1. EDUARD TUBIN
1905 – 1982
Sündis 1905. aastal Peipsi järve äärses külas kaluri pojana. Juba lapseeas mängis ta kohalikus
puhpilliorkestris flööti. Tema isa oli suur muusikaarmastaja, kes mängis ise orkestris trompetit
ja trombooni.
Õppis alguses Tartu Õpetajate Seminaris kooliõpetaja ametit. Hiljem ta töötaski mõnda aega
Nõos õpetajana. Kuid tema muusikahuvi aina süvenes. Nõnda asuski ta õppima Tartu
Kõrgemasse Muusikakooli. Tema õpetajaks oli Heino Eller.
1931 – 1944 töötas “Vanemuises” dirigendina. Sageli juhatas ta sümfoonia-kontserte.
Samal ajal tegeles helilooja ka väga intensiivselt loominguga. Juba 1930-ndatel äratas tema
looming suurt tähelepanu, kuulsus kasvas iga aastaga.
1944 emigreerus Rootsi ja elas elu lõpuni Stockholmis. Töötas seal Drottning-holmi teatris
vanade partituuride restauraatorina. Juhatas Stockholmi Eesti Meeskoori. Ka Rootsis jätkas
intensiivselt loomingulist tööd ja leidis heliloojana tunnustust, kuigi pagulasena ei olnud tal
sugugi kerge Rootsi kultuurieliidi hulka tõusta. Siiski väärinuksid tema teosed seal sageda-
mini esitamist. Rootsis sai Tubin end rohkem loomingule pühendada ja võimalused uut kunsti
ja muusikat tundma õppida olid seal paremad.
Kuna põgenike loomingu esitamine oli Eestis nõukogude võimu ajal peaaegu keelatud, jäid
eestlased pikaks ajaks Tubina muusikata. Tasapisi hakati siiski tema teoseid esitama ja
“Estonia” tellis ooperi. Alates 1961 külastas Tubin ka ise mitmel korral Eestit ja juhatas siin
oma teoste ettekandeid
Tubina loomingu rahvusvaheline läbimurre algas 1980. aastail, eeskätt tänu Neeme Järvi
dirigenditööle, kes hakkas tema teoseid kogu maailmas esitama.
Tubin suri 1982. aastal Stockholmis.
Eduard Tubin on üks eesti nimekamaid heliloojaid, kelle sümfooniline muusika kuulub
20. sajandi maailmaklassika hulka. Ta on Heino Elleri koolkonna üks silmapaistvam
esindaja ja pea suurim eesti sümfonist.
Tubina looming on väga mitmekülgne:
1. Sümfooniline muusika:10 sümfooniat, teosed sümfooniaorkestrile, kontserdid.
2. Kammermuusika (instrumentaalteosed väikestele koosseisudele).
3. Koori- ja soololaulud. Kaalukam kooriteos on “Reekviem langenud sõdurite
mälestuseks” koorile, solistidele ja orkestrile.
4. Ooperid: “Barbara von Tisenhusen” ja “Reigi õpetaja”.
5. Ballett “Kratt”.
Tubina muusikas on traditsioonid ühendatud kaasaegsete võtetega – keerulised harmooniad,
rütmid on kõrvuti rahvaviisi elementidega. Pidas oluliseks, et teos oleks terviklik ja temaa-
tiliselt ühtne. Selleks arendas sageli teose peateemast välja kõik järgnevad teemad. Tubina
muusika on laetud suure sisemise pingega, millele aitab kaasa intensiivne rütm.

2. Kõige olulisem joon Tubina loomingus on rahvuslikkus. Meie rahvaviiside koduselt tutta-
vaid intonatsioone tunneme ära helilooja paljudes teostes. Näiteks V sümfoonias on kaas-
aegne teravakõlaline helikeel kokku põimitud rahvaviisi “Meil aiaäärne tänavas” motiividega.
Rahvuslikkust taotles helilooja teadlikult ja on ka ise öelnud: “Olen katsunud peaaegu kõiki
oma teoseid ikka kuidagi rahvamuusika piiridesse viia”.
Tubina loomingu kaalukama osa moodustavad sümfoonilised teosed, eelkõige 10 sümfooniat.
Nendega tõuseb ta 20. sajandi suurte sümfoonikute Sibeliuse, Mahleri, Šostakovitši kõrvale.
Tema sümfooniad on muusikaliselt terviklikud, sageli kasvavad ühest teemast välja sümfoo-
nia ülejäänud teemad. Kõik tema sümfooniad on omanäolised ja erineva karakteriga.
Ballett “Kratt” on Tubina üks olulisemaid ja püsiva väärtusega töid. Esiteks oli see üldse
kõige esimene eesti ballet ja teiseks on see väga rahvuslik teos. “Kratt” tuli lavale 1943.
aastal “Vanemuises” Tubina enda juhatusel.
Balleti sündmused arenevad 18. sajandi keskel Eestimaal. Varaahne peremees meisterdab
endale külatarga abil krati, kuid müüb selle eest oma hinge kuradile. Esialgu on kratt kuulekas
ja tassib peremehele usinasti varandust kokku. Kuid siis saabub õnnetus. Kimbutatuna õitsil
olevate külanoorte poolt, süütab raevunud kratt talu, kägistab peremehe ja kaob siis koos
kuradiga, kes tuleb peremehe hinge järele.
Balleti sisu kui ka muusika on otseselt seotud rahvaloominguga. Suurimaks väärtuseks on
meisterlikult kirjutatud muusika, mille motiivid pärinevad rahvamuusikast. Heliloojat on
köitnud just pilli- ja tantsumuusika – kandle-, viiuli- ja torupillilood. Muusikas jaguneb ballett
kahte plaani, lähtudes reaalsest ja fantaasiamaailmast. Valdava osa võtavad enda alla rahva-
tantsud, kuid krati- ja kuradimaailm on fantaasiamaailm ja seda iseloomustab müstiline ning
salapärane muusika.
Ballet “Kratt” on üks omanäolisemaid kogu maailma balletiloomingus.
1944 aasta 9. märtsil, kui toimus Tallinna pommitamine Punaarmee poolt, mängiti Estonia
teatris Tubina balletti “Kratt”. Etendus jäi pooleli. Vanarahvas rääkis, et Kratist pidavat maha
jääma vaid suitsevad varemed – nii läks ka Estoniaga.
http://www.gehrmans.se/en/composers/tubin_eduard
http://www.alatskiviloss.ee/eng/eduard-tubin-museum/tubins-works/
http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2203&layer=133&lang=eng#2203