Ettevõtlusõppe edendamise kava olen ettevõtlik!, koos lisadega

ETTEVÕTLUSÕPPE EDENDAMISE KAVA Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Ettevõtlusõppe Mõttekoda Tallinn 2010

ETTEVÕTLUSÕPPE MÕTTEKODARasketel aegadel on ettevõtlikkus ja ettevõtlikud inimesed Üheskoos otsustati, et:eriti hinnas. Iseenesest ei muutu midagi. Kõik peavad pea • Ettevõtlusõppe Mõttekoda ei jää ainult ühekordseks ürituseks, vaidtööle panema, et lahendused üles leida. hakkab tegutsema regulaarselt; • alustatakse sisulist koostööd riikliku õppekava väljatöötajatega MõttekojaEttevõtlikkus viitab inimese võimele mõtteid tegudeks muuta. See eeldab seisukohtade ja ettepanekute tutvustamiseks ja ettevõtliku ellusuhtumiseloomingulisust, uuendusmeelsust ja riskivalmidust, samuti oskust võimalusi ja mõtteviisi propageerimiseks;märgata, tegevust kavandada ja kavandatut ellu viia. Ettevõtlik inimene saab • asutakse välja töötama üleriigilist ettevõtlusõppe strateegilist kokkulepet.iseendaga hakkama ja suudab muuta ühiskonda – olgu siis ettevõtjana, kooli- fotod: Kärt Maurusjuhina, riigi- või haridusametnikuna, vabatahtlikuna vms.Ettevõtlikkust väärtustavast ühiskonnast kui eesmärgist räägitakse enamikesEuroopa riikides. Ühiskonna jätkusuutlikuks toimimiseks on vaja, et nii tänakui ka homme jätkuks ettevõtlikke inimesi, kelle saavutusvajadus paneb neidsihikindlalt tegutsema ning korraldama erinevate ressursside kasutamistuudsel ja senisest väärtuslikumal moel.Ettevõtlikkus on eelkõige hoiak ja ellusuhtumine. Nende kujunemine algabsünnihetkest. Seega on oluline, et ettevõtlikkuse väärtustamisele ja eesmärgi- Anu Moosel, Urve Venesaar, Tiia Randma, Mari Suurväli, Merike Elmik, Epp Vodja ja Mehis Pärnpärasele kujundamisele pööratakse tähelepanu juba maast-madalast. Mõttekoja rühmatöös ettevõtlikkuse ideaali sõnastamasEelnimetatud seisukohti jagades kogunes Eesti Kaubandus-Tööstuskoja 1 Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse Arendamise SA, SA Innove,eestvedamisel Ettevõtlusõppe Mõttekoda. Mõttekoja esimesele kohtumisele Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Eesti Arengufond, Tartu Ülikool (sh Ettevõtluskeskus ja Eetikakeskus), Tallinna31. oktoobril 2008. aastal kogunesid kõik ettevõtlikkuse kujundamisega ja Tehnikaülikool, Estonian Business School, Mainori Kõrgkool, Junior Achivement Arengufond, SENT – Sild Ettevõtlike Noorte Tulevikku, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (Ettevõtlik kool võrgustik), Majandusõpetajate Selts, Ühiskonnaõpetajate Selts,ettevõtlusõppe arendamisega seotud institutsioonid ja nende eksperdid1. Junior Chamber International Estonia, ettevõtjad/praktikud, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Ettevõtlusõppe edendamise kavaOlen ettevõtlik!Eesti Kaubandus-TööstuskodaEttevõtlusõppe MõttekodaTallinn 2010

Sisukord 1. SISSEJUHATUS lk 3 7. ETTEVÕTLIKKUSE IDEAALI lk 19 8. TEGEVUSUUNAD JA -TASANDID lk 38 VÕRDLUS RIIKLIKU ÕPPEKAVA 8.1 Allikad 2. LÜHIKOKKUVÕTE lk 4 ÕPITULEMUSTEGA 8.2 Ülesehitus 7.1 Metoodika 8.3 Tegevussuundade kirjeldus 3. ÜHISKONDLIK VAJADUS lk 5 7.2 Ettevõtlikkuse ideaal ja üldpädevused, 8.3.1 Teavitus ETTEVÕTLIKE INIMESTE JÄRELE kokkuvõte 8.3.2 Koolitus 3.1 Eesti elanike ettevõtlusaktiivsus võrreldes 7.3 RÕK-i õpitulemused ettevõtlikkuse toetamisel 8.3.3 Õppe- ja juhendmaterjalid Euroopa Liidu ja USA keskmisega 7.3.1 Õpitulemuste toetus ettevõtlikkuse näitajatele? 8.3.4 Õigusruum 4. ETTEVÕTLUSÕPPE OLEMUS lk 7 7.4 Ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal 8.3.5 Ressurss 4.1 Ettevõtlusõppe roll muutuvas maailmas õpitulemustes ja tunnimahtude mõju kõigi 8.4 Tegevustasandite kirjeldus 4.2 Ettevõtlusõppe arengulugu õpitulemuste saavutamisel 8.4.1 Õppija ja õppeprotsess 4.3 Ettevõtlusõppe arengut soodustanud tegurid 7.4.1 Põhikooli 1. kooliaste 8.4.2 Õpetaja ja haridusasutus (lasteaed ja kool) 4.4 Ettevõtlusõppe mõiste kujunemine 7.4.2 Põhikooli 2. kooliaste 8.4.3 Partnerid ja ressursid 4.5 Ettevõtlusõppe eesmärk ja komponendid 7.4.3 Põhikooli 3. kooliaste 8.4.4 Ühiskond 4.6 Ettevõtlusõppe sisumudel lähtuvalt 7.4.4 Gümnaasiumi kooliaste 8.5 Kokkuvõte õppija vanusest 7.5 Ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal 8.5.1 Kesksed ainevaldkonnad2 ja õppeaine võimalik potentsiaalne mõju 8.5.2 Õppematerjalide ja -metoodikate 5. TÄNASED VÄLJAKUTSED lk 11 ettevõtlikkuse kujundamisel loomine, koondamine, koordineerimine 5.1 Riigi ja ühiskonna tasand 7.5.1 Põhikooli 1. kooliaste 8.5.3 Tulemuslikkuse hindamine koolis 5.2 Koolikorraldus 7.5.2 Põhikooli 2. kooliaste 8.5.4 Eestvedajad ja tugivõrgustik 7.5.3 Põhikooli 3. kooliaste 8.5.5 Teavitus- ja mainekujundusprogramm 6. EESMÄRK – EESTIS ON lk 12 7.5.4 Gümnaasiumi kooliaste ETTEVÕTLIKUD INIMESED 7.6 Kokkuvõte ja järeldused 9. LISAD lk 48 6.1 Seosed teiste arengukavadega 7.6.1 Ettevõtlikkuse ideaal ja RÕK-i üldpädevused 9.1 Riikliku õppekava üldpädevuste võrdlus 6.2 Ettevõtlikkuse ideaalpilt 7.6.2 Õpitulemuste toetus ettevõtlikkuse näitajatele ettevõtlikkuse ideaali kirjeldusega kooliastmeti 6.3 Ettevõtlikkuse ideaali sõnastus (üldine) 7.6.3 Erinevad õppeained ettevõtlikkuse toetamisel 9.2 Sagedasemad probleemid ettevõtlusõppes 6.4 Ettevõtlikkuse ideaali sõnastus kooliastmeti 7.6.4 Ettevõtlikkuse toetus erinevatel kooliastmetel ja ettevõtlikkuse kujundamisel ja haridustasemetel 9.3 Ettevõtlikkus- ja ettevõtlusõppe tegijad ja tegevused 2009 9.4 Ettevõtlusõppe Mõttekoja institutsionaalne ja isikuline koosseis 9.5 Ettevõtlusõppe edendamise kava koostamisel erinevates rühmatöödes osalenud eksperdid 9.6 Näide ettevõtlusõppe rakendamisest teistes riikides, Šotimaa haridusstrateegia lühitutvustus 9.7 Kasutatud kirjandus ja allikad 9.8 „Olen ettevõtlik!” plakatid

1. SissejuhatusKäesoleva kava koostamise aluseks on haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase ja Käesolev kava on koostatud Ettevõtluse Arendamise Sihtsasutuse ja Majandus- jamajandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi poolt 2007. aasta oktoobris Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel ning käsitleb riikliku õppekava alusel laste-allkirjastatud ühisdeklaratsioon „Ettevõtliku meelelaadi ja ettevõtlusõppe edenda- aias ja koolis toimuvat õpet. Kava koostamisel osalesid Ettevõtlusõppe Mõttekoja töösmisest Eesti haridussüsteemis”. Deklaratsioonis tõdetakse: osalevad institutsioonid ja nende eksperdid (vt lisa 9.4 ja 9.5). Kava koostamisel on olnud eeskujuks Šoti, Norra, Soome jt riikide ettevõtlushariduse korraldus ja on„Ettevõtlikkuse ja ettevõtluse tähtsustamine haridussüsteemis tervikuna on Eesti kasutatud mitmete autorite varemilmunud materjale (vt lisa 9.7). Kava soovituslikejaoks kriitiline tegur, kuid samas pole ettevõtlusalaste teadmiste käsitlemine tegevussuundade ja tegevustiku ettepanekutes on arvestatud erinevate kooliastmeteõppeasutustes kõige paremini korraldatud. Puudub läbimõeldud ning struktu- haridusekspertide ja -praktikute rühmatööde tulemusi.reeritud lähenemine, kuidas edendada ettevõtlikku meelelaadi ja luua motivatsiooniettevõtluseks vanusest ja õpitavast erialast sõltumata”.Eelnimetatud seisukohti jagades kogunes Eesti Kaubandus-Tööstuskoja eest-vedamisel Ettevõtlusõppe Mõttekoda. Mõttekoja esimesele kohtumisele 31. oktoob-ril 2008. aastal kutsuti kõik ettevõtlikkuse kujundamisega ja ettevõtlusõppe arenda- 3misega seotud institutsioonid ja nende võtmeisikud1.Otsustati, et:• Mõttekoda ei jää ainult ühekordseks ürituseks, vaid hakkab tegutsema regulaarselt;• alustatakse sisulist koostööd riikliku õppekava väljatöötajatega Mõttekoja seisukohtade ja ettepanekute tutvustamiseks ja ettevõtliku ellusuhtumise ja mõtteviisi propageerimiseks;• asutakse välja töötama üleriigilist ettevõtlusõppe strateegilist kokkulepet. 1 Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse Arendamise SA, SA Innove, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Eesti Arengufond, Tartu Ülikool (sh Ettevõtluskeskus ja Eetikakeskus), Tallinna Tehnikaülikool, Estonian Business School, Mainori Kõrgkool, Junior Achivement Arengufond, SENT – Sild Ettevõtlike Noorte Tulevikku, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (Ettevõtlik kool võrgustik), Majandusõpetajate Selts, Ühiskonnaõpetajate Selts, Junior Chamber International Estonia, ettevõtjad/praktikud, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

2. Lühikokkuvõte Ettevõtlusõppe eesmärk on suurendada inimeste hulka, kes suudavad ja tahavad Eesti kooli tegevuse keskmes peab olema õpilase terviklik areng. Üheks võima- muuta ideed tegelikkuseks nii enda, kogukonna kui ettevõtte tasandil. Ettevõtlus- luseks õpilase tervikarengu tähtsustamiseks ning üldpädevuste kujundamiseks on õppe sisu määratlemisel on olulised kaks komponenti: ettevõtlikkus ja teadmised/ uute põhimõtete rakendamine hindamises (kujundav hindamine, tagasiside and- oskused. Ettevõtlusõppe vundamendiks ja järgneva baasiks on selliste isikuomaduste/ mine (väärtus-)hoiakuid väljendavate õpitulemuste puhul jne) ning kooli sisehinda- hoiakute ja oskuste kujundamine, mis suurendavad isiku võimekust võimaluste mise muutumine tõeliselt pidevaks protsessiks, mille eesmärk on tagada õpilaste märkamisel ja nende realiseerimisel. Ettevõtlusõppe teiseks komponendiks on tead- arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. mised ja oskused, mida on vaja ideede edukaks teostamiseks, ehk mida? kellele? ja kuidas? teha. Eesti ühiskond peab muutuma kooli toetavamaks. Selleks on vaja, et erinevad huvigrupid (nt lapsevanemad, ettevõtjad jne) mõistaksid ja toetaksid ühiseid Ettevõtlusõppe Mõttekoja poolt sõnastatud ettevõtliku inimese ideaal „Mõtlen hariduseesmärke ning saaksid aru enda osast nendeni jõudmisel. Samuti on oluline, loovalt, algatan julgelt, tegutsen arukalt, vastutan ja hoolin“ kirjeldab terviklikult are- et igaüks meist väärtustaks loovat ja võimaluste märkamisele suunatud käitumist nenud inimest. Ideaalina vanuseastmeti eesmärgiks seatud kompetentsused ning toetaks ja tunnustaks ettevõtlikke inimesi, kelle eestvedamisel luuakse ühiskon- toetavad kõigi riiklikus haridusstandardis (riiklikud õppekavad) kirjeldatud üldpäde- nas lisaväärtus kas ärilistes või sotsiaalsetes ettevõtmistes. vuste saavutamist. Riikliku haridusstandardi üldosas sõnastatud eesmärgid ja4 Ettevõtlikkuse väärtustamiseks ühiskonnas on riigi tasandil tähtis eestvedajate põhimõtted, samuti õppetegevuse läbiviimiseks soovitatud õppemeetodid, peavad saama meie koolielu igapäeva osaks. Rakendustegevuste käigus on vaja senisest olemasolu ning nende omavaheline pidev koostöö. Eestvedajate ülesandeks on enam pöörata tähelepanu noorte saavutustahte ja sihikindluse kujunemisele, ärgi- oma valdkonna tugivõrgustiku arendamine, kokkulepitud tegevuste elluviimine ja tada noori mõtlema suurelt ja seadma kõrgeid eesmärke ning õpetada toimetulekut teiste elluviijate toetamine. Ettevõtlusõppe eesmärkide sidustamisel kooli õppe- ebaõnnestumise ja määramatusega. protsessi, õpetajakoolitusse ja õppematerjalidesse esimesel ja teisel haridustasemel on eestvedajaks Haridus- ja Teadusministeerium koos Riikliku Eksami- ja Kvali- Õppija arengu suunamisel õppeprotsessis on võtmeisik õpetaja. Ettevõtlik õpetaja fikatsioonikeskusega. Ühiskonna ettevõtlusteadlikkuse tõstmisega, ettevõtlusõppe vajab püsivat ja usaldusväärset tuge: kaasaegseid ja mitmekesiseid õppeme- vajalikkuse ja ettevõtlikkuse ideaali tutvustamiseks tehtava teavitustööga seotud toodikaid ja -materjale, abilisi õppeprotsessi mitmekesistamiseks ja partnerite tegevussuundade eestvedajad on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja kaasamiseks ning sotsiaalvõrgustikke ja veebikeskkondi kogemuste vaheta- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Erinevate tegevussuundade ja -tasandite tege- miseks. vuste kooskõlastamiseks jätkab tegevust laiapõhjaline Ettevõtlusõppe Mõttekoda.

3. Ühiskondlik vajadus ettevõtlike inimeste järeleÜhiskond kestab ja areneb kiiremini tänu inimestele, kes julgevad unistada ning 61% elanikkonnast kunagi tulnud selle peale, et oma ettevõte luua. Potentsiaalseidtahavad ja suudavad oma unistusi tegudeks muuta. Selleks on vaja loovust, uuen- ettevõtjaid ehk neid, kes mõtlesid oma ettevõtte asutamisele, oli Eestis vaid 9%.duslikkust ja riskijulgust, samuti teadmisi ja oskusi, et oma eesmärkide saavu-tamiseks tegevusi ja ressursse kavandada. Sellised inimesed saavad hakkama nii Ka 2007. aastal Euroopa Komisjoni poolt läbi viidud ettevõtlikkuse uuringust3 sel-enda kui kogukonna elu korraldamisega, oskavad töötajana oskuslikumalt märgata gus, et eestlaste soov olla enesele tööandjaks (being self-employed) on madalamja haarata võimalustest ning just selliste inimeste eestvedamisel luuakse ühiskonnas kui Euroopa Liidu liikmesriikides keskmiselt. 40% Eesti küsitletutest vastas, etlisaväärtus kas ärilistes või sotsiaalsetes ettevõtmistes. sooviksid olla iseendale tööandjaks ning 49%, et sooviksid olla palgatöötaja. Ehkki ka 2009. aastal samalaadse uuringu tulemustes on eestlaste ettevõtlusaktiivsusEesti arengut, sealhulgas uute töökohtade loomist, takistab muude tegurite seas tõusutrendis, on see madalam kui Euroopa riikides ja USA-s keskmiselt.elanike vähene ettevõtlikkus. Üldlevinud on suhtumine lähen tööle, otsin tööd võikeegi ei taha mind tööle. Suur hulk inimesi ei tihka mõelda ise ettevõtjaks hakkami- Kui võrrelda ettevõtlusaktiivsust USA-s samaväärsete näitajatega Euroopas (joonis 1,sest, sest nad arvavad endil mitte jätkuvat ettevõtlusega alustamiseks vajalikke lk 6), jääb vana maailm alla 15–20 protsendipunkti võrra. Eesti samaväärne näitajateadmisi ja oskusi ning ideid ja julgust. jääb omakorda Euroopa keskmisest alla 5 protsendipunkti võrra.3.1 Eesti elanike ettevõtlusaktiivsus Selleks et tulevikus oleks Eesti võimeline rohkem kaasa rääkima uute toodete ja 5võrreldes Euroopa ja USA keskmisega tehnoloogiate loomisel ja arendamisel ning nende edukal kommertsialiseerimisel onEttevõtlusaktiivsus Eestis oli 2004. aasta uuringu2 andmei 5 protsenti – nii suur osa väga oluline roll kogu ühiskonnas ettevõtlikkuse vaimu kasvatamisel. Seega on EestiEesti tööealisest elanikkonnast tegeles uuringu läbiviimise hetkel oma ettevõtte asu- jaoks oluline arendada inimeste ettevõtlusalaseid teadmisi ning loovat ja võimalustetamisega või oli alustanud ettevõtlusega viimase kolme aasta jooksul. Samas ei olnud märkamisele suunatud käitumist. 2 Eesti elanike ettevõtlikkus. (2004). Elanike küsitlusuuringu tulemused. Tallinn, Eesti Konjuktuuriinstituut. 3 Entrepreneurship Survey of the EU (25 Member States), United States, Iceland and Norway. (2007). Analytical Report. Flash Eurobarometer 192. European Commission. [WWW] http://ec.europa.eu/public_opinion/flash/fl_192_en.pdf

Joonis 1. Ettevõtlusaktiivsuse võrdlus. Eesti, USA ja EL: elanike osakaal (protsentides), kes soovivad olla endale tööandjaks 70 60 50 40 30 206 10 0 Ameerika Euroopa Liit Eesti Ühendriigid 2000. aasta 2004. aasta 2007. aasta

4. Ettevõtlusõppe olemus4.1 Ettevõtlusõppe roll muutuvas maailmas majandustegevuses. Elementaarne arusaamine majanduse toimimisloogikast ningEttevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe rolli tähtsust on viimastel kümnenditel rõhutatud iseenese rolli lahtimõtestamine selles süsteemis aitab kaasa sihipäraste karjääri-nii riigiti kui Euroopa Liidus tervikuna erinevatel tasanditel: sellest on rääkimas nii alaste valikute tegemisele.poliitikud, erinevad organisatsioonid, ettevõtted jne. Ettevõtlusõppe edendamise jalaiendamise eesmärk on lisatud olulisematesse strateegiadokumentidesse ning ette- 4.2 Ettevõtlusõppe arenguluguvõtlusõpet käsitletakse kui ühte olulist instrumenti, mis aitab saavutada majanduse ja Ettevõtlusõppe rakendumine praktikas ulatub enam kui kuuekümne aasta taha, milheaolu kasvu. Vajadus ettevõtlusõppe järele on tuvastatud ka rohujuure tasandil – 1947. aastal tutvustati esmakordselt Harvardi ülikoolis eraldiseisvat ettevõtluskursust.õpilaste seas läbiviidud küsitlused näitavad õppurite motivatsiooni õppida rohkem ette- 1953. aastal järgnes sellele Peter Drucker’i poolt juhendatud ettevõtluskursus Newvõtlust ning omandada ettevõtlikule inimesele omaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid. York’i ülikoolis. Esimest bakalaureuse taseme õppekava tutvustati 1968. aastal Bab- soni kolledžis. Tolleaegsed ettevõtlusprogrammid erinesid tänapäevastest eeskättÜleilmastumisega on kaasnenud kapitali ja tööjõu mobiilsus ning era- ja tööalaste selle poolest, et enamasti keskenduti juhtimisteoreetilistele teadmistele ning ette-suhete ning organisatsioonide tegevuste üleilmne omavaheline integreeritus. Organi- võtja kui indiviidi isikuomaduste arendamisele pöörati vähem rõhku. Ka iseseisvasatsooni juhtimise seisukohalt tähendab see detsentraliseerimist ning vajadust äri alustamisega seonduvad aspektid lisandusid ettevõtlusõppesse alles pärastkaasata juhtimisprotsessidesse oluliselt rohkem inimesi. Suurkorporatsioonide väikeettevõtete olulisuse kasvu. 7keskne majanduskäsitlus4 on asendunud rõhuasetusega väikeettevõtjatele. Vastu-tus on järjest enam liikumas institutsioonidelt eraisikutele. Kahtlevalt seisukohalt, kas ettevõtlus on üldse õpetatav, on aastate jooksul liigutud konsensusele, et ettevõtlust on võimalik õpetada6. Siiski tuleb tõdeda, et ühiseÜlaltoodu seab inimesed igapäevaselt oluliselt erinevasse situatsiooni võrreldes kokkuleppeni või kõigi osapoolte poolt tunnustatud kontseptsioonini, kuidasolukorraga 10–20 aastat tagasi. Muudatused keskkonnas esitavad vajaduse muu- ettevõtlusõpet kõige efektiivsemalt õppuriteni viia, ei ole teadlaste vahel siiani veeldatuste järele ka inimeste teadmistes, oskustes ja hoiakutes. Tööalaselt tähendab saavutatud. Kõige mõjuvamaks takistuseks, miks siiani ei ole suudetud kokkusee suuremat pinget seoses pideva uute teadmiste vajadusega, projektipõhisust, leppida üheses ettevõtlusõppe kontseptsioonis, on peetud viisi, kuidas teadlasedtegevuste kiiret ammendumist ning asendumist uutega ning valmisolekut liikuda on ettevõtlusharidust puudutavat temaatikat käsitlenud. Arenguid on võrrelduddiagonaalselt erinevate sektorite vahel. Lineaarne karjäär ühes ettevõttes on järjest „elevandi monteerimisega, kus igaüks kirjeldab ühte väikest osa põhjalikult, jättesebatõenäolisem. Enam ei piisa5 väljapaistvatest erialastest teadmistest, oluliseks on seejuures kirjeldamata terviku“. Lisaks on ettevõtlusõppe arengut takistava asja-tõusnud ka interdistsiplinaarsed oskused ja hoiakud, loov ja ettevõtlik võimaluste oluna välja toodud selle nähtuse multidistsiplinaarne olemus7. Ettevõtlusõpe haarabtuvastamisele ja nende realiseerimisele suunatud käitumine, millele tuginedes saab majandusteadust, sotsiaalpsühholoogiat, antropoloogiat, pedagoogikat ning äri-olemasolevaid teadmisi rakendada õpitust oluliselt erinevates situatsioonides. juhtimist, mis kõik ettevõtlusõppes omavahel lõimuvad.On hulk uusi teadmisi ja oskusi, millega inimesed peaksid olema varustatud, et vas- Ettevõtlusõppe puhul on tegemist piirialaga, mille arendamisega võivad tegeldatata muutunud ühiskondlikele tingimustele. Üheks mooduseks sellisele väljakutsele erineva taustaga spetsialistid, kuid mis oma komplekssuse tõttu nõuab süsteemsetvastata on ettevõtlusõppe integreerimine erinevate haridustasemete õppekavadesse. käsitlust ning süüvimist mitme distsipliini detailidesse. Ajalooliselt on kujunenud siiskiTeisest küljest osaleb iga inimene teadlikult või teadvustamata, ühel või teisel viisil nii, et ettevõtlusõpe on majandusteaduse (laiemalt sotsiaalteadused) vastutusalas.

