Õiglane kaubandus 1

Editor's Notes

1. Võimalikud vastused: Õiglase kaubanduse märgiga šokolaad on valmistatud vastavalt õiglase kaubanduse põhimõtetele. Näiteks teab klient seda märki nähes, et kakaotalunik on saanud kakao eest õiglase tasu ja kakao kasvatamisel pole kasutatud lapstööjõudu.
2. Ülesande kirjeldus See ülesanne selgitab šokolaaditahvli näite abil, millest koosneb toote hind, ning innustab õpilasi arutlema tavakaubanduse väljakutsete ja õiglase kaubanduse vajalikkuse üle. Rollid: Kakaotalunikud: kasvatavad kakaod ning kuivatavad ja eraldavad kakaoube Vahendajad: ostavad talunikelt kakaod ja müüvad seda kakao- ja šokolaadifirmadele Kakao- ja šokolaadifirmad: töötlevad kakaod, lisavad muid aineid nagu suhkur, piim ja pähklid ning toodavad šokolaaditahvleid Jaemüüjad: ostavad šokolaadifirmadelt šokolaadi ja müüvad seda tarbijatele Rühmadele öeldakse, et ühe šokolaaditahvli hind on 1 euro, ja iga rühm peab otsustama, kui palju raha nad oma töö eest saada tahaksid, arvestades lisaks ka oma tööga seotud kulusid. Kui rühmad on otsusele jõudnud, teatavad nad oma soovid, mis kirjutatakse tahvlile. Liites kokku kõik soovitud summad, jõutakse nõutava šokolaaditahvli hinnani. Enamasti on nõutav hind šokolaaditahvli hinnast kõrgem. Lõpphind ei saa siiski olla kõrgem kui 1 euro. Seetõttu peavad rühmad hakkama läbirääkimisi pidama. Nad kirjeldavad oma tööd ja selgitavad, miks nad nõutavat hinda väärivad. Samuti proovivad nad leida selgelt ületasustatud rühma. Pärast läbirääkimisi peab iga rühm nõutava hinna osas uuesti aru ja teeb uue ettepaneku. Enamasti jääb lõpphind isegi pärast teist ja kolmandat vooru 1 eurost ülespoole. Läbirääkimiste ajal võivad rühmad moodustada liite, ähvardada streigiga või toote mitteostmisega või nõudluse minimeerimisega. Mängu lõpus näidatakse, mismoodi šokolaadi hind tegelikult jaguneb. Kakaotalunikud – 6 senti Vahendajad – 7 senti Kakao- ja šokolaadifirmad – 70 senti Jaemüüjad – 17 senti Mäng puudutab tavalist šokolaaditahvlit ning riigiti selle hinnakujundus erineb. On olemas ka õiglase kaubanduse šokolaaditahvlid ja ka nende hinda kujundatakse riigiti erinevalt. Veel õiglast kaubandust puudutavaid materjale:Õiglase šokolaadi teemalisi materjale (ka videoid ja mänge) leiad siit: http://et.makechocolatefair.org/materjalid
