1. Kultuuriperioodid
● Antiikaeg – kuni Rooma riigi lagunemiseni
● Keskaeg 5. saj – 13. saj. (lk. 31 pillid, lk. 46 –
48 noodikiri)
● Renessanss 14. - 16. saj (lk. 81 noodikiri, pillid
lk 142)
● Barokk 16. saj lõpp – 18. saj keskel (lk 165
pillid, lk 239 Bachi käekiri)
● Klassitsism 18. saj keskel – 19. saj keskel (lk
304 Mozart isaga, lk 308 Mozarti käekiri, lk 340
Beethoveni käekiri)

2. Keskaeg
● Laadid: dooria (d-d minoorne, kõrge 6.) ,
früügia (e-e minoorne, madal 2.), lüüdia (f-f,
mažoorne, kõrge 4.), miksolüüdia (g-g, madal
7.)
● Paavst Gregorius Suur 540 – 604
● Gregooriuse koraal: ühehäälne, a capella,
puudub meetrum, rütm lähtub tekstist,
proosatekst, ulatus kuni noon, tavaliselt
ladinakeelne, kirja pandi neumadega (1-4 helist
koosnev meloodiaelement) lk 47
● K: Christus factus est

3. Guido Arrezost
● Guido Arrezost (992 – 1050) – võttis kasutusele
tänapäevase noodijoonestiku, kus noote
kirjutatakse nii joontele kui vahedesse, jooni 4-
6, võttis kasutusele absoluutsete noodikõrguste
(a,b,c,...) kõrval relatiivse süsteemi (ut, re,
mi...) lk 45, 46

4. Mitmehäälsus keskajal
● Burdoon – liikumatu saatehääl
● Parafoonia – meloodia dubleerimine kvart või
kvint madalamal
● Heterofoonia – meloodia pisut erinevate
variantide kooskõla
I aastatuhande lõpul murrang muusikakultuuris
Euroopas: suulisest kirjalikuks ja ühehäälsest
mitmehäälseks.

5. Estampii
● 13. - 14. sajandi tantsumuusika
● Koosneb korduvate meloodiafraaside pikast
ahelast

6. Mitmehäälsus keskajal
● 10. - 12. sajand – Organum – saatehäälte
kaasalaulmine gregooriuse koraalile.
● Esimesed nimepidi tuntud heliloojad: Leoninus
(2-häälsed organumid) ja Perotinus, tegutsesid
13. sajandi lõpul Pariisis (3-4 -häälsed
organumid).
● K: 2-häälne organum Viderunt omnes (ld k kõik)
(Leoninus) – ülemine hääl liikuv, rütmiseeritud,
jätab alumise, põhihääle, varju lk 67
● K: 4-häälne organum Viderunt omnes
(Perotinus) rütmiseeritult liiguvad ülemised
hääled, gregooriuse koraal burdooni rollis lk 68

7. Kölni Franco
● Lõi 13. sajandi lõpul notatsioonisüsteemi, mis
tänaseni käibel. Loobus neumadest, iga
noodimärk tähistas ühte heli. Iga noot ja paus
sai kindla pikkuse. Lk 69

8. Motett
● Kujunes välja 13. sajandil Prantsusmaal
● Gooti ajastu motett on nii mitmehäälne kui ka
mitme tekstiline laul. Hääli võis olla üle 50.
● Tekkis kirikulauluna - kohakuti kõlasid üksteist
sisuliselt täiendavad ladinakeelsed luuletused.
● Edaspidi hakati ülahäältes kasutama ka
prantsuskeelset ilmalikku luulet.
● Tüüpilises motetis on kolm häält: alumises
teksti vähe, võidi ka pillil mängida, keskmises
ladinakeelne vaimulik tekst, ülemises
prantsuskeelne ilmalik tekst.

