapse tervikliku arengu ae = ettevõtlikkust toetavad õpitulemused
toetamisele.
Näide. Gümnaasiumi lõpuks taotletav õpitulemus: vastutab oma valikute, otsus-
Analüüsimaks kuivõrd eesmärgistatud on riiklikus haridusstandardis ettevõtlikkuse tuste ja endale võetud kohustuste eest, austab teiste inimeste ja iseenda
kujunemise toetamine, võrreldi ettevõtliku inimese ideaali isikuomadusi/hoiakuid ja vabadust, on suveräänne isiksus toetab mitme ettevõtlikkuse ideaali näitaja
oskusi riikliku õppekava üldosas, samuti ainevaldkonniti ja õppeaineti sõnastatud kujunemist.
19
õpitulemustega erinevates kooliastmetes. Analüüsis ei ole käsitletud riiklikus
haridusstandardis õppetegevuse, füüsilise õpikeskkonna ja hindamise alajaotustes 3. Ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste (ae) üldpilt kajastab õpitulemuste toetust
õppeprotsessi osistele esitatud nõudeid või kirjeldusi. erinevatele ettevõtlikkuse näitajatele. Selliselt esitatuna võib üks RÕK-i õpitule-
mus kajastuda mitme ettevõtlikkuse näitaja toetajana ja nii on võimalik võrrelda
7.1 Metoodika õpitulemuste mitmekülgsust. Mudelis on nimetatud vastav suurus varieeruvus-
1. Eesti üldharidusstandardis (VV määrus „Põhikooli riiklik õppekava”, 28.01.2010, näitajaks ja tähistatud „av”.
nr 14 ja VV määrus „Gümnaasiumi riiklik õppekava”, 28.01.2010, nr 13, edas-
pidi lühendatult RÕK) on õppe eesmärgid kirjeldatud pädevustena. Pädevused av = varieeruvusnäitaja
jagunevad üld- ja valdkonna pädevusteks. Õpitulemused toetavad pädevuste
kujunemist ja kajastavad põhikoolis õpilase head saavutust ja gümnaasiumis Näide. Põhikooli RÕK-i üldosa 1. kooliastme õpitulemus: tahab õppida, tunneb
õpilase rahuldavat saavutust. RÕK-i ainekavades on esitatud nii kooliastme õpi- rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega,
tulemused kui ka õpitulemused õppeteemade läbimisel. Käesolevas kavas on paaris ja rühmas, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste
käsitletud kõiki RÕK-is esitatud õpitulemusi ja mudelis on õpitulemuse tähis „a”. kohustuste ning puhkamise vahel toetab järgmiste ettevõtliku inimese ideaali
Juhul kui mudelis käsitleti ühte ainevaldkonda kuuluvaid õppeaineid üheskoos isikuomaduste/hoiakute ja oskuste kujundamist: on uudishimulik, avatud ja õpi-
(nt gümnaasiumi astmes sotsiaalained: ajalugu, ühiskonnaõpetus, geograafia, himuline; on motiveeritud ja iseseisev; oskab ennast ja ümbritsevat ning tehtud
inimeseõpetus), siis arvutusi tehes liideti kõigi ainevaldkonda kuuluvate õppe- valikuga kaasnevaid tagajärgi adekvaatselt hinnata; oskab teadlikult kavandada
ainete õpitulemused ja keskmise arvutamiseks jagati ainevaldkonda kuuluvate ja kasutada ressursse; oskab luua suhteid ja teha koostööd. Seega on eeltoodud
õppeainete arvuga. õpitulemuse varieeruvusnäitaja 3 ehk av = 3.
22. 3.1 Ettevõtlikkust mittetoetavaks loeti otseselt õppeainepõhiste teadmiste või E = ae/a x 100
oskuste arendamisele suunatud õpitulemused.
Näide. Põhikooli RÕK-i 1. kooliastme üldosa kõik õpitulemused toetavad
Näide. Põhikooli RÕK-i 2. kooliastme kirjanduse õpiväljund on läbi lugenud ettevõtlikkuse kujundamist: a = 15, ae = 15, seega ettevõtlikkust toetavate
vähemalt kaheksa eakohast erinevasse žanrisse kuuluvat väärtkirjandusteost õpitulemuste osakaal on 100%. Sama kooliastme eesti keele õpitulemustest (41)
(raamatut) või näiteks 1. kooliastme loodusõpetuse õpiväljund eristab seeni, vaid osa (20) toetavad ettevõtlikkuse kujundamist: a = 41, ae = 20, seega
taimi ja loomi toitumise, kasvamise ja liikumisvõime järgi või näiteks ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal on 20/41 x 100 = 49%.