3. Võimalikud vastused Kas see on kõigi osapoolte suhtes õiglane? Vastus sõltub õpilastest, kuid tavalised ei arva õpilased, et jaotus on õiglane. Kuidas mõjutab madal sissetulek talunike ja nende töötajate elu ning šokolaaditööstust? Talunikud: Majanduslik ebakindlus ja vaesus Töötajad: Ilma korraliku sissetulekuta ei saa talunikud töötajatele normaalseid töötingimusi tagada – ekspluateerimine Lapstööjõu kasutamine hoiab kulud väiksena – lastega kaubitsemine vaesematest piirkondadest istandustesse Šokolaaditööstus: - Talunikud kipuvad kakaokasvatusest loobuma ja turu vajaduste rahuldamiseks pole piisavalt kakaod. Taustateave Šokolaaditootmine on edukas äri. 2012. aastaks teenis üleilmne šokolaadimaiustuste turg umbes 80 miljardit dollarit puhastulu ja arvatakse, et 2014. aastal suureneb see 88 miljardi dollarini. Üleilmses väärtusahelas teenitakse enamik rahast pärast seda, kui kakaooad on maailma põhjapoolkerale jõudnud. Ometi kasvatatakse kakaod ekvaatori lähedal troopilistes piirkondades ja 70% maailma kakaoubadest on pärit Lääne-Aafrikast. See on 5,5 miljoni taluniku peamine sissetulekuallikas ja üle 14 miljoni maapiirkonnas töötava inimese ja nende perede teenib selle abil elatist. Paljud maailma lõunapoolkeral kakaod kasvatavad ja sellega seoses tööd tegevad inimesed peavad päevas alla 1,25 USA dollariga hakkama saama – see jääb allapoole absoluutset vaesuspiiri. Kakaokasvatajad saavad praegu umbes 6% sellest hinnast, mida rikaste riikide tarbijad šokolaadi eest maksavad. 1980ndatel oli nende osa umbes kolm korda suurem: 16%. Talunike madal ja ebakindel sissetulek põhjustab tõsiseid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid probleeme. Talunikud ei investeeri enam taludesse, vähendavad palku, ei saa tagada töötajatele korralikke töötingimusi ja kõige halvematel juhtudel kasutavad lapstööjõudu. Praegu töötab Lääne-Aafrika kakaoistandustes kuni 2 miljonit last, üle 500 000 neist on seotud ohtliku lapstööjõuga, mis kahjustab tõsiselt nende füüsilist ja vaimset tervist ning jätab nad ilma õigusest haridusele. Lisaks eraldavad talunikud – lootuses rohkem tulu saada – kakao tootmiseks aina enam maad ning seda tihti kestliku, ökoloogilise ja mitmekesise põllumajanduse arvelt. Šokolaaditööstus pole ainulaadne – arengumaades ei saa talunikud ja töötajad ka üldiselt oma töö eest õiglast tasu. Hind, mida tootjad oma toodete eest saavad, on tihti nii väike, et ei kata isegi tootmiskulusid ega võimalda toimetulekut. Suurim osa kasumist jääb mitmete vahendajate ja edasimüüjate kätte.
4. Taustateave See naine lõikab kakaokauna. Kakaokaunad on kakaopuude viljad. Ühe kauna sees on umbes 30 kakaouba, mida šokolaadi tootmiseks töödeldakse. Ube kääritatakse ja kuivatatakse päikese käes ning pannakse seejärel suurtesse kottidesse ja transporditakse tootjamaadesse (enamasti Euroopasse ja USA-sse). Tootjamaades röstitakse ja jahvatatakse ube selleks, et šokolaadi tootmiseks kakaopulbrit ja kakaovõid teha.
