1. Ludwig van Beethoven 1770-1827
Saksa helilooja.
Viini klassikalise koolkonna esindaja.
Sündis Saksamaal, Bonnis.
Beethoven oli juba lapsena väga andekas ja silmapaistev pianist. 12-aastasena sai temast
õukonna orkestri klavessiinimängija, mis oli tunnustatud ametikoht.Teda võrreldi Mozartiga,
kuid imelapse menukat elu ei võimaldanud majanduslikult keeruline lapsepõlv. Peale ema
surma ja joodikust isa vallandamistjäi tema õlule ülejäänud pere eest hoolitsemine.
Beethoven huvitus kirjandusest ja filosoofiast ning õppis paljusid keeli. Tema nooruspäevil
algas Prantsusmaal kodanlik revolutsioon. (Kodanlus hakkas nõudma võrdseid õigusi ja asus
kuningavõimu vastu.) „Vabadus, võrdsus, vendlus!“, mis oli revolutsiooni juhtmõte, innustas
ka Beethovenit. Heliloojast sai revolutsiooniideede tuline austaja. Inimkonna võrdsuse ja
vendluse teemat kohtame ka tema loomingus.
Beethoveni soov saada Mozarti õpilaseks ei täitunud, kuid 1792. aastal siirdus ta Viini, et
õppida Haydni käe all ja jäi sinna püsivalt elama.
Viinis kogus Beethoven kiiresti kuulsust nii pianisti kui heliloojana. Ometi osutus tema elu
traagiliseks. Juba nooruses alanud kuulmisvaegus hakkas järjest süvenema ja viimased 12
eluaastat elas ta täiesti kurdina. See viis helilooja suurde hingelisse kriisi. Beethoveni elu oli
pidev võitlus iseenda ja oma saatusega. Inimese ja saatuse teema läbib ka tema loomingut.
Kurdina pidi Beethoven loobuma esinemistest, kuid jätkas muusika kirjutamist. Mitmed kuul-
sad suurteosed on loodud just sel ajal. Kuigi helilooja oli väga kuulus, kannatas ta üksinduse
all ja teda peeti veidi hulluks.
Beethoven suri 1827. aastal. Viimsele teekonnale Viinis tuli heliloojat saatma u 10 000
inimest.
Beethoveni loomingus on esikohal instrumentaalmuusika. Ooper ja vokaalžanrid teda väga
ei köitnud, kuigi ta on loonud hulga laule ja tema ainuke ooper „Fidelio” ja „Missa solemnis“
(„Pidulik missa“) on maailmakuulsad. Orkestri- ja klaveriloomingule lisaks on ta kirjutanud
teoseid erinevatele instrumentidele ja pilliansamblitele.
Beethoven tõi esmakordselt instrumentaalmuusikasse võitlusmeeleolud ja dramaatilise,
pingelise arenduse.Tema muusikale on väga iseloomulik heroiline (kangelaslik) ja pateetiline
(ülev, pidulik) meeleolu, kuid paljudes teostes valitseb ka lüüriline väljenduslaad. Kaks
läbivat teemat Beethoveni loomingus on inimene ja tema saatus ninginimkonna võitlus
vabaduse, vendluse ja valguse nimel.
Sümfooniad
Beethoven on klassitsismi ajastu üks kuulsamaid sümfoonikuid. Tema ajaks oli klassikaline
sümfooniažanr juba välja kujunenud. Sümfooniast oli saanud ulatuslik sügava sisuga teos
suurele orkestrile.
Beethovenkirjutas 9 sümfooniat. Võrreldes teiste Viini klassikutega on tema sümfooniates
mitmeid uusi jooni. Tasuurendas vaskpuhkpillide osatähtsust orkestrikoosseisus ja tõi rohkem
välja puhkpillide kõla.Lisaks on tema sümfooniad pikemad. Beethoven oli esimene, kes rajas
teed herolisele sümfonismile, mitmeid tema sümfooniaid iseloomustab ülev ja dramaatiline
väljenduslaad. Eelkõige väljendub see kolmandas, viiendas ja üheksandas sümfoonias.
Sümfoonia nr 3, mis esimesena ülistab kangelaslikkust, oli algselt pühendatud Napoleonile.
Hiljem andis helilooja sümfooniale pealkirja „Eroica“ ( „Kangelaslik“).

2. Sümfoonia nr 5 ehk „Saatusesümfoonia”seostub tõenäoliselt helilooja enda saatusega.
Sümfoonia ülipopulaarne peateema on nn „saatuse koputuse“ motiiv, mis läbib tervet teost.
Helilooja sõnul koputab saatus niimoodi ootamatult ja järsult uksele.
Sümfoonia nr 9on tema loomingu viimane suurteos. Seda on peetud ka üheks Beethoveni
kaalukamaks teoseks ja elutöö kokkuvõtteks. Üheksas sümfoonia kannabhelilooja loomingu
peamist ideed – inimkonna vabadus, võrdsus, vendlus. Kõige selgemalt väljendub see süm-
foonia viimase osa finaalis, kui kõlab pidulik ja võimas „Ood rõõmule“. Seda esitavad lisaks
orkestrilesegakoor ja vokaalsolistid, tekst Friedrtich Schilleri ood „Rõõmule“. Beethoven oli
esimene helilooja, kes kasutas sümfooniažanris lauljaid.
„Ood rõõmule” on praegu Euroopa hümn.
Klaveriteosed
Esimesed klaveriteosed valmisid juba helilooja lapsepõlves. Beethoven alustas oma karjääri
eelkõige andeka pianistina, seetõttu on klaveriteosed tema loomingus väga olulisel kohal.
Klaver jäi helilooja lemmikpilliks kuni elu lõpuni.
Klaveriloomingus on tähtsamad 5 klaverikontserti, 32 klaverisonaati ja ka lühipalad. Viimaste
seas on näiteks ülipopulaarseks saanud klaveripala „Für Elise“ („Elisele“).
Sonaadidmoodustavad olulisema osa Beethoveni klaveriloomingust. Need annavad edasi nii
tema loomingule iseloomulikke jooni, kuika helilooja enda erinevaid meeleolusid. Sonaatides
väljenduvad dramaatilised võitluspuhangud, pidulikud meeleolud, aga ka lüürilised meeleolud
ja rahulikud mõtisklused.
Kuulsamad sonaadid on „Appassionata“ („Kirglik“), kus kohtame juba viiendast sümfoo-
niast tuttavat“saatuse koputuse“ motiivi, „Pateetiline“, milles jätkub heroiline ja pidulik
väljenduslaad ning„Kuupaistesonaat”, mille esimese osa tavatult rahulikku, unistavat ja
vaoshoitud muusikat on võrreldud kuupaistel helkiva järvepinnaga.
Beethoveni looming rajas teed romantismile muusikas. Paljud 19. sajandi heliloojad on
pidanud teda oma suurimaks eeskujuks. Beethoveni teosed on loodud suures osas klassikalisi
printsiipe silmas pidades, kuid tema muusikas on suuremad dünaamilised kontrastid,
dramaatilised arendused ja tundepuhangud kui klassikutele omane. Seetõttu on mitmed
muusikateadlased nimetanud 19. sajandi esimest veerandit muusikaajaloos
Beethoveniajastuks.