T 2 Õppekavaprotsess kutsehariduses

1,230 views

Published on

Õppekavaprotsess kutsehariduses

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,230
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
4
Actions
Shares
0
Downloads
9
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

T 2 Õppekavaprotsess kutsehariduses

  1. 1. Õppekavaprotsess riigis ja kutseõppeasutuses Sirje Rekkor
  2. 2. Alateemad:2.1.Kutsehariduslike õppekavade seoshariduspoliitika ja kooli eesmärkidega2.2.Kutsehariduslike õppekavade koostamineja arendamine riigi tasandil2.3.Kutsehariduslike õppekavade koostamineja arendamine kooli tasandil
  3. 3. 2.1. Kutsehariduslike õppekavade seos hariduspoliitika ja kooli eesmärkidegaKutseõpeasutus lähtub hariduspoliitilistestdokumentidest: Kutseharidusstandardist Kõrgharidusstandardist Kutseharidussüsteemi arengukavastKutseõpeasutus lähtub õppekavadekoostamisel kooli arengukavas toodudeesmärkidest
  4. 4. Eesti kutseharidussüsteemiarengukava aastateks 2009―2013Õppekavaarenduses, õppesisu kaasajastamisel jaõppevahendite loomisel tuleb arvestada nii õppijate kui kaühiskonna ja tööturu muutuvaid vajadusi.Kutseõppe sisu ja õppematerjalid peavad olema kaasaegsed,ettevõtlikkust ja innovatiivsust soodustavad ning andmaõppijale vajaliku ettevalmistuse toimetulekuks tööturul.Erialaste teadmiste ja oskuste kõrval tuleb tähelepanu pöörataüld- ja sotsiaalsetele oskustele ja hoiakutele (shkarjääri-planeerimisele), et tagada tulevaste töötajatekohanemisvõime muutuvates majandusoludes ja valmisolekelukestvaks õppimiseks.
  5. 5. Eesti kutseharidussüsteemiarengukava aastateks 2009―2013Õppekavade arendamise protsess on lahutamatultseotud kutse-süsteemi arengutega. Käimas onkutsestandardite uuendamise protsess, mis toob kaasavajaduse uuendada ka riiklikke õppekavu.Samuti peavad kutseõppeasutused olema valmis uuteõppe-kavade rakendamiseks ja uute erialadeavamiseks kui tööturul tekib vajadus vastavaette-valmistuse saanud töötajate järele.
  6. 6. Eesti kutseharidussüsteemi arengukava aastateks 2009―20132. eesmärkÕpe on kvaliteetne ja konkurentsivõimelineMeede 2.1 Kutseõppe sisu arendamine ja kaasajastamineIndikaator 2008 2009 2010 2011 2012 2013Uutest kutsestandarditest lähtuvate uuendatud kutseõppe 0% 100% riiklike õppekavade osakaal
  7. 7. Vastutaja,Tegevusvaldkond Oodatav tulemus teost Tähtaeg aja1. TegevusvaldkondKutsestandarditele vastavate riiklike õppekavade uuendamine 1.1.õppekavasüsteemi ümberkujundamine toimib õpiväljunditest lähtuv HTM,REKK 2009-2013 õpiväljunditest lähtuvaks õppekavasüsteem, mis haakub loogiliselt Eesti uue 8-astmelise kvalifikatsioonide raamistikuga1.2 kutsehariduse arvestuspunkti (ECVET) juurutamine seadusandluses on sätestatud ECVETi HTM,REKK, 2010-2013 rakenda-mise alused; ECVETi rakendamine Kutsek võimaldab objektiiv-semat omandatud oda oskuste/ kompetent-suste võrdlemist rahvus-vahelisel tasandil 1.3.uute erialade õppekavade moodulite koostamine ja uute erialade õppekavade moodulid on REKK, 2009-2013 olemasolevate õppekavade täiendamine vastavalt koostatud ja täiendatud ning vastavad KÕAd tööturu vajadusele tööturu nõuetele 1.4.kutseõppeasutuste õppekavaarendajate koolitamine kutseõppeasutuste õppekava-arendajad on REKK 2009-2013 kooli õppe-kavade koostamiseks ette-valmistatud kooli õppe-kavade koostamiseks 1.5.riiklike õppekavade rakendumiseks vajalike on loodud riiklike õppekavade rakendamist REKK 2009-2013 juhendmaterjalide (sh VÕTA ja ECVET) toetavad materjalid koostamine 1.6.õpitulemuste hindamise ühtse metoodika õpitulemuste hindamise ühtne metoodika on REKK 2010-2013 väljatöötamine ja õpetajate koolitus metoodika rakendunud; hindamine vastab senisest rakendumiseks enam õppe-protsessi eripäradele kutsehariduses ning toetab õppija arengut