5. Palun loe 4. slaidi märkustest kakaotööstuse kohta lisateavet.
6. Taustateave kakaotööstuses kasutatava lapstööjõu kohta Kakaotalunike vaesumine sunnib neid otsima viise, kuidas tootmiskulusid võimalikult palju vähendada. Selle üks kahetsusväärseid tagajärgi on see, et istandustes töötavad lapsed ning seda ärakasutamisele viitavates või ohtlikes tingimustes. Veerand 5–17-aastastest lastest, kes elavad Lääne-Aafrika piirkondades, kus kasvatatakse kakaod, on kakaotootmisega seotud. Peamiselt töötavad nad koos vanematega perekonnale kuuluvas talus. Selles pole midagi ebatavalist, kui lapsed vanemaid aitavad ja leibkonna sissetulekusse panustavad. Rahvusvaheliselt pole see aga vastuvõetav ning seda peetakse ärakasutamiseks, kui see töö kahjustab laste füüsilist või vaimset tervist, on ohtlik või kahjulik või ei lase neil haridust omandada. Ohtliku töö hulka kuuluvad tavaliselt sellised näited nagu see, et kakaotootmisega seotud lapsed kasutavad ohtlikke vahendeid nagu matšeeted, kannavad väga rasket koormat või puutuvad kokku taimekaitsevahenditega – tihti põhjustavad sellised tegevused valu ja vigastusi. Lisaks on tõendeid selle kohta, et kakaokasvatusega tegelevates piirkondades esineb sunniviisilise töö eesmärgil korraldatavat lastega kaubitsemist: eriti ostetakse Elevandiluurannikul naaberriikidest madala hinna eest lapsi ja kasutatakse neid odava tööjõuna ära. Ekspluateeritav lapstööjõud ja lastega kaubitsemine kujutavad endast rahvusvaheliste inimõiguste standardite tõsist rikkumist ning rahvusvaheline tööõigus (ILO konventsioonid nr 182 ja 138) ja ÜRO lapse õiguste konventsioon (32/1) keelavad seda. 2001. aastal otsustas kakao- ja šokolaaditööstus ekspluateeriva lapstööjõu 2005. aastaks kaotada, allkirjastades vabatahtliku Harkin-Engeli protokolli. Tähtaega on mitu korda edasi lükatud. Protokolli praegune eesmärk on vähendada lapstööjõu kõige hullemaid vorme 2020. aastaks 70% võrra. Õiglase kaubanduse organisatsioonid, kes ostavad tootjate rühmadelt õiglase kaubanduse tooteid kas otse või läbi vahendajate, tagavad selle, et tootmises ei kasutata sunnitööjõudu ning tootja järgib ÜRO lapse õiguste konventsiooni. Laste kõikvõimalikul osalemisel – näiteks traditsioonilise kunsti või oskuse õppimisel – õiglase kaubanduse toodete tootmisel hoitakse alati hoolikalt silma peal ning selline osalemine ei häiri laste heaolu, julgeolekut ega takista neil koolis käia ja mängida.
7. Taustateave See mees korjab kohvi. Puul olevad punased marjad on kohvitaime viljad. Igas marjas on tavaliselt kaks seemet, neid kutsutakse kohviubadeks ja nendest valmistatakse kohvi. Kaks olulisemat kohvitaime on araabika ja robusta.
8. Taustateave Maailmaturul on kohvi alati iseloomustanud hinna kiire muutumine. Näiteks võib maailmaturu hind teatud piirkondade kehva saagi (nt 1994. aasta külmad Brasiilias, maailma suurimas kohvi tootvas riigis) või selle tõttu suureneda, kui tarbimine märkimisväärselt suureneb. Seevastu kukkusid 2001. aastal kohvi hinnad peaaegu üleöö rekordiliselt madalale tasemele. Hiljem hakati seda kohvikriisiks nimetama ja selle põhjustas ületootmine, kuna Vietnami talunikud hakkasid tohututes kogustes robusta kohvi kasvatama, mida valitsus rahaliselt toetas, ning see sattus Brasiilias toimunud ületootmise tohutu suurenemisega samale ajale. Talunike jaoks olid tagajärjed dramaatilised – sajad tuhanded talunikud üle kogu maailma jäid kasumist ilma. Talunikel on äärmiselt keeruline kõikuvatele hindadele kiiresti reageerida, kuna selleks, et kohvitaim vilja kannaks, kulub neli aastat. Kohvikriisil olid paljudes kohvi tootvates riikides majanduslikult laastavad tagajärjed. See puudutas üle 100 miljonit kohvist sõltuvat kasvatajat, töötlejat, kauplejat ja jaemüüjat. Kohviekspordist sõltuvates Kesk- ja Lõuna-Ameerika, Aafrika ja Aasia riikides elavaid inimesi mõjutasid valitsuse tehtud radikaalsed kärped tervishoius ja hariduses ning paljud elasid nälgimise piiril. Kohvikriis näitas taas, kui haavatavad on kohvitalunikud maailmaturu meeletult kõikuvate hindade suhtes.
