George Frideric Handel

1. Nataly Roose
2014
Georg
Friedrich
Händel

2. Briti alamana George Frideric Handel. Itaalias ja algselt ka Inglismaal
kasutas ta õige häälduse tagamiseks nimekuju Georg Friedrich Hendel oli
saksa helilooja, kes aastast 1712 elas Inglismaal ja võttis 1727. aastal Briti
kodakondsuse.Sündinud 23. veebruar 1685 Halle, Magdeburgi
hertsogiriigis.Surnud 14. aprill 1759London, Suurbritannia kuningriigis.
 Halle ja Hamburg
Georg Friedrich Händeli isa Georg Händel oli tunnustatud habemeajaja,
kirurg ja Saksi-Weisenfelsi hertsogi õukonnaarst. Helilooja ema Dorothea
Taust pärines kirikuõpetaja perekonnast. Taust oli Georg Händeli teine
naine ning tulevase helilooja sünnihetkel oli Georg juba 63-aastane. Kõik,
mis on tänaseks teada Händeli lapsepõlvest, pärineb tema esimeselt
biograafilt John Mainwaringilt, kes kogus mälestusi Händeli sekretärilt John
Christopher Smithilt ja heliloojalt endalt. Mõni Mainwaringi raamatus
esinev väide on aga hiljem ümber lükatud.
Händelhuvituslapsepõlvesmuusikast, kuid isa, kartes, et muusiku elukutse
ei taga piisavat materiaalset kindlustatust, tahtis, et poeg õpiks
õigusteadust. Isa keelas Händelil isegi pille puutuda ning poeg pidi
harjutama salaja pööningule toodud klavikordil. Kui Saksi-Weisenfelsi
hertsog Johann-Adolf I kuulis kaheksa-aastase Händeli orelimängu, palus ta
Georg Händelit, et ta lubaks oma pojal õppida samaaegselt nii muusikat kui
ka õigusteadust.Händeli esimeseks muusikaõpetajaks sai Halle
Liebfraukirche organist Friedrich Wilhelm Zachow, kes õpetas talle orelit,
klavessiini, viiulit, kompositsiooni, harmooniatja kontrapunkti. Zachowiloli
palju itaalia ja saksa muusika käsikirju, millega Händel sai tutvuda. Händel
pidi neid käsikirju ümber kirjutama, analüüsima ning teoste stiili
imiteerides ka ise muusikat komponeerima. Hiljem sai ta koguni kirjutada
kantaate Liebfraukirche jumalateenistuseks, nende teoste noodid on aga
tänaseks kadunud.
1702. aasta veebruaris astus Händel Halle ülikooli, kus õppis arvatavasti
õigusteadust. Kuu aega hiljem sai temast sealse kalvinistliku katedraali
organist, kuigi ta ise oli luteri usku. Ta lahkus töökohast juba aastase
katseaja möödudes Hamburgi. Hamburg oli tollal oluline kultuurikeskus,
seal tegutses ainus regulaarselt etendusi andnud saksa ooperitrupp
väljaspool õukondi. Händel asus tööle ooperiorkestri teise viiuldajana ning

3. mängis hiljem ka samas klavessiini. Ta tutvus Hamburgis helilooja, laulja ja
muusikateoreetiku Johann Matthesoniga, kes tutvustas talle linna
muusikaringkondi ja aitas teda ka heliloomingus. Mattheson on hiljem
meenutanud: "Kui fuugad välja jätta, ei teadnud ta (Händel)
komponeerimisest midagi."
Augustis 1703 läksid kaks noort muusikut Lübeckisse, et külastada
Marienkirche eakat organisti, heliloojat Dietrich Buxtehudet. Mõlemad
soovisid saada organisti mantlipärijaks, kuid Buxtehude seatud tingimus,
abielluda tema tütrega, oli noortele muusikutele vastuvõetamatu. Dietrich
Buxtehude tütar oli nende jaoks liiga vana. Samal põhjusel loobus
Marienkirche organisti kohast kaks aastat hiljem ka Johann Sebastian Bach.
 Itaalia
Kui Händel oli Hamburgis, kohtas ta prints Ferdinando de Medicit,
Toskaana suurhertsogi poega ja troonipärijat. Prints oli vaimustuses
Händeli andekusest ning kutsus ta Itaaliasse ja ennekõike Firenzesse.
Händel läks sinna sügisel 1706 ning reisi peamine eesmärk oli saada
kogemusi, eelkõige kirjutades itaalia stiilis oopereid. Esimene teos selles
žanris, "Rodrigo", esietendus järgmise aasta novembris. Händel naasis
Firenzesse igal sügisel aastani 1709, tutvus seal printsi õukonnaluuletaja
Antonio Salviga, kelle librettosid kasutas ta hiljem Londonis kirjutatud
ooperites, ning tutvus kohalike heliloojate ooperiloominguga.
1706. aastalõpuskäis Händel esmakordselt Roomas. 1707 – 1709 töötas ta
vaheaegadega muusikunamarkiiFrancesco Ruspoli alluvuses. Töökoht, kus
puuduspidevpalk, eeldas ilmaliku kantaadi kirjutamist igaks pühapäevaks.
Lisaks nendele komponeeris Händel Ruspolile veel oratooriumi "La
Resurrezione" ja kolm ladinakeelset motetti.Peale Rooma ja Firenze jõudis
Händel nelja aasta jooksul käia ka Veneetsias ja Napolis.
Itaalias oldud aastad olid Händeli karjääri jaoks otsustavad: Itaalia oli koos
Prantsusmaaga Euroopa kultuuri keskpunkt. Siin kohtus ta kõikide tuntud
itaalia heliloojatega: Alessandro ja Domenico Scarlatti, Antonio Cladara,
Arcangelo Corelli, Bernardo Pasquini, Antonio Lotti, Quirino Gasparini,
Antonio Vivaldi, Tomaso Albinoni ning Giacomo Antonio Pertiga. Mitme