  8. 8. Kutseharidusstandard§ 4 Riiklik õppekava§ 5 Kooli õppekava§ 6 Kooli õppekavale esitatavad nõuded§ 7 Õppekava moodul
  9. 9. KõrgharidusstandardKõrgharidusstandardis on toodud: õppekavale esitatavad nõuded, sealhulgas ühisõppekavale esitatavad nõuded ning õpingutele ja lõputööle või lõpueksamile esitatavad nõuded; kõrgharidustaseme õpete eesmärgid ja saavutatavad õpiväljundid ning õppe kogumaht, sealhulgas varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtted; õppevaldkondade ja -suundade loetelu; õppekavagrupid, milles konkreetsel õppeasutusel on õigus õpet läbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada.
  10. 10. 2.2. Kutsehariduslike õppekavade koostamine ja arendamine riigi tasandilÕppekavaprotsessi riigis ja kutseõppeasutusesreguleerivad järgmised seadusandlikud aktid: Kutseõppeasutuse seadus Täiskasvanute koolituse seadus Erakutseõppeasutustes lähtutakse eeltoodud seadusandlike aktide kõrval ka Erakooliseadusest. Kutseõppeasutustes, kus on rakenduskõrgharidusõpe, lähtutakse Rakenduskõrgkooli seadusest
  11. 11. VastutajadKutsehariduse taseme õppekavade osas RiiklikEksami- ja kvalifikatsioonikeskus,kutsehariduse osakondKõrghariduse taseme õppekavade osasHaridus- ja teadusministeerium, kõrghariduseosakondTäiskasvanute tööalase koolituse õppekavadeosas Haridus- ja teadusministeerium,täiskasvanuhariduse talitus
  12. 12. Õppekavarühma nõukogudÕppekavarühmade ülesanded ja töökord onkinnitatud haridus- ja teadusministri 2.augusti2006. a käskkirjaga nr 645 „Õppekavarühmadenõukogude moodustamine, ülesanded jatöökord kinnitamine”Töötab 31 õppekavarühma nõukogu
  13. 13. Programmid ja projektid1. Programm "Kutsehariduse sisuline arendamine 2008 –2013Programmi üldeesmärk Kutseõppe sisu on uuendatud, see vastab isiksuse arengu, ühiskonna, majanduse ja tööturu vajadustele, kutseõppe kvaliteet ja õppija konkurentsivõime tööturul on tõusnud. Õppija sotsiaalset arengut ning ühiskonna, majanduse ja tööturu vajadusi arvestavad riiklikud õppekavad ning õppekavade rakendumist toetavad õppe- ja metoodilised materjalid on välja töötatud ja õppeprotsessis osalejatele kättesaadavad.Tegevused muuhulgas: Riiklike õppekavade koostamine (2008-2009 Riiklike õppekavade kaasajastamine (2010-2013) Uute õppekavade sisude koostamine ja olemasolevate uuendamine (2008-2013)
  14. 14. Programmid ja projektidProjekti "Kutseõppeasutuste õppekavadearendus"(2003-2008)Projekti eesmärk: Õppekava-arenduse kaudu tagatakse Eesti riigis toimuva kutseõppe – sh. esmase kui täiendus- ja ümberõppe jätkusuutlikkus ja vastavus Eesti majandusearengule ja tööturu vajadustele. Õppija sotsiaalset arengut toetav kutseõpe tõstab õppija konkurentsivõimet tööturul, võimaldab läbi täiendus- ja ümberõppe elukestvat õpet ning aitab kaasa kutsekvalifikatsioonisüsteemi rakendumisele.Projekti üks tulemusi: valminud õppekavade sisud
  15. 15. Riiklike õppekavade koostamise ja kehtestamise protsess Õppekavarühma nõukogu teeb ettepaneku õppekava koostamise või arendamise kohta REKK viib läbi töörühma liikmete hanke Minister kinnitab töörühma käskkirjaga Töörühm töötab välja RÕK projekti Projekt läbib kooskõlastusringi Minister kehtestab RÕK määrusegaTegevust koordineerib HTM allasutus REKK
  16. 16. Õppevaldkonnad, õppesuunad a õppekavarühmadÕppevaldkonnad, õppesuunad jaõppekavarühmad on sätestatudKutseharidusstandardis. § 27. Õppevaldkonnad -8 õppevaldkonda § 28. Õppesuunad - 23 õppesuunda § 29. Õppekavarühmad - kokku on 90 õppekavarühma kutseõpe toimub 47 õppekavarühmas