4.3 Ettevõtlusõppe arengut soodustanud tegurid 4.4 Ettevõtlusõppe mõiste kujunemine Mõistmaks ettevõtlushariduse olemust tänapäeval, on oluline tagasi vaadata selle Teatav varieeruvus eksisteerib ka ettevõtlusõpet puudutavas ingliskeelses termi- arengule. Ettevõtlushariduse arengut on mõjutanud mitmed teaduslikud avastused noloogias. 1989. aastal läbi viidud uurimusest8 selgus, et Suurbritannia teadlased ja tõdemused, mis on tõusnud esile seoses ühiskonna ning majandusteooria põhi- kasutasid rohkem väljendit „enterprise education”, samal ajal kui USA ja Kanada seisukohtade muutumisega. Järgnevalt käsitletakse üksnes neid aspekte, mis on erialakirjanduses oli kasutusel valdavalt „entrepreneruship education”. Eesti keelde kõige enam mõjutanud tänapäevase ettevõtlusõppe kujunemist. on mõlemad väljendid tõlgitavad ettevõtlushariduse või ettevõtlusõppena. Esmalt kiirendas ettevõtlushariduse esilekerkimist 1970. aastate lõpul käibele tulnud, Kuid teadlased on tuvastanud, et erinevatel mandritel kasutatud terminoloogias on omas ajas täiesti uus tõdemus, et majanduskasvu mootoriks on väikeettevõtted ajalooliselt olnud ka teatav sisuline erinevus. On leitud9, et Suurbritannias ja Iirimaal ning peamine hulk uusi töökohti luuakse väikeettevõtete poolt, vastupidiselt senini kasutatava enterprise/enterprising education eesmärk on arendada ettevõtlikke prevaleerinud arusaamale, et majanduskasvu ja töökohtade loomise keskmes on (enterprising) ja ettevõtlikult käituvaid inimesi ning otsida mooduseid tõstmaks suurkorporatsioonid. Esmakordselt viitas väikeettevõtete rolli hüppelisele kasvule inimeste enesekindlust ja eneseusaldust, kasutades selleks sobilikke aktiivõppe majanduses USA töökohtade loomise protsessi analüüsivas raportis David Birch. meetodeid. Samal ajal on aga Põhja-Ameerikas kasutusel olnud entrepreneurship education programmid suunatud eelkõige ettevõtluse (entrepreneurship) eden- Lisaks väikeettevõtluse osakaalu tähtsustamisele on ettevõtlushariduse arengut damisele ning õppe raames keskendutakse eelkõige väikeettevõtete arengu ning vajadust sellise õppe järele tugevalt mõjutanud järjepidev avaliku sektori osa- toetamisele või suurkorporatsioonides töötavate juhtide teadmiste arendamisele. kaalu vähenemine majanduses ning sellega kaasnenud oluliselt suurem üksik- Kuna eesti keeles ei ole terminite tõlkimisel võimalik täpset vahet teha, tuleb mater- isikute individuaalne vastutus. Isikliku vastutuse suurenemisse on panustanud jalide interpreteerimisel jälgida väga täpselt artikli konteksti mõistmaks, missugust8 ka üleilmastumine ja olulised muudatused tootmisahela juhtimises, mille tulemusel ettevõtlushariduse tahku autorid mõelnud on. Samas tõdevad erinevad autorid, et on suurenenud detsentraliseerimine ja kasvanud pidev teadmiste uuendamise aja möödudes ning uurimuste ja teadustööde ning ettevõtlusõppe programmide vajadus. Seistes silmitsi kiiresti muutuva olukorraga majanduskeskkonnas, tööjõu- arvu kasvades on vahe terminites erinevate mandrite kirjanduses vähenenud ning turul, eraelus ja ühiskonnas üldiselt, on vaja igal inimesel olla valmis teadlikeks tänapäeval kasutatakse mõlemat ingliskeelset terminit enamasti sünonüümidena. valikuteks ja vastutuseks oma valikute eest. 4.5 Ettevõtlusõppe eesmärk ja komponendid Ettevõtlusõppe sisulist arengut ning õpetamisprotsessi (ja -viisi) on olulisel määral Sünteesides erinevaid arusaamu ettevõtlusõppest, selle terminoloogiast ning ole- mõjutanud tõdemus, et ettevõtlikkus ning ärialane edukus ei ole üksnes päritavad, musest, tõstatub paratamatult küsimus, milles seisneb ettevõtlusõppe olemus ja vaid ka õpitavad omadused. Ettevõtlusõppe puhul on tegemist küll väga komp- tuum. Valdkonna uurijad on seisukohal, et ettevõtlusõppe tuum on eelkõige ette- leksse ja keerulise, kuid siiski kindlalt õppes rakendatava distsipliiniga (nt Gibb 2002, võtlikkus, mis võib teatud soodsate tingimuste kokkulangemisel viia ettevõtte Kyrö 2006). loomiseni. Ja isegi juhul, kui tulemuseks ei ole eraldiseisva ettevõtmise algatamine, suureneb ühiskonnas inimeste hulk, kes on valmis märkama võimalusi ja neid ise ka Olulise ettevõtlusõppe arengu mõjutajana võib välja tuua viimastel aastatel üha laiemalt ellu viima. levinud arusaama, et ettevõtlusõppel on palju laiem sotsiaal-majanduslik mõju kui üksnes väikeettevõtete arvu suurendamine või üksikute äride kasvu tagamine. Seega on mõistel „ettevõtlus” hariduslikus kontekstis tavapärasest laiem tähendus. Ettevõtlusõpe suurendab ühiskonnas nende inimeste hulka, kes suudavad ja See hõlmab nii majanduslikke, sotsiaalseid kui ka kultuurilisi vaatenurki. Selliselt tahavad muuta ideed tegelikkuseks nii enda, kohaliku kogukonna kui ettevõtte sõnastatuna on ka ettevõtlusõppe eesmärk märksa laiem kui nn ettevõtjate taas- tasandil. Seega võidab ühiskond tervikuna. tootmine.

Euroopa Komisjoni eestvedamisel defineeriti aastatel 2001–2002 kuueteistkümne ja tegevuste (lasteaed) ja erinevate õppeainete (põhikool) kaudu. Keskhariduseriigi (EL + Norra) ekspertide osavõtul põhimõisted ettevõtlushariduses. Järgnevad tasemel on soovitav käsitleda ettevõtlusõpet eraldi õppeainena, et lisaks ettevõt-sõnastused on tõlgitud ja kohandatud eelnimetatud ekspertgrupi poolt sõnastatud likkuse kujundamisele pakkuda noortele teadmisi ja oskusi oma ideededefinitsioonidest. teaostamiseks – mida, kellele ja kuidas teha.Hariduslikus kontekstis on sõnal „ettevõtlus“ tavakõnest oluliselt laiem tähen- Kiiresti muutuvas maailmas tuleb osata leida lahendusi ja tahta edasi minna ka siis,dus ja ettevõtlust käsitletakse kui dünaamilist ja sotsiaalset protsessi, kus kui lihtsam on paigale jääda ja teisi oma hädas süüdistada. Iga inimese ettevõtliküksikisikud, kas siis üksi või üheskoos, määratlevad uuendusvõimalused ja hoiak muutub oma eluga hakkamasaamise ja ühiskonna jätkusuutlikkuse seisu-tegutsevad sihipäraselt nende elluviimise eesmärgil, olgu siis sotsiaalses, kohalt järjest olulisemaks. Seepärast on õppe- ja kasvatustöö eesmärgistamine jakultuurilises või ärilises kontekstis. ettevõtlusõppe sidustamine õppekavadesse oluline kõikidel haridustasemetel, alates alusharidusest.Ettevõtlusõppe eesmärk on suurendada nende inimeste hulka, kes suudavad jatahavad muuta ideed tegelikkuseks nii enda, kohaliku kogukonna kui ettevõttetasandil. Ettevõtlusõppe sisu määratlemisel on olulised kaks komponenti:• ettevõtlikkus – isikuomadused/hoiakud ja oskused, mis suurendavad isiku võimekust võimaluste märkamisel ja nende realiseerimisel: see on vundament, baas järgnevaks;• teadmised ja oskused, mida on vaja ideede edukaks teostamiseks – 9 mida, millal ja kuidas teha?Ettevõtlusõppe vundamendiks on ettevõtlikkuse kujundamine ja toetamine.Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, saavu-tusvajadus ja arukas juhtimine. Ettevõtlikkus viitab inimese võimele mõtteidtegudeks muuta. See eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust ja riskivalmidust, 4 Kadri Pedas, magistritöö „Ettevõtlusõppe arendamine kõrgkoolides üliõpilasfirma programmi rakendamise näitel“. 2009, TTÜ majandusteaduskond, juhendaja prof. Urve Venesaar.samuti oskust võimalusi ära tunda, tegevust kavandada ja kavandatut ellu viia. 5 Future skill needs in Europe. Focus on 2020. 2008, CEDEFOP.Ettevõtlikkus võib avalduda kõigis eluvaldkondades. Ettevõtlik inimene saab 6 Gibb, A. (2002). In pursuit of a new „enterprise“ and „entrepreneurship“ paradigm for learning:iseendaga hakkama ja suudab muuta ühiskonda nt kas ettevõtja, ametniku või creative deconstruction, new values, new ways of doing things and new combinations of knowledge.vabatahtlikuna. Kyrö, P. (2006). The continental and Anglo-American approaches to entrepreneurship education – differences and bridges. International Entrepreneurship Education: issues and newness by Allan Fayolle and Heinz Klandt.4.6 Ettevõtlusõppe sisumudel lähtuvalt õppija vanusest 7 Gibb, A. (2007) Creating the enrepreneurial University: do we need wholly different modelEttevõtlusõppe eesmärgid on aja jooksul liikunud traditsiooniliselt äri- ja juhtimis- of entreprneurship. Handbook of research in Entrepreneurship Education.õppelt rohkem isikuomaduste ja hoiakute kujundamisele, kuna viimased on olulised 8 Kyrö, P. (2006). The continental and Anglo-American approaches to entrepreneurship education –ettevõtliku inimese kujunemisel. differences and bridges. International Entrepreneurship Education: issues and newness by Allan Fayolle and Heinz Klandt, UK: Edward Elgar Publishing Limited, USA: Edward Elgar Publishing, Inc. 9 Garavan, T., O’Cinnéide, B. (1994). Entrepreneurship education and training programmes:Alus- ja põhihariduse tasemel keskendub ettevõtlusõpe ettevõtlikkuse toetamisele a review and evaluation. Journal of European Industrial Training. Part I.ja kujundamisele (joonis 2). Ettevõtlusõppe eesmärkide saavutamine toimub mängu Vol 18, No 8, 3-12. Part II, Vol 18, No 11, 13-21.

Joonis 2. Ettevõtlusõppe sisumudel lähtuvalt õppija vanusest Hoiakute, käitumis- ja mõtlemismustrite arendamine märkamine huvi teadmised oskused Teadmiste ja oskuste arendamine10 Ettevõtlusõppe komponendid rõõmus, loov ja julge laps 1. kooliaste 2. kooliaste 3. kooliaste gümnaasium/kutseõpe Sekkumishetk õppuri arengust lähtuvalt

5. Tänased väljakutsedEuroopa Liidus räägitakse juba aastaid noorte ettevõtliku meelelaadi kujundamise • koolijuht ja -omanik ei teadvusta ettevõtlusõppe vajalikkust, mistõttuolulisusest. Nii näiteks Šotimaal, Taanis, Iirimaal, Norras, Soomes jm toimub ette- enamasti ei ole ettevõtlusõpe integreeritud kooli arendustegevustesse;võtlusõpe kõikidel haridustasemetel ja on üks prioriteetidest riigi hariduspoliitikas. • ettevõtlusõpe on ressursimahukasEesti üldhariduskoolides on riikliku õppekava alusel toimuvas õppes seni süsteemne (aktiivõppe meetodid, ettevõtete kaasamine, õppekavavälised tegevused jms),ettevõtlusõpe puudunud. Puudumise põhjusi kaardistati Ettevõtlusõppe Mõttekoja puudub täiendav toetus ja rahastamisvõimalused.osaliste ajurünnakutes ja rühmatöödes. Järgnevalt on loetletud tänased sagedase- 2. Õppeprotsessmad probleemid Eesti haridussüsteemis ettevõtlikkuse kujundamisel ja ettevõtlus- • Koolis on ülekaalus õpetamine, mitte õppimise toetamine;õppes. • koolis on ülekaalus ainekeskne lähenemine ja aktiivõppe erinevate meetodite kasutamine on ebapiisav;Riigi ja ühiskonna tasand • riikliku õppekava üldosas esitatud põhimõtetest ja eesmärkidest1. Õigusruum hoolimata mõjutab koolihariduse tegelikkust enim see,• On palju sidustamata strateegilisi dokumente ja nende eesmärkidest mille alusel õpilasi, õpetajaid ja koole hinnatakse ning reastatakse – tulenevalt õppekava sisu survestavaid huvigruppe ühiskonnas; ainealastele teadmistele üles ehitatud riigieksamid ei võimalda• majandus- ja ettevõtluspoliitka strateegiadokumentides eesmärkidena hinnata väärtuspõhiste eesmärkide saavutamist. 3. Õppematerjal 11 sõnastatu ei jõua haridusstrateegilistesse dokumentidesse ja teostuseni;• puudub ühtne arusaam ja kokkulepe, mida ettevõtlusõppena käsitletakse; • Puudub kokkulepe ja toetav (juhend)materjal ettevõtlusõppe• riikliku õppekava rakendumisraskused: õppekava-ainekava-õppematerjalid sidustamiseks erinevatesse õppeainetesse; ja -meetodid ei moodusta veel eesmärgipärast tervikut. • napib praktilisi ja ajakohaseid õppematerjale;2. Hoiakud • puudub ülevaade olemasolevatest ettevõtlusõppe õppematerjalidest• Ettevõtlus ja eraomand on olnud Eestis lühikest aega, ja keskkond ettevõtlusõppealase info koondamiseks. puudub järjepidevus ja traditsioon; 4. Õpetaja• ühiskonnas on valdav ootus akadeemilisele haridusele ja • Sageli on ettevõtlusõppe (või majandusõppe) õpetaja oma eesmärkidega turvalisele töökohale riigiteenistuses. Üldlevinud on suhtumine koolis üksi, ülejäänud koolikollektiiv ei ole sellega kuidagi seotud. lähen tööle, otsin tööd, keegi ei taha mind tööle ...; • teiste ainete õpetajatel/õppejõududel puudub ettevalmistus oma• ettevõtlikkusega seostatakse ainult äritegevust; aine sidustamiseks ettevõtlusõppega;• ettevõtlusõppel kui noorel õppedistsipliinil puudub • puudub süsteemne õpetajakoolitus ettevõtlusõppe õpetamiseks akadeemiline usaldusväärsus. ja rakendamiseks teistes ainetundides; • ettevõtlusõppe õpetajal puudub regulaarne kokkupuudeKoolikorraldus praktilise ettevõtlusega.1. Juhtimine 5. Õppija• Õppekasvatustöös tervikuna on ettevõtlusõppe tähendus • Eelnevast tulenevalt on õppurite üldine õpimotivatsioon madal, ja tähtsus alahinnatud; mis väljendub ka väheses huvis ettevõtlusõppe vastu.

6. Eesmärk – Eestis on ettevõtlikud inimesed Olen ettevõtlik! „Mis suunas ma peaks minema?” küsis Alice. „Oleneb, kuhu sa välja tahad jõuda,” vastas Kass. „Seda ma ei tea.” „No siis pole ju vahet ...” Lewis Carroll „Alice Imedemaal” 6.1 Seosed teiste arengukavadega tingimustes, tuleb vastu võtta proaktiivseid, paindlikke ja loovaid otsuseid. Ka posi-12 Globaliseeruvas maailmas on Eesti taolise väikese riigi ainsaks konkurentsieeliseks tiivsetest muutustest kasu saamiseks peame olema valmis võtma riske, nt majan- (ettevõtlikud) inimesed. Seepärast on erinevate arengukavade võtmeküsimuseks duspoliitliste otsuste täpsema sihtimise ja hariduskorralduste vallas. Tulevikus ees- võime luua, hoida ja ligi meelitada kõrge väärtusega inimvara. Järgnevalt mõned seisvate takistuste vastu aitab lahendusekeskne asjakohasem ja interdistsiplinaarsem näited. mõtlemine ja poliitika. See oleks hoopis erinev praegusest killustatud ja „igaüks oma mätta otsas”-laadi lähenemisest nii ametkonniti kui üldises mentaliteedis. Eesti Kasvuvisioon 2018 Eesti Arengufond 2010 Eesti ettevõtluspoliitika 2007–2013 Globaliseeruvas maailmas on Eesti taolise väikese riigi ainsaks konkurentsieeliseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2007 ettevõtlikud inimesed. Võime luua, hoida ja ligi meelitada kõrge väärtusega inim- Eesti elanikud on loovad, uuendusmeelsed ja ettevõtlikud. Inimesed oskavad ja soo- vara on meie jaoks võtmeküsimus erinevate arengustsenaariumide korral. Majan- vivad oma ideid vormistada äriplaanina ning on edukad turgudelt vajaminevate dus- ja hariduspoliitikas tuleb jätkuvalt pöörata tähelepanu innovatsiooni ja ressursside hankimisel. Ühiskond toetab ettevõtlikke inimesi soosiva suhtumisega ettevõtlikkuse toetamisele ja edendamisele Eestis ning talendi meelitamisele rahvus- ning teadvustab ettevõtluse rolli riigi majandusarengu edasiviijana ja heaolu tõstjana. vaheliselt konkurentsivõimelistesse ettevõtmistesse. Eesti säästva arengu riiklik strateegia “Säästev Eesti 21” Eesti Kasvuvisioon 2018 Riigikogu 2005 Eesti Arengufond 2010 Ei majanduse võrgustumine ega üleminek innovatsioonikesksele majandusele ole või- Eestile on igal juhul vaja tugevat ning otsusekindlat eestvedamist. Selleks, et edukalt malikud ilma kvalitatiivse hüppeta hariduses ja väljaõppes. Samas peab hariduse, teha järjest keerukamaid valikuid Eesti käsutuses olevate piiratud ressursside ümberõppe, elukestva õppe jne reformimine olema majanduskeskkonna (eelseisva

perioodi) nõudeid arvestav. /---/ Keskne ülesanne on õppekavade täiendamine tead- 6.3 Ettevõtliku inimese ideaali sõnastus (üldine)musühiskonna jaoks eriti vajalike põhipädevustega, milleks on digitaalne kirjaoskus, Mõtleb loovaltõpioskused, sotsiaalsed kompetentsid, ettevõtluspädevused ning keelteoskus. • On uudishimulik, avatud ja õpihimulineNende põhipädevuste omandamine kõigis earühmades, sealhulgas eriti suurema • Oskab leida uusi ideid/lahendusisotsiaalse ja töötusriskiga kategooriates (vanemaealised või madalama kvalifikat- • Oskab probleeme loovalt lahendada ning tehtud vigadest õppidasiooniga töötajad, tööturule naasevad emad) on elukestva õppe põhieesmärk. • Oskab märgata ja kasutada globaalseid võimalusiEesti inimvara raport (IVAR): võtmeprobleemid ja lahendused 2010 Algatab julgeltKoostöökogu • On motiveeritud ja iseseisevEesti inimvara rikkus oleneb oluliselt Eesti kultuuri võimest sünteesida ühelt poolt • Julgeb mõelda suurelt ja ambitsioonikalt ning seada kõrgeid eesmärkerahvuskultuuri ja globaalkultuuri ning teiselt poolt rahvuskultuuri ja subkultuure. • Tahab saavutada parimat/---/ Teine olulise tähtsusega tegur on loovus ehk võime rikastada oma vaimset ja • Julgeb otsustada ja katsetadamateriaalset olemisruumi. Lähemal aastakümnel suureneb loovuse ja kultuurilise Tegutseb arukaltpädevuse tähtsus inimvara komponendina veelgi, kuivõrd majanduses süveneb • On sihikindel oma eesmärgini jõudmiselteadus-, kunsti- ja tehnikavaldkonna süntees innovatiivsete, eriti suure lisandväär- • Oskab ennast ja ümbritsevat ning tehtud valikuga kaasnevaidtusega toodete ning teenuste loomiseks ja pakkumiseks rahvusvahelisele turule, tagajärgi adekvaatselt hinnatasealhulgas kultuuriliselt kaugetele partneritele ja klientidele. • Oskab teadlikult kavandada ja kasutada ressursse6.2 Ettevõtlikkuse ideaalpilt • Oskab luua suhteid ja teha koostööd 13Ühiskond kestab ja areneb kiiremini tänu ettevõtlikele inimestele. Sellised inimesed Vastutab hoolivaltsaavad hakkama nii enda kui kogukonna elu korraldamisega, oskavad töötajana • Arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümberoskuslikumalt märgata ja haarata võimalustest ning just selliste inimeste eest- • Tegutseb vastutustundlikultvedamisel luuakse ühiskonnas lisaväärtus kas ärilistes või sotsiaalsetes ettevõt- • Tuleb toime ebaõnnestumise ja määramatusegamistes. Selleks et nii koolis kui kodus sihipäraselt noortes vastavaid hoiakuid jaoskusi kujundada, on vaja kokku leppida – milline on ettevõtlik inimene? Vanuseastmeti ettevõtliku inimese ideaali sõnastamisel kasutati riiklikes õppekava- des (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, Põhikooli riiklik õppekava ja Gümnaa-Võrrelnud erinevate maade (Šotimaa, Norra, Soome, Kanada jt) kogemusi ette- siumi riiklik õppekava) hariduseesmärgina sõnastatud õpitulemusi. Õpitulemusedvõtlusõppe eesmärkide sõnastamisel, otsustati Ettevõtlusõppe Mõttekojas: klassifitseeriti ja koondati eeltoodud ettevõtlikkuse üldnäitajate alusel (tabel 1, lk 15–• sõnastada ettevõtliku inimese ideaal nelja üldisema märksõnana; 18). Ettevõtlikkuse näitajatele, kus õpitulemuste toetus oli tagasihoidlik või puudus,• kirjeldada ideaali üldisemad märksõnad lahti isikuomaduste/hoiakute, oskustena; sõnastati vastav kompetents Ettevõtlusõppe Mõttekojas koostöös haridustaseme• vanuseastmeti määratleda kompetentsid/õpitulemused. ekspertidega.Ettevõtliku inimese ideaali isikuomaduste/hoiakute ja oskuste sõnastamisel kasutatibaasmaterjalina Euroopa Komisjoni eestvedamisel ekspertide poolt kokkulepitudtermineid (lk 9) ja definitsioone; Soome, Norra ja Šotimaa haridusstrateegilisi doku-mente ning arvestati Eesti tänast konteksti.

