1. GOOTIKA KUNSTIAJALOO 1. KURSUS GÜMNAASIUMILE KOOSTAS KAJA MURD

2. Reims'i Jumalaema katedraal. u. 1211 -1260

3. Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks.

4. Kölni toomkirik. 1248-1520, lõpetatud 1842-1880. Võlvid

5. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. sajandil, mille tulemusena tunduvalt avardus eurooplaste maailmapilt. Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi.

6. Kölni toomkirik. 1248-1520, lõpetatud 1842-1880. Kesklöövi tugikaared.

7. 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil – loobuti gootikast Itaalias. Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi

8. Roueni katedraal. Alustatud 1220. a. paiku. Vimperg ja roosaken läänefassaadil

9. Arhitektuur Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jms. Kirikud tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole, nagu polekski nad raskest kivist. Suured värvilistest klaasidest aknad võtavad enda alla nii palju ruumi, et vaba seinapinda peaaegu ei jäägi. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid , Ülal hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks . roietega võlvid vajasid veel lisatoetust. Selleks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid , kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustavad hiigelsuure sõrestiku

10. Gootilik aken.

11. Gooti basiilikad ehitati enamasti ladina risti kujulise põhiplaaniga. Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn. roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni. Suurel osal katedraalidest jäid aga tornid lõpetamata, kuigi ehitus vältas teinekord aastasadu. Kirikusse sisenejat haaras võimas kõrgusetunne ning eriline salapärane meeleolu. Gooti katedraalide sõrestikule toetuv ülesehitus oli lausa geniaalne ning suuri teadmisi ka inseneriteaduste vallas.

17. Arhitektuur Prantsusmaal Saint-Denis' kloostrikiriku koor. Sisse õnnistatud 1144.a.

18. Laoni katedraal. 1165-1215. Kesklöövi võlvid.

19. Maurice de Sully jt. Jumalaema (Notre Dame) kirik Pariisis. 1163-1250

20. Maurice de Sully jt. Notre Dame Pariisis. 1163-1250. Vaade kagust.

21. Chartres'i Jumalaema katedraal. 1194-1260, vasakpoolne läänetorn XVI sajandist

22. Chartres'i katedraal. 1194-1260. Kesklöövi tugipiilarid ja -kaared.

23. Reims'i Jumalaema katedraal. u. 1211 -1260.

24. Reims'i katedraal. u. 1211 -1260. Koori tugikaared ja fiaalid.

25. Reims'i katedraal. u. 1211 -1260. Pikihoone külgvaade.

26. Reims'i katedraal. u. 1211 -1260. Interjöör

27. Amiens'i Jumalaema Katedraal , 1220 - 1247.

28. Amiens'i katedraal. 1220 - 1247. Nelitis.

29. Sainte-Chapelle Pariisis. 1238-1244. Eksterjöör

30. Sainte-Chapelle Pariisis. 1238-1244. Ülemise kabeli interjöör

31. Beauvais' Püha Peetruse katedraal. 1223-XVI saj. lõpp.

32. Beauvais' Püha Peetruse katedraal. 1223-XVI saj. lõpp. Interjöör

33. Carcassonne'i linnamüür. XIII saj. Lõuna-Prantsusmaa.

34. Mont-Saint-Micheli klooster Normandia ranniku lähedal. XI-XVI saj.

35. Arhitektuur Inglismaal Canterbury katedraal. XII-XX saj. Vaade linnulennult.

36. Salisbury katedraal. 1220-1258.

37. Wellsi katedraal. 1180-1425. Läänefassaad.

38. Wellsi katedraal. 1180-1425. Nelitis

39. Wellsi katedraal. 1180-1425. Koor.

40. Westminster Abbey katedraal Londonis. 1045

41. Henry VII kabeli võlvid Westminter Abbey's 1503-1509

42. King's College'i kabel Cambridge'is. 1446-1515. Interjöör.

43. Gooti arhitektuur Saksamaal Kölni toomkirik. 1248-1520, lõpetatud 1842-1880. Sellisena jäi kirik keskajal pooleli.

44. Kölni toomkirik. 1248-1520, lõpetatud 1842-1880.

45. Freiburgi toomkirik. XIII-XVI saj

46. Strasbourg'i katedraal. 1176 - 1439

47. Maarja kirik Lüübekis. 1270 - 1330

48. Lüübeki vanalinn linnulennult

49. Albrecht Düreri maja Nürnbergis. u. 1420

50. Arhitektuur Itaalias Arnolfo di Cambio, Filippo Brunelleschi jt. Firenze Toomkirik. 1296-1462

51. Milano Toomkirik. u. 1380-XIX saj

52. Doodzhide palee Veneetsias. 1309-1424.

53. Gootika Eestis Pöide kindluskirik Saaremaal. XIV sajandi keskpaik.

54. Järva-Jaani kirik Järvamaal. XIV sajand. Torn pärineb 1881. a

55. Järva-Jaani kirik Järvamaal. XIV sajand. Interjöör

56. Kuressaare piiskopilinnus . XIII-XV saj.

57. Paide Vallitorn. 1265. Hävinud 1941, taastatud 1980-ndate teisel poolel.

58. Adam Olearius. Tallinna vaade XVII sajandil. Gravüür teosest "Täiendatud uus reisikiri Moskoovia ja Pärsia teekonna kohta", 1647.

