1. II slide
Johann Sebastian Bach sündis 31.märtsil 1865 Eisenachis, Saksamaal ja suri 28.juulil
1750 Leipzigis, samuti Saksamaal. Ta on tundud kui helilooja ja
organist(orelimängija) ning teda peetakse Bachide suguvõsa väljapaistvaimaks
esinadajaks. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning
suurimaks terves muusikaajaloos.Tema loomingut on peetud ühlasi ka saksa
klassikalise muusika kõrgaja alguseks.
III slide
Lapsepõlv Eisenachis(1685-1695). Ta sündis perre noorima pojana. Tema isa ja
kõik onud olid professionaalsed muusikud. Juba väiksena õpetas isa talle viiuli- ja
klavikordimängu ning onu õpetas talle orelimängu. Tema ema suri kui ta oli vaid
9 ning isa kui ta oli vaid 10-aastane. Peale seda kolisid nad vennaga vanima venna
juurde Ohrdrufi.
Ohdruf(1695-1700). Vanem vend hakkas Bachi muusikaliselt harima ning hakkas
talle tutvustama Saksamaa heliloojate loomingut. Bach kirjutas öösiti umber
moosama muusika käsikirju, ning ilmselt see põhjustaski Bachi hilisema
nägemispuude. Bach võeti Ohdrufi Lütseumisse tasuta õppima. Ta oli
õppeedukuselt alati parimate hulgas.
Lüneburg(1700-1702). Kuna venna korter jäi väikseks ning Bachi tasuta haridus
sai otsa, läks Bach stipendiumiga Miikaeli kloostrisse. Tänu ilusale poiss-soprani
häälele sai Bach kooris laulmise eest väikese tasu. Häälemurde saabudes sai
temast aga sealses kloostris abiorganist.
Vahepeal töötas ta Weimaris viiuldajana.
Arnstadt(1704-1707). Seal töötas ta Uue kiriku organistiga. Kuna töö seal polnud
väga aeganõudev ega keerukas, andis see talle võimaluse tegeleda loomingulise
toga. Tööandjale aga ei meeldinud noore Bachi loominguline julgus. 1705. aastal
tegi ta õppereisi Lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu. Dietrich
mõjutas paljuski Bachi varajast loomingut. Lubatud nelja nädala asemel viibis
Bach seal neli kuud. Bach lahkus Armstadtist, sest talle heideti ette omavolilist
puhkusevõtmist ja liiga pikkasid orelisoolosid.
Weimari 1708. aastal naastes sai temast hertsogi õukonna lossikiriku organist.
Samuti mängis ta kammeransamblis mitmeid pille. Kui õukonda rasked ajad
tabavad, tahab Bach lahkuda, kuid selle eest arreteeriti ta kukus ajaks. Sellel
perioodil sündisid Bachi kaks vanemat poega. Enamus Bachi oreliteostest ja
kirikukantaatidest olid kirjutatud sel perioodil. Ta puutus palju kokku Antonio
Vivaldi loominguga, see mõjutas Bachi muusikat tugevalt.
Köthenis juhtis Bach pikalt kogu õukonnamuusikat. Abiellus 1707 Maria
Barbaraga – 7 last. Peale esimese naise surma võttis Bach endale uue naise, kes
oli vaid 17-aastane. 1721 abiellus teise naisega – Anna Magdalenaga – sündis 13
last. Bachil sündis kokku 20 last, kellest ellu jäid pooled.
Leipzig(1723-1750). Sellest perioodist pärineb suur hulk kirikumuusikat, sest ta
tööülesannete hulka kuulusid poistekoori juhatamine ning pühapäevadeks ja
suuremateks kirikupühadeks okaalmuusika kirjutamine. Ta kirjutas umbes 60
kirikukantaati aastas.
IV Slide
Tema looming on pühendatud järgmistele instrumentidele:
Vokaal-instrumentaalteosed;
teosed klahvpillidele;

2. oreliteosed;
kammerteosed;
orkestriteosed.
V Slide
Passioon
Bach esitas Leipzigis igal aastal ühe passiooni(kõik nendest ei olnud tema enda
loodud).Tuntuimad neist on Matteuse passioon ja Johannese passioon. Bachi
passioonides laulab peamise osa loost jutustaja, piiblitekstis esinenud otsekõned on
antud solistidele. Koor esitab rahvahulga repliike.Matteuse passiooni võib pidada
Bachi peateoseks – lihtsates sõnades ja liigutavalt kaunis, kuid keerukas meloodias on
suudetud väljendada sügavaimat kahetsust inimliku ebakindluse pärast, ent samas ka
jumalikku lohutust.
Kantaat
See pärineb 17. sajandi vaimulikus kontserdist, mille tekst on enamasti võetud Piiblist
või luteri koraalist. 18. sajandi algul hakati kantaatidele luuletama spetsiaalseid tekste.