Joonis 3. Olen ettevõtlik! Ettevõtlusõppe Mõttekoda, 201014

6.4 Ettevõtlikkuse ideaali sõnastus kooliastmetiTabel 1. Ettevõtlikkuse ideaali sõnastus kooliastmeti Ideaali sõnastus Alusharidus Põhiharidus Keskharidus Rõõmus, loov ja julge laps 1. kooliaste 2. kooliaste 3. kooliaste gümnaasium/kutseõpe on uudishimulik, tunneb rõõmu mängust; tunneb rõõmu mängust ja tunneb rõõmu töö tegemisest tunneb rõõmu (koos)töö tunneb rõõmu õppimisest ja avatud ja õpihimuline tahab uurida, esitada küsimusi, teadasaamisest; tahab uurida, ja teadmiste rakendamisest, tegemisest, on teadmishimuline mõistab selle väärtust; huvitub avastada ja katsetada iseenda esitada küsimusi, avastada ja huvitub erinevatest asjadest ja huvitub maailma asjadest iseenda, oma rahva, kogukonna lähiümbruses katsetada enda kodukandis ja maailma arengust oskab leida uusi matkib mängudes erinevaid täidab kodus ja koolis erinevaid täidab kodus, koolis ja kaaslaste tunneb ennast ühiskonna tunneb ennast nii ühiskonna liik- ideid/lahendusi rolle; rakendab loovalt oma eakohaseid rolle; mõtleb loovalt, seas erinevaid eakohaseid rolle; liikmena; mõtleb süsteemselt, mena kui ka maailmakodanikuna; kogemusi, teadmisi ja muljeid oskab väljendada ja rakendada mõtleb loovalt ja kasutab loovalt ja kriitiliselt ning oskab mõtleb süsteemselt, loovalt ja 15 ümbritsevast maailmast oma ideid erinevaid vahendeid ideede leida võimalusi ideede kriitiliselt, oskab leida ja analüü- leidmiseks ja teostamiseks teostamiseks sida asjakohast teavet ideede MÕTLEB LOOVALT teostamiseks ning hinnata allika või käsitluse usaldusväärsust oskab probleeme suudab mängu käigus kasutab õpitut eakohaseid kasutab õpitut ja leiab leiab igapäevaelu probleemidele oskab määratleda, sõnastada ja loovalt lahendada ning probleeme lahendada ja jõuda igapäevaelu probleeme eakohastele igapäevaelu erinevaid lahendusi, kirjeldab lahendada probleeme ning teha tehtud vigadest õppida kaaslastega kokkuleppele lahendades, vajadusel probleemidele erinevaid oma tegevuse tagajärgi ja järeldusi ja parandada eksimusi täiskasvanu toel lahendusi annab neile hinnangu oskab märgata ja teab, et inimesed on erinevad; vaatleb ja kirjeldab ümbritsevat, tunneb huvi ühiskonna ja tunneb huvi ühiskonna ja mõistab inimühiskonna arengut kasutada globaalseid püüab mõista teiste inimeste märkab erinevusi ja sarnasusi; maailma sündmuste vastu, erinevate kultuuride vastu; ja tänapäeval toimuvaid muutusi võimalusi tundeid ning arvestada neid väärtustab ning austab märkab globaalseid seoseid teab, mis on üleilmastumine ja ning olulisemate sündmuste oma käitumises ja vestluses iseennast ja teisi, kodu ja tunnetab ennast maailma oskab kasutada avatud maa- põhjusi ja tagajärgi ja kodumaad osana ilma võimalusi ja vältida ohte

Ideaali sõnastus Alusharidus Põhiharidus Keskharidus Rõõmus, loov ja julge laps 1. kooliaste 2. kooliaste 3. kooliaste gümnaasium/kutseõpe on motiveeritud kirjeldab enda häid mõistab oma õigust tunnetab oma võimeid, usub iseendasse ja usub iseendasse ja oma ja iseseisev omadusi ja oskusi; jääda iseendaks, tahab neid rakendada oma võimetesse; võimetesse; tahab, oskab tegutseb iseseisvalt, selgitab endasse uskumise ja edasi arendada tahab, oskab ja julgeb esitada ja julgeb esitada ning kaitsta uudses olukorras täiskasvanu tähtsust ja toob näiteid, mille ja kaitsta oma seisukohti argumenteeritult oma juhiste järgi poolest igaüks eriline on seisukohti; analüüsib oma võimekust, tugevusi ja nõrkusi tahab saavutada on väljakujunenud oskab ennast häälestada on valmis võtma endale suhtub kohusetundlikult täidab võetud kohustusi, parimat eakohased tööharjumused ülesande täitmisele, ülesandeid, saab hakkama endale võetud ülesannetesse, parima ühise tulemuse16 ja soov teha kõike hästi märgata takistusi ja nende takistuste kõrvaldamisega ning organiseerib ühistööd ja saavutamise nimel on valmis ületamise võimalusi eesmärgistab oma tegevust jagab tööülesandeid, tahab võtma nii liidri kui järgija rolli ALGATAB JULGELT saavutada parimat tulemust julgeb otsustada algatab erinevaid mänge avaldab arvamust kogetu avaldab arvamust kogetu kohta, algatab, arendab ja argumenteerib julgelt ja selgelt ja katsetada ja arendab tegevusi, kohta, julgeb oma idee leiab idee elluviimiseks ise rakendab ideid; ning suudab esitada ja kaitsta selgitab oma arvamusi elluviimiseks ise võimalusi võimalused; kirjeldab, esitleb oskab esineda ja oma seisukohti ja ideid nii valida ja erinevaid lahendusi ja hindab oma ideid ja töid arutleda erinevatel teemadel isiklikus, avalikus kui ametlikus katsetada ning langetada valikuid suhtluses ning teeb otsuseid ja eksperimenteerib julgeb mõelda suurelt julgeb unistada ning julgeb unistada ja julgeb unistada ja seab endale eesmärke ideaalide omab enda tulevikuvisiooni, ja ambitsioonikalt oma unistustest rääkida seab endale eeskujusid otsib oma ideaale poole püüdlemiseks kavandab tulevikku ja ning seada kõrgeid seab sellest tulenevalt eesmärke endale eesmärke

Ideaali sõnastus Alusharidus Põhiharidus Keskharidus Rõõmus, loov ja julge laps 1. kooliaste 2. kooliaste 3. kooliaste gümnaasium/kutseõpe on sihikindel oma kavandab ja korraldab kavandab ja korraldab oskab eesmärgipäraselt jagada oskab püstitatud eesmärgi oskab püstitatud eesmärgi eesmärgini jõudmisel oma igapäevategevusi, viib oma igapäevategevusi; aega õppimise, huvitegevuse elluviimiseks kavandada elluviimiseks kavandada ja prio- alustatud tegevused lõpuni, püüab jagada aega õppimise, ja koduste kohustuste ning tegevusi ja vahendeid, seada ritiseerida tegevusi ning vahen- on võimeline keskenduma huvitegevuse ja koduste kohus- puhkamise vahel; teab tegureid, vahe-eesmärke ja prioriteete deid, seada vahe-eesmärke ning kuni pool tundi tuste ning puhkamise vahel; mis soodustavad või takistavad ning tegutseda nende nimel; tegutseda tulemuslikult ning viib alustatud tegevused lõpuni tegevusele keskendumist ning kasutab sihipäraselt hinnata saavutatu taset ning oskab nendega arvestada aega ja ressursse vajadusel muuta tegevusi oskab ennast ja saab aru lihtsamatest kirjeldab oma huvisid ja kirjeldab ja analüüsib oma mõistab enda vastutust vastutab oma valikute ja ümbritsevat ning tehtud seostest (nt põhjus-tagajärg), tegevusi, mida talle meeldib huvisid ja tegevusi, mida talle oma elutee kujundamisel; otsustuste eest, mõistab ajastu valikuga kaasnevaid tajub esemeid, sündmusi ja teha, eristab soove ja vajadusi, meeldib teha; eristab soove ja kavandab karjäärivalikuid konteksti ja üksikisiku rolli nii 17 tagajärgi adekvaatselt nähtusi tervikuna, rühmitab tööd ja mängu ning hindab vajadusi, tööd ja mängu ning enda suutlikkust ja võimeid kogukonna kui ka globaalselTEGUSTEB ARUKALT hinnata neid erinevate tunnuste alusel juhendamisel oma valikute hindab iseseisvalt oma valikute analüüsides ning valikute tasandil ning oskab langetada tulemusi ja tagajärgi tulemusi ja tagajärgi võimalusi teades ja tagajärgi põhjendatud karjäärivalikuid prognoosides oskab teadlikult kasutab mängudes erinevaid tuleb toime oma aja, raha, oskab teha eesmärgipäraseid teab ja oskab näha ressursside analüüsib võimalusi ja valikuid kavandada ja vahendeid heaperemehelikult teabe ja vajalike vahendite valikuid oma aja, raha, teabe ja (tööjõud, aeg, teave) allikaid ressursside kavandamisel ja kasutada ressursse ning tegevuse lõppedes kavandamise ja kasutamisega, vajalike vahendite kavandamisel ja seoseid nende vahel ning kasutab ressursse otstarbekalt koristab enda järel mõistab nende väärtust ning ja kasutamisel, mõistab nende oskab ressursse planeerida, ning rakendab õpitut seostab õpitut oma väärtust ning kasutab õpitut mõistab nende väärtust süsteemselt igapäevaelus kogemusega igapäevaelus oskab luua suhteid ja kasutab arutlevat dialoogi, saab oskab algatada vestlust, suhtleb viisakalt, sõbralikult ja väljendub asjakohaselt ja oskab luua ja hoida suhteid; teha koostööd kuuldust aru, tahab ja julgeb suhelda viisakalt, sõbralikult ja teisi arvestavalt ning mõistab selgelt, on omandanud valib väljendusvahendeid ja suhelda ning loob sõprus- teisi arvestavalt ning tegutseda sõna jõudu; tegutseb nii üksi funktsionaalse ja tehnoloogilise suhtluskanaleid lähtudes suhteid, osaleb ühistegevustes üksi ja teistega koos kui teistega koos kirjaoskuse, oskab teisi kuulata; funktsionaalsetest, eetilistest oskab hinnata ja väärtustada ja esteetilistest kaalutlustest; enda ja teiste panust ühistöös algatab ja on avatud koostööle

Ideaali sõnastus Alusharidus Põhiharidus Keskharidus Rõõmus, loov ja julge laps 1. kooliaste 2. kooliaste 3. kooliaste gümnaasium/kutseõpe arvestab inimeste hoolib teistest inimestest hoolib ja peab lugu perest, teab inimeste, vaadete teadvustab inimeste, vaadete mõistab inimeste, vaadete, ja keskkonnaga ja ümbritsevast keskkonnast, klassist ja koolist, väärtustab ja olukordade erinevusi, ja olukordade erinevusi, suhtub olukordade ja keskkondade enda ümber teeb vahet hea ja halva sõprust ja ümbritsevat suhtub neisse eelarvamuste- neisse eelarvamustevabalt ja erinevusi ning suhtub lugupida- käitumise vahel, oskab keskkonda; vabalt ja lugupidavalt; lugupidavalt; mõistab keskkon- valt individuaalsustesse, kultuuri- erinevates olukordades sobivalt teab oma õigusi ja kohustusi teab oma õigusi ja kohustusi dade erinevusi ja hindab nende listesse ja maailmavaatelistesse käituda ja muudab oma võimalusi ja ohte; teab ja väär- erinevustesse, juhul kui need käitumist vastavalt tagasisidele tustab demokraatia põhimõtteid vaated pole inimsusevastased VASTUTAB JA HOOLIB tegutseb järgib kokkulepitud reegleid järgib üldtunnustatud reegleid ja teab ühiskonna reegleid ja väärtustab tervislikku eluviisi, käitub aktiivse ja ühiskonna vastutustundlikult ja käitumisnorme, käitumisnorme; hoiab puhtust, norme ning mõistab nende vaja- ühiskonna reegleid ja norme reegleid ning norme järgiva18 teab, mis võib olla tervisele korda ja tervist ning käitub likkust; valikuid tehes arvestab ning mõistab nende vajalikkust kodanikuna; väärtustab kasulik või kahjulik ja kuidas enesele, teistele ja keskkonnale keskkonnaga ning käitub tervis- ja järgib neid igapäevaelus, perekonda ja kodumaad ning ohutult käituda, püüab osutada ohutult; teab, et vastutab oma likult, enda ümber ning vastutab valikuid tehes arvestab mõistab nende rolli inimese elus abi ja küsib vajadusel ka ise sõnade ja tegude eest oma tegude eest ja täidab oma keskkonnaga enda ümber ning oma vastutust nende ees lubadusi ja on seaduskuulekas tuleb toime tunneb rõõmu õnnestumistest mõistab, et alati ei saa võita ja ebaõnnestumise korral oskab ebaõnnestumise korral hindab, ebaõnnestumise korral hindab, ebaõnnestumisega ja ja tuleb toime pettumustega, oskab juhendamisel analüüsida selles märgata positiivset ning analüüsib ja korrigeerib oma analüüsib ja korrigeerib oma määramatusega suudab oma tundeid kirjeldada ebaõnnestumise põhjusi ja tehtud vigadest õppida; tead- tegevusi, teab viise emot- tegevusi, arvestades oma ning tugevaid emotsioone, vigadest õppida; oskab paluda vustab enda jaoks, et määra- sioonidega toimetulekuks ja võimeid ning võimalusi; oskab nt rõõmu ja viha vabandust ja anda andeks matuses ei sõltu kõik temast; vajadusel julgeb küsida abi ette näha võimalikku edu ja sobival viisil väljendada julgeb küsida abi ebaedu ning vajadusel leida abi

7. Ettevõtliku inimese ideaali võrdlusriikliku õppekava õpitulemustegaÕppimine on õppijas toimuv muutus, mida õpetaja saab vaid kaudselt kontrollida. a = kõik õpitulemusedÕpitulemuste sõnastamine on sealjuures üks võimalik abivahend. Kuigi ideaalistoetab kogu õppeprotsess tervikuna seatud õpieesmärkide ehk õpitulemuste 2. Võrdlemiseks grupeeriti riikliku õppekava õpitulemused ettevõtliku inimese ideaalisaavutamist, mõjutab õppekava üldosas esitatud põhimõtetest tegelikkust ilmselt hoiakute/oskuste loogikast lähtuvalt. Ettevõtlikkust toetavate õpiväljundite tähisrohkem see, mille alusel laiem avalikkus koolide tulemuslikkust hindab. Täna veel on mudelis on „ae”.selleks kriteeriumiks riigieksamite tulemused. Ja nii võib juhtuda, et koolis kesken-dutakse enam mõõdetavate õpitulemuste saavutamisele kui lapse tervikliku arengu ae = ettevõtlikkust toetavad õpitulemusedtoetamisele. Näide. Gümnaasiumi lõpuks taotletav õpitulemus: vastutab oma valikute, otsus-Analüüsimaks kuivõrd eesmärgistatud on riiklikus haridusstandardis ettevõtlikkuse tuste ja endale võetud kohustuste eest, austab teiste inimeste ja iseendakujunemise toetamine, võrreldi ettevõtliku inimese ideaali isikuomadusi/hoiakuid ja vabadust, on suveräänne isiksus toetab mitme ettevõtlikkuse ideaali näitajaoskusi riikliku õppekava üldosas, samuti ainevaldkonniti ja õppeaineti sõnastatud kujunemist. 19õpitulemustega erinevates kooliastmetes. Analüüsis ei ole käsitletud riiklikusharidusstandardis õppetegevuse, füüsilise õpikeskkonna ja hindamise alajaotustes 3. Ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste (ae) üldpilt kajastab õpitulemuste toetustõppeprotsessi osistele esitatud nõudeid või kirjeldusi. erinevatele ettevõtlikkuse näitajatele. Selliselt esitatuna võib üks RÕK-i õpitule- mus kajastuda mitme ettevõtlikkuse näitaja toetajana ja nii on võimalik võrrelda7.1 Metoodika õpitulemuste mitmekülgsust. Mudelis on nimetatud vastav suurus varieeruvus-1. Eesti üldharidusstandardis (VV määrus „Põhikooli riiklik õppekava”, 28.01.2010, näitajaks ja tähistatud „av”. nr 14 ja VV määrus „Gümnaasiumi riiklik õppekava”, 28.01.2010, nr 13, edaspidi lühendatult RÕK) on õppe eesmärgid kirjeldatud pädevustena. Pädevused av = varieeruvusnäitaja jagunevad üld- ja valdkonna pädevusteks. Õpitulemused toetavad pädevuste kujunemist ja kajastavad põhikoolis õpilase head saavutust ja gümnaasiumis Näide. Põhikooli RÕK-i üldosa 1. kooliastme õpitulemus: tahab õppida, tunneb õpilase rahuldavat saavutust. RÕK-i ainekavades on esitatud nii kooliastme õpi- rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega, tulemused kui ka õpitulemused õppeteemade läbimisel. Käesolevas kavas on paaris ja rühmas, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste käsitletud kõiki RÕK-is esitatud õpitulemusi ja mudelis on õpitulemuse tähis „a”. kohustuste ning puhkamise vahel toetab järgmiste ettevõtliku inimese ideaali Juhul kui mudelis käsitleti ühte ainevaldkonda kuuluvaid õppeaineid üheskoos isikuomaduste/hoiakute ja oskuste kujundamist: on uudishimulik, avatud ja õpi- (nt gümnaasiumi astmes sotsiaalained: ajalugu, ühiskonnaõpetus, geograafia, himuline; on motiveeritud ja iseseisev; oskab ennast ja ümbritsevat ning tehtud inimeseõpetus), siis arvutusi tehes liideti kõigi ainevaldkonda kuuluvate õppe- valikuga kaasnevaid tagajärgi adekvaatselt hinnata; oskab teadlikult kavandada ainete õpitulemused ja keskmise arvutamiseks jagati ainevaldkonda kuuluvate ja kasutada ressursse; oskab luua suhteid ja teha koostööd. Seega on eeltoodud õppeainete arvuga. õpitulemuse varieeruvusnäitaja 3 ehk av = 3.

3.1 Ettevõtlikkust mittetoetavaks loeti otseselt õppeainepõhiste teadmiste või E = ae/a x 100 oskuste arendamisele suunatud õpitulemused. Näide. Põhikooli RÕK-i 1. kooliastme üldosa kõik õpitulemused toetavad Näide. Põhikooli RÕK-i 2. kooliastme kirjanduse õpiväljund on läbi lugenud ettevõtlikkuse kujundamist: a = 15, ae = 15, seega ettevõtlikkust toetavate vähemalt kaheksa eakohast erinevasse žanrisse kuuluvat väärtkirjandusteost õpitulemuste osakaal on 100%. Sama kooliastme eesti keele õpitulemustest (41) (raamatut) või näiteks 1. kooliastme loodusõpetuse õpiväljund eristab seeni, vaid osa (20) toetavad ettevõtlikkuse kujundamist: a = 41, ae = 20, seega taimi ja loomi toitumise, kasvamise ja liikumisvõime järgi või näiteks ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal on 20/41 x 100 = 49%. 3. kooliastme kehalise kasvatuse õpiväljund sooritab palliviske paigalt ja kolmesammulise hooga. 6. Õppetöös ettevõtlikkuse kujundamisel ainevaldkonna või õppeaine võimaliku potentsiaalse mõju leidmiseks võeti arvesse ka kohustuslikud õppemahud. 3.2 Ettevõtlikkust mittetoetavaks loeti õppeainete ja õppesisu õpitulemused, Õppemahtude (põhikoolis vastavalt nädala õppetundide arv ja gümnaasiumis milles sõnastatud üldpädevused sisaldusid eelnevalt üldisemana sõnastatud kursuste arv) tähis on „t”. Võimaliku potentsiaalse mõju leidmiseks korrutati ette- ainevaldkonna või õppeaine õpitulemustes. võtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal nädalatundide või kursuste mahuga. Vastav näitaja tähistati „VE”. Näide. Põhikooli RÕK-i 1. kooliastme matemaatika õpitulemus loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb naturaalarve 0–10 000 sisaldub üldpädevuste vaate- VE = E x t / 100 nurgast järgmistes õpitulemustes: loeb, mõistab ja edastab eakohaseid matemaatilisi tekste ning näeb matemaatikat ümbritsevas elus ning kirjeldab Näide. Põhikooli 1. kooliastmes on eesti keele ettevõtlikkust toetavate õpitule-20 seda arvude ja geomeetriliste kujundite abil. muste osakaal 49% (E = 49) ja nädalatundide maht on 19 (t = 19). Võimaliku potentsiaalse mõju leidmiseks korrutati eeltoodud näitajad ja jagati 100-ga: 4. Summeeritud varieeruvusnäitajate jagamisel ettevõtlikkust toetavate õpitule- 49 x 19 / 100 = 9,3. Sama arvutustehe 1. kooliastme loodusõpetuses: 41 x 3 / mustega leiti õpitulemuste varieeruvuskoefitsent. Varieeruvuskoefitsendi tähis 100 = 1,2. Näite põhjal selgub, et Põhikooli 1. kooliastmes on eesti keele võimalik on VN. potentsiaalne mõju ettevõtlikkuse kujundamisel oluliselt suurem kui näiteks loodusõpetuse mõju. VN = av/ae Mudeli tähiste selgitused: Näide. Põhikooli 2. kooliastme üldosa õpitulemuste varieeruvusnäitaja on 65 ja • a = kõik õpitulemused ettevõtlikkust toetavaid õpiväljundeid on samas 15. Üldosa õpitulemuste • ae = ettevõtlikkust toetavad õpitulemused varieeruvuskoefitsent on 65/15 = 4,3. Sama kooliastme kehalise kasvatuse vas- • av = varieeruvusnäitaja (1 õpitulemus kajastub mitme ettevõtlikkuse näitaja all) tavad näitajad on 30/14 = 2,1. Eesti keeles 25/19 = 1,2. • VN = av/ae; varieeruvuskoefitsent • E = ae/a x 100; ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal (%) 5. Kõigist õpitulemustest ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaalu leidmiseks kõigist õpitulemustest jagati ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste arv kõigi õpitulemuste arvuga ja • t = kohustuslik õppemaht (põhikoolis nädalatundide arv korrutati 100-ga. Mudelis nimetatakse vastavat näitajat ettevõtlikkust toetavate ja gümnaasiumis kursuste arv) õpitulemuste osakaaluks ja see on tähistatud „E”. Osakaalude arvutamisel • VE = E x t / 100; ainevaldkonna või õppeaine võimalik ümmardati tulemused täisarvuni. potsentsiaalne mõju ettevõtlikkuse kujundamisel

7.2 Ettevõtliku inimese ideaal (ettevõtlikkuse ideaal) ja üldpädevused sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleemeEesti üldharidusstandardis (VV määrus „Põhikooli riiklik õppekava”, 28.01.2010, lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning sellenr 14 ja VV määrus „Gümnaasiumi riiklik õppekava”, 28.01.2010, nr 13, edaspidi põhjal edasiõppimise vajadust;lühendatult RÕK) on õppe eesmärgid kirjeldatud pädevustena. Pädevused • suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arves-jagunevad üld- ja valdkonna pädevusteks. Õpitulemused toetavad pädevuste tades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada;kujunemist ja kajastavad põhikoolis õpilase head saavutust ja gümnaasiumis lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste,õpilase rahuldavat saavutust. RÕK-i ainekavades on esitatud nii kooliastme õpitule- kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsustmused kui ka õpitulemused õppeteemade läbimisel. ning väljendusrikast keelt; • matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, süm-Pädevuse mõiste boleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevus-RÕK-i tähenduses on pädevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, valdkondades;mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. • ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades oman-Pädevused jagunevad üld-, valdkonna- ja õppeainepädevusteks. Nii üldosas kui ka datud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha prob-ainekavades esitatakse kooliastmeti taotletavad pädevused õpitulemustena. leeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest; reageerida paind-Üldpädevused likult muutustele ning võtta arukaid riske.Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised in-imeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõikide õppeainete Kokkuvõte 21kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja su- Võrreldes Ettevõtlusõppe Mõttekoja poolt kirjeldatud ettevõtlikkuse ideaali vanuse-unatakse õpetajate ning kooli ja kodu koostöös. astmeti sõnastatud näitajaid eelloetletud RÕK-i üldpädevustega selgub, et ettevõt- likkuse ideaalina sõnastatu kirjeldab ja sisaldab kõiki RÕK-i üldpädevusi. RÕK-iRÕKis on esitatud järgmised üldpädevused: üldpädevuste ja ettevõtliku inimese ideaali sõnastuse võrdlus on esitatud lisas 9.1• väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate lk 48–50. moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja Järeldused nüüdisaegse kultuuri sündmustega, väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; • Ettevõtlikkuse ideaal on kirjeldatud oluliselt laiemalt kui ettevõtlikkuspädevus• sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutus- RÕK-i tähenduses. tundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning • Ettevõtlikkuse ideaalina kirjeldatud isikuomadused/hoiakud ja oskused sisal- järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade davad ning toetavad kõiki RÕK-is esitatud üldpädevusi. reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; akt- • RÕK-is esitatud üldpädevuste eesmärgipärane ja teadlik kujundamine toetab septeerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel; ettevõtliku inimese ideaalini jõudmist ning ettevõtlikkuse kujundamine koolis• enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku toetab RÕK-is esitatud üldpädevuste saavutamist. ja tugevaid külgi; järgida terveid eluviise; lahendada iseendaga, oma vaimse ja • Ettevõtliku inimese ideaalina kirjeldatud isikuomaduste/hoiakute ja oskuste füüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme; võrdlemisel RÕK-is esitatud õpitulemustega analüüsitakse samal ajal üld-• õpipädevus – suutlikkus organiseerida õpikeskkonda ja hankida õppimiseks pädevuste kajastumist õppekava üldosa, ainevaldkondade ja õppeainete õpi- vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut, tulemustes.