9. Pillimuusika
● Estampii – koosneb korduvate meloodialõikude
pikast ahelast
● Pillid: orel – kirikutesse hakati oreleid ehitama
9. sajandil, portatiivorel, rebekk, fiidel, harf,
lauto, psalteerium, rataslüüra, flööt, šalmei, ,
trompet, tromboon

10. Renessanss
● Eeskuju antiikajast
● Ülistati inimest ja elu ennast
● Kunstiteostesse ilmalik sisu
● Muusikaõppeasutuste rajamine
● Loodushäälte jäljendamine muusikas
● Madrigal – 1-5-häälne laul
(igapäevasündmused, armastus, loodus,
erootika, poliitika)
● Homofoonia tekkimine
● Mažoor, minoor

11. Renessanss
● Tertsid, sekstid au sisse
● Josquin Desprez - Itaalia
● Philippe de Vitry
● Guillaume de Maschaut
●

12. Barokk
● Barocco portugali keeles lopergune pärl, 18.
sajandil hääbuva kunstistiili pilkenimi
● Õp lk 158 – 160 pildid
● 17. saj – 18. saj II pool
● Homofoonia osatähtsuse tõus
● Ilmaliku muusika laiem levik
● Instrumentaalmuusika populaarsuse
suurenemine
● Endiselt kirjutati vokaalmuusikat, polüfoonilist
muusikat, vaimulikku muusikat
Kunstiteoste ainestik ajaloosündmustest,

13. Barokk
● Arhitektuuris palju ornamente, kaunistusi.
Kunstis lopsakad vormid
● I ooperimaja Veneetsias 1637 – seni oli ooper
õukonnasisene esindussündmus
● Monoodia – peahääl akordsaate taustal
● Bel canto – ilus laul, meloodia ülirikkalikult
kaunistatud
● Basso continue ehk generaalbass (basspill +
harmooniapill, bass välja kirjutatud, harmoonia
numbritega märgitud)

14. Claudio Monteverdi „Orpheus“
● 1567 – 1643
● Kirjutas Gonzaga hertsogi tellimusel 1607
karnevalipidustusteks
● Orpheus –Kreeka mütoloogias suurim laulik
elavate seas. Abiellub Eurydikega. Pulmapeol
hammustab Eurydicet madu. Orpheus läheb
talle allima järele. Võlub kõiki lauluga, tal
lubatakse Eurydicega koos allimlast lahkuda
tingimusel, et ta läheb ees ja ei vaata Eurydice
poole tagasi enne kui maa peal. Vaatab tagasi
liiga vara, Eurydice kaob. Orpheus on
lohutamatu. Tema juurde laskub Apollon, kes
viib Orpheuse taevasesse õndsusesse.

15. „Orpheus“
● Orpheus on ooperižanri esimene terviklik
muusikateos
● Uuenduslik ja teedrajav:
● Kasutab orkestri kõlavärve dramaturia osana
● Juhmoiivi kasutamine - ritornell esimese
vaatuse algul, Orpeuse lahkmisel siitilmast ja V
vaatus algul allilmast tagasi jõudes

16. Jean-Baptiste Lully
Jean-Baptiste Lully 1632 - 1687– Firenze
möldri poeg. Alustas karjääri Orleansi printsessi
toapoisina. Andeka viiuldajana võeti 1646
majakapelli, 1653 viiuldaja kuninga orkestris.
Rajas selle 16 parimast mängijast uue orkestri.
1660 a allus talle kogu õukonnamuusika,
temast sai kuningaperekonna muusikaõpetaja.
1672 loob ooperiteatri – Kuningliku
Muusikaakadeemia, millest kasvab Prantsuse
Rahvusooper.
● õp. lk. 200

17. J. B. Lully
● 1680 Luois XIV sekretär, millega kaasnes tõus
aadliseisusesse. Oli omandanud kõik tiitlid,
mida muusikul tol ajal võimalik. Surres jättis
endast maha päratu rahasumma ja viis
luksuslikku maja Pariisis (neist 4 kuninglikus
kvartalis) ja kaks suvelossi. Oli türanlik
orkestrijuht, vihahood legendaarsed. Juhatades
150 muusikuga orkestrit põrutas ta vägeva
dirigeerimissauaga vastu maad, kuid vigastas
oma varvast ja suri gangreeni. Põikpäisusest ei
võtnud ta kuulda ühgi arsti nõuannet.

