SlideShare a Scribd company logo
Organismide keemiline 
koostis. 
4. Valgud. 
Helina Reino 
GAG 
2008
Orgaanilistest ühenditest on 
organismis: 
Süsivesikud 
Lipiidid 
Valgud 
Nukleiinhapped 
Bioaktiivsed ühendid
VALGUD 
Valgud, ehk proteiinid on polümeerid, 
mille koostisosadeks on aminohapped. 
Valkude koostises on 
20 aminohapet. 
Valkude 
süntees toimub 
ribosoomides.
Aminohappe üldvalem: 
Aminorühm 
Karboksüülrühm
Polüpeptiid tekib erinevatest 
amonihapetest peptiidsideme abil. 
_ _ _ _
Valkude klassifikatsioon: 
Lihtvalgud – koosnevad ainult aminohapete 
jääkidest. 
Nt munavalge
Valkude klassifikatsioon: 
 Liitvalgud – koosnevad valgulisest osast ja 
mittevalgulisest osast. 
• valk + gklükoos = glükoproteiin 
(retseptorvalk) 
• valk + nukleiinhape = nukleoproteiin 
(kromosoomides ja ribosoomides) 
• valk + pigment = kromoproteiin (klorofüll) 
• valk + fosfor = fosfoproteiin 
(piimavalk kaseiin) 
• valk + lipiid = lipoproteiin 
( biomembraanides ja verest lipiidide transportija)
Valkude struktuurid: 
• Esimest järku struktuuri 
hoiavad peptiidsidemed. 
• Teist järku struktuur on 
keerdumine (nõrgad sidemed). 
• Kolmandat järku struktuur 
on gloobul (nõrgad sidemed). 
• Neljandat järku struktuur tekib 
mitme polüpeptiidi ühinemisel.
Kõikidel valkudel on 
primaarstruktuur. 
Primaarstruktuuri aminohapete 
järjestuse järgi on määratud selle valgu 
omadused. 
Aminohapete vahel on peptiidsidemed.
Sekundaarstruktuur esineb 
kahel kujul: 
Polüpeptiidahela kokkukeerdumisel 
alfa-heeliksiks. 
Polüpeptiidahela kokkuvoltumisel 
beeta-struktuuriks. 
Stabiliseerivateks sidemeteks 
on molekulisisesed H-sidemed. 
Leidub juustes, küüntes, sulgedes, 
ämblikuvõrgus, siidiniidis jne.
Tertsiaarstruktuur tekib polüpeptiid-ahela 
ruumilisel kokkupakkimisel kas: 
Kerakujuliseks gloobuliks 
Nt ensüümid, antikehad, vere-plasma 
valgud. 
Niitjaks fibrillliks 
Nt verehüübimisvalgud, lihas-koe 
valgud. 
Ühendatud vesiniksidemetega.
Kvaternaarstruktuur – mitmest 
polüpeptiidahelast tekkiv valgu 
molekul. 
Nt hemoglobiin 
Ühendatud vesiniksidemetega
Valgustruktuuride muutumine: 
denaturatsioon – valkude kõrgemat järku 
struktuuride lagunemine (kuumutamisel, 
tehnilisel töötlemisel). 
Nt munavalge vahustamine. 
renaturatsioon – kõrgemat järku 
struktuuride taastumine. 
Nt Munavalge vahu vedelaks muutumine. 
hüdrolüüs – peptiidsidemete lõhkumine ehk 
primaarstruktuuri lagunemine (hapetes 
keetmisel). 
Nt. Inimese maos pepsiini abil, HCl 
keskkonnas.
Valkude ülesanded: 
1. Ensümaatiline ülesanne 
Nt valk amülaas lagundab suus tärklist. 
2. Kaitseülesanne 
Nt valgud on antikehade koostises. 
3. Struktuurne ülesanne 
Nt rakumembraani ehitus, karvad, 
küüned, kabjad, sõrad, juuksed jne.
4. Transport 
Nt hemoglobiin transpordib hapnikku, 
membraanides valgulised transportijad. 
5. Regulatoorne 
Nt hormoonid reguleerivad 
süsivesikute ainevahetust 
6. Retseptoorne 
Nt.silma võrkkesta kepikesed ja 
kolvikesed. 
7. Liikumine 
Nt lihaskoe aktiin, mitoosi kääviniidid.
8. Toksilisus 
Nt bakterite toksiin botuliin, madude 
mürgid (kesknärvisüsteemile toimivad (nt 
kobra mürk) ja vererakkudele toimiv (nt 
rästiku mürk). 
9. Varu 
Nt taimede seemnetes ja viljades 
(nt ubades on u 30% valku). 
Üldjuhul organismid (eriti loomad) valke 
tagavaraks ei kogu.

