SlideShare a Scribd company logo
HELINA REINO
GAG
2010
JUUR
J U U R A R E N E B S E E M N E S T P A I K N E V A S T I D U J U U R E S T
J U U R T E A B I L K I N N I T U B T A I M M U L D A
J U U R T E K O G U M I T N I M . J U U R E S T I K U K S
Õ I S T A I M E D E L E R I S T A T A K S E :
S A M M A S J U U R E S T I K
N A R M A S J U U R E S T I K
NARMASJUURESTIK
Idujuurest areneb üks peajuur Idujuurest areneb mitu ühesugust juurt
Iseloomulik paljudele
rohtaimedele, põõsastele, puudele
Iseloomulik kõrrelistele ja teistele
üheidulehelistele
SAMMASJUURESTIK
Juure pikilõige
KÜLGJUURTE
VÖÖDE
IMEVVÖÖDE
KASVUVÖÖDE
Juure ülesanded
Hankida mullast vett
Hankida mullast mineraalaineid
Kinnitada taim mulda
Vesi ja lahustunud mineraalained tungivad juurekarvadesse osmoosi teel
H2O
Juurest liiguvad vees lahustunud toitained teistesse taime osadesse
Juure muudendid
Säilitusjuured Tõmbejuured Ronijuured Õhujuured Mükoriisa
Varuainete
kogumiseks
Tõmbavad
taime talvituva
osa sügavamale
mulda
liilia, krookus,
jänesekapsas
luuderohi, roniv
hortensia
porgand,
kaalikas, redis,
peet, daalia monstera,
troopiliste
vihmametsade
taimed
Aitavad hoida
vart ja lehti
maapinnast
kõrgemal
Aitavad taimel
vett saada,
imades õhust
veeauru
Seen varustab
taimejuuri
elementidega, mida
taim mullast kas ise
ei saa kätte.
Seen omakorda
saab taimelt vastu
elutegevuseks
vajalikke suhkruid
T O I D U K S ( A E D V I L J A D )
M A I T S E S T A M I S E K S ( P E T E R S E L L , M Ä D A R Õ I G A S )
S I I R U P J A S U H K U R ( S U H K R U P E E T )
R A V I M I T E K S ( P A L D E R J A N , T A K J A S , L A G R I T S )
S Ö Ö D A K S ( S Ö Ö D A P E E T J A S Ö Ö D A K A A L I K A S )
Juurte kasutamine
suhkrupeet mädarõigas lagritsapõõsas söödakaalikas
JUURVILJAD
H T T P : / / S C I E N C E . H O W S T U F F W O R K S . C O M / D I C T I O N A R Y / P L
A N T - T E R M S / R O O T - I N F O . H T M
H T T P : / / W W W . I N F O V I S U A L . I N F O / 0 1 / 0 5 1 _ E N . H T M L
H T T P : / / W W W . A F D . B E / ~ P L A N T -
C H / P A L M I E R / C O N A I S S / S R P A L M . H T M
H T T P : / / W W W . V I A S . O R G / K A S / D E / O S M O S E . H T M L
H T T P : / / W W W . E B U . E E / T O K K O / 1 1 _ J U U R . H T M L
H T T P : / / W W W . M I K S I K E . E E / D O C U M E N T S / M A I N / E L E H E D / 8
K L A S S / 1 M I K R O S K O O P I L I N E M A A I L M / 8 - 2 - 2 4 - 2 . H T M
Kirjandus

More Related Content

What's hot

2. tund
2. tund2. tund
Paljunemine
Paljunemine Paljunemine
Paljunemine
Kristel Mäekask
 
Järved
JärvedJärved
Järved
Helle .
 
Samblad ja samblikud22222
Samblad ja samblikud22222Samblad ja samblikud22222
Samblad ja samblikud22222gagbio
 
Bakterid
Bakterid Bakterid
Bakterid
Helina Reino
 
NAHK
NAHKNAHK
Turvas
TurvasTurvas
Turvasliivip
 
Aine ja-energiaringe
Aine ja-energiaringeAine ja-energiaringe
Aine ja-energiaringeHelina Reino
 
Kliimavöötmed
KliimavöötmedKliimavöötmed
Kliimavöötmedkala1913
 
Kalade mitmekesisus, tähtsus ja ohustatus
Kalade mitmekesisus, tähtsus ja ohustatusKalade mitmekesisus, tähtsus ja ohustatus
Kalade mitmekesisus, tähtsus ja ohustatus
Annika Pau
 