7.3 RÕK-i õpitulemused ettevõtlikkuse toetamisel Ettevõtliku inimese kirjeldus /RÕK osad MÕTLEB LOOVALT 7.3.3 Õpitulemuste toetus ettevõtlikkuse näitajatele Enamiku ettevõtliku inimese ideaalpildina kirjeldatud isikuomaduste/hoiakute ja on uudis- oskab leida oskab prob- oskab himulik uusi ideid/ leeme loovalt märgata ja oskuste kujundamine on kõigis kooliastmetes toetatud RÕK-i õpitulemustega ning lahendusi lahendada kasutada avatud ja üldpilt on kooliastmeid läbivalt sarnane (vt näide tabel 2). õpihimuline ning tehtud globaalseid vigadest võimalusi õppida Hästi või väga hästi on toetatud märksõnadega MÕTLEB LOOVALT, TEGUTSEB ARUKALT ning VASTUTAB JA HOOLIB ja nende alajaotustena kirjeldatud ette- Üldosa 4 3 2 6 võtlikkuse näitajad: • oskab teadlikult kavandada ja kasutada ressursse Kehaline kasvatus 8 3 0 2 1 • oskab ennast ja ümbritsevat ning tehtud valikuga kaasnevaid tagajärgi adekvaatselt hinnata • arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber Eesti keel 11 0 2 3 2 • tegutseb vastutustundlikult Kirjandus 4 1 4 2 2 Õpitulemustes kajastub tagasihoidlikumalt märksõnaga ALGATAB JULGELT seon- duvate ettevõtlikkuse näitajate kujundamine: Loodusõpetus 3 2 5 3 522 • tahab saavutada parimat (saavutustahe) • julgeb mõelda suurelt ja ambitsioonikalt ning seada kõrgeid eesmärke Matemaatika 13 1 4 4 2 • tuleb toime ebaõnnestumise ja määramatusega Tööõpetus • on sihikindel oma eesmärgini jõudmisel 3 (käsitöö ja kodundus, 2 6 4 tehnoloogia) 5 Muusika 4 2 2 2 6 Tabel 2 Põhikooli 2. kooliastme ettevõtlikkust toetavate Kunst 3 1 3 3 9 õpitulemused ettevõtlikkuse näitajate vaates Summeeritud toetusmäärad: Inimeseõpetus 2 10 5 11 3 1–4 õpiväljundit 1–20 õpiväljundit 5–9 õpiväljundit 21–40 õpiväljundit Ajalugu 3 0 1 2 11 10–14 õpiväljundit 41–60 õpiväljundit 15–20 õpiväljundit 61–80 õpiväljundit Ühiskonnaõpetus 1 5 3 6 12 20 ja enam õpiväljundit 81 ja enam õpiväljundit Ettevõtliku inimese ideaali toetusmäär 31 38 44 62 Mitme aine koosesitamisel on jagatud õpiväljundite arvu summa ühiselt esitatud ainete arvuga märksõnati

ALGATAB JULGELT TEGUTSEB ARUKALT VASTUTAB JA HOOLIBon moti- julgeb mõelda tahab julgeb on sihikindel oskab ennast oskab oskab luua arvestab tegutseb tuleb toime Ettevõtlikuveeritud ja suurelt ja saavutada otsustada ja oma ja ümbritsevat teadlikult suhteid inimeste ja vastutus- ebaõnnestu- inimese ambitsioonikalt ning tehtud kavandadaiseseisev parimat katsetada eesmärgini ja teha keskkon- tundlikult mise ja ideaali ning seada valikuga kaas- ja kasutada (saavutus- jõudmisel koostööd naga enda määrama- toetusmäär kõrgeid nevaid taga- ressursse eesmärke tahe) järgi adekvaat- ümber tusega aineti (koefit- selt hinnata sendiga) 6 5 0 5 1 8 11 4 5 4 1 65 1 0 1 1 2 4 6 2 3 4 0 30 3 0 0 3 0 3 6 1 2 0 0 25 1 1 1 1 0 6 6 1 2 0 0 28 6 0 0 2 1 6 9 0 5 2 0 46 23 3 1 0 2 0 3 5 0 0 1 0 26 7 1 1 3 2 7 9 4 5 5 0 59 6 2 1 4 1 4 11 3 4 2 0 50 5 0 0 1 0 6 6 0 2 2 0 38 9 1 0 6 0 26 22 24 20 17 3 157 1 0 0 0 0 2 8 0 0 0 0 25 8 0 0 0 0 21 19 9 12 13 0 108 56 11 4 28 7 96 118 48 60 50 4

7.4 Ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal õpitulemustes ja tunnimahtude mõju kõigi õpitulemuste saavutamisel Riikliku haridusstandardina käsitletavad õpitulemused on esitatud RÕK-i üldosas, ainevaldkonna ja õppeaine kooliastme üldiste õpitulemustena ja õppesisu alajao- tuste õpitulemustena. Õppesisu lahtikirjutus õppeaineti on aga esitatud erineva detailsusastmega. Näide. Põhikooli 2. kooliastme ajaloo õppesisu Vanad Idamaad alajaotuse õpitule- mus: teab, kes olid Thutmosis II, Ramses II, Tutanhamon, Hammurabi, Mooses ja Taavet, ning iseloomustab nende tegevust. Sama kooliastme kunsti ainekavas on piirdutud kooliastme üldiste õpitulemuste sõnastamisega ja õppesisu osas detailseid õpitulemusi ei kehtestata. Eelnevast tulenevalt on kõigi ja ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste võrdluses üld- pilt ainevaldkonniti/õppeaineti väga erinev.24 Joonis 4. Põhikooli 1. kooliastme kõigi ja ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste võrdlus kõik õpitulemused ettevõtlikkust toetavad õpitulemused 100 80 60 40 20 0 Üldosa Eesti keel Matemaatika Tööõpetus Muusika Kunst Inimeseõpetus Kehaline Loodusõpetus kasvatus

7.4.1 Põhikooli 1. kooliastePõhikooli 1. kooliastmes kirjeldatud õpitulemustes toetavad ettevõtlikkuse kujun-damist kõik üldosas, inimeseõpetuses ja kunstis esitatud õpitulemused. Enimdetailseid õpitulemusi on muusika, eesti keele ja loodusõpetuse õppeainetes(joonis 4 lk 24.Õpitulemuste saavutamisel on määrava tähtsusega ka õppeaine tunnimaht. Kuivõrrelda kõikide õpitulemuste arvu RÕK-is esitatud nädalatundide mahuga, joonis-tuvad välja õppeained, kus kõigi kirjeldatud detailsete õpitulemuste saavutamiseksvõib ajaressurss jääda napiks. Suhteliselt väiksema tunnimahuga ja samal ajalsuhteliselt suure arvu õpitulemustega õppeainetes on vaja erilist tähelepanu pöörataRÕK-is üldõpetuslike põhimõtete rakendamisele, sest selline olukord võib soosidakeskendumist ainepõhiste õpitulemuste saavutamisele. 1. kooliastmes on sellineõppeaine loodusõpetus (vaata joonis 5). 25Joonis 5. Põhikooli 1. kooliastme kõigi õpitulemuste võrdlus nädalatundide mahuga kõik õpitulemused ettevõtlikkust toetavad õpitulemused nädalatundide maht100 20 80 60 10 40 20 0 0 Üldosa Eesti keel Matemaatika Tööõpetus Muusika Kunst Inimeseõpetus Kehaline Loodusõpetus kasvatus

7.4.2 Põhikooli 2. kooliaste Põhikooli 2. kooliastmes kirjeldatud õpitulemustes toetavad ettevõtlikkuse kujundamist kõik üldosas, inimeseõpetuses, kunstis ja ühiskonnaõpetuses esitatud õpi- tulemused. Enim detailseid õpitulemusi on loodusõpetuse, ajaloo ja kehalise kasvatuse õppeainetes (joonis 6). Kui võrrelda kõikide õpitulemuste arvu RÕK-is esitatud nädalatundide mahuga, joonistuvad välja õppeained, kus kõigi kirjeldatud detailsete õpitulemuste saavu- tamiseks võib ajaressurss jääda napiks. Suhteliselt väiksema tunnimahuga ja samal ajal suhteliselt suure arvu õpitulemustega õppeainetes on vaja erilist tähelepanu pöörata RÕK-is üldõpetuslike põhimõtete rakendamisele, sest selline olukord võib soosida keskendumist ainepõhiste õpitulemuste saavutamisele. 2. kooliastmes on selline õppeaine loodusõpetus (joonis 7). Joonis 6. Põhikooli 2. kooliastme kõigi ja ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste võrdlus26 kõik õpitulemused ettevõtlikkust toetavad õpitulemused 150 120 90 60 30 0 Üldosa Kehaline Eesti keel Kirjandus Loodus- Mate- Tööõpetus Muusika Kunst Inimese- Ajalugu Ühiskonna- kasvatus õpetus maatika (käsitöö ja õpetus õpetus kodundus, tehnoloogia)

Joonis 7. Põhikooli 2. kooliastme kõigi õpitulemuste võrdlus nädalatundide mahuga 27 kõik õpitulemused ettevõtlikkust toetavad õpitulemused nädalatundide maht150 15120 12 90 9 60 6 30 3 0 0 Üldosa Kehaline Eesti keel Kirjandus Loodus- Mate- Tööõpetus Muusika Kunst Inimese- Ajalugu Ühiskonna- kasvatus õpetus maatika (käsitöö ja õpetus õpetus kodundus, tehnoloogia)

7.4.3 Põhikooli 3. kooliaste Põhikooli 3. kooliastmes kirjeldatud õpitulemustes toetavad ettevõtlikkuse kujundamist kõik üldosas esitatud õpitulemused. Enim detailseid õpitulemusi on loodusainete valdkonnas bioloogias, füüsikas ja geograafias ning matemaatikas (joonis 8). Põhikooli 3. kooliastmes on suhteliselt väiksema tunnimahuga ja samal ajal suhteliselt suure arvu õpitulemustega õppeained loodusainete valdkonnas (bioloogias, füüsikas ja geograafias) (joonis 9). Joonis 8. Põhikooli 3. kooliastme kõigi ja ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste võrdlus28 kõik õpitulemused ettevõtlikkust toetavad õpitulemused 100 80 60 40 20 0 Üldosa Kehaline Eesti keel ja Loodusained Matemaatika Tehnoloogia Kunstiained Sotsiaalained kasvatus kirjandus (loodusõpetus, (tehnoloogia- (kunst, muusika) (inimeseõpetus, bioloogia, õpetus, käsitöö ajalugu, ühiskonna- geograafia, füüsika, ja kodundus) õpetus) keemia)

Joonis 9. Põhikooli 3. kooliastme kõigi õpitulemuste arvu võrdlus nädalatundide mahuga 29 kõik õpitulemused ettevõtlikkust toetavad õpitulemused nädalatundide maht100 20 80 60 10 40 20 0 0 Üldosa Kehaline Eesti keel ja Loodusained Matemaatika Tehnoloogia Kunstiained Sotsiaalained kasvatus kirjandus (loodusõpetus, (tehnoloogia- (kunst, muusika) (inimeseõpetus, bioloogia, õpetus, käsitöö ajalugu, ühiskonna- geograafia, füüsika, ja kodundus) õpetus) keemia)

7.4.4 Gümnaasiumi kooliaste Gümnaasiumi astmes koosneb riiklik õppekava kohustuslikest ainevaldkondadest ja kursuse mahtudest, millele lisaks iga kool on kohustatud pakkuma vähemalt kolme valikusuunda erinevate ainemoodulite ja kursuste mahtudega. Kuna pakutud valikkursute loetelust saab varieerida väga erinevaid valikainete „komplekte“ ja need valikud tehakse igas koolis eraldi, siis RÕK-i tasandil on analüüsitud ainult kohustuslike ainevaldkondade ja kursuse mahtudele vastavaid õpitulemusi. Joonis 10. Gümnaasiumi kooliastme kõigi ja ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste võrdlus30 kõik õpitulemused ettevõtlikkust toetavad õpitulemused 150 120 90 60 30 0 Üldosa Sotsiaalained Matemaatika Keel, Loodusained Võõrkeeled Kunstiained Kehaline kasvatus (ajalugu, ühiskond, kirjandus (bioloogia, (kunst, muusika) geograafia, geograafia, inimeseõpetus) keemia, füüsika)

Gümnaasiumi astmes kirjeldatud õpitulemustes toetavad ettevõtlikkuse kujundamistkõik üldosas ja võõrkeeltes esitatud õpitulemused. Enim detailseid õpitulemusi onloodusainete valdkonnas (bioloogias, füüsikas ja geograafias), matemaatikas ningsotsiaalainetest ajaloos (joonis 10).Gümnaasiumi kooliastmes on suhteliselt väiksema tunnimahuga ja samal ajalsuhteliselt suure arvu õpitulemustega õppeained loodusainete valdkonnas(bioloogias, füüsikas ja geograafias), matemaatikas ning sotsiaalainetest ajaloos(joonis 11).Joonis 11. Gümnaasiumi kooliastme kõigi õpitulemuste arvu võrdlus nädalatundide mahuga 31 kõik õpitulemused ettevõtlikkust toetavad õpitulemused nädalatundide maht150 15120 12 90 9 60 6 30 3 0 0 Üldosa Sotsiaalained Matemaatika Keel, Loodusained Võõrkeeled Kunstiained Kehaline kasvatus (ajalugu, ühiskond, kirjandus (bioloogia, (kunst, muusika) geograafia, geograafia, inimeseõpetus) keemia, füüsika)

7.5 Ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal ja õppeaine 7.5.1 Põhikooli 1. kooliaste võimalik potentsiaalne mõju ettevõtlikkuse kujundamisel Kõik põhikooli 1. kooliastme RÕK-i üldosas kirjeldatud õpitulemused toetavad Ettevõtlikkuse kujundamist toetavate õpitulemuste jagamisel kõigi õpitulemuste ettevõtlikkuse kujundamist, kuid nende realiseerumine ja mõjuulatus sõltuvad arvuga, saime ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaalu õppeainetes. Ette- õpetaja suutlikkusest rakendada üldõpetuse põhimõtteid. Samuti toetavad ette- võtlikkuse kujundamisel on lisaks õpitulemustena sõnastatud eesmärkidele võtlikkuse kujundamist enamik kunstis, inimeseõpetuses ja tööõpetuses sõnastatud määravaks teguriks ka tunnimahud. Suurema tunnimahuga ainevaldkondades ja õpitulemustest, aga nende õppeainete väike tunnimaht kahandab oluliselt tegevuse õppeainetes toimuv või mittetoimuv on suurema mõjuga. Õppeaines kirjeldatud mõjuulatust. Kõige kiiremaid muutusi ettevõtlikkuse kujundamisel on võimalik saa- ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaalu ja tunnimahtusid üheskoos vaadates vutada – seda eelkõige eesti keeles ja matemaatikas – kui riikliku õppekava raken- näeme õppeaineid, kuhu panustades on tõenäoline võimalik mõju kõige suurem. dustegevuste käigus toetatakse üldõpetuslike põhimõtete rakendamist (joonis 12). Joonis 12. Põhikooli 1. kooliastme ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal ja õppeaine võimalik potentsiaalne mõju32 ettevõtlikkust toetavate õpiväljundite osakaal (%) õppeaine võimalik potentsiaalne mõju 100 10 80 8 60 6 40 4 20 2 0 0 Üldosa Eesti keel Matemaatika Tööõpetus Muusika Kunst Inimeseõpetus Kehaline Loodusõpetus kasvatus

7.5.2 Põhikooli 2. kooliasteSarnaselt teistele kooliastmetele toetavad 2. kooliastme RÕK-i üldosas kirjeldatudõpitulemused ettevõtlikkuse kujundamist, kuid nende realiseerumine ja mõjuulatussõltuvad õpetaja suutlikkusest rakendada üldõpetuse põhimõtteid. Samuti toetavadettevõtlikkuse kujundamist enamik kunstis, inimeseõpetuses ja ühiskonnaõpetusessõnastatud õpitulemustest, aga nende õppeainete väike tunnimaht kahandaboluliselt tegevuse mõjuulatust. Kõige kiiremaid muutusi ettevõtlikkuse kujundamiselon võimalik saavutada – seda eelkõige eesti keeles ja matemaatikas – kui riiklikuõppekava rakendustegevuste käigus toetatakse üldõpetuslike põhimõtete raken-damist (joonis 13).Joonis 13. Põhikooli 2. kooliastme ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal ja õppeaine võimalik potentsiaalne mõju 33 ettevõtlikkust toetavate õpiväljundite osakaal (%) õppeaine võimalik potentsiaalne mõju150 8120 90 4 60 30 0 0 Üldosa Kehaline Eesti keel Kirjandus Loodus- Mate- Tööõpetus Muusika Kunst Inimese- Ajalugu Ühiskonna- kasvatus õpetus maatika (käsitöö ja õpetus õpetus kodundus, tehnoloogia)

7.5.3 Põhikooli 3. kooliaste Sarnaselt teistele kooliastmetele toetavad kõik 3. kooliastme RÕK-i üldosas kirjeldatud õpitulemused ettevõtlikkuse kujundamist, kuid nende realiseerumine ja mõju- ulatus sõltuvad õpetaja suutlikkusest rakendada üldõpetuse põhimõtteid. Kõige kiiremaid muutusi ettevõtlikkuse kujundamisel on võimalik saavutada – seda eelkõige eesti keeles, kirjanduses, matemaatikas ja sotsiaalainetest ajaloos – kui riikliku õppekava rakendustegevuste käigus toetatakse üldõpetuslike põhimõtete rakendamist (joonis 14).34 Joonis 14. Põhikooli 3. kooliastme ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal ja õppeaine võimalik potentsiaalne mõju ettevõtlikkust toetavate õpiväljundite osakaal (%) õppeaine võimalik potentsiaalne mõju 100 8 80 60 4 40 20 0 0 Üldosa Kehaline Eesti keel ja Loodusained Matemaatika Tehnoloogia Kunstiained Sotsiaalained kasvatus kirjandus (loodusõpetus, (tehnoloogia- (kunst, muusika) (inimeseõpetus, bioloogia, õpetus, käsitöö ajalugu, ühiskonna- geograafia, füüsika, ja kodundus) õpetus) keemia)

7.5.4 Gümnaasiumi kooliasteSarnaselt teistele kooliastmetele toetavad kõik gümnaasiumi RÕK-i üldosaskirjeldatud õpitulemused ettevõtlikkuse kujundamist, kuid nende realiseerumine jamõjuulatus sõltuvad õpetaja suutlikkusest rakendada üldõpetuse põhimõtteid.Võõrkeeltes, kunstiainetes ja kehalises kasvatuses on ettevõtlikkuse toetusmäär jatunnimahud tasakaalus. Kõige kiiremaid muutusi ettevõtlikkuse kujundamisel onvõimalik saavutada – seda eelkõige eesti keeles ja kirjanduses, matemaatikas jasotsiaalainetest ajaloos – kui riikliku õppekava rakendustegevuste käigus toetatakseüldõpetuslike põhimõtete rakendamist (joonis 15).Joonis 15. Gümnaasiumi kooliastme ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal ja õppeaine võimalik potentsiaalne mõju ainevaldkonniti 35 ettevõtlikkust toetavate õpiväljundite osakaal (%) õppeaine võimalik potentsiaalne mõju150 5120 4 90 3 60 2 30 1 0 0 Üldosa Sotsiaalained Matemaatika Keel, Loodusained Võõrkeeled Kunstiained Kehaline kasvatus (ajalugu, ühiskond, kirjandus (bioloogia, (kunst, muusika) geograafia, geograafia, inimeseõpetus) keemia, füüsika)

7.6 Kokkuvõte ja järeldused Sellest tulenevalt erineb ettevõtlikkust toetavate õpiväljundite osakaal (ja kõigi õpiväljundite arv) õppeaineti oluliselt. 7.6.1 Ettevõtlikkuse ideaal ja RÕK-i üldpädevused Ettevõtlusõppe Mõttekoja poolt sõnastatud ettevõtlikkuse ideaal on kirjeldatud Detailselt sõnastatud õpitulemuste suur arv riiklikus haridusstandardis võib või- oluliselt laiemalt kui on ettevõtlikkuspädevus RÕK-i tähenduses. Ettevõtlikkuse mendada ainepõhise teadmise esileseadmist õppuri tervikliku arengu toetamise ideaalina kirjeldatud isikuomadused/hoiakud ja oskused sisaldavad ning toetavad asemel. Õpitulemuste saavutamisel on oluline tegur ka õppeaine tunnimaht. kõiki RÕK-is esitatud üldpädevusi. RÕK-is esitatud üldpädevuste eesmärgipärane Suhteliselt väiksema tunnimahuga ja samal ajal suhteliselt suure arvu õpitule- ja teadlik kujundamine toetab ettevõtliku inimese ideaalini jõudmist ning ettevõt- mustega õppeainetes on vaja erilist tähelepanu pöörata RÕK-is üldõpetuslike likkuse kujundamisel toetatakse RÕK-i üldpädevuste saavutamist. Ettevõtliku ini- põhimõtete rakendamisele, sest väike tunnimaht võib soosida keskendumist mese ideaalina kirjeldatud isikuomaduste/hoiakute ja oskuste võrdlemisel RÕK-is ainepõhiste õpitulemuste saavutamisele. esitatud õpitulemustega analüüsiti samaaegselt üldpädevuste kajastumist õppekava üldosa, ainevaldkondade ja õppeainete õpitulemustes. Kõige kiiremaid muutusi ettevõtlikkuse kujundamisel on võimalik saavutada – seda eelkõige eesti keeles ja kirjanduses, matemaatikas ja sotsiaalainetest ajaloos – kui 7.6.2 Õpitulemuste toetus ettevõtlikkuse näitajatele riikliku õppekava rakendustegevuste käigus toetatakse üldõpetuslike põhimõtete Enamiku ettevõtlikkuse ideaalpildina kirjeldatud isikuomaduste/hoiakute ja oskuste rakendamist. kujundamine on kõigis kooliastmetes toetatud RÕK-i õpitulemustega ning üldpilt on kooliastmeid läbivalt sarnane. Hästi või väga hästi on toetatud märksõnadega 7.6.4 Ettevõtlikkuse toetus erinevatel MÕTLEB LOOVALT, TEGUTSEB ARUKALT ning VASTUTAB JA HOOLIB ja nende kooliastmetel ja haridustasemetel36 alajaotustena kirjeldatud ettevõtlikkuse näitajad, näiteks: • oskab teadlikult kavandada ja kasutada ressursse; Lasteaed • oskab ennast ja ümbritsevat ning tehtud valikuga kaasnevaid Koolieelse lasteasutuse RÕK-i kõik üldoskustena sõnastatud eesmärgid ja tagajärgi adekvaatselt hinnata; õpiväljundid aitavad arendada ettevõtlikkust. Samas on RÕK-i valdkondade õppe- • arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; eesmärgid ja õpiväljundid on üldoskustes kirjeldatuga seostatud ebaühtlaselt ja • tegutseb vastutustundlikult. prevalveerib valdkonnapõhine lähenemine. Üldõpetusliku põhimõtte jõudmiseks lasteasutuse igapäevaellu on vaja üldoskustest ja üldõpetuslikust põhimõttest läh- Õpitulemustes kajastub tagasihoidlikumalt märksõnaga ALGATAB JULGELT seon- tuvaid juhend- ja õppematerjale igapäevase õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks duvate ettevõtlikkuse näitajate kujundamine: ning seda toetava täienduskoolituse jätkumist. • tahab saavutada parimat (saavutustahe); • julgeb mõelda suurelt ja ambitsioonikalt ning seada kõrgeid eesmärke; Põhikooli 1. kooliaste • tuleb toime ebaõnnestumise ja määramatusega; Põhikooli 1. kooliastmes toetavad ettevõtlikkuse kujundamist lisaks üldosa ja kooli- • on sihikindel oma eesmärgini jõudmisel. astme üldistele õpitulemustele, kunsti, inimeseõpetuse ja tööõpetuse õppeainetes kõik õpitulemused. Väikese tunnimahu tõttu võib nende õppeainete mõjuulatus ette- 7.6.3 Erinevad õppeained ettevõtlikkuse toetamisel võtlikkuse kujundamisel olla tagasihoidlik. Kõige kiiremaid muutusi ettevõtlikkuse ku- Kõik RÕK-i üldosa ja ainevaldkonna ning õppeaine kooliastme üldised õpitule- jundamisel on võimalik saavutada – seda eelkõige eesti keeles ja matemaatikas – kui mused toetavad väga hästi, st täies mahus ettevõtlikkuse kujundamist. Erinevate riikliku õppekava rakendustegevuste käigus toetatakse üldõpetuslike põhimõtete rak- õppeainete õppesisu õpitulemused on esitatud erineva detailsusastmega. endamist.