9. Taustateave Õiglase kaubanduse organisatsioonid proovivad aidata marginaalsesse seisundisse viidud väiketootjatel sissetulekut puudutava ebakindluse ja vaesuse asemel hakata end majanduslikult ära elatama ja võimu oma kätte saama. Õiglase kaubanduse süsteemi talunike kindel sissetulek tagatakse nii, et kohvi eest makstakse sellist hinda, mis katab tootjate kestliku e jätkusuutliku tootmise keskmised kulud – talunikele makstakse kohvi eest tagatud õiglase kaubanduse miinimumhinda või turuhinda, kui turuhind on parajasti miinimumhinnast kõrgem. Tagatud hind kaitseb talunikke turu ettearvamatuse eest ning võimaldab neil kulusid ja sissetulekuid planeerida. Lisaks tagatud miinimumhinnale lisatakse ostuhinnale õiglase kaubanduse lisatasu ja seda kasutavad tootvad organisatsioonid selleks, et teha kogukonnas ja organisatsioonis sotsiaalseid ja majanduslikke investeeringuid. Vajadusel makstakse tootvatele organisatsioonidele pankroti vältimiseks kuni 60% ostuhinnast ette.
10. Taustateave See mees lõikab suhkruroogu. Suhkruroog kuulub rohttaimede hulka ja on 2–6 meetri kõrgune. Suhkruroog kasvab troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades.
11. Taustateave Nagu kohviturgu, nii iseloomustavad ka rahvusvahelist suhkruturgu kõikuvad ja madalad hinnad. 80% maailma suhkrust saadakse suhkruroost, enamik ülejäänust toodetakse suhkrupeedist. Maailma suurim suhkruroo kasvataja on Brasiilia, moodustades 1/3 maailmas toodetavast suhkruroost. Järgmised suurtootjad on India, Hiina ja Tai. Lisaks madalate ja muutlike hindadega toime tulemisele peavad arengumaade talunikud maailmaturul konkureerima sellise suhkrutootmisega, mida on rikkad Lääneriigid rahaliselt toetanud.
12. Taustateave Õiglase kaubanduse lisatasu on rahasumma, mida makstakse lisaks õiglase kaubanduse miinimumhinnale selle eest, et on investeeritud sotsiaalset, keskkonnaalast või majanduslikku arendust puudutavatesse projektidesse. Selle kasutamise üle otsustavad demokraatlikul moel talunike organisatsioonis tootjad või istanduses töötavad inimesed ise. Lisatasu paneb paika õiglase kaubanduse organisatsioon. Lisatasu investeeritakse tavaliselt haridusse ja tervishoidu, tehakse selle abil taludes parandustöid, et saak oleks suurem ja kvaliteet parem, või parandatakse töötlemisega seotud seadmeid/hooneid, et sissetulek oleks suurem. Kuna paljud lisatasu abil rahastatud projektid on kogukonnapõhised, saab suurem kogukond – kes jääb tootvast organisatsioonist väljapoole – õiglasest kaubandusest tihti kasu. Õiglase kaubanduse lisatasu makstakse otse ühistule või liidule ja viimane vastutab Fairtrade Internationali ees raha kasutamise eest.
13. Taustateave Banaanitaim ei ole tegelikult üldse puu vaid suur rohttaim. Selle viljad – banaanid – kasvavad kobarates ja ripuvad taime otsast alla. Esimesed kultuurbanaanid kasvasid Kagu-Aasias ja Paapua Uus-Guineas. Igal aastal süüakse maailmas üle miljardi kilogrammi banaane.
14. Taustateave Rahvusvahelist banaaniäri kontrollivad suured ettevõtted. Eesmärgiks on maksimeerida suuri kasumeid, prioriteediks seatakse kõige odavam tootmine, isegi kui see rikub töötajate õigusi või hävitab keskkonda. Näiteks kasutatakse suurtes istandustes haiguste leviku ennetamiseks ohtralt pestitsiide ja fungitsiide. Tihti pole töölistel vajalikke kaitsevahendeid ja teavet, kuidas pestitsiide kasutada, nii et see neid ja keskkonda ei kahjustaks. Kesk-Ameerika tüüpiline banaaniistandus kasutab aastas hektari kohta kuni 70 kilogrammi pestitsiide. Seda on üle 10 korra rohkem, kui tööstusriikides teiste põllukultuuride tootmiseks kasutatakse. Lisaks kasutatakse arengumaades jätkuvalt Euroopa Liidus juba keelustatud pestitsiide, millel on tööliste tervisele ja nende inimeste tervisele, kes elavad istanduste lähedal, ja samuti ka ümbritsevale loodusele kahjulik mõju.