18. Ballett
● 17. saj Prantsusmaal õukonnaballett – sisaldas
ka soololaule ja koore, esinesid õukondlased
ise. (lk 207 Louis IV)
● 1870 ballettkomöödia „Kodanlasest aadlimees“
● Teksti autor Moliere
● Ballettkomöödia – sõnaline komöödialavastus,
millega on seotud pikemad balletistseenid ja
laulud.
● Lully pani aluse prantsuse stiilis avamängule.
A-osa punkteeritud rütmidega, B-osa kiire
fuugajoontega lõik, lõpeb lühendatud A-osaga.

19. Marc-Antoine Charpantier 1634 -
1704
● Töötas Pariisis jesuiidikolleegiumi
kapellmeistrina
● Kuulsaim teos De Teum („Sind Jumal kiidame“)
● Oratooriumi vormis vaimulik hümn, osalevad
koorid, soololauljad, orkester, orel

20. J. S. Bach 1685 - 1750
● 2 sajandit muusikutest Bache Kesk-Saksamaal
● Sündis Eisenachis 21. märtsil 1685
● 10-aastaselt jäi orvuks
● Kasvatas vanem vend (Hubovi rmt. Lk 6)
● Korralik haridus (Eisenachi ladina kool, Ohrdurfi
gümnaasium, Lüneburgi Michaeli kool, laulis
koorides, osales õukonnaorkestris)
●

21. Arnstadt ja Mühlhausen 1703 - 1708
●
● 17-aastasena esimene töökoht Waimaris
õukonaviiuldaja.
●
● Samal aastal Arnstadti organistiks (84 kuldnat
aastas – eelkäijal 30)
● Mängis jumalateenistustel, kolm korda nädalas
töö kooriga a kaks tundi
● Õppereis Lübecki (jalgsi)Buxtehuse juurde
(neljaks nädalaks läks, neljaks kuuks jäi)–
probleemid töö juures
● 1707 Mühlhausenis samasugune töökoht (85
kuldnat, 3 tündrit teravilja, 2 klafterit puid, 6
kubu hagu, 3 naela kala)

22. Weimar (1708 - 1717)
● Weimari hertsogi õukonnaorganist ja
kammermuusik (156 - 225 kuldnat aastas)
● Hertsogil 20-liikmeline kapell, väga hea
raamatu- ja noodikogu – Bach tutvus teiste
heliloojate loominguga, tegi töötlusi orelile
Vivaldi teostest
● Esines Weimari lossikiriku orelil, õukonna
kapelli kontsertmeister, viiuldaja, kontsertreisid
teistesse Saksa linnadesse, sidemed teiste
muusikutega
● Valmis enamik suurtest oreliteostest
Konflikt hertsogiga – kapellmeistri koht

23. Köthen
● Kõrgepalgaline kapellmeistri koht vürst Leopoldi
õukonnas
● Kirjutas ilmalikku kammermuusikat ja
instrumentaalkontserte, klavessiinimuusikat,
muusikat soolopillidele, Brandenburgi
kontserdid (kingituseks Brandenburgi
markkrahvile töökoha lootuses)
● Saabudes reisilt tervisevetele koos vürstiga
leiab abikaasa Maria Barbara maetuna, neil oli
7 last (3 surid imikuna), kahest neist sai
tulevikus helilooja. Järgmisel aastal abiellub
Anna Magdalena Wilkeniga, kes oli laulja,
klavessiinimängija ja noodikirjutaja, neil südis

