Eesti tuntuimad metsloomad
- 1. Eesti tuntuimad metsloomad2. kooliaste
- 2. Kes see on?Välimus suur, massiivne hele- kuni tumepruuni karvaga. p oegadel on kaela ümber valge krae
- 3. toitumine toitub ainulttaimedest: valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest. Talveperioodil kasutab toiduks ka puude ja põõsaste oksi ning koort.
- 4. Eluviis eelistavad eladasuurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike liiguvad ringi peamiselt videvikus ja ööse l p äeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas t alve veedavad taliuinakus
- 5. paljunemine p ojadsünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris t avaliselt on korraga üks või kaks, harva kuni viis poega p ojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani elavad kuni viiekümne aasta vanuseks
- 6.
- 7. Kes see on?Välimus Kehapikkus on tal 50...90 cm, saba pikkus 40...60 cm karva värvus on väga varieeruv, enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall. kaal 4...10 kg
- 8. toitumine toitub enamastiväiksematest selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, lindudest, ning linnumunadest Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi
- 9. eluviis Kõige sobivamakselupaigaks on talle avamaastikud, mis vahelduvad metsatukkadega. Lisaks sellele võib teda leida ka soodes ja rabades Uru kraabib ise või hõivab mägra oma, kohandades seda vastavalt oma vajadustele. Urul on alati mitu sissekäiku üksikeluviisiga ja küllaltki paikne Jahti peab peamiselt videvikus, kuid võib seda teha ka päise päeva ajal
- 10. Paljunemine Ühe paaripoolt hõivatud territoorium on nii suur, et sellelt on võimalik hankida piisavalt toitu ja leida sobivaid paiku urgude rajamiseks Pojad sünnivad enamasti aprillis ja neid on 3...10 Pojad iseseisvuvad neljakuuselt ja hakkavad sigima järgmisel kevadel.
- 11.
- 12. Kes see on?Välimus karvastik on pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge Talvekarv on helehall Teisest liigist eristavad teda pikemad kõrvad ja pikem pealtpo o lt musta värvi saba.
- 13. toitumine söövad peamiseltmitmesuguseid taimi ja nende seemneid ning marju ä ra ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest e lusaid loomi tapavad suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut h ea meelega söövad mett
- 14. paljunemine sigivad 2…3korda aastas Eestis on keskmiseks pesakonna suuruseks 3 poega Poegi imetatakse kuu aega. Pärast seda saavad pojad iseseisvateks Sigima hakkavad aasta vanuselt Eluiga on keskmiselt 6 aastat, ulatudes rekordiliselt 13 aastani.
- 15.
- 16. Kes see on?Välimus võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks Erinevalt koerast ei hoia ta oma saba kunagi rõngasse Jälg on koera omast suurem ja piklikum O n lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega .Väga tugev ja kiire
- 17. toitumine saakloomade hulkakuuluvad jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Terve kari suudab maha murda ka karu. Üksi võib hambus ära viia terve lamba.
- 18. eluviis Eestis võib teda kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. sõralistele pe avad jahti terve karjaga
- 19. paljunemine Pesa rajataksevarjulisse, raskest i ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. Poegade kasvatamisega tegelevad isa ja ema koos 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad
- 20.
- 21. Kes see on?Välimus Värvus võib varieeruda punakaspruunist helehallini, mille peal on tumedad tähnid. Kõhupoolt on ta tavaliselt valge. Ta on kõrgete jalgadega ja ümara peaga. Kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatutid Karvastik on tal tihe ja moodustab näol omapärase helehalli põskhabeme Käppadel on tal sissetõmmatavad küünised kaalub kuni 25 kilo
- 22. eluviis eelistavad eladatihedates okasmetsapadrikutes aga ka tiheda risuga segametsade s elavad enamasti üksikult ja ainult sigimise ning poegade kasvatamise ajal on emas ja isasloomad koos on väga varjatud eluviisiga ja liigub peamiselt videvikus ja öösel Jäljed on tal ümarad ja neil ei ole tavaliselt näha küünte poolt tekitatud auke.
- 23. toitumine söövad kõike,mis liigub ja millest jõud üle käib
- 24. paljunemine Pojad sünnivadaprillis või mais Poegivad varjatud kohas puujuurte all või mõnes urus. Pesa kujutab endast sageli vooderdamata lohku Piima imevad pojad kahe - kolme kuu vanuseni Emasloomad viibivad koos poegadega esimese eluaasta lõpuni. Pesa jäetakse maha pärast seda, kui noored hakkavad koos emaga jahil käima. elavad paarikümne aasta vanuseks.
- 25.
- 26. Kes see on?Välimus meie metsade suurim loom Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all Labidakujulised sarved ehivad ainult pullide pead.
- 27. eluviis Elab metsades Männi- ja kuusekoorega maiustades võib metsale palju kahju teha Ohtlikud võivad nad olla pulmade ajal augusti lõpul . E nne rünnakut lingutab kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles kuid ta ei viitsi kunagi vaenlast jälitama hakata
- 28. toitumine toitub ainulttaimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas Söövad meelsasti vajalike ainete saamiseks ulukite söögikohta pandud soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine)
- 29. paljunemine toob aprillilõpul või mai alguses ilmale ühe, harva kaks vasikat. pojad kasvavad ruttu, võttes ööpäevaga kaalus juurde kuni 2 kg Eluiga ületab looduses harva 15 aastat
- 30.
- 31. Kes see on?Välimus meie metsade üks ilusamaid ja graatsilisemaid loomi sihvaka keha, peente jalgade ja saleda kehaga saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad.
- 32. eluviis eelistab põldudevahelisimetsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud rahutuks ja kaotavad emaseid jälitades oma tavalise ettevaatlikuse Sokkude vahel toimuvad ka ägedad võitlused, mis võivad mõnikord lõppeda ühe või mõlema soku haavamise või isegi surmaga
- 33. toitumine on taimtoiduline,toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke.
- 34. paljunemine Mai lõpussünnivad 1...3 hästiarenenud talle Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama Nädala aja pärast hakkavad talled juba koos emaga ringi liikuma.
- 35.