15. Taustateave Tavaliselt julgustatakse õiglase kaubanduse tootjaid maksimeerima kohalike toormaterjalide kasutust, minimeerima pestitsiidide kasutust, säilitama pinnase viljakuse, kasutama veevarusid mõistlikult ja vähendama jäätmeid. Geneetiliselt muundatud organismide kasutamine on keelatud. Fairtrade International peab nende pestitsiidide kohta keelatud materjalide nimekirja, mida Fairtrade’i sertifikaadi saanud põllukultuuride peal ei ole lubatud kasutada. Kasutatakse vaid neid pestitsiide, mis on tootjariigis kasutamiseks registreeritud. Õiglase kaubanduse banaaniistandused, kus töötab palgatööjõud, suurendavad oma tööliste teadlikkust selles osas, mis puudutab pestitsiidide õiget kasutust, nii et tervisele ja keskkonnale kujutatav oht oleks minimaalne.
16. Taustateave Õiglane kaubandus on alternatiiv tavapärasele kaubandussüsteemile, mis seisab hea arengumaade väiketalunike ja istanduste tööliste heaolu eest. Õiglane kaubandus tagab tootjatele õiglase tasu ja annab tarbijatele võimaluse vähendada arengumaade vaesust. See on tavalise tarneahela alternatiiv, tagamaks seda, et arengumaade elanikud saaksid elatist teenida, keskkonda kaitsta ja oma lastele haridust ja tervishoidu võimaldada. Õiglane kaubandus või Fairtrade?Terminit „õiglane kaubandus” kasutatakse selleks, et viidata õiglase kaubanduse liikumisele tervikuna ja samuti nendele organisatsioonidele, mis peavad õiglase kaubanduse põhimõtetest kinni. Terminit „Fairtrade” kasutatakse selleks, et kirjeldada sertifitseerimis- ja märgistamissüsteemi, mida haldavad standardeid välja töötav organ Fairtrade International (FLO) ja sertifitseeriv asutus FLO-Cert. Sertifitseerimissüsteem võimaldab tarbijatel tuvastada kaupu, mis järgivad rahvusvaheliselt kokku lepitud õiglase kaubanduse standardeid. Fairtrade toodete sertifitseerimise märki on selliste toodete märgistamiseks kasutatud alates aastast 2002. Maailma Õiglase Kaubanduse Organisatsiooni (WFTO) logo on kasutatud nende organisatsioonide märgistamiseks, mis tegelevad õiglase kaubandusega. Lisaks kahele kõige tuntumale õiglase kaubanduse organisatsioonile on teised sertifitseerimisprogrammid (nagu Fair for Life) ning tootjad ja edasimüüjad, kes järgivad õiglase kaubanduse põhimõtteid ja kasutavad oma märke (nt Adini Online, GEPA – The Fair Trade Company, nomads Fair Trade Clothing, The Body Shop Community Fair Trade, Rapunzelile kuuluv märk HAND IN HAND, Bio Partenaire’ile kuuluv ORGANIC FAIR TRADE jne). Tarbija peaks ennast õiglase kaubanduse erinevate algatuste põhimõtete ja nõudmistega ise kurssi viima.
17. Võimalikud vastused: Mis on multifilmi sõnum? Maailm muutub iga ostuga. Milliseid tooteid multifilmis näidatakse ja kus neid toodetakse? Suhkruroog, kohv Dominikaani Vabariik, Keenia, Vietnam
18. Taustateave Fairtrade standardid kehtivad kindlates riikides vaid nende tootjate kohta, kes on Fairtrade Internationali koostatud nimekirjas. Nimekirja kuuluvad riigid, kus on sissetulek inimeste kohta väike ja keskmine (vastavalt Maailmapanga määratlusele). Siia hulka kuuluvad peaaegu kõik Aafrika, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere saarte ning Okeaania riigid ja Aasia vaeseimad riigid. Euroopa riigid jäävad nimekirjast välja.