3. kooliastme kehalise kasvatuse õpiväljund sooritab palliviske paigalt ja
kolmesammulise hooga. 6. Õppetöös ettevõtlikkuse kujundamisel ainevaldkonna või õppeaine võimaliku
potentsiaalse mõju leidmiseks võeti arvesse ka kohustuslikud õppemahud.
3.2 Ettevõtlikkust mittetoetavaks loeti õppeainete ja õppesisu õpitulemused, Õppemahtude (põhikoolis vastavalt nädala õppetundide arv ja gümnaasiumis
milles sõnastatud üldpädevused sisaldusid eelnevalt üldisemana sõnastatud kursuste arv) tähis on „t”. Võimaliku potentsiaalse mõju leidmiseks korrutati ette-
ainevaldkonna või õppeaine õpitulemustes. võtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal nädalatundide või kursuste mahuga.
Vastav näitaja tähistati „VE”.
Näide. Põhikooli RÕK-i 1. kooliastme matemaatika õpitulemus loeb, kirjutab,
järjestab ja võrdleb naturaalarve 0–10 000 sisaldub üldpädevuste vaate- VE = E x t / 100
nurgast järgmistes õpitulemustes: loeb, mõistab ja edastab eakohaseid
matemaatilisi tekste ning näeb matemaatikat ümbritsevas elus ning kirjeldab Näide. Põhikooli 1. kooliastmes on eesti keele ettevõtlikkust toetavate õpitule-
20
seda arvude ja geomeetriliste kujundite abil. muste osakaal 49% (E = 49) ja nädalatundide maht on 19 (t = 19). Võimaliku
potentsiaalse mõju leidmiseks korrutati eeltoodud näitajad ja jagati 100-ga:
4. Summeeritud varieeruvusnäitajate jagamisel ettevõtlikkust toetavate õpitule- 49 x 19 / 100 = 9,3. Sama arvutustehe 1. kooliastme loodusõpetuses: 41 x 3 /
mustega leiti õpitulemuste varieeruvuskoefitsent. Varieeruvuskoefitsendi tähis 100 = 1,2. Näite põhjal selgub, et Põhikooli 1. kooliastmes on eesti keele võimalik
on VN. potentsiaalne mõju ettevõtlikkuse kujundamisel oluliselt suurem kui näiteks
loodusõpetuse mõju.
VN = av/ae
Mudeli tähiste selgitused:
Näide. Põhikooli 2. kooliastme üldosa õpitulemuste varieeruvusnäitaja on 65 ja • a = kõik õpitulemused
ettevõtlikkust toetavaid õpiväljundeid on samas 15. Üldosa õpitulemuste • ae = ettevõtlikkust toetavad õpitulemused
varieeruvuskoefitsent on 65/15 = 4,3. Sama kooliastme kehalise kasvatuse vas- • av = varieeruvusnäitaja (1 õpitulemus kajastub mitme ettevõtlikkuse näitaja all)
tavad näitajad on 30/14 = 2,1. Eesti keeles 25/19 = 1,2. • VN = av/ae; varieeruvuskoefitsent
• E = ae/a x 100; ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal (%)
5. Kõigist õpitulemustest ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaalu leidmiseks kõigist õpitulemustest
jagati ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste arv kõigi õpitulemuste arvuga ja • t = kohustuslik õppemaht (põhikoolis nädalatundide arv
korrutati 100-ga. Mudelis nimetatakse vastavat näitajat ettevõtlikkust toetavate ja gümnaasiumis kursuste arv)
õpitulemuste osakaaluks ja see on tähistatud „E”. Osakaalude arvutamisel • VE = E x t / 100; ainevaldkonna või õppeaine võimalik
ümmardati tulemused täisarvuni. potsentsiaalne mõju ettevõtlikkuse kujundamisel
23. 7.2 Ettevõtliku inimese ideaal (ettevõtlikkuse ideaal) ja üldpädevused sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme
Eesti üldharidusstandardis (VV määrus „Põhikooli riiklik õppekava”, 28.01.2010, lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle
nr 14 ja VV määrus „Gümnaasiumi riiklik õppekava”, 28.01.2010, nr 13, edaspidi põhjal edasiõppimise vajadust;
lühendatult RÕK) on õppe eesmärgid kirjeldatud pädevustena. Pädevused • suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arves-
jagunevad üld- ja valdkonna pädevusteks. Õpitulemused toetavad pädevuste tades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada;
kujunemist ja kajastavad põhikoolis õpilase head saavutust ja gümnaasiumis lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste,
õpilase rahuldavat saavutust. RÕK-i ainekavades on esitatud nii kooliastme õpitule- kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust
mused kui ka õpitulemused õppeteemade läbimisel. ning väljendusrikast keelt;
• matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, süm-
Pädevuse mõiste boleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevus-
RÕK-i tähenduses on pädevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, valdkondades;
mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. • ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades oman-
Pädevused jagunevad üld-, valdkonna- ja õppeainepädevusteks. Nii üldosas kui ka datud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha prob-
ainekavades esitatakse kooliastmeti taotletavad pädevused õpitulemustena. leeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid ellu viia; korraldada
ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest; reageerida paind-
Üldpädevused likult muutustele ning võtta arukaid riske.
Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised in-
imeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõikide õppeainete Kokkuvõte
21
kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja su- Võrreldes Ettevõtlusõppe Mõttekoja poolt kirjeldatud ettevõtlikkuse ideaali vanuse-
unatakse õpetajate ning kooli ja kodu koostöös. astmeti sõnastatud näitajaid eelloetletud RÕK-i üldpädevustega selgub, et ettevõt-
likkuse ideaalina sõnastatu kirjeldab ja sisaldab kõiki RÕK-i üldpädevusi. RÕK-i
RÕKis on esitatud järgmised üldpädevused: üldpädevuste ja ettevõtliku inimese ideaali sõnastuse võrdlus on esitatud lisas 9.1
• väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate lk 48–50.
moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste in-
imestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja Järeldused
nüüdisaegse kultuuri sündmustega, väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; • Ettevõtlikkuse ideaal on kirjeldatud oluliselt laiemalt kui ettevõtlikkuspädevus
• sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutus- RÕK-i tähenduses.
tundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning • Ettevõtlikkuse ideaalina kirjeldatud isikuomadused/hoiakud ja oskused sisal-
järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade davad ning toetavad kõiki RÕK-is esitatud üldpädevusi.
reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; akt- • RÕK-is esitatud üldpädevuste eesmärgipärane ja teadlik kujundamine toetab
septeerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel; ettevõtliku inimese ideaalini jõudmist ning ettevõtlikkuse kujundamine koolis
• enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku toetab RÕK-is esitatud üldpädevuste saavutamist.
ja tugevaid külgi; järgida terveid eluviise; lahendada iseendaga, oma vaimse ja • Ettevõtliku inimese ideaalina kirjeldatud isikuomaduste/hoiakute ja oskuste
füüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme; võrdlemisel RÕK-is esitatud õpitulemustega analüüsitakse samal ajal üld-
• õpipädevus – suutlikkus organiseerida õpikeskkonda ja hankida õppimiseks pädevuste kajastumist õppekava üldosa, ainevaldkondade ja õppeainete õpi-
vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut, tulemustes.
24. 7.3 RÕK-i õpitulemused ettevõtlikkuse toetamisel
Ettevõtliku inimese kir-
jeldus /RÕK osad
MÕTLEB LOOVALT
7.3.3 Õpitulemuste toetus ettevõtlikkuse näitajatele
Enamiku ettevõtliku inimese ideaalpildina kirjeldatud isikuomaduste/hoiakute ja on uudis- oskab leida oskab prob- oskab
himulik uusi ideid/ leeme loovalt märgata ja
oskuste kujundamine on kõigis kooliastmetes toetatud RÕK-i õpitulemustega ning lahendusi lahendada kasutada
avatud ja
üldpilt on kooliastmeid läbivalt sarnane (vt näide tabel 2). õpihimuline ning tehtud globaalseid
vigadest võimalusi
õppida
Hästi või väga hästi on toetatud märksõnadega MÕTLEB LOOVALT, TEGUTSEB
ARUKALT ning VASTUTAB JA HOOLIB ja nende alajaotustena kirjeldatud ette-
Üldosa 4 3 2 6
võtlikkuse näitajad:
• oskab teadlikult kavandada ja kasutada ressursse
Kehaline kasvatus 8 3 0 2 1
• oskab ennast ja ümbritsevat ning tehtud valikuga kaasnevaid
tagajärgi adekvaatselt hinnata
• arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber Eesti keel 11 0 2 3 2