4. teosega, nagu ooper "Agrippina" ja oratoorium "La Resurrezione", saavutas
ta erakordse edu.
Händel saabus Itaaliasse andeka, aga toore heliloojana ning lahkus sealt
viimistletud ja suure oskustepagasiga kunstnikuna. Peamiselt Alessandro
Scarlatti kantaatide ja ooperite eeskujul kujunes välja tema meloodiline
helikeel. Itaalia-perioodil kasutas ta veidi julgemalt dissonantse, millest ta
hiljem mõnevõrra loobus. Lootus kirjutada Itaalias sealses stiilis oopereid,
praktiliselt aga ei täitunud. Nelja ja poole aasta jooksul kirjutas ta vaid kaks
ooperit. Paavsti nõudmisel olid Roomas, kus Händel suurema osa ajast
viibis, ooperid keelatud. Itaalia heliloojad kirjutasid seetõttu ooperlikke
oratooriume ja kantaate – nii tegi ka Händel.
 Hannover ja London
Esmakordselt Veneetsias olles kohtus Händel hilisema Yorki ja Albany
hertsogi Ernst Augustiga, kes oli Hannoveri kuurvürsti ja hilisema
Suurbritannia ja Iirimaa kuninga Georg Ludwigi vend. Ernst August kutsus
Händelit Hannoveriningpakkustalletöökohta kuurvürstiõukonnas. Lisaks
oli Toskaania kroonprints Fernandando de Medici soovitanud Händelit
Tirooli kuberner Karl von Neuburgile. Händel lahkus Itaaliast veebruaris
1710, olimärtsis Innsbruckis, kuid kuberneritööpakkumistvastu eivõtnud.
See-eest läks ta Hannoverisse ning temast sai 16. juunil 1710 Hannoveri
kuurvürst Georg Ludwigi õukonna kapellmeister.
Juba järgmisel kuul läks ta aga Düsseldorfi ja sealt septembris Londonisse.
Tema esimene reis Inglismaa pealinnakestis kaheksa kuud, selle aja jooksul
andis ta vähemalt ühe kontserdi kuninganna Anne’i õukonnas. Olulisem on
aga ooperivaldkonnas saavutatu. 24. veebruaril 1711 esietendus "Rinaldo"
– esimene spetsiaalselt Londoni teatrile kirjutatud itaalia ooper
muusikaajaloos. Ooperit, mille libreto kirjutas vastvalminud Queens
Theateri direktor, näitekirjanik Aaron Hill, saavutas erakordne edu.
Aastast 1712 elas Händel Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia
kodakondsuse.

5.  Looming
Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius
Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina".
Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende
karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses.
Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel
oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest
publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperižanri vastu.
Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja
ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku.
Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas
Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händelioratooriumid (välja arvatud "Messias")
ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik
ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte
kirikus.
Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20
orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele,
orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja
sonaate.
Tänapäeval on George Frideric Handeli loomingust ülemaailmselt tuntuim
ilmselt aga hoopiski 1727. aastalkuningas George II kroonimispidustusteks
loodud "Zadok the Priest", mida on küll mängitud sellest alates kõikidel
Suurbritannia kroonimispidustustel, aga tuntum on see hoopiski kui UEFA
Meistrite liiga tunnusmeloodia.
GeorgFriedrich Händeli teosed on HWVjärgi nummerdatudHändel-Werke-
Verzeichnis.
Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju. Ta väljendas
ennast peamiselt ooperižanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab

6. veel vana tsunftikunstniku vaimu, Händel uusaegse karjäärikunstniku
mudelit.

7. Viited:Wikipedia