59. Raekoda. 1402-04.

60. Raekoja plats linnulennult. Alumises paremas nurgas Pühavaimu kirik.

61. Toompea linnus. Alustatud XIII saj.

62. Toomkirik. u. 1330-1430.

63. Toomkirik. u. 1330-1430. Pikilõige.

64. Toomkirik. u. 1330-1430. Interjöör

65. Vaade linnamüürile Toompealt. Nunnatorn, Saunatorn, Kuldjala torn ja Lowenschede torn

66. Oleviste kirik. XV-XVI saj.

67. Oleviste kirik. XV-XVI saj. Kesklöövi tähtvõlvid

68. Niguliste kirik. Alustatud 1230, põhijärk 1405-1420.

69. Hermen Rode töökoda. Niguliste kiriku altar. 1481.

70. Kaupmeheelamu Lai tn. 23. XIV-XV saj. Praegu Tallinna Linnateatri hoone.

71. Vana turg. Keskel XV saj. pärit aidahoone.

72. Gooti skulptuur Chartres'i katedraal. Pühakute figuurid keskportaalil. 1150-1170

73. Chartres'i katedraal. Püha Peetrus. u. 1230.

74. Reimsi katedraal. Külgportaali ülaosa. u. 1220-1245.

75. Reimsi katedraal. Külgportaali figuurid. u. 1220-1245.

76. Reimsi katedraal. Viimne kohtupäev. u. 1230. Detail.

77. Reimsi katedraal. Madonna. u. 1230

78. Jumalaema kirik Pariisis. Madonna. u. 1330

79. Strasbourg'i katedraal. Sünagoog. u. 1230.

80. Strasbourg'i katedraal. Kirik. u, 1230.

81. Strasbourg'i katedraal.Neiu pattulangemine. u. 1240

82. Strasbourg'i katedraal. Voorused tallavad patte. u. 1240.

83. Naumburgi katedraal. Ekkehard ja Uta, u. 1245.

84. Peter Parler (1330-1399). Autoportree. 1379-86.

85. Claus Sluter (u. 1350-1406). Moosese kaevu figuurid Dijonis, Prantsusmaal. 1395-1406

86. Claus Sluter (u. 1350-1406). Figuur Burgundia hertsogi Philippe Julge hauamonumendilt. 1390-1406.

87. Tilman Riemenschneider (u. 1460-1531). Autoportree.

88. Gooti maalikunst Chartres'i katedraal. Ilusa klaasakna madonna. u. XIII saj.

89. Chartres'i katedraal. Ilusa klaasakna madonna. u XIII saj. Detail.

90. Sainte Chapelle. Roosaken.

91. Sainte Chapelle. Külgvitraazhid.

92. Giotto di Bondon 1267-1337. Itaalia. Püha Joakimi nägemus. 1304-06. Fresko. Cappella Scrovegni, Padua.

93. Giotto di Bondone. Kristuse taganutmine 1304-06. Fresko. Cappella Scrovegni, Padua.

94. Giotto di Bondone. Viimne kohtupäev. 1304-06. Fresko. Cappella Scrovegni, Padua.

95. Giotto di Bondone. Madonna. u. 1310.

96. Giotto di Bondone. Püha Frantsiskus peab lindudele jutlust. 1297-99. Fresko Assisi Frantsiskuse kloostri kirikus.

97. Giotto di Bondone. Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast. 1297-99. Fresko Assisi Frantsiskuse kloostri kirikus.

98. Herman, Jean ja Paul Limbourg. 1370-80-1416. Burgundia. Jaanuar. 1412-1416. Miniatuur Berry hertsogi tundideraamatust "Les tres riches heures du Duc de Berry"

99. Herman, Jean ja Paul Limbourg. Mai. 1412-1416. Miniatuur Berry hertsogi tundideraamatust "Les tres riches heures du Duc de Berry"

100. Herman, Jean ja Paul Limbourg. Juuni. 1412-1416. Miniatuur Berry hertsogi tundideraamatust "Les tres riches heures du Duc de Berry"

101. Herman, Jean ja Paul Limbourg. Pattulangemine ja paradiisist väljaajamine. 1415-16.

102. Bernt Notke 1440-1509 . Pühavaimu kiriku altar avatud tiibadega. 1483.

103. Bernt Notke. Pühavaimu kiriku altari tiiva väliskülg. 1483.

104. Bernt Notke. Surmatants. XV sajandi lõpp. Osa algselt ligi 30 m pikkusest teosest

105. Bernt Notke. Surmatants. XV sajandi lõpp. Osa algselt ligi 30 m pikkusest teosest.

106. Bernt Notke. Püha Jüri. 1487. Storkyrkan, Stockholm