Sisuliselt on kantaat otsekui muusikaline jutlus, mille tekst kommenteerib päeva
evangeeliumi isiskliku, lüürilise vaatenurga alt. Bach kirjutas ka umbes 20 ilmalikku
kantaati(“Talupojakantaat”, “Kohvikantaat”)
Missa h-moll
See on Matteuse passiooni kõrval teine peateos, mis on koostatud 1748.aastal. Selles
on traditsiooniline missatekst jagatud 24-ks osaks. See sisaldab vaheldumisi aariate ja
duettidega meisterlikke koorifuugasid.
Oratoorium
Omapärane teos “Jõuluoratoorium” loodi aastatel 1734-1735. Selle osad olid mõeldud
ettekandmiseks kuue erineva jõuluaja päeva teenistusel.
VI Slide
Klahvpillideks olid klavessiin, klavikord ja pedaalideta orel. Bach võtab eeskujuks
prantsuse peenelt kaunistatud ja itaalia kontsertlikust klavessiinistiilist. Suur osa
tema klaviirimuusikast on sündinud Köthenis. Bach kirjutas teoseid peamiselt
selleks, et oma lapsi õpetada. Tema teos “Hästitempereeritud klaviir” on
kokkuvõte väljendusvõimalustest, stiilidest ja kompositsioonitehnilistest võtetest.
Suur osa tema klaviirimuusikaloomingust on tänaseks kadunud, kuna Bach viis
trükki ainult neli oma teostest.
kogumik “Hästitempereeritud klaviir” – 2 osa;
süidid – 6 prantsuse, 4 inglise süiti ja partitat;
väikesed prelüüdid(muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele) ja
fuugad(mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate
reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse)
VI Slide
Bach, kes oli oma elu ajal tuntud eelkõige orelivirtuoosija –hindajana, kirjutas
mõistagi suurel hulgal orelimuusikat. Oma teostes ühendas ta Lõuna-Saksa stiili
(Pachelbel, Froberger, millest ta kuulis venna juures õppides, ja Põhja-Saksa stiili,
mida Bach kuulis oma eeskujudelt: Buxtehudelt ja Reinkenilt. Eriti tugevaid
Buxtehude mõjutusi on tunda Bachi tuntuimas oreliteoses – Tokaata ja fuuga d-moll.

3. Tutvused Vivaldi muusikaga lisasid nüüd Bachi orelimuusikasse ka itaalia kontserdi
väljenduslaade.
VIII Slide
Kammermuusikat kirjutas Bach peamiselt Köthenis ning sellest on säilinud vaid väike
osa. Eriti tähtis roll on tema teostel soolopillidele: partiitad (itaalia süidid)
jasonaadidviiulile, süididtšellole ja sonaat flöödile. Kõik need on vastavate pillide
mängijate repertuaarides asendamatud. Kammermuusikast on Bachilt säilinud veel
ansamblisüidid ning elu lõpus Leipzigis kirjutatud "Muusikaline ohver" ja
"Fuugakunst". Neist viimasel pole autor täpsustanud teose koosseisu.
IX Slide
Orkestrimuusika
Bachil oli teoseid mõlemas peamises orkestrimuusika žanris – konterte ja süite.
Köthenis jäljendas ta üsna täpselt Vivaldi soolokontserdi vormi, kuid ühendas selle
omapäraselt polüfoonilise kirjaviisiga. Bach kirjutas suurele polüfoonilisele
kammeransamblile, kus igal pillil oli täita oluline roll. Tema kuus tähtsamat kontserti
on “Brandenburgi kontserid”. Solistikontsertide kõrval on tal ka mitmekoorilisi
orkestikontserte, viiulikontserte ja orkestrisüite.
X Slide
Bach kirjutas peamiselt vaimulikku muusikat - see oli tema viis jumalat teenida
Bach oli polüfoonilise muusika suurmeister
Teoste aluseks sageli lutheri koraalid
Bach viis fuugavormi kõrgeimale tasemele
Kasutas muusikas sageli kujundeid ja sümboleid
Ühe osa vältel valitseb üks tempo ja meeleolu
XI Slide
“Johannese passioon”;
“Matteuse passioon”;
“Jõuluoratoorium”;
“Anna Magdalena Bach”;
“Inglise süidid”;
“Prantsuse süidid”;
“Fuugakunst”.
XII Slide
Tema looming on geniaalne kokkuvõte kogu saksa barokkmuusikale.Tema loomingus
on mitmed muusikastiilid.Teda peetakse kõigi aegade suurimaks heliloojaks ning ta
on mõjutanud kõiki heliloojaid. Ta on kõik kõige enam mängitavaid heliloojaid.
Kokkuvõtteks:
Ilma Bachi loominguta ei oleks klassikaline muusika kindlasti sama, mis ta praegu on.
EI tohi alahinnata ühe helilooja panust muusika kujunemisse ja edasi arenemisse.
Kahju ainult, et Bach lähen nende suurkujudega ühte, kes alles peale surma oma
tõeslise kuulsuse saavutasid.