24. Leipzig (1723 - 1750)
● Tooma kiriku kantor ja linna muusikadirektor –
vastutas muusika eest neljas linna suuremas
kirikus ja linna muusikaelu eest tervikuna,
hoolitses Tooma-kooli 50-60 õpilase
muusikahariduse eest, töötas ise eliitkooriga,
milles 12 – 16 lauljat. Igal pühapäeval ja
kirikupühal kanti ette kantaat
● Leipzigi Ülikooli juures tegutses Collegium
MusicumTelemanni rajatud Saksamaa tähtsaim
muusikaühing.1729 Collegium Musicumi juht –
võimalus töötada väga hea orkestriga

25. ● 1723 – 1725 kirjutas pea-aegu iga nädala kohta
kantaadi
● Kirjutas väga palju vaimulikku muusikat
● 30-te lõpul kritiseeriti Bachi muusikat avalikult –
liiga keeruline ja raskepärane, polüfoonia ei ole
enam moes.
● 1740tel asutatakse Muusikaliste Teaduste
Ühing – eesmärk vana traditsioonilise
kirikumuusika elushoidmine, esitamine, uurivad
polüfooniat – kutsuvad B liikmeks astuma, aga
ühingus oli 12 liiget, B tegeles numeroloogiaga,
ei tahtnud olla 13. Valiti Händel auliikmeks, B

26. ● 1750 kevadel ebaõnnestunud
silmaoperatsioon, sureb 28. juulil 1750

27. Georg Friedrich Händel
● Esimene vabakutseline helilooja ajaloos
● Sündis Halles, isa õukonnas tunnustatud kirurg
● 12-aastane, kui isa sureb
● Muusikat õppis kohaliku organisti juures
● Õppis põgusalt õigusteadust (1702)
● 1703 – 1706 viiuldaja Hamburgi ooperiteatris,
seejärel orkestrijuht samas, 1705 lavastati tema
esimesed ooperid „Almira“ ja „Nero“. 1703 reis
Buxtehuse juurde – huvi Lübecki organistikoha
vastu

28. Händel
● Itaalia ja Hannover (1706 – 1712): Firenze,
Rooma, Napoli, Veneetsia – tutvus Corelli ja
Scarlattiga (metseen Ferdinando Medici
toetusel)
● Menu Veneetsias ooperiga „Agrippina“ 1709
● 1710 Hannoveri kuurvürsti kapellmeister –
tegeles orkestri- ja kammermuusikaga
● 1712 lahkub Londoni lubades tagasi tulla, ei
tulnud
● London – menukad ooperilavastused

29. ● 1714 troonile Georg I-na endine Hannoveri
kuurvürst – legend: lepituseks kirjutatud süit
„Veemuusika“ (ilmus orkestriga saatma
kuninglikku paadimatka)
● 1719 Londoni ooperiteater – Händel
muusikaline juht. Lõi aastas 1 – 2 ooperit.Tegi
läbi kolm pankrotti.
● Uus populaarsuse tõus 1740tel
● 1749 „Tulevärgimuusika“ - 100liikmelisele
orkestrile (sündmus ebaõnnestus, paviljon
põles maha lk 311ME)
1751.aastast hakkas nägemine nõrgenema,

30. ● Tegeles heategevusega, annetas leidlaste
hooldekodule
● Tehti kolm edutut silmaoperatsiooni
● Suri 1759, matustel tuhanded inimesed, maeti
Westminster Abbeysse
● Päritolult sakslane, Briti kodanik, helikeelelt
itaallane

31. Bach, Händel
● Sündis 1685
Eisenachis muusikute
perekonnas
● 10-aastaselt orb
● Gümnaasiumiharidus
● Muusikaharidus
vanematl vennalt,
iseõppija,
kirikukoorid, orkestrid,
Buxtehude
● Sündis 1685 Halles
kirurgi peres
12-aastane, kui sureb
isa
● Gümnaasiumiharidus
● Muusikaharidus Halle
organistilt,
Buxtehude, Itaalia
heliloojad (Scarlatti
●