INIMESE LUUSTIK
INIMESE LUUSTIKINIMESE LUUSTIK
INIMESE LUUSTIK
Kristel Mäekask
 
Kuidas Jaotub Vesi Maal
Kuidas Jaotub Vesi  MaalKuidas Jaotub Vesi  Maal
Kuidas Jaotub Vesi MaalTiiu Lõhmus
 
Vee olekud
Vee olekudVee olekud
Vee olekud
jelenamahtra
 

What's hot (20)

2. tund
2. tund2. tund
2. tund
 
Roomajad, 7 kl
Roomajad, 7 klRoomajad, 7 kl
Roomajad, 7 kl
 
Ussid
UssidUssid
Ussid
 
Taime Leht
Taime LehtTaime Leht
Taime Leht
 
Paljunemine
Paljunemine Paljunemine
Paljunemine
 
Järved
JärvedJärved
Järved
 
Samblad ja samblikud22222
Samblad ja samblikud22222Samblad ja samblikud22222
Samblad ja samblikud22222
 
Bakterid
Bakterid Bakterid
Bakterid
 
NAHK
NAHKNAHK
NAHK
 
Turvas
TurvasTurvas
Turvas
 
Aine ja-energiaringe
Aine ja-energiaringeAine ja-energiaringe
Aine ja-energiaringe
 
äMblikulaadsed
äMblikulaadsedäMblikulaadsed
äMblikulaadsed
 
Kliimavöötmed
KliimavöötmedKliimavöötmed
Kliimavöötmed
 
Õhk ja tamed. 5.klassi loodusõpetus
Õhk ja tamed. 5.klassi loodusõpetusÕhk ja tamed. 5.klassi loodusõpetus
Õhk ja tamed. 5.klassi loodusõpetus
 
Kalade mitmekesisus, tähtsus ja ohustatus
Kalade mitmekesisus, tähtsus ja ohustatusKalade mitmekesisus, tähtsus ja ohustatus
Kalade mitmekesisus, tähtsus ja ohustatus
 
Vili&Seeme
Vili&SeemeVili&Seeme
Vili&Seeme
 
Kahepaiksed
KahepaiksedKahepaiksed
Kahepaiksed
 
INIMESE LUUSTIK
INIMESE LUUSTIKINIMESE LUUSTIK
INIMESE LUUSTIK
 
Kuidas Jaotub Vesi Maal
Kuidas Jaotub Vesi  MaalKuidas Jaotub Vesi  Maal
Kuidas Jaotub Vesi Maal
 
Vee olekud
Vee olekudVee olekud
Vee olekud
 

More from Helina Reino

Kohastumused
KohastumusedKohastumused
Kohastumused
Helina Reino
 
Looduslik valik.
Looduslik valik.Looduslik valik.
Looduslik valik.
Helina Reino
 
Taimkattetüübid
TaimkattetüübidTaimkattetüübid
Taimkattetüübid
Helina Reino
 
Meeleelundid
Meeleelundid Meeleelundid
Meeleelundid
Helina Reino
 
Protistid
ProtistidProtistid
Protistid
Helina Reino
 
Humoraalne regulatsioon
Humoraalne regulatsioonHumoraalne regulatsioon
Humoraalne regulatsioonHelina Reino
 
Looduskaitse.kaitsealad
Looduskaitse.kaitsealadLooduskaitse.kaitsealad
Looduskaitse.kaitsealadHelina Reino
 
Luudevahelised ühendused
Luudevahelised ühendusedLuudevahelised ühendused
Luudevahelised ühendusedHelina Reino
 
Organismide lootejärgne areng
Organismide lootejärgne arengOrganismide lootejärgne areng
Organismide lootejärgne arengHelina Reino
 
Org.varustamine energiaga
Org.varustamine energiagaOrg.varustamine energiaga
Org.varustamine energiagaHelina Reino
 
Evolutsioonitõendid
EvolutsioonitõendidEvolutsioonitõendid
EvolutsioonitõendidHelina Reino
 

More from Helina Reino (20)

Kohastumused
KohastumusedKohastumused
Kohastumused
 
Looduslik valik.
Looduslik valik.Looduslik valik.
Looduslik valik.
 