Põhikooli 2. kooliastePõhikooli 2. kooliastmes toetavad ettevõtlikkuse kujundamist, lisaks üldosa jakooliastme üldistele õpitulemustele, kunsti, inimeseõpetuse ja ühiskonnaõpetuseõppeainetes enamik õpitulemustest. Sarnaselt 1. kooliastmele võib kõige kiiremaidmuutusi ettevõtlikkuse kujundamisel saavutada – seda eelkõige eesti keeles jamatemaatikas – kui riikliku õppekava rakendustegevuste käigus toetatakse üldõpe-tuslike põhimõtete rakendamist.Põhikooli 3. kooliastePõhikooli 3. kooliastmes toetavad ettevõtlikkuse kujundamist väga hästi üldosa jakooliastme üldised õpitulemused, kuid nende realiseerumine ja mõjuulatus sõltubõpetaja suutlikkusest rakendada üldõpetuslikke põhimõtteid. Sarnaselt eelnevatelekooliastmetele võib kõige kiiremaid muutusi ettevõtlikkuse kujundamisel saavutada– seda eelkõige eesti keeles ja matemaatikas ning täiendavalt 3. kooliastmes kaajaloos – kui riikliku õppekava rakendustegevuste käigus toetatakse üldõpetuslikepõhimõtete rakendamist.Gümnaasiumi kooliaste 37Gümnaasiumi kooliastme kohustuslike kursuste hulgas toetavad ettevõtlikkusekujundamist kõik üldosa ja kooliastme üldised õpitulemused, kuid nende reali-seerumine ja mõjuulatus sõltuvad õpetaja suutlikkusest rakendada üldõpetusepõhimõtteid. Sarnaselt 3. kooliastmele võib kõige kiiremaid muutusi ettevõtlikkusekujundamisel saavutada – seda eelkõige eesti keeles, matemaatikas ning ajaloos –kui riikliku õppekava rakendustegevuste käigus toetatakse üldõpetuslike põhimõteterakendamist.

8. Tegevussuunad ja -tasandid Järgnevalt on esitatud ettevõtlusõppe edendamise tegevussuundade, -tasandite Nimetatud tegevussuundi rakendatakse neljal erineval tegevustasandil: ja soovitatavate tegevuste kirjeldused ning nende eestvedajad riigi tasandil. 1. Õppija ja õppeprotsess Ettevõtlusõppe edendamise kava „Olen ettevõtlik!” (edaspidi Kava) eesmärk on 2. Õpetaja ja haridusasutus jääda avatud kokkuleppeks, millega oodatakse liituma erinevaid osapooli ja huvi- 3. Partnerid ja ressursid gruppe, kes on valmis panustama ettevõtlusõppe arendamisse Eestis. 4. Ühiskond 8.1 Allikad Erinevates tegevussuundades on vaja liikuda kõikidel tegevustasanditel, nt teavi- Tegevussuundade ja -tasandite kirjeldamisel on tuginetud Ettevõtlusõppe Mõtte- tustegevusi on vaja nii õpetajate ja koolide kui ühiskonna tasandil. Tegevustasandid kojas ja Kava väljatöötamise käigus valdkonna ekspertidega läbi viidud töötubades omakorda sõltuvad ja toetavad üksteist. Nt muutused õppeprotsessis saavad efek- esitatud ettepanekutele ja soovitustele ning riiklike haridusstandardite (RÕK) õpi- tiivselt toimida üksnes siis, kui õpetaja ja kooli tasandid seda toetavad, samuti on tulemuste analüüsile. Samuti on allikana kasutatud „Ettevõtlik kool võrgustiku stra- muutused õpetaja ja kooli tasandil võimalikud üksnes siis, kui neid toetavad Part- teegia 2009–2025” uuringu ning lõppraporti soovitusi. Väljapakutud lahendused on nerite ja ressursside tasandid. otseselt seotud varemkirjeldatud probleemidega (vt Tänased väljakutsed lk 11 ja elektrooniliselt probleemi- ja lahenduspuu).38 Joonis 16. Kava tegevussunnad ja -tasandid Tegevustik toetab järgmistes riiklikes dokumentides seatud eesmärkideni jõudmist: Õppija ja õppeprotsess • Eesti õpetajahariduse strateegia 2009–2013 Õpetaja ja haridusasutus • Üldharidussüsteemi arengukava 2007–2013 Partnerid ja ressursid tea sid ur vit • Eesti kutseharidussüsteemi arengukava 2009–2013 Ühiskond ress us • Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava • Põhikooli riiklik õppekava • Gümnaasiumi riiklik õppekava • Kutseharidusstandard 8.2 Ülesehitus õigu litus Ettevõtlusõppe edendamise kava „Olen ettevõtlik!” pakub välja viis tegevussuunda: sruu koo 1. Teavitus m 2. Koolitus 3. Õppe- ja juhendmaterjalid 4. Õigusruum 5. Ressursid õppejuhendid

8.3 Tegevussuundade kirjeldus 8.3.2 KoolitusTegevussuundasid käsitletakse kui meetmete kogumit erinevate probleemide lahen- Tegevussuuna eesmärk on kooliinimeste (erinevad spetsialistid) ettevõtlusõppe ningdamiseks. Ükski tegevussuund üksi ei ole reeglina piisav kogu probleemi lahen- ettevõtlikkuse kujundamise alaste teadmiste ja oskuste süsteemne arendamine ningdamiseks, vaid on efektiivne üksnes teiste tegevussuundadega kooskõlas toimides. kaasajastamine.Käesolev Kava pakub välja viis tegevussuunda: Tegevussuund on teavituse tegevussuunaga võrreldes spetsiifilisem ja ettevõtlusõppe1. Teavitus ning ettevõtlikkuse kujundamise sisusse süüviv. Seepärast peavad tegevused olema2. Koolitus täpselt sihtgruppidele suunatud ning arvestama nende eripärasid. Tegevusuuna tule-3. Õppe- ja juhendmaterjalid muslikkus sõltub kavandavate tegevuste süsteemsusest ja järjepidevusest.4. Õigusruum5. Ressursid Pakutav tegevustik: • Ettevõtlusõppe temaatika sidustamine erinevate tegevustasandite sihtgruppide8.3.1 Teavitus võtmeisikute esmakoolitusse (nt eelkõige õpetajakoolitus, koordinaatorite, pro-Tegevussuuna eesmärk on mõjutada sihtgruppide hoiakuid ning tõsta teadlikkust jektijuhtide jm kooli tugipersonali ettevalmistus).ettevõtlikkuse ning ettevõtlusõppe olemusest ja olulisusest. Teavituse tegevussuuna • Ettevõtlusõppe temaatika sidustamine erinevate tegevustasandite sihtgruppideedukuse määrab, kuivõrd hästi suudetakse leida tasakaal tegevuste auditooriumi võtmeisikute täienduskoolitustesse (nt koolijuhid, aineõpetajate erialased täien-suuruse ning sõnumi mõju sügavuse vahel. duskoolitused, uute õppemetoodikate koolitused jne). 39Pakutav tegevustik: 8.3.3 Õppe- ja juhendmaterjalid• Teavituskampaaniad ja mainekujundus – pikema ja lühemaajalised tegevused (nt Tegevussuuna eesmärk on valdkondlike spetsialistide ning sihtgruppide võtme- sotsiaalkampaania, PR tegevused, mainekujundusprogramm, infovoldikud, isikute varustamine ettevõtlikkuse kujundamisel ning ettevõtlusõppe läbiviimisel plakatid, tele- ja raadiosaated, edulugude tutvustamine jne), mille abil saavu- igapäevatööks tarvilike abimaterjalidega. tatakse suure auditooriumi tähelepanu ning luuakse erinevate sihtgruppide ülene ühine infoväli. Sisuline efektiivsus madal, kuid soodustab erinevate osapoolte Ettevõtlikkuse kujundamiseks erinevates õppeainetes, samuti ettevõtlusõppe spet- vahelist kommunikatsiooni. sialistide, võtmeisikute ja otsustajate esma- ja täienduskoolituse tulemuslikumaks• Tegevustasanditest tulenevatele konkreetsetele sihtgruppidele suunatud info- läbiviimiseks on tarvis kaasaegseid õppe- ja juhendmaterjale ning abivahendeid: kanalite loomine ja arendus (nt ettevõtlusõppe veebikeskkonnad, väljaanded jms): • Mitmekesised õppematerjalid – klassikaliste õpikute ning töövihikute kõrvale kogutakse ja levitatakse vahetult sihtgruppidele suunatud ettevõtlusõppealast infot. rohkem avastamis- ja tegemisrõõmu pakkuvaid õppevahendeid (nt IKT raken- Auditooriumi suurus on väiksem, kuid sisuline mõju sügavam. Loob sihtgrupisisese dused, õppemängud ja -komplektid jms). kommunikatsioonivälja ning tõstab seeläbi sisulist teadlikkuse taset. • Ainekesksete õppematerjalide kõrval üldõpetuslikku lähenemist toetavad õppe-• Erinevate tegevustasandite sihtgrupisisesed ning -ülesed suhtevõrgustikud – ja abimaterjalid (nt õpetaja rakendusraamatud, näidismudelid ja metoodikate stabiilselt toimivad võrgustikud, milles kombineeritakse erinevaid üritusi ning juhendmaterjalid, teiste praktikute loodud ja kasutatud näited jms). kommunikatsioonikanaleid (nt sotsiaalvõrgustikud, meililistid, konverentsid, semi- • Riiklike haridusstandardite eesmärkide omaksvõtmist toetavad tutvustavad narid, ümarlauad, tutvumisreisid jms), kus soodustab teadlikkuse kasvu ning materjalid (nt lihtsate ja selgete sõnumitega plakatid, mis aitavad igapäevaselt järk-järgulist hoiakute muutumist kogemuste vahetamise ja koostöö alusel. silmas pidada õppekava strateegilisi eesmärke ning toetada üldpädevuste ja Auditooriumi suurus suhteliselt väike, kuid sisuline mõju suurem. ettevõtlikkuse kujundamist).

8.3.4 Õigusruum • Rahastamine – erinevate tegevussuundade elluviimiseks erinevatel tegevus- Tegevussuuna eesmärk on kehtestada koolis ettevõtlikkuse kujundamist ja ette- tasanditel on tarvis kokku leppida erinevate tegevuste stabiilsed rahastusallikad võtlusõpet toetavad “mängureeglid”. Õigusruumi all peetakse silmas nii strateegilisi (nt riiklikud koolitustellimused, palgafondid, projektikonkursid, toetuste taotlus- (strateegiad, õppe- ja ainekavad jms), rakenduslikke (rakendus- ja tegevuskavad voorud jne). jms) kui ka muid kooli igapäevaelu korraldavaid õigusakte. 8.4 Tegevustasandite kirjeldus Pakutav tegevustik: Haridussüsteemi muutumine ettevõtlikkust toetavaks eeldab muutusi erinevatel • Riiklikus haridusstandardis (RÕK) kehtestatud eesmärkide ja ideestiku järjepidev tegevustasanditel. Käesolevas Kavas on tegevusi kirjeldatud neljal tasandil: arvestamine igapäevaelu mõjutavate dokumentide väljatöötamisel (nt RÕK-i rakenduskavad ning eelarve, õpetajakoolituse õppekavad, õpetaja palgaarves- 1. Õpilane ja õppeprotsess tuse alused jms). 2. Õpetaja ja kool • Tasakaalus tulemuslikkuse hindamise süsteemi arendamine erinevatel tasandi- 3. Partnerid ja ressursid tel, alates õpilaste hindamisest kuni õpetajate, koolide, võrgustike, projektide, 4. Ühiskond programmide jne tulemuslikkuse hindamiseni (nt õpilase, õpetaja ja kooli tegevuse tulemuslikkuse hindamise sidumine muuhulgas üldpädevuste ja väärtus- Käesoleva kava eesmärk on saavutada muutus tänaste õppijate hoiakutes, oskus- hoiakute kujundamisega). tes ja teadmistes, mistõttu on tänane õppija ja tema õppimine ehk õppeprotsess käesoleva tegevuskava esmafookuses. 8.3.4 Ressurss40 Tegevussuuna eesmärk on efektiivne ning asjakohane ressursside planeerimine ja Õppijat ja õppeprotsessi enim mõjutavaks tegevustasandiks on õpetaja ja kool, kasutamine ettevõtlikkuse kujundamisel ning ettevõtlusõppe toetamisel. seega on õppeprotsessi muutuste võtmeisikuks õpetaja. Samal ajal vajavad kool ja õpetaja tänasest oluliselt rohkem väljaspool kooli olevate partnerite tuge. Täna- Ressurssidest peetakse esmatähtsaks: päevase õppe läbiviimine eeldab avatust ja lisaressursse, mida võib pakkuda part- • Tugivõrgustiku arendamine – käesoleva tegevuskava eduka rakendamise nervõrgustik ning koostöö õpetajate, koolide ja neid ümbritsevate partnerite vahel. eelduseks on erinevate osapoolte ühise panuse olemasolu ning koostöö. Seda erinevatel tasanditel nii piirkondlikult, valdkondlikult kui ka rahvusvaheliselt (nt Koostöövõrgustiku tekkimise üheks eelduseks on jagatud arusaam ühistest piirkonna ettevõtjad, III sektori organisatsioonid, KOVid ja haridusasutused, eesmärkidest ning osapoolte rollist selle saavutamisel. kõrgkoolid, ettevõtlusorganisatsioonid, ministeeriumid ning riigiasutused). Samuti on oluline ressurss valdkondlike tugivõrgustike loomine ja arendamine (nt aine- Tegevustasandite kirjeldamisel on lähtutud varem kaardistatud probleemidest õpetajate ühendused, karjäärikoordinaatorid, koolijuhtide ja haridusametnike (vt Tänased väljakutsed lk 11 ja süstematiseeritud probleemipuu) ja erinevate esindused jne). kooliastmete ja -tüüpide ekspertide rühmatöödes tehtud ettepanekutest. Allpool • Koordineerimine ja eestvedamine – erinevatel tasanditel koostöövõrgustike on kirjeldatud tegevustasandite kaupa võimalikud lahendusettepanekud. koordineerimine alates piirkondlikest projektidest ja programmidest kuni üle- riigilise koostöö eestvedamiseni ja koordineerimiseni. Kuna protsess vajab eri- Iga tasandi puhul on vastatud järgmistele küsimustele: nevate partnerite vahelist koostööd ja panust, on tähtis tagada pidev eestveda- • Miks? – keskne probleem, mis tuleb lahendada. jate olemasolu, kelle rolliks on võrgustike koostööd koordineerida ja arendada, • Mida? – mida tuleb probleemi lahendamiseks muuta. samuti vajadusel muude ressrurssidega toetada. • Kuidas? – kuidas ja mille abil muutust esile kutsuda.

8.4.1 Õppija ja õppeprotsess 8.4.2 Õpetaja ja haridusasutus (lasteaed ja kool)Miks? Miks?Ettevõtliku meelelaadi kujunemine haridussüsteemis eeldab õppija õpimotivatsiooni Aktiivse õppeprotsessi läbiviimine eeldab selle läbiviijatelt ettevõtlikku lähenemist jaolulist kasvu. Suurema õpimotivatsiooni eelduseks on õpilase suurem vastutus ja teistugust tegevuse eesmärgistamist.valikuvabadus õppeprotsessis. Ettevõtliku mõtteviisi hulka kuulub muuhulgas õppimis- mitte õpetamiskeskneMida? tööstiil, õppija tulevaseks eluks vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemiseMuutuma peab igapäevase õppeprotsessi eesmärk. Õppeprotsessis on vaja seni- tasakaalus toetamine.sest enam keskenduda õpilase tervikliku arengu toetamisele, mitte õpikute läbitöö-tamisele. Samuti on vaja enam igapäevaeluga sidustatud teadmisi ning praktikas Mida?rakendatavaid ja sotsiaalseid oskusi. Oluline on hinnata õpilase isiksuse arengut ja Probleemi lahendus eeldab riiklikus haridusstandardis (RÕK) sõnastatud ees-pöörata rohkem tähelepanu kasvamisele ning kasvatamisele. Enam on vaja õppe- märkide ja õpitulemuste ning õppetegevuse, füüsilise õpikeskkonna ja hindamiseainete omavahelist lõimimist ja paindlikke õppemeetodeid ning õppija suuremat alajaotustes esitatu rakendamist igapäevases koolitöös. Samuti erinevatel tasandi-kaasatust õppeprotsessi kavandamisse. tel eesmärkide täitmist mõõtvate ja tulemuslikkust hindavate asjakohaste metoodikate ning tööriistade olemasolu.Kuidas?• Igapäevase õppetegevuse eesmärgistamine õppija isiksuse arengu keskseks. Kuidas? 41• Kaasaegsete aktiivõppe metoodite süsteemne ja kohustuslik rakendamine (nt • Riiklike haridusstandardite (RÕK) eesmärkide ja üldõpetusest lähtuva filosoofia erinevate ainete vahelised õppeprojektid, loengulise õppe asendamine praktilisi lihtne ja selge kommunikeerimine õpetajatele ja koolidele. probleeme lahendavate rühmatöö ülesannetega jms). • Õpetajate esma- ja täienduskoolituste kaasajastamine ettevõtlikkuse kujundamist• Kooliväliste spetsialistide laialdasem kaasamine õppeprotsessi läbiviimisse (nt ning ettevõtlusõpet toetavaks. õppereisid ettevõtetesse, praktikutega kohtumised, ühised töötoad ja seminarid • Ainevaldkondade ja õppeainete omavaheline sidustamine (nt täienduskooli- erinevates õppeainetes jne) . tused baasharidusest erinevatel erialadel, loovusõpetus ja üldpädevuste• Mitteformaalse õppe arvestamine ja kasutamine igapäevase koolitöö toeta- kujundamise toetamine õppeaine võimalustest lähtuvalt; juhtimine, majandus miseks (nt noorteorganisatsioonides, spordiklubides, huviringides vms osalejate ja ettevõtlus jne). kaasamine teiste õpetamisse jms). • Õpetatava õppeaine sidustamine praktilise eluga (nt praktikute kaasamine õppeprotsessi ning õppimine läbi tegevuse, loengute asemel aktiivõppe mee-Edukad näited olemasolevatest projektidest/programmidest/organisatsioonidest todid jne).jms, mis aitavad antud eesmärgile otseselt kaasa: • Aineõpetajate võrgustikes ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe ideede tutvusta-• Junior Achievement ja SENT ettevõtlus- ja majandusõppe programmid ning sim- mine (nt ettevõtlusõppealased koolitusvõimalused, õppematerjalid ja -metoo- ulatsioonid dikad, head kogemused jne).• Innove simulatsioon „Pizzeria” • Regulaarne koostöö ja kolleegidega kogemuste vahetamise muutumine õpetaja• „Ettevõtlik kool” õppeaineülesed projektid igapäevaõppe osana igapäevase tööaja kohustuslikuks osaks, samuti regulaarne ainevaldkonna prak-• „Hea algus” programm alushariduses ja põhikooli 1. kooliastmes tiliste rakenduste tundmaõppimine väljaspool kooli (nt töövarjupäev õpetajatele,• AHHAA keskuse näitused ja õpitoad ka ettevõtetes ja muudes organisatsioonides).

• Kõrgkoolide kaasamine kaasaegsete ettevõtlikkust toetavate õppematerjalide, Edukad näited olemasolevatest projektidest/programmidest/organisatsioonidest -metoodikate ja -vahendite arendamisse ja loomisse akadeemilise usaldusväärse jms, mis aitavad antud eesmärgile otseselt kaasa: tagamiseks. • Koolide juhtkondade ning tugitöötajate (projektijuhid, koordinaatorid jt) toetus • „Hea algus” programm alushariduses ja põhikooli 1. kooliastmes õpetajale õppeprotsessi kaasajastamisel: • „Ettevõtlik kool” koordinaatorite tugivõrgustik Ida-Virumaal • Paindlik töökorraldus ja ressurssidega arvestamine ka aktiivõppe meetodite ja • Ettevõtluspedagoogika õppekava TÜ Majandusteaduskonna Ettevõtluskeskuses projektide läbiviimisel (nt ettevalmistusteks eraldi aja planeerimine tööaja sisse ja TÜ Narva Kolledžis koos võimalusega kasutada arvutiklassi ja raamatukogu, tunniplaani paindlikkus • POLLEN projekt avastusõppe metoodikate arendus võimalike projektõpete ja kooliväliste õppetegevuste läbiviimiseks jms). • Õpetajakoolituse arenguprogramm EDUKO • Meeskonnatöö väärtustamine ja sellega arvestamine töö tulemuslikkuse hindamisel ja tunnustamisel (nt õpetajate ja tugitöötajate ühisprojektide toeta- 8.4.3 Partnerid ja ressurssid mine ja tunnustamine, õpetajate töö tulemuslikkuse hindamine meeskonna- tööd silmas pidades jne). Miks? • Kooli tugitöötajate (projektijuhid, karjääri- ning võrgustikukoordinaatorid, nõus- Ettevõtlikkust toetava õppe läbiviimiseks koolis on oluline kaasata kooliväliseid tajad jt) stabiilne rahastamine ja koolitamine eesmärgiga rakendada neid süs- eksperte, tutvuda õpitavate teooriate praktilise rakendamisega ettevõtetes ning teemselt õpetajate ja õppeprotsessi vahetuks toetuseks (nt tugi kooliväliste vahendada uusimat ning asjakohast infot konkreetsest valdkonnast. Kõik see partnerite leidmisel, projektõpete ettevalmistamisel, ressursside hankimisel eeldab aga kooli, õpetajat ja õppeprotsessi toetava koostöökultuuri ja partner- ning õppe läbiviimisel). võrgustiku olemasolu, mis panustab ühiselt ettevõtliku kodaniku kasvatamisse.42 • Õppija, õpetaja ja kooli tegevuse tulemuslikkuse hindamiskriteeriumide sidustamine üldpädevuste kujundamisega. Kvaliteedijuhtimise põhimõtete ja tööriistade Mida? laialdane kasutamine kooli tegevuse tulemuslikkuse hindamisel: Õppematerjalide ja -vahendite kaasajastamine ning teabe jagamine nende ja mitme- • Õpitulemuste mõõtmise metoodikad koolidele, mis võimaldavad tavapäraste külgsete õppemeetodite võimalustest on vaja keskselt koordineerida. Oluline on aineteadmiste mõõtmise kõrval kasutada kujundavat hindamist ning tagasi- kooliväliste partnerite kaasamine õppeainete sidustamiseks praktilise rakendusega side andmist üldpädevuste kujunemist kajastavate õpitulemuste kohta. igapäevaelus. Vähetähtis ei ole ka õpilaste omaalgatuste toetamine. • Õpetajate töö tulemuslikkuse hindamise tööriistad koolidele – kvaliteedi (õpi- tulemused, rahulolu, areng, panus meeskonnatöösse jms) hindamise metoo- Kuidas? dikad kvantiteedi (läbiviidud tundide arv) kõrvale, mida on võimalik kasutada • Õppematerjalide ja metoodikakogumike koordineeritud arendustegevus – motivatsioonipakettide koostamisel. keskse koordinaatori ülesanne on õpetajate nõustamine ja õppematerjalide • Koolide ja koolikeskkonna tulemuslikkuse hindamine – numbriliste ja statis- koondamine ja kaasaegsuse ning komplekssuse tagamine (õpikud koos juhen- tiliste mõõdikude (nt riigieksami tulemused) kõrvale hinnanguliste ja kvalita- dite ning rakendusraamatutega jne); infokeskkonna ja võrgustike loomine ja tiivsete hindamistööriistade loomine (nt koolikeskkond ja -meeldivus, vilistlaste koordineerimine (õpetajate poolt loodud metoodikate ja materjalide jagamiseks); ja õpetajate rahulolu ning hilisem edukus) jms. õpetajate ühisürituste (koolitused, projektid jne) organiseerimine. Oluline on, et • Võrgustike ja koostööprojektide tulemuslikkuse mõõtmine kvalitatiivselt ja ainepõhiste materjalide kõrval on olemas ka üldõpetuslikku lähenemisest kvantitatiivselt. toetavad tugimaterjalid (nt näidismudelid ja metoodikate juhendmaterjalid, • Parimate tulemuste ja edukate näidete tutvustamine ja kommunikeerimine õpetaja rakendusraamatud jm). Samuti on oluline õpetajate omavaheline koge- ning tunnustamine. muste vahetamine ühisüritustel ning sotsiaalvõrgustikes.