32. Bach, Händel
● Ei käinud kordagi
välismaal
● Ei kirjutanud ühtegi
ooperit
● Mängis orelit, viiulit,
klavessiini
● Töötas kirikute ja
õukondade juures
● Suur perekond
● Tegutses Itaalias,
Londonis
● Kuulsuse tõid ooperid
● Mängis orelit, viiulit,
klavessiini
● Oli esimene
vabakutseline –
juhatas Londonis
ooperiteatrit
● Pühendus karjäärile

33. ● Tõeliselt kuulsaks sai
tänu romantikutele 19
saj – taasavastati 100
aastat peale surma
(Mendelssohn)
● Suri 1750
● Maeti Johannese
kiriku aeda Leipzigis.
Haud jäi linna
ümberplaneerimisel
sillutise alla.
● Neljas pojast said
● Saavutas kuulsuse
varakult
● Suri 1759
● Matustel tuhanded
inimesed, maeti
Westminster
Abbeysse

34. Bach ja Händel
● Mõlema loomingus kaalukas osa vokaalsetel
suurteostel (oratooriumid, passioonid, missa)
● Elu lõpul jäid pimedaks, mõlemat opereeris
edutult sama silmaarst.

35. Antonio Vivaldi (1678 - 1741)
● Sündis Veneetsias
● Töötas muusikaõpetajana tütarlaste
orbudekodus
● Oli vaimulik - Punapea-Preester
● Soolokontserdi žanri rajaja. Soolokontsert:
soolopilli ja orkestri vastandamine
● Looming: palju viiluimuusikat, oopereid,
kirikumuusikat
● Virtuoosne stiil, programmilisus, elurõõm,
liikuvus, mõjutused rahvamuuskast, lihtne stiil
● K: concerto grosso „Aastaajad“

36. ● Concerto grosso (suur kontsert) – väike rühm
mängijaid on vastandatud suuremale rühmale.

37. Klassitsism 1750 - 1820
● 18. sajand – mõistuse sajand
● Ilmaliku muusika võidukäik
● Homofoonia esiplaanile tõus
● TSD
● Valgustajate ideed: vabadus, võrdsus, vendlus
● Kunst pidi olema valgustav ja kasvatav, kõigile
mõistetavalt lihtne ja selge
● Ideaaliks antiikkunst
● Lihtne selge vorm
● Sonaat-allegro ehk sonaadivorm

38. Viini klassikaline koolkond
● J. Haydn (1732 – 1809), W. A. Mozart (1756 –
1791), L. Van Beethoven (1770 – 1827)
● Esindasid eri põlvkondi, tegutsesid Viinis eri
aegadel
● Kuigi Haydn ja Mozart nimetasid end headeks
sõpradeks ja Beethoven Haydnit oma
õpetajaks, ei puutunud nad isiklikult kuigi palju
kokku

39. Joseph Haydn (1732 - 1809)
● Esimene klassikalise stiili suur meister
● Sündis 31. 03. 1732 Alam-Austrias Rohrau
külas tõllassepa 17-lapselise pere 2. lapsena.
Kodus mängiti harfi, lauldi palju. Ka tema
kahest vennast said tuntud muusikud, ühest
helilooja, teisest laulja.
● Koolmeistrist tädimees viib 8-aastaselt õppima
Viini katedraalikooli
● Alustas varakult iseseisvat elu, 1749 aastani
teenib leiba kooripoisina Viini Püha Stephani
kirikus

40. ● 1759 Morzini õukona kapellmeister
● 1761 – 1790 Esterhazy kapell
● Abiellus juuksuri tütrega - „väljakannatamatu,
silmakirjalik ja südametu naine“
● Elu lõpus tegi kaks reisi Londonisse
● Suri, kui Napoleoni väed olid tunginud Viini.
Napoleon pani tema majale auvalve.
● Kirjutanud 104 sümfooniat, 77 kvartetti, 52
klaverisonaati, 24 ooperit