  17. 17. 2.3. Kutsehariduslike õppekavade koostamine ja arendamine kooli tasandilÕppekavade koostamist ja arendamist kooli tasandilreguleerivad seadusandlikud aktid: Kutseharidusstandard Kutseõppeasutuse seadus Täiskasvanute koolituse seadus Erakutseõppeasutustes lähtutakse eeltoodud seadusandlike aktide kõrval ka Erakooliseadusest. Kutseõppeasutustes, kus on rakenduskõrgharidusõpe, lähtutakse Kõrgharidusstandardist ja Rakenduskõrgkooli seadusest
  18. 18. Kutseõppeasutuse õppekavade koostamise protsessKool koostab õppekava iga kutse- või eriala kohta,mida koolis on võimalik omandadaKooli moodustab õppekava koostamiseks töörühmaTöörühm koostab vastavalt RÕK-ile võikutsestandardile õppekava projektiÕppekava kinnitab kooli direktor, kooskõlastanudselle eelnevalt õppenõukogu ja kooli nõukoguga.Õppekava registreeritakse Eesti HariduseInfosüsteemis
  19. 19. ErandidErakoolis kinnitab õppekava erakooli pidaja ningõppekava kantakse koolitusloa väljaandmiselEesti Hariduse Infosüsteemi. Erakooli õppekavasteeb muudatusi nõukogu, need kinnitab erakoolipidaja. Kümne tööpäeva jooksul nendekinnitamisest arvates esitatakse need Haridus- jaTeadusministeeriumile registreerimiseks.Merehariduse omandamist võimaldava koolimerehariduse õppekava edastab haridus- jateadusminister enne registreerimistkooskõlastamiseks Veeteede Ametile
  20. 20. KÕA õppekava struktuur 1Kehtestatud REKK poolt, kättesaadav(http://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/kutseharidus/kooli-oppekavad)I Üldosa Õppekava koostamise alus (märkida riiklik õppekava) ning lisada tööandjate/kutseliitude soovitused) Õppekava eesmärgid ja ülesanded Nõuded õpingute alustamiseks Õppekava struktuur: moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud; praktikakorraldus; valikõpingute valiku võimalused ja tingimused Üldised hindamise põhimõtted Nõuded õpingute lõpetamiseks Õppekava koostajad
  21. 21. KÕA õppekava struktuur 2II Õppekava moodulite kirjeldused Moodul sisaldab: mooduli nimetus; maht õppenädalates; eesmärk; nõuded mooduli alustamiseks; õppesisu (teemad ja alateemad); hinnatavad õpitulemused (kirjeldatakse, mida õpilane teab, tunneb ning oskab); hindamine (mooduli hinde kujunemine, hinnatavate ülesannete kirjeldus jms).III Üldharidusained (lisatakse kutsekeskhariduse õppekavale)Lisad: lõpueksami läbiviimise juhend; õppekavaga seonduva õppebaasi kirjeldus; õppekavaga seotud õpetajad;
  22. 22. Õppekavaprotsessi lihtsustatud mudel Töömaailma Saavutatu analüüs vajaduste selgitamine Avalikud diskussioonid Tagasisidehankimine tööelust Tuumrühma moodustamine Testimise Õppekavatöö tulemuste protsess Töö rühmades ja analüüs alarühmades Õppekava testimine Projekti vormistamine Õppematerjalide ja metoodiliste materjalide väljatöötamine Projekti legitimeerimine Õpetajate koolitus
  23. 23. Õ Saavutatu analüüs E P ÕK töörühm, H P ÕK seotud õppejõud, E eksami- T K komisjonid E Tagasiside hankimine EHTE ÕK läbinud õppijad, A tööandjad, V tagasiside süsteem koostööpartnerid M A Iharidus S Õppekava rakendamine, analüüs S teo ree ÕK töörühm, I tili O sed moodulitega seotud O Õppe-metoodiliste materjalide väljatöötamine õpetajad, ja ÕK läbivad õppijad N pe V da ÕK töörühm, Igoogili Õpetajate koolitus S sed koolitajad I EHTE ÕK A O struktuuri mudel ÕK töörühm, pidaja, L Õppekava projekti vormistamine, legitimeerimine nõukogu O U HTM N S E D RÕK ÕK töörühm, E (sh. tööandjad, töövõtjad, Töö õppekava sisuga EHTE ÕK sisu juhtkond) E mudel S M EHTE ÕK Ä Avalikud diskussioonid Õpetajad R kutseoskus- Õppijad nõuete mudel Tööandjad G Töövõtjad I D EHTE ÕK Koostööpartnerid Huvirühmade vajaduste selgitamine eesmärkide ja (EHRL,ETFL jt) eksperdid ülesan-nete mudel

×