Rootsi aeg*

2,821 views

Published on

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
2,821
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
284
Actions
Shares
0
Downloads
20
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Rootsi aeg*

  1. 1. ROOTSI AEG<br />Nele Narme<br />
  2. 2. Halduskorraldus<br />Eestimaa kubermang<br /> (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa)<br />Liivimaa kubermang<br /> (Lõuna-Eesti, Saaremaa ning Põhja Läti)<br />
  3. 3. Halduskorraldus<br />Kõrgem valitsusametnik- kindralkuberner<br />Tema Ülesanded:<br /><ul><li>kamandas sõjaväge
  4. 4. nimetas ametisse ning kontrollis riigiametnikke
  5. 5. jälgis raha laekumist ja kulutamist
  6. 6. kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade eest ning tagasi avaliku korra.</li></li></ul><li>Rüütelkonnad<br />Eestimaa rüütelkond<br />Liivimaa rüütelkond<br />Saaremaa rüütelkond<br />Nende ülesanded:<br /><ul><li>Koondada maavaldajast aadlikke
  7. 7. Kaitsta aadlikke õigusi Rootsi riigivõimu eest
  8. 8. Lahendada kõiki kohalikke küsimusi</li></li></ul><li>Rüütelkonnad<br />Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant.<br />Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku, kes tegelesid oluliste küsimuste arutamisega.<br />Liivimaa maamarssal tegeles igapäevaste jooksvate küsimustega.<br />
  9. 9. Kohtuvõim<br />Eestimaal seati avaliku korra tagamiseks ametisse adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud.<br /> Nende ülesanneteks olid:<br /><ul><li>Hoolitseda põgenenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest
  10. 10. Uurida talupoegade väiksemaid kuritegusid ning karistada neid selle eest.</li></ul> Tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus, mis asus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus, mis asus pikka aega Tartus.<br />
  11. 11. Rootsi riigivõim ja Balti aadel<br />Alad, kes tulid Rootsi võimu alla vabatahtlikult said eesõigused. Need alad mis vallutati, neil kehtisid maksud edasi.<br />1629. aastal määrati Riias ametisse kindralkuberner Johan Skytte, kelle ülesandeks oli Liivimaa kiiresti rootsistada.<br />1632. aastal tuli võimule aristokraatia, missaavutas kiiresti üksmeele Liivimaa aadliga.<br />Aadli omavalitsust hakati nimetama Landesstaatiks ehk maariigiks, mis iseloomustab kätte võidetud rüütli vabadust ja õigusi.<br />
  12. 12. Rahvastik<br />1629. aastal sõlmisid Poola ja Rootsi vaherahu, aga tänu sõdadele oli rahva arv katastroofiliselt kahanenud.<br />1620-ndatel oli talurahva arv väiksem kui 100 000 inimest.<br />1630-ndatel hakati rüüstatud maad uuesti kasutusele võtma. Mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, kes vabastati kolmeks aastaks maksudest.<br />1630-ndatel moodustas Saaremaa elanikkond umbes veerandi rahvastikust.<br />17. sajandil tuli Eestisse välisrahvast: venelased, lätlased ja soomlased.<br />1697. aastal oli rahvaarv tõusnud jälle üle 350 000.<br />1695-1697. aastal oli suur näljahäda !<br />
  13. 13. Reduktsioon<br />Reduktsioon tähendab erakätesse antud maade tagasivõtmist. See toimus kuna riigikassa oli vaja jälle ära täita.<br />1680. aastal laiendati reduktsiooni Eesti- ja Liivimaale, mis tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu.<br />Liivimaal langes reduktsiooni alla 4/5 maadest. Eestimaal 54% ning Saaremaal 30%, seda sellepärast et Saaremaa on kõige vähem vallutatud.<br />Kehtestati riiklik kontroll Baltikumi mõisavalduste üle.<br />Aadlipositsiooni juht Johann Reinhold Patkul, kes kohtles Rootsi riigivõimu eriti jõhkralt mõisteti surma koos vara äravõtmisega.<br />