19. Taustateave Õiglase kaubanduse põhimõtteid järgides valmistatud tooted on väga erinevad, ulatudes käsitööst veinini. Siiski peavad tooted Fairtrade märgi saamiseks vastama rahvusvahelistele Fairtrade standarditele. Need standardid puudutavad eelmainitud kindlaid tooteid. Lisaks Fairtrade sertifikaadiga toodetele leidub turul teisi õiglase kaubanduse tooteid (näiteks riided, käsitöö, kosmeetika). Need tooted järgivad õiglase kaubanduse põhimõtteid, kuid Fairtrade International ei saa neile sertifikaati välja anda ja seetõttu ei ole nendel toodetel Fairtrade märki. Müügi osas kõige populaarsemate Fairtrade toodete hulka kuuluvad banaanid, kakao, kohv, puuvill, suhkur ja tee. Lisaks ühest koostisainest (nt kohvist, teest) valmistatud Fairtrade toodetele on ka tooteid, mis on valmistatud rohkem kui ühest koostisainest – liittooted. Näiteks on šokolaaditahvel valmistatud kakaost, kakaovõist, suhkrust ja teistest koostisainetest. Fairtrade toodete korral peab kõikidele koostisainetele, mille osas kehtivad Fairtrade standardid, olema väljastatud Fairtrade sertifikaat, hoolimata sellest, kui suure protsentuaalse osa koostisaine lõpp-produktis moodustab. Kui kindla koostisaine kohta Fairtrade’iga võrdväärset olemas pole, lubatakse kasutada sertifikaati mitte omavaid koostisaineid. Et aga liittootest toiduaine saaks kanda Fairtrade märki, peab vähemalt 20% sisust olema Fairtrade sertifikaadiga (kui Fairtrade’iga võrdväärset teiste koostisainete mõttes olemas pole). Nii et näiteks šokolaadi korral peavad kakao ja suhkur olema sertifitseeritud.
20. Tegevust võib teha kas rühmas või individuaalselt. Laske õpilastel järgmises tunnis teha leitu kohta lühike ettekanne ning leide klassis arutada: Milliseid tooteid kõige sagedamini leiti? Milliseid Fairtrade toodete tabelis esindatud tooteid üldse ei leitud? Mida võiks teha selleks, et poodides oleks rohkem õiglase kaubanduse tooteid?
21. Lisateave õiglase kaubanduse kohta Fairtrade International - www.fairtrade.net Maailma Õiglase Kaubanduse Organisatsioon (World Fair Trade Organization, WFTO) - www.wfto.com WFTO Europe - wfto-europe.org Euroopa Õiglase Kaubanduse Assotsiatsioon (European Fair Trade Association) - www.european-fair-trade-association.org Fair for Life sertifitseerimisprogramm - www.fairforlife.org Näiteid brändide kohta, mis järgivad õiglase kaubanduse põhimõtteid Adini Online – www.adinionline.co.uk Altromercato – www.altromercato.it Bio Partenaire’ile kuuluv ORGANIC FAIR TRADE - www.biopartenaire.com/en GEPA – The Fair Trade Company - www.gepa.de/en nomads Fair Trade Clothing – www.nomadsclothing.com Rapunzelile kuuluv märk HAND IN HAND - www.rapunzel.de/uk/fairtrade-hand-in-hand.html The Body Shop Community Fair Trade - www.thebodyshop.com/values/CommunityFairTrade.aspx Näiteid ettevõtete kohta, kes pakuvad muuhulgas ka õiglase kaubanduse märgistusega tooteid Marks&Spencer (šokolaad jt maiustused, tee jm), Meira (kohv), Dansukker (suhkur)