• Stabiilne ning koordineeritud tugivõrgustik, mis tegeleb koolide ja piirkondlike oluline, et igaüks meist mõistaks ettevõtlusõppe rolli loova ja võimaluste märka- haridusvõrgustike arendamisega, ning ettevõtete ja organisatsioonide kaasa- misele suunatud käitumise kujunemisel. misega. Erinevatel tasanditel ning erinevas valdkondades tegutsevate partnerite koostöövõrgustikuks muutmine eeldab sõlmpunktide olemasolu ehk eestveda- Mida? jaid ja koordineerijaid alates koolist, piirkonnast ning riiklikust tasandist, kelle üles- Probleemi lahendus eeldab ühiskonna suhtumise muutumist nii kooli ja õppimisse, andeks on partnerite kaasamine ja innustamine ning partnersuhete hoidmine ja kui ka ettevõtlikkuse väärtustamist. Kooli paremaks sidustamiseks ülejäänud huvi- arendamine ühise eesmärgi nimel. Tugivõrgustike elushoidmine eeldab koordi- gruppidega ühiskonnas on oluline selgete haridussihtide teadvustamine ning ühis- naatori ülesannete stabiilset rahastamist (edukaks rahvusvaheliseks näiteks on elt aktsepteeritud ootuste olemasolu. Learning and Teaching Scotland).• Ettevõtlikkuse kasvu toetav rahastamine Kuidas? • riiklik koolitustellimus majandus- ja ettevõtlusõpetajate esma- ja täiendus- Maine, kuvand ning ühiselt tunnustatud eesmärgid kujunevad mitmepoolse ning koolitusele aktiivse diskussiooni ja kommunikatsiooni tulemusel. Hetkel on Eestis hariduselu • paindlikku kasutamist võimaldav sihtfinantseerimine õpilaste omaalgatuste eesmärgid sõnastatud mitmetes strateegilistes dokumentides, mistõttu selge ja ühine initsieerimiseks eesmärk on killustunud ja haridustemaatilised arutelud on täis mittevajalikku müra. • koolidele vahendid koolisiseste mikro-õppeprojektide algatamiseks ja elluviimiseks Pakutav tegevustik: • väikeprojektide toetused kohalike võrgustike ühisprojektide toetamiseks • Hariduseesmärkide ja -strateegiate rakendamisel nende lihtsamas keeles kommunikeerimine. 43Edukad näited olemasolevatest projektidest/programmidest/organisatsioonidest • Haridusstandardite (nt RÕK) eesmärkide lihtsas sõnastuses kommunikeeriminejms, mis aitavad antud eesmärgile otseselt kaasa: sihtgruppidele, st pikkade dokumentide kõrvale lihtsamaid kokkuvõtteid, plaka-• EAS-i ettevõtlusteadlikkuse programm – ettevõtlikkusprojektide konkursid teid, videoid jms, mis on igapäevaselt mugavalt kasutatavad ja kommunikeeri-• TÜ programm „Eesti ühiskonna väärtusarendus: 2009–2013” – väärtuskasvatuse tavad; pikemate eesmärkide paremat tutvustamist praktilistes materjalides (nt arendamisele suunatud tegevused õppekava üldeesmärgid ja üldpädevused iga õpiku tagakaanele joonisena jne).• Tiigrihüppe Sihtasustus – õppematerjalid, õppevahendid, IKT vahendid • Koostöökultuuri ja kaasamise edendamine eesmärgiga hoida huvigruppide• Heateo Sihtasutuse programmid „Noored kooli” ja „Tagasi kooli” vahelist sidet ning kaasata neid protsesside ettevalmistusse (nt Ettevõtlus-• Tartu Kutsehariduskeskuse Karjäärikeskuse koostöövõrgustik õppe Mõttekoja jätkamine ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet arendavate part-• Kutseõppeasutuste koostöö ettevõtetega nerite koostööks ning tegevuste kavandamiseks jms). • Rakendusdokumentide, -materjalide ja reeglistike sidustamine strateegiliste8.4.4 Ühiskond eesmärkidega. Olemasolevatele strateegiate eestvedajate ning elluviijate kogude loomine, kelle ülesandeks on järjepidevalt järgida strateegiate täit-Miks? mist. Töögrupide töö ajastada eelarvete ja tegevuskavade koostamisele eel-Muutused õppija, õpetaja ja kooli hoiakutes saavad toimuda koos hoiakute nevatele perioodidele, et strateegiliste eesmärkide täitmine leiaks toetustmuutustega ühiskonnas. Et erinevad osapooled tahaksid ja oskaksid panustada tegevuskavades ning eelarvetes.senisest enam kooli igapäevatöösse, on vaja, et erinevad huvigrupid (nt lapse- • Järjepidev sisulisem töö erinevate sihtgruppidega ühiskonnas (lapsevanemad,vanemad, ettevõtjad, noored) riigi ja ühiskonna tasandil mõistaksid ja tunnus- ettevõtjad, ja organisatsioonide juhid ametnikud), ajakirjanduse ja meediataksid ühiseid hariduseesmärke ning saaksid aru enda osast selles. Samuti on aktiivne kaasamine koolis toimuvate positiivsete muutuste kajastamisse.

• Ettevõtliku inimese, ettevõtja ja ettevõtlikkuse ning ettevõtlusõppe ühiskondlik 8.5.2 Õppematerjalide ja metoodikate loomine, sotsiaalkampaania, mille eesmärgiks on: koondamine, koordineerimine • Ettevõtja ja ettevõtliku inimese positiivse kuvandi loomine. Toetamaks õpetajaid ja koole õppeprotsessi kaasajastamisel on oluline püsiva ja • Ettevõtlusõppe olemuse ning vajalikkuse selgitamine. usaldusväärse toe olemasolu. Metoodikakeskuse ülesandeks on õpetajate ja • Erinevate huvigruppide kaasamine ettevõtlusõppe toetamisse ja rakenda- koolide nõustamine ja toetamine koolitusvõimaluste ning mitmekesiste õppe- misse. materjalide ja metoodikatega, kaasaegsete ning mitmekesiste ning akadeemiliselt usaldusväärsete õppemetoodikate ja -materjalide arendamine, spetsialistide ning Edukad näited olemasolevatest projektidest/programmidest/organisatsioonidest koolide ja õpetajate omavahelise kogemuste vahetamise organiseerimine ühis- jms, mis aitavad antud eesmärgile otseselt kaasa: ürituste, sotsiaalvõrgustike ning veebikeskkondade kaudu. • EAS-i ettevõtlusteadlikkuse programm – ettevõtlikkuse ning ettevõtluse tutvus- tamise tegevused 8.5.3 Tulemuslikkuse hindamine koolis • Ettevõtlusõppe Mõttekoda Koolikorralduses muutuste esilekutsumiseks ja üldpädevuste tähtsustamiseks ning • Keskkonnahariduse programm üldpädevusi toetavate õpitulemusteni jõudmiseks on vaja laiendada tulemuslikkuse • Maanteeameti liiklusohutuskampaaniad hindamise põhimõtteid. See tähendab muutusi hindamis- ning sellele toetuvas motivatsioonisüsteemis. 8.5 Kokkuvõte Käesolevad tegevussuunad ja -tasandid (vt tabel 5, lk 46) ei anna kõikehõlmavat Tulemuste hindamis- ja motivatsioonisüsteem peab moodustama loogilise terviku, detailset tegevusjuhist ettevõtlusõppe rakendamiseks üldhariduses. Kokkulepitud selle kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete mõõdikute osakaal peab olema tasakaalus44 tegevusraamistiku alusel jätkuvad Ettevõtlusõppe Mõttekoja eestvedamisel riigi ning see peab hõlmama endas kõiki tasandeid alates õppijast ning lõpetades riik- tasandil eestvedajatega läbirääkimised konkreetsete tegevuste rakendamiseks lähi- like eesmärkidega. Õppija, õpetaja ja kooli tegevuse tulemuslikkuse hindamisel on aastatel. Samas jääb Kava avatud kokkuleppeks, millesse on erinevatel partneritel vaja numbrilistele näitajatele (nt riigieksami tulemused, õpetaja töötunnid) lisaks luua võimalus ka edaspidi panustada. hinnangulised ja kvalitatiivsed hindamistööriistad (nt koolikeskkond ja -meeldivus, õpilaste, vilistlaste ja õpetajate rahulolu jne), mis toetavad üldpädevuste kujun- Järgnevalt toome lisaks eeltoodule eraldi välja tähelepanekud, mis koostajate mee- damist. Motivatsioonisüsteemi eesmärk on omakorda toetada pühendunumaid lest on võtmetähtsusega. ning innustada tagasihoidlikumaid panustajaid. 8.5.1 Kesksed ainevaldkonnad 8.5.4 Eestvedajad ja tugivõrgustik Erinevate kooliastmete riiklikes õppekavades toetavad ettevõtlikkuse kujundamist Toetamaks eri tegevussuundade ja -tasandite tasakaalus arendamist ning kooskõla kõik üldosa ja kooliastmete üldised õpitulemused, kuid nende realiseerumine ja on kriitilise tähtsusega valdkondlike eestvedajate teke ning nende omavaheline mõjuulatus sõltub õpetaja suutlikkusest üldõpetuslike põhimõtete rakendamisel. pidev koostöö. Valdkondlike eestvedajate ülesandeks on oma valdkonna tugivõr- gustiku arendamine ning tegevuste elluviimine ja teiste elluviijate toetamine. Vald- Kõikidel kooliastmetel võib kõige kiiremaid muutusi ettevõtlikkuse kujundamisel kondlike eestvedajate omavahelise koostöö jätkumiseks on oluline Ettevõtlusõppe saavutada – seda eelkõige eesti keeles ja matemaatikas, loodusainetes ning Mõttekoja töö jätkamine ning selle püsiva koordineerimise toetamine ressurssidega. täiendavalt 3. kooliastmes ka ajaloos – kui riikliku õppekava rakendustege- Éttevõtlusõppe eestvedajad riigi tasandil on Haridus- ja Teadusministeerium ning vuste käigus toetatakse erilise tähelepanuga üldõpetuslike põhimõtete rakenda- Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Majandus- ja Kommunikatsiooniminis- mist. teerium ja Ettevõtluse Arendamise Sihtaustus (tabel 3).

Tabel 3Ettevõtlusõppe eestvedajad riigi tasandil tegevussuuniti ja -tasanditel Tasandid/ tegevussuunad Õppija ja õppeprotsess Õpetaja ja haridusasutus Partnerid ja ressursid Ühiskond Teavitus REKK + EAS + EKTK Koolitus REKK ja Ülikool EAS + EKTK Õppe- ja juhendmaterjalid REKK ja Ülikoolid Õigusruum HTM ja MKM Ressurss HTM + haldusala MKM + haldusala 45Kava tegevussuundade ja tasandite soovitava tegevustiku lühikokkuvõte on esi-tatud tabelis 5, lk 46.

Tabel 5. Ettevõtlusõppe edendamise kava „Olen ettevõtlik!” tegevussuundade ja -tasandite lühikokkuvõte Tegevussuunad/ tegevustasandid Õppija ja õppeprotsess Õpetaja ja haridusasutus Partnerid ja ressursid Ühiskond sotsiaalkampaania, mainekujundus, muud PR tegevused: riiklike haridusstandardite eesmärkide Teavitus ja üldõpetusest lähtuva lähenemise lihtne ja selge kommunikeerimine; ettevõtlikkuse ja ettevõtja väärtustamine infokanalite loomine ja arendus: ettevõtlikkust toetavad (õppe- ja juhend)materjalid, ettevõtlusõppe- alane info ja info erinevate tegevuste ja tegijate kohta; parimad praktikad jms suhtevõrgustike initsieerimine ja eestvedamine: Ettevõtlusõppe Mõttekoda, aineõpetajad, ettevõtlus- ja majandusõpetajad, karjäärikoordinaatorid jne õpetajate ja kooli tugiisikute esmakoolitus: Koolitus õppetegevuse eesmärgistamine, aktiivõppe meetodid jne aineõpetajate, kooli juhtkondade ja kooli meeskondade täienduskoolitus: õppetegevuse eesmärgistamine, aktiivõppe meetodid jne õppematerjalide mitmekesistamine: Õppe- ja juhendmaterjalid IKT rakendused, õppemängud, -komplektid jne üldõpetuslikku lähenemist toetavad õppe- ja tugimaterjalid, samuti erinevate tegevuste ja tasandite46 (õpilane, õpetajatöö, kool ja koolikeskkond) tulemuslikkuse hindamise metoodika RÕK-i eesmärkide igapäevaellu toomist toetavad promomaterjalid kooliväliste spetsialistide (sh ülikoolid) laialdasem kaasamine õppeprotsessi läbiviimisesse ainevaldkondade ja õppeainete suurem lõimitus ning õppeaine sidustamine praktilise eluga mitteformaalse õppe ja huvitegevuse arvestamine ja seal omandatu kasutamine igapäevase koolitöö osana rakendusdokumentide parem sidustamine strateegiadokumentidega Õigusruum ja riiklike haridusstandarditega paindlikum koolikorraldus: paindlik töökorraldus, meeskonnatöö väärtustamine ja arvestamine töö tulemuslikkuse hindamisel õppija, õpetaja ja kooli tegevuse tulemuslikkuse mõõtmisel hindamiskriteeriumide sidustamine üldpädevuste kujundamisega jms riiklik koolitustellimus majandus- ja ettevõtlusõpetajate Ressursid ettevalmistamiseks (kutseõpe ja gümnaasium) koolidele omaalgatuste (mikroprojektid) toetamise fond

8.5.5 Teavitus- ja mainekujundusprogrammKäesoleva Kava ideede ja põhimõtete tutvustamiseks ning partnervõrgustiku laien-damiseks, samuti pikemaajaliseks ettevõtlusõppe maine kujundamiseks on kriitilisetähtsusega, et jätkuks aktiivne kommunikatsiooni ja teadlikkuse tõstmise töö, mison suunatud ühelt poolt koolide ja haridusasutuste sisse, tutvustamaks käesolevaidpõhimõtteid, ning teiselt poolt koolidest ja haridusasutustest väljapoole. Selleks onsoovitav käivitada esmalt sotsiaalkampaania, mille käigus luuakse erinevate osa-poolte vahel ühine infoväli ning diskussioon konreetse teema ümber, ning sellelejärgneb sisulisem ning pikaajalisem sihtgruppidele suunatud teadlikkusprogramm. 47

9. Lisad 9.1 Riikliku õppekava üldpädevuste võrdlus ettevõtlikkuse ideaali kirjeldusega kooliastmeti Ettevõtlikkuse ideaali kirjeldus RÕK-i Alusharidus Põhiharidus Keskharidus üldpädevused Rõõmus, loov ja julge laps 1. kooliaste 2. kooliaste 3. kooliaste gümnaasium/kutseõpe VÄÄRTUSPÄDEVUS – tunneb rõõmu mängust; tunneb rõõmu mängust ja tunneb rõõmu töö tegemisest tunneb rõõmu (koos)töö tunneb rõõmu õppimisest suutlikkus hinnata tahab uurida, esitada küsimusi, teadasaamisest; tahab uurida, ja teadmiste rakendamisest, tegemisest, on teadmishimuline ja mõistab selle väärtust; inimsuhteid ning avastada ja katsetada iseenda esitada küsimusi, avastada huvitub erinevatest asjadest ja huvitub maailma asjadest huvitub iseenda, oma rahva, tegevusi üldkehtivate lähiümbruses ja katsetada enda kodukandis kogukonna ja maailma arengust moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste hoolib teistest inimestest ja hoolib ja peab lugu perest, teab inimeste, vaadete ja teadvustab inimeste, vaadete ja mõistab inimeste, vaadete, olukordade maade ning rahvaste ümbritse-vast keskkonnast, teeb klassist ja koolist, väärtustab olukordade erinevusi, suhtub neisse olukordade erinevusi, suhtub neisse ja keskkondade erinevusi ning suhtub kultuuripärandiga ja vahet hea ja halva käitumise vahel, sõprust ja ümbritsevat keskkonda; eelarvamustevabalt ja lugupidavalt; eelarvamustevabalt ja lugupidavalt; lugupidavalt individuaalsustesse,48 nüüdisaegse kultuuri oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ja muudab oma teab oma õigusi ja kohustusi teab oma õigusi ja kohustusi mõistab keskkondade erinevusi ja hindab nende võimalusi ja ohte; teab ja kultuurilistesse ja maailmavaatelistesse erinevustesse, juhul kui need vaated sündmustega, väärtustada loomingut käitumist vastavalt tagasisidele väärtustab demokraatia põhimõtteid pole inimsusevastased ja kujundada ilumeelt järgib kokkulepitud reegleid ja käitumis- järgib üldtunnustatud reegleid ja käitu- teab ühiskonna reegleid ja norme väärtustab tervislikku eluviisi, käitub aktiivse ja ühiskonna reegleid norme, teab, mis võib olla tervisele ka- misnorme; hoiab puhtust, korda ja ter- ning mõistab nende vajalikkust; ühiskonna reegleid ja norme ning ning norme järgiva kodanikuna; sulik või kahjulik ja kuidas ohutult vist ning käitub enesele, teistele ja valikuid tehes arvestab keskkonnaga mõistab nende vajalikkust ja järgib väärtustab perekonda ja kodumaad käituda, püüab osutada abi ja küsib va- keskkonnale ohutult; teab, et vastutab ning käitub tervislikult, enda ümber neid igapäevaelus, valikuid tehes ning mõistab nende rolli inimese elus jadusel ka ise oma sõnade ja tegude eest ning vastutab oma tegude eest ja arvestab keskkonnaga enda ümber ning oma vastutust nende ees täidab oma lubadusi ja on seaduskuulekas SOTSIAALNE PÄDEVUS – eakohased tööharjumused oskab ennast häälestada ülesande on valmis võtma endale suhtub kohusetundlikult endale täidab võetud kohustusi, suutlikkus ennast on välja kujunenud, soovib täitmisele, märgata takistusi ja ülesandeid, saab hakkama võetud ülesannetesse, organiseerib parima ühise tulemuse saavutamise teostada, toimida teadliku teha kõike hästi nende ületamise võimalusi takistuste kõrvaldamisega ning ühistööd ja jagab tööülesandeid, nimel on valmis võtma nii liidri ja vastutustundliku eesmärgistab oma tegevust tahab saavutada parimat tulemust kui järgija rolli kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja hoolib teistest inimestest ja hoolib ja peab lugu perest, teab inimeste, vaadete ja teadvustab inimeste, vaadete ja mõistab inimeste, vaadete, olukordade norme ning erinevate ümbritsevast keskkonnast, teeb klassist ja koolist, väärtustab olukordade erinevusi, suhtub neisse olukordade erinevusi, suhtub neisse ja keskkondade erinevusi ning suhtub keskkondade reegleid; vahet hea ja halva käitumise vahel, sõprust ja ümbritsevat keskkonda; eelarvamustevabalt ja lugupidavalt; eelarvamustevabalt ja lugupidavalt; lugupidavalt individuaalsustesse, teha koostööd teiste oskab erinevates olukordades teab oma õigusi ja kohustusi teab oma õigusi ja kohustusi mõistab keskkondade erinevusi ja kultuurilistesse ja maailmavaatelistesse inimestega erinevates sobivalt käituda ja muudab oma hindab nende võimalusi ja ohte; teab erinevustesse, juhul kui need vaated situatsioonides; käitumist vastavalt tagasisidele ja väärtustab demokraatia põhimõtteid pole inimsusevastased aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada teab, et inimesed on erinevad; vaatleb ja kirjeldab ümbritsevat, tunneb huvi ühiskonna ja tunneb huvi ühiskonna ja mõistab inimühiskonna arengut neid suhtlemisel püüab mõista teiste inimeste märkab erinevusi ja sarnasusi; maailma sündmuste vastu, erinevate kultuuride vastu; ja tänapäeval toimuvaid muutusi tundeid ning arvestada neid oma väärtustab ning austab iseennast märkab globaalseid seoseid ja teab, mis on üleilmastumine ja ning olulisemate sündmuste käitumises ja vestluses ja teisi, kodu ja kodumaad tunnetab ennast maailma osana oskab kasutada avatud maailma põhjusi ja tagajärgi võimalusi ja vältida ohte