  14. 14. Talurahva olukord<br />Pärast reduktsiooni oli talurahva olukord väga halb.<br />1645. aastal kehtestati Põhja-eestis sunnismaisus ja pärisorjus.<br />Suur osa mõisatest läks jälle riigi kätte, millega mõisnike võim talupoegade üle kitsenes.<br />Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud.<br />Liivimaal määrati sillakohtunike asemele kreisifoogtid.<br />Talupoegadele anti õigus mõisnike peale kaevata, kui nad on neile ülekohut teinud või seadusi rikkunud.<br />
  15. 15. Põllumajandus<br />17. sajandil oli mõisaid üle 1000.<br />Suur rõhk oli teraviljakasvatusel, eriti kasvatati rukist.<br />Tööloomadest esikohal olid härjad. <br />Mõisa- ja talupõlde oli palju rohkem ning tänu sellele kasvasid talupoegade teokoormised.<br />Talupoegade kohustused jaotati kaheks: rakmetegu ja jalategu. Hooajatööde ajal sunniti talupoegi veel abiteole.<br />Raskeim kohustus oli mõisavooris osalemine, see tähendas 150-250 kilomeetri pikkust viljavedu.<br />Keelati ära jahi pidamine ning talupojad pidid osalema ajujahtidel.<br />
  16. 16. Linnad ja kaubandus<br />Kõige tähtsamaks muutusid sadamalinnad.<br />17. sajandis muutusid Eestis tähtsaks kaks linna Narva ja Tallinn. <br />Riik hakkas linnadele ettekirjutisi tegema, ainukesena säilitas iseseisvuse Tallinn.<br />Välismaal oli hinnatuim teravili, mida veeti hulgaliselt välja.<br />Pulli Hans oli Eesti tähelepanuvääseimkaupmees, ning ta arvati linna kodanikuks ning Suurgildi liikmeks.<br />Baltimaad nimetati Rootsi riigi viljaaidaks.<br />
  17. 17. Kaubandus<br />Välismaale veeti hulgaliselt:<br /><ul><li>Teravilja
  18. 18. Lina
  19. 19. Kanep</li></ul>Sisse veeti hulgaliselt:<br /><ul><li>Soola
  20. 20. Metallitooteid
  21. 21. Luksusesemeid
  22. 22. Vürtse
  23. 23. Alkoholi</li></li></ul><li>Käsitööndus<br />Oluliseks jäi kaubanduse kõrval käsitöö.<br />Tsunfikord muutus senisest rangemaks, aga tsunfte tekkis koguaeg juurde.<br />1675. aastal kaotati Tallinnas ära Oleviste gild. Sellega seoses arvati nad lihtrahva hulka, kellel polnud kodanikuõigusi.<br />Manufaktuurid ehk suurettevõtted muutusid tähtsaks.<br />Uut tüüpi ettevõtteks oli Hüti maalimanufaktuur Hiiumaal.<br />Manufaktuuritootmise põhikeskuseks oli Narva. Seal tegutsesid saeveskid ja vaseveskid.<br />
  24. 24. Lutheri kirik Eestis<br />Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisu:<br /><ul><li>Kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud
  25. 25. Enamik kogudusi oli jäänud õpetajateta
  26. 26. Soovida jäi pastorite haridus ja kõlbus</li></ul>Piiskop Joachim Jhering seadis lutheri kiriku uuesti kindlale alusele.<br />Nagu Eestimaal, loodi ka Liivimaal kirikuvalitsus ehk konsistoorium, mille eesotsas seisis kindralsuperintendent.<br />Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent oli Johann Fischer.<br />Rootsi ajal muutus valitsevaks usuk taas lutheri usk.<br />Majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse lihtrahva hulgast valitud vöörmündrid, kes lähendasid talupoegi kirikule.<br />