Taimkattetüübid
TaimkattetüübidTaimkattetüübid
Taimkattetüübid
 
Meeleelundid
Meeleelundid Meeleelundid
Meeleelundid
 
Protistid
ProtistidProtistid
Protistid
 
Närvisüsteem
NärvisüsteemNärvisüsteem
Närvisüsteem
 
Humoraalne regulatsioon
Humoraalne regulatsioonHumoraalne regulatsioon
Humoraalne regulatsioon
 
Liikide kaitse
Liikide kaitseLiikide kaitse
Liikide kaitse
 
Looduskaitse.kaitsealad
Looduskaitse.kaitsealadLooduskaitse.kaitsealad
Looduskaitse.kaitsealad
 
Lihased
LihasedLihased
Lihased
 
Luudevahelised ühendused
Luudevahelised ühendusedLuudevahelised ühendused
Luudevahelised ühendused
 
Luustik
LuustikLuustik
Luustik
 
Organismide lootejärgne areng
Organismide lootejärgne arengOrganismide lootejärgne areng
Organismide lootejärgne areng
 
öKosüsteem
öKosüsteemöKosüsteem
öKosüsteem
 
Meioos
MeioosMeioos
Meioos
 
Mitoos
MitoosMitoos
Mitoos
 
Org.varustamine energiaga
Org.varustamine energiagaOrg.varustamine energiaga
Org.varustamine energiaga
 
Metabolism
MetabolismMetabolism
Metabolism
 
Elu teke
Elu tekeElu teke
Elu teke
 
Evolutsioonitõendid
EvolutsioonitõendidEvolutsioonitõendid
Evolutsioonitõendid
 

Taime juur

  • 2. J U U R A R E N E B S E E M N E S T P A I K N E V A S T I D U J U U R E S T J U U R T E A B I L K I N N I T U B T A I M M U L D A J U U R T E K O G U M I T N I M . J U U R E S T I K U K S Õ I S T A I M E D E L E R I S T A T A K S E : S A M M A S J U U R E S T I K N A R M A S J U U R E S T I K
  • 3. NARMASJUURESTIK Idujuurest areneb üks peajuur Idujuurest areneb mitu ühesugust juurt Iseloomulik paljudele rohtaimedele, põõsastele, puudele Iseloomulik kõrrelistele ja teistele üheidulehelistele SAMMASJUURESTIK
  • 5. Juure ülesanded Hankida mullast vett Hankida mullast mineraalaineid Kinnitada taim mulda Vesi ja lahustunud mineraalained tungivad juurekarvadesse osmoosi teel H2O Juurest liiguvad vees lahustunud toitained teistesse taime osadesse
  • 6. Juure muudendid Säilitusjuured Tõmbejuured Ronijuured Õhujuured Mükoriisa Varuainete kogumiseks Tõmbavad taime talvituva osa sügavamale mulda liilia, krookus, jänesekapsas luuderohi, roniv hortensia porgand, kaalikas, redis, peet, daalia monstera, troopiliste vihmametsade taimed Aitavad hoida vart ja lehti maapinnast kõrgemal Aitavad taimel vett saada, imades õhust veeauru Seen varustab taimejuuri elementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte. Seen omakorda saab taimelt vastu elutegevuseks vajalikke suhkruid
  • 7. T O I D U K S ( A E D V I L J A D ) M A I T S E S T A M I S E K S ( P E T E R S E L L , M Ä D A R Õ I G A S ) S I I R U P J A S U H K U R ( S U H K R U P E E T ) R A V I M I T E K S ( P A L D E R J A N , T A K J A S , L A G R I T S ) S Ö Ö D A K S ( S Ö Ö D A P E E T J A S Ö Ö D A K A A L I K A S ) Juurte kasutamine suhkrupeet mädarõigas lagritsapõõsas söödakaalikas
  • 9. H T T P : / / S C I E N C E . H O W S T U F F W O R K S . C O M / D I C T I O N A R Y / P L A N T - T E R M S / R O O T - I N F O . H T M H T T P : / / W W W . I N F O V I S U A L . I N F O / 0 1 / 0 5 1 _ E N . H T M L H T T P : / / W W W . A F D . B E / ~ P L A N T - C H / P A L M I E R / C O N A I S S / S R P A L M . H T M H T T P : / / W W W . V I A S . O R G / K A S / D E / O S M O S E . H T M L H T T P : / / W W W . E B U . E E / T O K K O / 1 1 _ J U U R . H T M L H T T P : / / W W W . M I K S I K E . E E / D O C U M E N T S / M A I N / E L E H E D / 8 K L A S S / 1 M I K R O S K O O P I L I N E M A A I L M / 8 - 2 - 2 4 - 2 . H T M Kirjandus