41. K: Sümfoonia 104 D-duur
● Londoni sümfoonia (viimane)
● K: finaal Allegro spirituoso
● Sonaadivormis
● Pt mažoorne, rahvatantsulik, vihje torupillile
● Kt minoorne, rõhud neljandal löögil
● Ekspositsioon (korduseta), töötlus, repriis,
kooda

42. Wolfgang Amadeus Mozart 1756 -
1791
● 14 aastat Haydnist noorem ja 24 aastat
Beethovenist vanem
● Sündis Salzburis. Isa õukonnamuusik.
● Peres 7 last, suureks kasvasid Wolfgang (pere
noorim) ja Maria Anna. Ka õde hea pianist
Õpetajaks isa (ladina, itaalia, prantsuse, inglise
keel, aritmeetika)
● 4-aastaselt mängis klaverit
● 5 või 6-aastaselt avalik kontsert

43. ● 7-aastaselt kontsertreis Euroopas
● 8-aastaselt 1. sümfoonia
● 11-aastaselt 1. ooper, samal aastal põdes
rõugeid.
● 13-aastaselt õukonna kapellis muusik
● Sixtuse kabeli polüfooniline kooriteos Miserere
– kirjutas 1-kordse kuulamse järel täpselt üles.
● 14-aastaselt Bologna Accademia liige
● Paavst: Kuldkannuse ordu rüütel

44. ● 1773 Salzburgis uus vürst-peapiiskop, nõudis
pidevat teenistust
● 1777 reis Mannheimi ja Pariisi, Pariisis sureb
ema (M 21)
● 1781 konflikt peapiiskopiga (lk 107 kiri isale)
● 25-aastaselt vabakutseline – tellimustööd,
klaverivirtuoos
●
●

45. ● 1787 sureb isa (M 31-aastane)
● 1781 abiellus laulja Konstanze Weberiga
(Weberite juures korteris, röövib pruudi,
abielluvad salaja, vanemate vastuseis. 6 last,
neli suri väiksena
● Suri Reekviemi kirjutades. Maetud vaeste
ühishauda.
● 41 sümfooniat, 26 kvartetti, 17 klaverisonaati,
27 klaverikontserti, 7 viiulikontserti, 20 lavateost

46. Ludvig van Beethoven (1770 - 1827)
● Sündis Bonnis, flaami päritolu
● Isa ja vanaisa muusikud, peres 5 last
● Isa valetas ta kaks aastat nooremaks, et teha
imelapseks, ei teadnud täpselt oma vanust
● 6-või 8-aastaselt esimene avalik esinemine
● 13-aastaselt töötab õukonnas
asendusorganistina
● 17-aastaselt oma vendade koolitaja ja
kasvataja, isalt nõuab välja elatusraha
● Palju erinevaid muusikaõpetajaid, sh1787 kaks
nädalat Mozarti õpilane (ema haigus sunnib

47. ● Haridustee lünklik. Lõpetas algkooli. Ei osanud
korrutada, kirjavahemärke õigesti kasutada (22
x 44 liitis)
● Vennad Johann ja Karl, isa nimi ka Johann.
Kirjades vendadele jättis Johanni kohale tühja
koha
● 1995 kõrvahaigus, 1820 kurdistub täiesti, 9.
sümfoonia kirjutatud kurdina
● 1815 – 9-aastase vennapoja hooldajaks – 5
aastat kohtuskäimist
● 1726 haigestub pärast venna külastamist.
Johann võttis raha pansioni eest.

48. ● Sissetulek kontserdi- ja teosehonoraridest,
aastapalgad metseenidelt (600 kuldnat aastas,
alates 1808 4000 kuldnat aastas, et hoida teda
Viinis, pakuti tööd Kasselis)
● Suri 29. märtsil, matuserongis oli teda saatmas
20 000 inimest 1/10 Viini elanikkonnast
● 9 sümfooniat, 11 avamängu, 16 kvartetti, 32
sonaati, 5 klaverikontserti, 1 ooper „Fidelio“