  27. 27. Lutheri kiriku võitlus väärusuga<br />Keskajal segunes eestlaste muinasusund katoliiklike tavadega, millest võõrustamine polnud pastoritele kerge ülesanne.<br />Pastorid võitlesid muinasusu vastu ning selle tagajärjel hävitasid ohverdamispaiku.<br />1642. aastal oli suur talurahva rahutus Pühajõe mäss.<br />Hakati läbiviima nõiaprotsesse, mille ohvriks sattusid rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed.<br />Levinum karistus nõiaks olemise eest põletati tuleriidal.<br />Viimane nõiaprotsessi surmanuhtlus viidi Eestis läbi 1699.aastal.<br />
  28. 28. Rahvahariduse edendamine<br />Et kindlustada lutheri kiriku mõju, levis kirjaoskus.<br />Bengt Gottfried Forselius oli mees kes hakkas koolmeistreid harima.<br />1684. aastal asutati Tartu lähedale piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite harimiseks.<br />1687. aastal otsustas Liivimaa maapäev, et igas kihelkonnas peab olema oma kool.<br />Koolide kõrval oli olemas koduõpetus.<br />Rootsi aja lõpuks oli lugemis oskus väga laialdaselt levinud.<br />
  29. 29. Eestikeelne kirjasõna<br />1637.aastal koostas Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimene eesti keele grammatika.<br />Piiblikonverentsidel vaieldi kirjakeele üle.<br />Esimene läbinisti eestikeelne raamat loodi 1686. aastal Andreas Virginiuse ja tema poja Adriani poolt.<br />Tänu lugemisoskusele trükiti hulganisti maakeelseid kindralkuberneride teadaandeid.<br />1675. aastal sai algus Eestis ajakirjanduse algus.<br />
  30. 30. Gümnaasiumid ja Tartu ülikool<br />Johann Skytte eesvedamisel loodi 1630. aastal Tartusse Akadeemiline gümnaasium<br />15. oktoober 1632 avati Tartu Ülikool, millel oli neli teaduskonda:<br /><ul><li>Filosoofiateaduskond
  31. 31. Usuteaduskond
  32. 32. Õigusteaduskond
  33. 33. Arstiteaduskond</li></ul>Tartu Ülikoolis õpis hulgaliselt rootslasi, soomlasi ja sakslasi.<br />Tartu linna seisund polnud kiita ja 1699 kolis Tartu Ülikool Pärnusse.<br />
  34. 34. Põhjasõda<br />12. veebruar 1700 algas suur Põhjasõda, kui August II väed ründasid Riia linna.<br />Veneväed jõudsid Narva alla, kus Peeter I alustas suur pommitamist ning samal ajal Boriss Šeremetjev 5000 ratsaväega Rakvere rüüstas ning laastas maa armutult.<br />Narva lahingus saavutasid Rootsi väed hiilgava võidu.<br />1702. aasta juulis said Rootsi väed Hummulis lahingus lüüa.<br />1704. aastal alustas Peeter I jälle piiramist Narva ja Tartu all, mille ta ka vallutatud sai.<br />
  35. 35. Põhjasõda jätkub<br />Sõda tõi kaasa talupoegade koormiste kasvu.<br />Eesti talupoegi värvati sõjaväkke kas pettuse või vägivallaga, aga oli ka erandeid, kus taheti vabaneda mõisakoormistest.<br />1708. aastal peeti maha üks olulisi lahinguid Vinni lähedal, mis lõppes rootslaste kaotusega. Algas Narvas ja Tartus linnakodanike küüditamine Venemaale.<br />1709. aastal peeti Ukrainas maha Poltaavia lahing, kus purustas Peeter I Rootsi väed taas.<br />1710. aastal kirjutati alla kapitulatsioonile, millega Rootsi vägi alistus.<br />
  36. 36. Põhjasõja lõpp<br />Peale sõjategevuse vaibumist hakkas levima katk, mis surmas palju rahvast. <br />Rahvaarv langes 120 000- 140 000 inimeseni.<br />1721. aastal sõlmiti soomes Uusikaupunki rahu, millega sai Venemaa omale Eesti-, Liivi- ja ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga.<br />Rootsi sai omale tagasi hõivatud soome alad ja 2 miljonit kahjutasu.<br />Venemaa sai nüüd suure summa (50 000) eest tervavilja välja vedada. Põhja sõda lõppes sellega ära 1721 aastal.<br />

×