• tegutseb vastutustundlikult
Kirjandus 4 1 4 2 2
Õpitulemustes kajastub tagasihoidlikumalt märksõnaga ALGATAB JULGELT seon-
duvate ettevõtlikkuse näitajate kujundamine: Loodusõpetus 3 2 5 3 5
22
• tahab saavutada parimat (saavutustahe)
• julgeb mõelda suurelt ja ambitsioonikalt ning seada kõrgeid eesmärke Matemaatika 13 1 4 4 2
• tuleb toime ebaõnnestumise ja määramatusega
Tööõpetus
• on sihikindel oma eesmärgini jõudmisel 3
(käsitöö ja kodundus, 2 6 4
tehnoloogia) 5
Muusika 4 2 2 2 6
Tabel 2
Põhikooli 2. kooliastme ettevõtlikkust toetavate
Kunst 3 1 3 3 9
õpitulemused ettevõtlikkuse näitajate vaates
Summeeritud toetusmäärad: Inimeseõpetus 2 10 5 11 3
1–4 õpiväljundit 1–20 õpiväljundit
5–9 õpiväljundit 21–40 õpiväljundit Ajalugu 3 0 1 2 11
10–14 õpiväljundit 41–60 õpiväljundit
15–20 õpiväljundit 61–80 õpiväljundit Ühiskonnaõpetus 1 5 3 6 12
20 ja enam õpiväljundit 81 ja enam õpiväljundit
Ettevõtliku inimese
ideaali toetusmäär 31 38 44 62
Mitme aine koosesitamisel on jagatud õpiväljundite arvu summa ühiselt esitatud ainete arvuga märksõnati
25. ALGATAB JULGELT TEGUTSEB ARUKALT VASTUTAB JA HOOLIB
on moti- julgeb mõelda tahab julgeb on sihikindel oskab ennast oskab oskab luua arvestab tegutseb tuleb toime Ettevõtliku
veeritud ja suurelt ja saavutada otsustada ja oma ja ümbritsevat teadlikult suhteid inimeste ja vastutus- ebaõnnestu- inimese
ambitsioonikalt ning tehtud kavandada
iseseisev parimat katsetada eesmärgini ja teha keskkon- tundlikult mise ja ideaali
ning seada valikuga kaas- ja kasutada
(saavutus- jõudmisel koostööd naga enda määrama- toetusmäär
kõrgeid nevaid taga- ressursse
eesmärke tahe) järgi adekvaat- ümber tusega aineti (koefit-
selt hinnata sendiga)
6 5 0 5 1 8 11 4 5 4 1 65
1 0 1 1 2 4 6 2 3 4 0 30
3 0 0 3 0 3 6 1 2 0 0 25
1 1 1 1 0 6 6 1 2 0 0 28
6 0 0 2 1 6 9 0 5 2 0 46
23
3 1 0 2 0 3 5 0 0 1 0 26
7 1 1 3 2 7 9 4 5 5 0 59
6 2 1 4 1 4 11 3 4 2 0 50
5 0 0 1 0 6 6 0 2 2 0 38
9 1 0 6 0 26 22 24 20 17 3 157
1 0 0 0 0 2 8 0 0 0 0 25
8 0 0 0 0 21 19 9 12 13 0 108
56 11 4 28 7 96 118 48 60 50 4
26. 7.4 Ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal õpitulemustes
ja tunnimahtude mõju kõigi õpitulemuste saavutamisel
Riikliku haridusstandardina käsitletavad õpitulemused on esitatud RÕK-i üldosas,
ainevaldkonna ja õppeaine kooliastme üldiste õpitulemustena ja õppesisu alajao-
tuste õpitulemustena. Õppesisu lahtikirjutus õppeaineti on aga esitatud erineva
detailsusastmega.
Näide. Põhikooli 2. kooliastme ajaloo õppesisu Vanad Idamaad alajaotuse õpitule-
mus: teab, kes olid Thutmosis II, Ramses II, Tutanhamon, Hammurabi, Mooses ja
Taavet, ning iseloomustab nende tegevust. Sama kooliastme kunsti ainekavas on
piirdutud kooliastme üldiste õpitulemuste sõnastamisega ja õppesisu osas detail-
seid õpitulemusi ei kehtestata.
Eelnevast tulenevalt on kõigi ja ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste võrdluses üld-
pilt ainevaldkonniti/õppeaineti väga erinev.
24
Joonis 4. Põhikooli 1. kooliastme kõigi ja ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste võrdlus
kõik õpitulemused ettevõtlikkust toetavad õpitulemused
100
80
60
40
20
0
Üldosa Eesti keel Matemaatika Tööõpetus Muusika Kunst Inimeseõpetus Kehaline Loodusõpetus
kasvatus