Ettevõtlikkuse ideaali kirjeldus RÕK-i Alusharidus Põhiharidus Keskharidus üldpädevused Rõõmus, loov ja julge laps 1. kooliaste 2. kooliaste 3. kooliaste gümnaasium/kutseõpeENESEMÄÄRATLUS- kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi; mõistab oma õigust jääda tunnetab oma võimeid, tahab usub iseendasse ja oma võimetesse; usub iseendasse ja omaPÄDEVUS – tegutseb iseseisvalt, uudses iseendaks, selgitab endasse neid rakendada ja edasi arendada tahab, oskab ja julgeb esitada ja võimetesse; tahab, oskab jasuutlikkus mõista ja olukorras täiskasvanu juhiste järgi uskumise tähtsust ja toob näiteid, kaitsta oma seisukohti julgeb esitada ning kaitstahinnata iseennast, oma mille poolest igaüks eriline on argumenteeritult oma seisukohti;nõrku ja tugevaid külgi; analüüsib oma võimekust,järgida terveid eluviise; tugevusi ja nõrkusilahendada iseendaga,oma vaimse ja füüsilisetervisega seonduvaid tunneb rõõmu õnnestumistest mõistab, et alati ei saa võita ja ebaõnnestumise korral oskab ebaõnnestumise korral hindab, ebaõnnestumise korral hindab,ning inimsuhetes ja tuleb toime pettumustega, oskab juhendamisel analüüsida selles märgata positiivset ning tehtud analüüsib ja korrigeerib oma analüüsib ja korrigeerib oma tegevusi,tekkivaid probleeme suudab oma tundeid kirjeldada ebaõnnestumise põhjusi ja vigadest õppida; teadvustab enda tegevusi, teab viise arvestades oma võimeid ning ning tugevaid emotsioone, nt rõõmu ja viha, sobival viisil väljendada vigadest õppida; oskab paluda vabandust ja anda andeks jaoks, et määramatuses ei sõltu kõik temast; julgeb küsida abi emotsioonidega toimetulekuks ja vajadusel julgeb küsida abi võimalusi; oskab ette näha võimalikku edu ja ebaedu 49 ning vajadusel leida abi julgeb unistada ning oma julgeb unistada ja seab julgeb unistada ja seab endale eesmärke omab enda tulevikuvisiooni, unistustest rääkida endale eeskujusid otsib oma ideaale ideaalide poole püüdlemiseks kavandab tulevikku ja seab sellest tulenevalt endale eesmärkeÕPIPÄDEVUS – on väljakujunenud oskab ennast häälestada on valmis võtma endale suhtub kohusetundlikult endale täidab võetud kohustusi, parimasuutlikkus organiseerida eakohased tööharjumused ja ülesande täitmisele, märgata ülesandeid, saab hakkama võetud ülesannetesse, organiseerib ühise tulemuse saavutamise nimelõpikeskkonda ja hankida soov teha kõike hästi takistusi ja nende ületamise võimalusi takistuste kõrvaldamisega ning ühistööd ja jagab tööülesandeid, on valmis võtma nii liidri kui järgija rolliõppimiseks vajaminevat eesmärgistab oma tegevust tahab saavutada parimat tulemustteavet; planeeridaõppimist ning seda plaanijärgida; kasutada õpitut,sealhulgas õpioskusi ja-strateegiaid, erinevates suudab mängu käigus probleeme kasutab õpitut eakohaseid kasutab õpitut ja leiab eakohastele leiab igapäevaelu probleemidele oskab määratleda, sõnastadakontekstides ning lahendada ja jõuda kaaslastega igapäevaelu probleeme lahendades, igapäevaelu probleemidele erinevaid lahendusi, ja lahendada probleeme ning tehaprobleeme lahendades; kokkuleppele vajadusel täiskasvanu toel erinevaid lahendusi kirjeldab oma tegevuse tagajärgi järeldusi ja parandada eksimusianalüüsida enda teadmisi ja annab neile hinnanguja oskusi, tugevusi janõrkusi ning selle põhjaledasiõppimise vajadust saab aru lihtsamatest seostest kirjeldab oma huvisid ja tegevusi, kirjeldab ja analüüsib oma huvisid ja mõistab enda vastutust oma vastutab oma valikute ja otsustuste (nt põhjus-tagajärg), tajub esemeid, mida talle meeldib teha, eristab tegevusi, mida talle meeldib teha; elutee kujundamisel; kavandab eest, mõistab ajastu konteksti ja sündmusi ja nähtusi tervikuna, soove ja vajadusi, tööd ja mängu eristab soove ja vajadusi, tööd ja karjäärivalikuid enda suutlikkust üksikisiku rolli nii kogukonna kui rühmitab neid erinevate tunnuste alusel ning hindab juhendamisel oma mängu ning hindab iseseisvalt oma ja võimeid analüüsides ning ka globaasel tasandil ning oskab valikute tulemusi ja tagajärgi valikute tulemusi ja tagajärgi valikute võimalusi teades ja langetada põhjendatud karjäärivalikuid tagajärgi prognoosides

Ettevõtlikkuse ideaali kirjeldus RÕK-i Alusharidus Põhiharidus Keskharidus üldpädevused Rõõmus, loov ja julge laps 1. kooliaste 2. kooliaste 3. kooliaste gümnaasium/kutseõpe SUHTLUSPÄDEVUS – kasutab arutlevat dialoogi, oskab algatada vestlust, suhtleb viisakalt, sõbralikult väljendub asjakohaselt ja selgelt, oskab luua ja hoida suhteid; suutlikkus ennast saab kuuldust aru, tahab ja suhelda viisakalt, sõbralikult ja ja teisi arvestavalt ning mõistab on omandanud funktsionaalse ja valib väljendusvahendeid ja selgelt ja asjakohaselt julgeb suhelda ning loob sõprus- teisi arvestavalt ning tegutseda sõna jõudu; tegutseb nii üksi tehnoloogilise kirjaoskuse, oskab teisi suhtluskanaleid lähtudes väljendada, arvestades suhteid, osaleb ühistegevustes üksi ja teistega koos kui ka teistega koos kuulata; oskab hinnata ja väärtustada funktsionaalsetest, eetilistest ja olukordi ja suhtlus- enda ja teiste panust ühistöös esteetilistest kaalutlustest; partnereid, oma algatab ja on avatud koostööle seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning mõista teabe- ja kasutab mängudes erinevaid tuleb toime oma aja, raha, teabe oskab teha eesmärgipäraseid valikuid teab ja oskab näha ressursside analüüsib võimalusi ja valikuid tarbetekste ning vahendeid heaperemehelikult ning ja vajalike vahendite kavandamise ja oma aja, raha, teabe ja vajalike (tööjõud, aeg, teave) allikaid ja seoseid ressursside kavandamisel ja kasutab ilukirjandust; kirjutada tegevuse lõppedes koristab enda järel kasutamisega, mõistab nende väärtust vahendite kavandamisel ja kasutamisel, nende vahel ning oskab ressursse ressursse otstarbekalt ning rakendab eri liiki tekste, kasutades ning seostab õpitut oma kogemusega mõistab nende väärtust ning kasutab planeerida, mõistab nende väärtust õpitut süsteemselt igapäevaelus kohaseid keelevahendeid õpitut igapäevaelus ja sobivat stiili; väärtus- tada õigekeelsust ning50 väljendusrikast keelt kasutab arutlevat dialoogi, oskab algatada vestlust, suhtleb viisakalt, sõbralikult ja teisi väljendub asjakohaselt ja selgelt, oskab luua ja hoida suhteid; saab kuuldust aru, tahab ja julgeb suhelda viisakalt, sõbralikult ja arvestavalt ning mõistab sõna jõudu; on omandanud funktsionaalse ja valib väljendusvahendeid ja suhelda ning loob sõprussuhteid, teisi arvestavalt ning tegutseda tegutseb nii üksi kui ka teistega koos tehnoloogilise kirjaoskuse, oskab teisi suhtluskanaleid lähtudes osaleb ühistegevustes üksi ja teistega koos kuulata; oskab hinnata ja väärtustada funktsionaalsetest, eetilistest ja enda ja teiste panust ühistöös esteetilistest kaalutlustest; algatab ja on avatud koostööle ETTEVÕTLIKKUS- matkib mängudes erinevaid rolle; täidab kodus ja koolis erinevaid täidab kodus, koolis ja kaaslaste seas tunneb ennast ühiskonna liikmena; tunneb ennast nii ühiskonna liikmena PÄDEVUS – rakendab loovalt oma kogemusi, eakohaseid rolle; mõtleb loovalt, oskab erinevaid eakohaseid rolle; mõtleb mõtleb süsteemselt, loovalt ja kui ka maailmakodanikuna; mõtleb suutlikkus ideid luua ja teadmisi ja muljeid ümbritsevast väljendada ja rakendada oma ideid loovalt ja kasutab erinevaid vahendeid kriitiliselt ning oskab leida võimalusi süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, oskab neid ellu viia, kasutades maailmast ideede leidmiseks ja teostamiseks ideede teostamiseks leida ja analüüsida asjakohast teavet omandatud teadmisi ja ideede teostamiseks ning hinnata allika oskusi erinevates elu- ja või käsitluse usaldusväärsust tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; kavandab ja korraldab oma kavandab ja korraldab oma oskab eesmärgipäraselt jagada aega oskab püstitatud eesmärgi elluviimiseks oskab püstitatud eesmärgi elluviimiseks seada eesmärke ja neid igapäevategevusi, viib alustatud igapäevategevusi; püüab jagada aega õppimise, huvitegevuse ja koduste kavandada tegevusi ja vahendeid, kavandada ja prioritiseerida tegevusi ellu viia; korraldada tegevused lõpuni, on võimeline õppimise, huvitegevuse ja koduste kohustuste ning puhkamise vahel; seada vahe-eesmärke ja prioriteete ning vahendeid, seada vahe-eesmärke ühistegevusi, näidata keskenduma kuni pool tundi kohustuste ning puhkamise vahel; teab tegureid, mis soodustavad ning tegutseda nende nimel; kasutab ning tegutseda tulemuslikult ning initsiatiivi ja vastutada viib alustatud tegevused lõpuni või takistavad tegevusele keskendumist sihipäraselt aega ja ressursse hinnata saavutatu taset ning tulemuste eest; ning oskab nendega arvestada vajadusel muuta tegevusi reageerida paindlikult muutustele ning võtta algatab erinevaid mänge ja arendab avaldab arvamust kogetu kohta, julgeb avaldab arvamust kogetu kohta, algatab, arendab ja rakendab ideid; argumenteerib julgelt ja selgelt ning arukaid riske tegevusi, selgitab oma arvamusi oma idee elluviimiseks ise võimalusi leiab idee elluviimiseks ise võimalused; oskab esineda ja arutleda erinevatel suudab esitada ja kaitsta oma valida ja erinevaid lahendusi katsetada kirjeldab, esitleb ja hindab oma teemadel ning langetada valikuid seisukohti ja ideid nii isiklikus, ideid ja töid avalikus kui ka ametlikus suhtluses ning teeb otsuseid ja eksperimenteerib

Õigusruum Hoiakud ootused haridusele strateegilisi puudumine dokumente Ühiskonnas seostatakse negatiivsega on seotud ka akadeemilisele Ühiskonnas on -metoodikad ei Ettevõtja maine Koostöökultuuri ettevõtlikkusega kokkulepe, mida ainult äritegevust õppematerjalid ja ühtne arusaam ja Riikliku õppekava Palju sidustamata moodusta tervikut EÕ-na mõistetakse õppekava-ainekava- Riigi tasandil puudub rakendumisraskused, Riik ja ühiskond tagasihoidlik dokumendid ja traditsioon rakendamiseks ei jõua tegudesse Strateegiad on läbi Ettevõtjate ja teiste kommunikeerimata hinnangu riigieksami Riigi tasandil puudub Meedia annab koolile hinnangud puuduvad toetus EÕ laialdaseks Ettevõtlus ja eraomand on Eestis olnud lühikest huvigruppide valmisolek panustada haridusse on alusel, avalikkuses muud Üleriigilised strateegilised Riigieksami roll liiga kõrge aega, puudub järjepidevus Lastevanemate toetus napp Ettevõtluse arengudokumentides sõnastatu ei kajastu Ettevõtlusõppel puudub akadeemiline usaldusväärsus hariduse arengudokumentides ega -tegevustes EÕ staatus Õppekasvatustöös tervikuna on EÕ tähendus ja tähtsus alahinnatud Koolijuht ja -omanik teadvusta EÕ vajalikkust ja olulisust EÕ on ressursimahukas (aktiivõppe meetodid, Kooli juhtkond ei toeta EÕ Koolis pole EÕ integreeritud ettevõtete kaasamine, õppekavavlised tegevused jms), rakendamist ja lülitamist muude arendustegevustega puudub täiendav toetus ja rahastamisvõimalused õppekavadesse laiemalt (alates strateegiast) Koolikorraldus 9.2 Sagedasemad probleemid ettevõtlusõppes ja ettevõtlikkuse kujundamisel Õpetamise kultuur - valdavalt õpetatakse ainet Vähe on arengule Milla alusel ainekeskne lähenemine Saad seda, vähe õppija Kasvatustöö Õppeprotsess kaasaaitamist Koolis on liiga mida mõõdad. praktilise eluga vähesus koolis, on tagasihoidlik õpitava sidusus Õppeprotsess ei ole õppijakeskne aktiivset õppimist hinnatakse kooli? õpetamise pärast, Toimub õpetamine Akadeemiline personal ei toeta ettevõtlikkuse Akadeemiline personal ei toeta EÕ laiendamist kujundamist teistes ainetundides või selle integreerimist teiste ainetega EÕ-d õpetavad ja ettevõtlikkust kujundavad mõned üksikud õpetajad, ülejäänud kooli- Õpetajatel/õppejõududel puudub kompetents oma aine sidustamiseks EÕ-ga kollektiiv pole sellega kuidagi seotud ÕpetajaPuudub süsteemne õpetaja- Õpetajal puudub regulaarne kokkupuudekoolitus EÕ rakendamiseks Puudub tugi ja ressurss õpetaja aitamiseks ainetundides praktilise ettevõtlusega Puudub kokkulepe ja juhendmaterjalid riikliku õppekava Puudub ülevaade olemasolevatest EÕ õppematerjalidest läbivate teemade käsitlemiseks erinevates ainetundides Praktilisi ja ajakohaseid õppematerjale napib Õppematerjal Õppijate õpimotivatsioon on madal Õppijad ei ole EÕ-st huvitatud Ühiskonnas on vähe sotsiaalseid oskusi, muuhulgas Ühiskonnas on valmisolek täita tarbija ja kodaniku rolli, Õppija vastutuse võtmise- ja meeskonnatöö oskusi mitte ettevõtja rolli ning üldine ettevõtlikkus on madal 51

9.3 Ettevõtlikkus- ja ettevõtlusõppe tegijad ja tegevused 2009 Tegevusliik Tegija Tegevuse kirjeldus Riikliku õppekava Haridus- ja Koolieelse lasteasutuse arendustegevus Teadusministeerium riiklik õppekava üldhariduses Põhikooli riiklikus raamõppekavas on üks üldpädevustest ettevõtlikkuspädevus ja ettevõtlikkuse kujundamine on üks õppekava läbivatest teemadest Gümnaasiumi riiklikus õppekavas on ettevõtlus- ja majandusõpe riikliku valikaine staatuses Õpetajahariduse Haridus- ja "Õpetajahariduse arengukava 2006 - 2013", strateegiline arendustegevus Teadusministeerium EDUKO programm (SA Archimedes) Kutseõppe valdkondlike riiklike Riiklik Eksami- ja Kohustusliku EÕ baasmooduli (1ÕN) ja valikmoodulite (1 + 1 ÕN) rakendamine erinevate õpperühmade õppekavade väljatöötamine Kvalifikatsioonikeskus riiklikes õppekavades. Keskmiselt on kutseõppe riiklikes õppekavades EÕ-d 2 õppenädalat Riikliku õppekava rakendamine Riiklik Eksami- Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava rakendamiseks on vahendid kavandatud alates oktoober 2009 ja täitmise kontroll ja Kvalifikatsioonikeskus Põhikooli riikliku õppekava rakendamine toimub üleriigiliselt ja vahendid on kavandatud alates 2009 oktoober Gümnaasiumi riikliku õppekava rakendustegevus toimub üleriigiliselt ja ressursid on kavandatud alates oktoober 200952 Erinevate majandusõppe programmide Junior Achievement Algkooli ettevõtlusõppe programm, metoodika väljatöötamine ja arendus, arendamine ja pakkumine Arengufond õppekirjanduse väljaandmine, õpetajate koolitus Põhikooli tasemel 6 erinevat ettevõtlusõppe programmi, õppematerjal õpilastele ja juhendid õpetajatele; õppematerjal eesti ja vene keeles, õpetajate koolitus Ettevõtluskallakuga majandusõppe tundide aktiivõppe metoodika väljatöötamine; õpetajate koolitus; majanddusõpik ja 3-osaline ülesannete kogu eesti ja vene keeles Minifirma (põhikool) ja õpilasfirma (gümnaasium) programmi väljatöötamine; õppematerjali koostamine, juhendajate koolitus; programmide pidev administreerimine Erinevate ettevõtlus- ja Junior Achievement Õpilasfirmade laatade, konkursi "Eesti parim õpilasfirma" korraldamine, majandusõppe programmide Arengufond rahvusvahelistel õpilasfirmade laatadel osalemise korraldamine arendamine ja pakkumine Õpilasfirmade noorem-konsultantide programmi väljatöötamine, koolitused; JAA vilistlaste rakendamine mentoritena (SENT) Ettevõtlus-temaatiliste suvekoolide korraldamine õpetajatele ja õpilastele; majandus- ja ettevõtlusolümpiaadi korraldamine Ettevõtlussimulatsioonide koostamine ja ettevõtlussimulatsioonide võistluste korraldamine; õpetajate koolitus Ettevõtlus-muinasjuttude (algkool), reklaamivõistluse (põhikool) ja ettevõtlus teemaliste uurimistööde (gümnaasium) võistluse korrladamine; Koolides erineva sisuga ettevõtluspäevade korraldamine nii algklasside kui ka põhikooli ja gümnaasiumi tasemel Rahvusvahelise gümnaasiumi õpilastele suunatud ettevõtluskonverentsi regulaarne korraldamine (1 kord aastas) Töövarjupäeva metoodika väljatöötamine, õpetajate juhendamine, kokkuvõtete tegemine

Tegevusliik Tegija Tegevuse kirjeldusKoolinoorte ettevõtlusaktiivsuse Ida-Viru Ettevõtluskeskus Õppetöövälised üritused, ettevõtliku kooli konkurss jatõstmine ja ettevõtlikkuse (IVEK) toetus koolikoordinaatoritelepropageerimine haridusasutustes AIESEC Eesti konverentsid, seminarid, õpitoad SENT Junior Achievementi ja TTÜ tegevuste toetamine (töövarjupäevad, tudengifirmad, ettevõtlusöö laagrid jne)Kutseõppurite ettevõtlusteadlikkuse SA Innove Sidustatud ja kolmel raskusastmel õpilase õppematerjali jaja -aktiivsuse tõstmine õpetaja juhendmaterjali väljatöötamine kõigile kutseõppeasutustele Arvutisimulatsiooni "Pizzeria" väljatöötamine Äripäevad kutseõppuritele (1 x aastas) Projektipõhised koolitused õpetajatele (valdavalt kutseõppeasutused)Ettevõtluspedagoogika Tartu Ülikooli Magistriprogrammi väljatöötamine ja rakendaminearendamine ettevõtluskeskus Loovtehnikate kirjeldamine ja propageerimine 53Ühiskonnas erinevate Junior Chamber International (JCI) Treeninginstituut - praktilise ettevõtluskogemusega noorte koolitaminje koolitajakssihtgruppide ettevõtlikkusaktiivsuseja EÕ kompetentsi tõstmine JCI liikmete EÕ kompetentsi tõstmine Liikumine Kodukant EÕ koolitused kohalikele kogukondadele Tartu Ärinõuandla Konverentsid, seminarid, õpitoad MTÜ Õpilasest ettevõtjaks Seminarid, töötoad, veebikeskkond - tegevus projektipõhine Pärnu konverentside Noortekonverents "Lahe koolipäev", 1 x aastas noorte konverentsid Heateo Sihtasutus, SINAs loovad koolinoored uudseid sotsiaalseid algatusi, teevad ühe kooliaasta jooksul teoks mõne suure idee. Sinanoored programm Tuge ideede edukaks teostamiseks pakuvad (sotsiaalsetest) ettevõtjatest tipptegijad. SINA-noored tegutsevad nii Tallinnas kui Viljandis.EÕ alane õpetajakoolitus Junior Achievement koostöös Seminarid 1 x aastas 100 osalejat, suvekool 1 x aastas 40 osalejat Majandusõpetajate Seltsiga Innove toimunud projektipõhised seminarid ja koolitused, valdavalt kutseõppeasutuste õpetajad

9.4 Ettevõtlusõppe Mõttekoja 9.5 Ettevõtlusõppe edendamise kava koostamisel institutsionaalne ja isikuline koosseis erinevates rühmatöödes osalenud ekpserdid Aili Kõiv SA Innove Airi Niilo Tartu Ülikool haridusteaduskond Aimi Püüa Riikilik Eksami- ja Kvalifikatsioonkeskus Aime Harjakas Pärnumaa Kutsehariduskeskus Andres Arrak Mainori Kõrgkool Aive Kupp Järvamaa Kutsehariduskeskus Andrus Oks Eesti Arengufond Anzori Barkalaja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Anu Moosel Riilik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Arne Piirimägi TÜ Narva Kolledž Einar Värä Haridus- ja Teadusministeerium Diana Tandru Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Elbe Metsatalu Majandusõpetajate Selts Edda Sõõru Tartu Kutsehariduskeskus Epp Rebane Haridus- ja Teadusministeerium Edward Kess Tallinna 37. keskkkool; Epp Vodja Junior Achievement Arengufond Eesti Emakeeleõpetajate Selts Henry Kattago Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eela Malk Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kaie Piiskop Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Elve Kukk Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Katri Raik Tartu Ülikooli Narva Kolledž (üldhariduse õpetajate programm) Kristi Ruusamäe SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus Ena Drekhan Vana-Antsla Kutsekeskkool ja Gümnaasium Kärt Maurus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Endla Joosu Põltsamaa Ametikool Lea Orro SA Innove Ene Saar Tallinna Reaalkool Liina Joller Junior Chamber International Estonia Ene Peterson TTÜ Virumaa Kolledž54 Ursula Muddi Junior Chamber International Estonia (Eesti võõrkeeleõpetajate Liit) Made Torokoff Tartu Ülikooli Ettevõtluskeskus Ene Kulderknup Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Madli Kaju Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ene Kiivit Valgamaa Kutseõppekeskus Mari Suurväli Ühiskonnaõpetajate Selts Erna Gross Pärnumaa Kutsehariduskeskus Mari-Liis Animägi MTÜ Sild Ettevõtlike Noorte Tulevikku (SENT) Ester Altermann Järvamaa Kutsehariduskeskus Mehis Pärn Ettevõtluse Arendamise SA Ester Raiend Tallinna Majanduskool Merike Elmik Junior Achievement Arengufond Esti Viilup Järvamaa Kutsehariduskeskus Siim Raie Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eva Vahtramäe Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Sille Rossi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eva Makienko TLÜ Haapsalu Kolledž Tiia Randma Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eve Tommula Tallinna Lasteaed Kiikhobu Tiit Elenurm Estonian Business School Eve Eisenschmidt TLÜ Haapsalu Kolledž Toomas Tamsar Pärnu Konverentsid Eve Kubi Vana-Antsla Kutsekeskkool Urve Venesaar Tallinna Tehnikaülikool Evelin Müüripeal Lingatore OÜ Evi Likas Tallinna Majanduskool Heli Freienthal Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

Heli Sakk-Häkkinen Pärnumaa Kutsehariduskeskus Marge Krauberg TÜ Narva KolledžHelina Prints Tallinna Majanduskool Margit Kanter TÜ ENTEDU projektHelis Teigar Tartu Kutsehariduskeskus Margus Pedaste Tartu ÜlikoolHelleLiblik Tallinna Majanduskool Maria Kurisoo Tartu ÜlikoolHeve Kirikal Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Marie Ustav Tallinna MajanduskoolIlle Kukk Pärnumaa Kutsehariduskeskus Marika Liivik TÜ ENTEDU projektIlona Sillak Eralasteaed Naba Marika Veisson Tallinna ÜlikoolImbi Viisma Tallinna Haridusamet (RÕK) Mart Soobik Tallinna 21. koolJane Mägi Kuressaare Ametikool Marve Koppel Kuressaare AmetikoolJanne Kerdo Tallinna Majanduskool Merle Jung Tallinna ÜikoolKaie Pärn Pärnumaa Kutsehariduskeskus Natali Happonen Tartu KutsehariduskeskuseKaja Kuuseoks Saue Gümnaasium Info- ja karjäärinõustamiskeskusKaja Sander Luua Metsanduskool Piret Koorep Pärnumaa KutsehariduskeskusKati Veski OÜ Ardens Raili Kuusik Lääne-Virumaa RakenduskõrgkoolKerda Spitz TÜ Narva Kolledž Reet Jänes Järvamaa KutsehariduskeskusKersti Riivits Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Rein Rebane Rocca al Mare KoolKristi Teder Eesti Käsitööõpetajate Selts Reti Randoja-Muts Räpina AianduskoolKristiina Tropp Tartu Ülikool haridusteaduskond Ruth Koit Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus 55Külli Shorin Pärnumaa Kutsehariduskeskus ÕKVA programmKülliki Türi Tallinna Teeninduskool Sirje Alman Tallinna Pedagoogiline SeminarKülliki Vaske Tartu Kutsehariduskeskus Sirje Aigro Pärnumaa KutsehariduskeskusLaine Aluoja Türi Gümnaasium Sirje Mets Tartu KutsehariduskeskusLea Põder Põltsamaa Ametikool Taimi Schmidt MTÜ Hea AlgusLiina Kink Tartu Tamme Gümnaasium Tiia Murulaid Lääne-Viru Rakenduskõrgkool (Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit) Tiina Anspal SA Archimedes (EDUKO)Liivi Tyrbsal MTÜ Hea Algus Triin Pisuke TÜ EetikakeskusLjudmila Bõlova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Tuuli Laanemets Pärnu Rääma PõhikoolLuule Õunmäe Tallinna Tööstushariduskeskus Tõnis Tiit Olustvere Teenindus- ja MaamajanduskoolM. Põlluste Pärnu Lasteaed Päikesejänku Tõnu Tammar Kadrioru Saksa GümnaasiumMaaja Mänd Tallinna Pedagoogiline Seminar (EDUKO) Urve Leemet Viljandi Lasteaed MidrimaaMaie Kotkas Tallinna Majanduskool Vilja Saluveer Haridus- ja TeadusministeeriumMalle Kasearu Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Ülle Kikas HTM nõunik LTT haridusMarelle Möll Haapsalu Kutsehariduskeskus Ülle Käär Väike-Maarja Õppekeskus

9.6 Näide ettevõtlusõppe rakendamisest teistes riikides, Šotimaa haridusstrateegia lühitutvustus „Determined to Succeed” • Enterprising teaching and learning • Entrepreneurial learning • Career education Ettevõtlik õpetamine ja õppimine • Kas mu õpilased tajuvad iseseisva töö väärtust – Strateegia „Otsusekindlalt edule“ ei tähenda, et ettevõtlusõpet käsitletakse eraldi- on motiveeritud ja tunnustavad tagasisidet kui õpikogemust? seisva ainena või tegevusena. See tähendab ettevõtlikku lähenemist õpetamisele • Kas mu klassiruumi paigutus toetab, et õpilased saaksid ning kõigi noorte julgustamist õppima ja arenema vastavalt nende vajadustele. olla loovad, paindlikud ja leidlikud? Ettevõtlik õpetamine ja õppimine tähendab, et noored saavad arendada enda • Kas ma luban õpilastel kasutada kujutlusvõimet, teadlikku lähenemist ettevõtlikkust ja loovust kõigis õpitavates ainetes. probleemide lahendamisele ja võtta kaalutletud riske? • Kas ma lasen õpilastel võimaluse tekkimisel võtta initsiatiivi ja juhtida? Paljud õpetajad lähenevad juba praegu õpetamisele ettevõtlikult, sidustades • Kas ma lasen õpilastel võtta vastutust ja hakkama saada õpetatavat ainet igapäeva eluga ja kasutades aktiivõppe meetodeid. tegevuse tagajärgedega?56 Kogemused on näidanud, et mida rohkem noored saavad ise teha ja vastutust võtta, seda paremini mõistavad nad enda rolli koolis, oma kogukonnas ja majan- Ettevõtlusõpe duses. Kui noorte isetegemine on väärtustatud, muutub õppimine lõbusaks, kerkib Strateegia „Otsusekindlalt edule“ kontekstis tähendab ettevõtlusõpe õppimist tege- enesehinnang ja paraneb edasijõudmine ja õpiedukus. vuse kaudu (learning by doing). Õpilasfirma asutamisest ja ettevõtte reeglite järgi tegutsemisest võidavad igas eas lapsed ja noored. Ja see pole ainult ettevõtte Kasutades ettevõtlikku lähenemist õpetamisel ja õppimisel, on võimalik muuta suh- asutamise õppimiseks. Õpilasfirmas osalemine annab võimaluse kogeda õlg-õla tumist, avastada varjatud ja kasutamata võimed ning aidata noortel areneda loovaks, tunnet ja arendada erinevaid oskusi. Näiteks seda, et juhiks olemine ei tähenda innovatiivseks ja ettevõtlikuks – teisisõnu, efektiivseteks panustajateks, edukateks ainult teiste kamandamist. Noored (või lapsed) õpivad meeskonnatööd ja hea õppuriteks, vastutustundlikeks kodanikeks ja enesekindalteks indiviiditeks. suhtlemisoskuse olulisust; oma ideede esitlemist nii paberil, suuliselt kui ka visuaal- selt; toime tulema ebaõnnestumisega ja võtma ka sellest kogemusest positiivset Õppeprotsessi kavandades võib sul tekkida küsimus, kas see on nüüd siis ettevõtlik õppetundi. õpetamine, õppimine ja hindamine. Proovi vastata allolevatele kontrollküsimustele: • Kas ma julgustan õpilasi arendama Need oskused on tulevikus väärtuslikud nii töötaja kui ettevõtjana tegutsedes ja „suudan/teen/teen nii hästi kui suudan“ hoiakut? toetavad kõikide ainete õppimist koolis. • Kas ma aitan õpilastel sidustada õpitavat päris elus toimuvaga ja töömaailmaga (koos ettevõtjatega, kui vähegi võimalik)? Õppeprotsessi kavandades võib sul tekkida küsimus, kas see on nüüd siis ettevõtlik • Kas mu õpilased oskavad peegeldada ettevõttes kogetut erinevate õpetamine, õppimine ja hindamine. Proovi vastata allolevatele kontrollküsimustele: ainete õppimisel ja oskuste arendamisel koolitunnis? • Kas ma julgustan õpilasi aktiivselt osalema kooli- ja kogukonna ettevõtmistes?

• Kas ma ainetundides julgustan õpilasi üksteist toetades vastu võtma väljakut- seid, et oma originaalseid ideid ellu viia?• Kas mu tegevused koolitunnis on üles ehitatud nii, et need aitavad kujundada ka arusaamist ettevõtluse võtmefunktsioonidest ja rollist ühiskonnas?• Kas mu tegevused koolitunnis aitavad arendada planeerimis-, mõjutamis-, läbirääkimis-, otsuse tegemise- ja riskijuhtimise oskust ning meeskonnatööd?KarjääriõpeKarjääriõpe aitab lastel ja noortel sidustada koolistoimuvat tööeluga ning annabneile teadmisi, et teha teadlikke otsuseid haridus- ja elukutsevalikul. Karjääriõpe 57pole ainult intervjuu koolilõpetajale.Õigete valikute tegemise eelduseks on iseendast ja ümbritsevast maailmast adek-vaatse pildi kujundamine alates varastest eluaastatest. Tähtsate tulevikuotsustetegemine on lihtsam siis kui noored teavad oma tugevaid külgi, samuti seda, kusrohkem arenguruumi. Karjääriõpe aitab igas eagrupis arendada enesekindlust jamärgata võimalusi.Proovi vastata allolevatele kontrollküsimustele.• Kas ma püüan tõsta õpilaste teadlikkust erinevatest eluetappidest ja elualadest?• Kas ma julgustan õpilasi olema edasipüüdlikud ja seostama mineviku-, oleviku ja tuleviku kogemusi?• Kas ma luban õpilastel olla enseteadlikud ja peegeldada nende endi tugevusi, arengu vajadusi, huvisid ja püüdlusi?• Kas ma pakun õpilastele võimalust erinevate inimestega koos tegutsemiseks, nii kohalikul, riigi kui rahvusvahelisel tasandil?

9.7 Kasutatud kirjandus • Eesti elanike ettevõtlikkus. (2004). Elanike küsitlusuuringu tulemused. Tallinn, Eesti Konjuktuuriinstituut. • Eesti kutseharidussüsteemi arengukava 2009–2013 • Eesti Õpetajahariduse strateegia 2009–2013 • Entrepreneurship Survey of the EU (25 Member States), United States, Iceland and Norway. (2007, 2009). Analytical Report. Flash Eurobarometer European Commission. • Ettevõtlik kool võrgustiku strateegia 2009-2025” • Future skill needs in Europe. Focus on 2020. 2008, CEDEFOP. • Garavan, T., O’Cinnéide, B. (1994). Entrepreneurship education and training programmes: a review and evaluation. Journal of European Industrial Training. Part I. Vol 18, No 8, 3-12. Part II, Vol 18, No 11, 13-21. • Gibb, A. (2002). In pursuit of a new „enterprise” and „entrepreneurship” paradigm for learning: creative deconstruction, new values, new ways of doing things and new combinations of knowledge. • Gibb, A. (2007) Creating the enrepreneurial University: do we need wholly different model of entreprneurship.58 Handbook of research in Entrepreneurship Education. • Gümnaasiumi riiklik õppekava • Kadri Pedas, magistritöö „Ettevõtlusõppe arendamine kõrgkoolides üliõpilasfirma programmi rakendamise näitel”. 2009, TTÜ majandusteaduskond, juhendaja prof. Urve Venesaar • Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava • Kutseharidusstandard • Kyrö, P. (2006). The continental and Anglo-American approaches to entrepreneurship education – differences and bridges. International Entrepreneurship Education: issues and newness by Allan Fayolle and Heinz Klandt, UK: Edward Elgar Publishing Limited, USA: Edward Elgar Publishing, Inc • Kyrö, P. (2006). The continental and Anglo-American approaches to entrepreneurship education – differences and bridges. International Entrepreneurship Education: issues and newness by Allan Fayolle and Heinz Klandt. • Põhikooli riiklik õppekava • Üldharidussüsteemi arengukava 2007–2013

RÕÕMUS, LOOV JA JULGE LAPS Allikas: Ettevõtlusõppe Mõttekoda. Ettevõtlusõppe edendamise kava. Ettevõtlikkuse ideaal lasteaias Mõtleb loovalt Algatab julgelt Tegutseb arukalt Vastutab ja hoolib• Tunneb rõõmu mängust; tahab uuri- • Kirjeldab enda häid omadusi ja • Saab aru lihtsamatest seostest • Hoolib teistest inimestest ja ümbrit- da, esitada küsimusi, avastada ja oskusi; tegutseb iseseisvalt, uudses (N: põhjus-tagajärg), tajub esemeid, sevast keskkonnast, teeb vahet hea katsetada iseenda lähiümbruses olukorras täiskasvanu juhiste järgi sündmusi ja nähtusi tervikuna, rüh- ja halva käitumise vahel, oskab eri- mitab neid erinevate tunnuste alusel nevates olukordades sobivalt käi-• Matkib mängudes erinevaid rolle; • Julgeb unistada ning oma tuda ja muudab oma käitumist vas- rakendab loovalt oma kogemusi, unistustest rääkida • Kasutab arutlevat dialoogi, saab tavalt tagasisidele teadmisi ja muljeid ümbritsevast kuuldust aru, tahab ja julgeb maailmast • Algatab erinevaid mänge suhelda ning loob sõprussuhteid, • Järgib kokkulepitud reegleid ja käi- ja arendab tegevusi, selgi- osaleb ühistegevustes tumisnorme, teab, mis võib olla ter-• Suudab mängu käigus probleeme tab oma arvamusi visele kasulik või kahjulik ja kuidas lahendada ja jõuda kaaslastega • Kavandab ja korraldab oma igapäe- ohutult käituda, püüab osutada abi kokkuleppele • On väljakujunenud ea- vategevusi, viib alustatud tegevused ja küsib vajadusel ka ise kohased tööharjumused ja lõpuni, on võimeline keskenduma• Teab, et inimesed soov teha kõike hästi kuni pool tundi • Tunneb rõõmu õnnestumistest ja on erinevad; püüab tuleb toime pettumustega, suudab mõista teiste ini- • Kasutab mängudes erinevaid vahen- oma tundeid kirjeldada ning tuge- meste tundeid ning deid heaperemehelikult ning tege- vaid emotsioone, nt. rõõmu ja viha, arvestada neid oma vuse lõppedes koristab enda järel sobival viisil väljendada käitumises ja vestluses

RÕÕMUS, LOOV JA JULGE KOOLILAPS Allikas: Ettevõtlusõppe Mõttekoda. Ettevõtlusõppe edendamise kava. Ettevõtlikkuse ideaal põhikooli 1. kooliastmel Mõtleb loovalt Algatab julgelt Tegutseb arukalt Vastutab ja hoolib• Tunneb rõõmu mängust ja teadasaa- • Mõistab oma õigust jääda iseendaks, • Kavandab ja korraldab oma igapäeva- • Hoolib ja peab lugu perest, klassist ja misest; tahab uurida, esitada küsi- selgitab endasse uskumise tähtsust ja tegevusi; püüab jagada aega õppi- koolist, väärtustab sõprust ja ümbrit- musi, avastada ja katsetada enda toob näiteid, mille poolest igaüks eri- mise, huvitegevuse ja koduste kohus- sevat keskkonda; teab oma õigusi ja kodukandis line on tuste ning puhkamise vahel; viib alus- kohustusi tatud tegevused lõpuni• Täidab kodus ja koolis erinevaid ea- • Oskab ennast häälestada ülesande • Järgib üldtunnustatud reegleid ja käi- kohaseid rolle; mõtleb loovalt, oskab täitmisele, märgata takistusi ja nende • Kirjeldab oma huvisid ja tegevusi, tumisnorme; hoiab puhtust, korda ja väljendada ja rakendada oma ideid ületamise võimalusi mida talle meeldib teha, eristab soove tervist ning käitub enesele, teistele ja ja vajadusi, tööd ja mängu ning hindab keskkonnale ohutult; teab, et vastutab• Kasutab õpitut eakohaseid igapäe- • Avaldab arvamust koge- juhendamisel oma valikute tulemusi ja vaelu probleeme lahendades, tu kohta, julgeb oma idee oma sõnade ja tegude eest tagajärgi vajadusel täiskasvanu toel elluviimiseks ise võimalusi valida ja erinevaid lahen- • Tuleb toime oma aja, raha, teabe ja va- • Mõistab, et alati ei saa võita ja oskab• Vaatleb ja kirjeldusi katsetada jalike vahendite kavandamise ja kasu- juhendamisel analüüsida ebaõnnestu- dab ümbritse- tamisega, mõistab nende väärtust mise põhjusi ja vigadest õppida; vat, märkab • Julgeb unistada ja seab ning seostab õpitut oma kogemusega oskab paluda vabandust ja anda erinevusi ja endale eeskujusid andeks sarnasusi; väärtustab • Oskab algatada vestlust, suhelda vii- ning austab iseennast sakalt, sõbralikult ja teisi arvestavalt ja teisi, kodu ja kodu- ning tegutseda üksi ja teistega koos maad

ETTEVÕTLIK TEISMELINE Allikas: Ettevõtlusõppe Mõttekoda. Ettevõtlusõppe edendamise kava. Ettevõtlikkuse ideaal põhikooli 2. kooliastmel Mõtleb loovalt Algatab julgelt Tegutseb arukalt Vastutab ja hoolib• Tunneb rõõmu töö tegemisest ja • Tunnetab oma võimeid, tahab neid • Oskab eesmärgipäraselt jagada • Suhtleb viisakalt, sõbralikult ja teadmiste rakendamisest, huvitub rakendada ja edasi arendada aega õppimise, huvitegevuse ja teisi arvestavalt ning mõistab sõna erinevatest asjadest koduste kohustuste ning puhka- jõudu; tegutseb nii üksi kui ka teis- • On valmis võtma endale üles- mise vahel; teab tegureid, mis tega koos• Täidab kodus, koolis ja kaaslaste andeid, saab hakkama takistuste soodustavad või takistavad tege- seas erinevaid eakohaseid rolle; kõrvaldamisega ning eesmärgistab • Teab inimeste, vaadete ja olukor- vusele keskendumist ning oskab mõtleb loovalt ja kasutab erinevaid oma tegevust dade erinevusi, suhtub neisse eel- nendega arvestada vahendeid ideede leidmiseks ja arvamustevabalt ja lugupidavalt; teostamiseks • Avaldab arvamust kogetu kohta, • Kirjeldab ja analüüsib oma huvisid teab oma õigusi ja kohustusi leiab idee elluviimiseks ise võima- ja tegevusi, mida talle meeldib• Kasutab õpitut ja leiab eakohastele lused; kirjeldab, esitleb ja teha; eristab soove ja vajadusi, tööd • Teab ühiskonna reegleid ja norme igapäevaelu problee- hindab oma ideid ja töid ja mängu ning hindab iseseisvalt ning mõistab nende vajalikkust; midele erinevaid la- oma valikute tulemusi ja tagajärgi valikuid tehes arvestab keskkon- hendusi • Julgeb unistada ja otsib naga ning käitub tervislikult, enda oma ideaale • Oskab teha eesmärgipäraseid vali- ümber ning vastutab oma tegude• Tunneb huvi ühis- kuid oma aja, raha, teabe ja vajalike konna ja maailma eest ja täidab oma lubadusi vahendite kavandamisel ja kasuta- sündmuste vastu, misel, mõistab nende väärtust ning • Ebaõnnestumise korral oskab sel- märkab globaalseid kasutab õpitut igapäevaelus les märgata positiivset ning tehtud seoseid ja tunnetab vigadest õppida; teadvustab enda ennast maailma jaoks, et määramatuses ei sõltu osana kõik temast; julgeb küsida abi

ETTEVÕTLIK NOOR Allikas: Ettevõtlusõppe Mõttekoda. Ettevõtlusõppe edendamise kava. Ettevõtlikkuse ideaal põhikooli 3. kooliastmel Mõtleb loovalt Algatab julgelt Tegutseb arukalt Vastutab ja hoolib• Tunneb rõõmu (koos)töö tegemisest, • Usub iseendasse ja oma võimetesse; • Oskab püstitatud eesmärgi elluviimi- • Teadvustab inimeste, vaadete ja olu- on teadmishimuline ja huvitub maa- tahab, oskab ja julgeb esitada ja seks kavandada tegevusi ja vahendeid, kordade erinevusi, suhtub neisse eel- ilma asjadest kaitsta oma seisukohti seada vahe-eesmärke ja prioriteete arvamustevabalt ja lugupidavalt; mõis- ning tegutseda nende nimel; kasutab tab keskkondade erinevusi ja hindab• Tunneb ennast ühiskonna liikmena; • Suhtub kohusetundlikult endale võe- sihipäraselt aega ja ressursse nende võimalusi ja ohte; teab ja väär- mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriiti- tud ülesannetesse, organiseerib ühis- tustab demokraatia põhimõtteid liselt ning oskab leida võimalusi idee- tööd ja jagab tööülesandeid, tahab • Mõistab enda vastutust oma elutee de teostamiseks saavutada parimat tulemust kujundamisel; kavandab karjäärivali- • Väärtustab tervislikku eluviisi, ühis- kuid enda suutlikkust ja võimeid ana- konna reegleid ja norme ning mõistab• Leiab igapäevaelu problee- • Algatab, arendab ja rakendab lüüsides ning valikute võimalusi tea- nende vajalikkust ja järgib neid iga- midele erinevaid lahendusi, ideid; oskab esineda ja arutleda des ja tagajärgi prognoosides päevaelus, valikuid tehes arvestab kirjeldab oma tegevuse erinevatel teemadel ning lange- • Teab ja oskab näha ressursside (töö- keskkonnaga enda ümber ja on sea- tagajärgi ja annab neile tada valikuid jõud, aeg, teave) allikaid ja seoseid duskuulekas hinnangu nende vahel ning oskab ressursse pla- • Seab endale eesmärke ideaa- neerida, mõistab nende väärtust • Ebaõnnestumise korral hindab, ana-• Tunneb huvi ühiskonna ja lide poole püüdlemiseks lüüsib ja korrigeerib oma tegevusi, erinevate kultuuride vas- • Väljendub asjakohaselt ja selgelt, on teab viise emotsioonidega toimetule- tu; teab, mis on üleilmas- omandanud funktsionaalse ja tehno- kuks ja vajadusel julgeb küsida abi tumine ja oskab kasutada loogilise kirjaoskuse, oskab teisi kuu- avatud maailma võimalusi lata; oskab hinnata ja väärtustada ja vältida ohte enda ja teiste panust ühistöös

ETTEVÕTLIK ELLUASTUJA Allikas: Ettevõtlusõppe Mõttekoda. Ettevõtlusõppe edendamise kava. Ettevõtlikkuse ideaal gümnaasiumiastmel Mõtleb loovalt Algatab julgelt Tegutseb arukalt Vastutab ja hoolib• Tunneb rõõmu õppimisest ja mõistab • Usub iseendasse ja oma võimetesse; • Oskab püstitatud eesmärgi elluviimiseks • Mõistab inimeste, vaadete, olukordade selle väärtust; huvitub iseenda, oma tahab, oskab ja julgeb esitada ning kait- kavandada ja prioritiseerida tegevusi ja keskkondade erinevusi ning suhtub rahva, kogukonna ja maailma arengust sta argumenteeritult oma seisukohti; ning vahendeid, seada vahe-eesmärke lugupidavalt individuaalsustesse, kul- analüüsib oma võimekust, tugevusi ja ning tegutseda tulemuslikult ning hin- tuurilistesse ja maailmavaatelistesse• Tunneb ennast nii ühiskonna liikmena kui nõrkusi nata saavutatu taset ning vajadusel erinevustesse, juhul kui need vaated ka maailmakodanikuna; mõtleb süs- muuta tegevusi pole inimsusevastased teemselt, loovalt ja kriitiliselt, oskab leida • Täidab võetud kohustusi, parima ühise ja analüüsida asjakohast teavet ideede tulemuse saavutamise nimel on valmis • Vastutab oma valikute ja otsustuste teostamiseks ning hinnata allika või võtma nii liidri kui järgija rolli eest, mõistab ajastu konteksti ja üksik- • Käitub aktiivse ja ühiskonna reegleid ning norme järgiva kodanikuna; väär- käsitluse usaldusväärsust isiku rolli nii kogukonna kui ka globaal- • Argumenteerib julgelt ja selgelt ning suu- tustab perekonda ja kodumaad ning sel tasandil ning oskab langetada põh-• Oskab määratleda, dab esitada ja kaitsta oma seisukohti ja mõistab nende rolli inimese elus ning jendatud karjäärivalikuid sõnastada ja lahen- ideid nii isiklikus, avalikus oma vastutust nende ees dada probleeme kui ka ametlikus suhtluses • Analüüsib võimalusi ja valikuid ressurs- ning teha järeldusi ning teeb otsuseid ja eks- side kavandamisel ja kasutab ressursse • Ebaõnnestumise korral hindab, analüü- ja parandada eksi- perimenteerib otstarbekalt ning rakendab õpitut süs- sib ja korrigeerib oma tegevusi, arves- musi • Omab enda tuleviku- teemselt igapäevaelus tades oma võimeid ning võimalusi; visiooni, kavandab tule- • Oskab luua ja hoida suhteid; valib väl- oskab ette näha võimalikku edu ja• Mõistab inimühis- ebaedu ning vajadusel leida abi vikku ja seab sellest tule- jendusvahendeid ja suhtluskanaleid konna arengut ja tä- nevalt endale eesmärke lähtudes funktsionaalsetest, eetilistest napäeval toimuvaid muutusi ning oluli- ja esteetilistest kaalutlustest; algatab ja semate sündmuste on avatud koostööle põhjusi ja tagajärgi

Ettevõtlusõppe edendamise kava, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Tallinn 2010 Allikas: Ettevõtliku inimese ideaal. Ettevõtlusõppe Mõttekoda. Mõtleb loovalt Algatab julgelt Tegutseb arukalt Vastutab ja hoolib • On uudishimulik, avatud ja õpihimuline • On motiveeritud ja iseseisev • On sihikindel oma eesmärgini jõudmisel • Arvestab inimeste ja • Oskab leida uusi ideid/lahendusi • Julgeb mõelda suurelt ja ambitsioonikalt • Oskab ennast ja ümbritsevat ning tehtud valikuga keskkonnaga enda ümber • Oskab probleeme loovalt lahendada ning seada kõrgeid eesmärke kaasnevaid tagajärgi adekvaatselt hinnata • Tegutseb vastutustundlikult ning tehtud vigadest õppida • Tahab saavutada parimat • Oskab teadlikult kavandada ja kasutada ressursse • Tuleb toime ebaõnnestumise• Oskab märgata ja kasutada globaalseid võimalusi • Julgeb otsustada ja katsetada • Oskab luua suhteid ja teha koostööd ja määramatusega

http://ahtmeprojekt.blogspot.com	328
http://webcache.googleusercontent.com	1
http://ahtmeprojekt.blogspot.de	1

Ettevõtlusõppe edendamise kava olen ettevõtlik!, koos lisadega

by Светлана Дроздова on Mar 23, 2011

Accessibility

Upload Details

Usage Rights

3 Embeds 330

Statistics

Ettevõtlusõppe edendamise kava olen ettevõtlik!, koos lisadega — Presentation Transcript