More Related Content

What's hot

Homöostaas
Homöostaas Homöostaas
Homöostaas
Kristel Mäekask
 
Metabolism
Metabolism Metabolism
Metabolism
Kristel Mäekask
 
Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid
Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessidMaailma rahvastik + rahvastikuprotsessid
Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessidRaivo0214
 
geneetika
geneetikageneetika
geneetika
Kristel Mäekask
 
Bakterite kasutamine
Bakterite kasutamineBakterite kasutamine
Bakterite kasutamine
Kristel Mäekask
 
Klassikaline geneetika
Klassikaline geneetikaKlassikaline geneetika
Klassikaline geneetika
Kristel Mäekask
 
Inimese Evolutsioon
Inimese EvolutsioonInimese Evolutsioon
Inimese EvolutsioonHelina Reino
 
Taimerakk ja seenerakk
Taimerakk ja seenerakkTaimerakk ja seenerakk
Taimerakk ja seenerakk
Kristel Mäekask
 
Kromosoommutatsioonid
KromosoommutatsioonidKromosoommutatsioonid
Kromosoommutatsioonid
Kristel Mäekask
 
Pärilik muutlikkus ja geenmutatsioonid
Pärilik muutlikkus ja geenmutatsioonidPärilik muutlikkus ja geenmutatsioonid
Pärilik muutlikkus ja geenmutatsioonid
Kristel Mäekask
 
Populatsioon
PopulatsioonPopulatsioon
Populatsioon
Kristel Mäekask
 
Bakterite paljunemine ja ainevahetus
Bakterite paljunemine ja ainevahetusBakterite paljunemine ja ainevahetus
Bakterite paljunemine ja ainevahetus
Kristel Mäekask
 
Eluslooduse süstemaatika
Eluslooduse süstemaatikaEluslooduse süstemaatika
Eluslooduse süstemaatika
Kristel Mäekask
 
INIMESE LUUSTIK
INIMESE LUUSTIKINIMESE LUUSTIK
INIMESE LUUSTIK
Kristel Mäekask
 
Rakuline ehitus
Rakuline ehitusRakuline ehitus
Rakuline ehitusAndrus
 
Viirused 2009
Viirused 2009Viirused 2009
Viirused 2009
Kristel Mäekask
 
Paljunemine
PaljuneminePaljunemine
Paljunemine
Kristel Mäekask
 

What's hot (20)

Homöostaas
Homöostaas Homöostaas
Homöostaas
 
Metabolism
Metabolism Metabolism
Metabolism
 
Viirused
ViirusedViirused
Viirused
 
Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid
Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessidMaailma rahvastik + rahvastikuprotsessid
Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid
 
geneetika
geneetikageneetika
geneetika
 
E Algloomad
E AlgloomadE Algloomad
E Algloomad
 
Bakterite kasutamine
Bakterite kasutamineBakterite kasutamine
Bakterite kasutamine
 
Klassikaline geneetika
Klassikaline geneetikaKlassikaline geneetika
Klassikaline geneetika
 
Inimese Evolutsioon
Inimese EvolutsioonInimese Evolutsioon
Inimese Evolutsioon
 
Lindude tunnused
Lindude tunnusedLindude tunnused
Lindude tunnused
 
Taimerakk ja seenerakk
Taimerakk ja seenerakkTaimerakk ja seenerakk
Taimerakk ja seenerakk
 
Kromosoommutatsioonid
KromosoommutatsioonidKromosoommutatsioonid
Kromosoommutatsioonid
 
Pärilik muutlikkus ja geenmutatsioonid
Pärilik muutlikkus ja geenmutatsioonidPärilik muutlikkus ja geenmutatsioonid
Pärilik muutlikkus ja geenmutatsioonid
 
Populatsioon
PopulatsioonPopulatsioon
Populatsioon
 
Bakterite paljunemine ja ainevahetus
Bakterite paljunemine ja ainevahetusBakterite paljunemine ja ainevahetus
Bakterite paljunemine ja ainevahetus
 
Eluslooduse süstemaatika
Eluslooduse süstemaatikaEluslooduse süstemaatika
Eluslooduse süstemaatika
 
INIMESE LUUSTIK
INIMESE LUUSTIKINIMESE LUUSTIK
INIMESE LUUSTIK
 
Rakuline ehitus
Rakuline ehitusRakuline ehitus
Rakuline ehitus
 
Viirused 2009
Viirused 2009Viirused 2009
Viirused 2009
 
Paljunemine
PaljuneminePaljunemine
Paljunemine
 

More from Helina Reino

Kohastumused
KohastumusedKohastumused
Kohastumused
Helina Reino
 
Looduslik valik.
Looduslik valik.Looduslik valik.
Looduslik valik.
Helina Reino
 
Taimkattetüübid
TaimkattetüübidTaimkattetüübid
Taimkattetüübid
Helina Reino
 
Bakterid
Bakterid Bakterid
Bakterid
Helina Reino
 
Meeleelundid
Meeleelundid Meeleelundid
Meeleelundid
Helina Reino
 
Protistid
ProtistidProtistid
Protistid
Helina Reino
 
Humoraalne regulatsioon
Humoraalne regulatsioonHumoraalne regulatsioon
Humoraalne regulatsioonHelina Reino
 
Looduskaitse.kaitsealad
Looduskaitse.kaitsealadLooduskaitse.kaitsealad
Looduskaitse.kaitsealadHelina Reino
 
Luudevahelised ühendused
Luudevahelised ühendusedLuudevahelised ühendused
Luudevahelised ühendusedHelina Reino
 
Organismide lootejärgne areng
Organismide lootejärgne arengOrganismide lootejärgne areng
Organismide lootejärgne arengHelina Reino
 
Org.varustamine energiaga
Org.varustamine energiagaOrg.varustamine energiaga
Org.varustamine energiagaHelina Reino
 
Aine ja-energiaringe
Aine ja-energiaringeAine ja-energiaringe
Aine ja-energiaringeHelina Reino
 

More from Helina Reino (20)

Kohastumused
KohastumusedKohastumused
Kohastumused
 
Looduslik valik.
Looduslik valik.Looduslik valik.
Looduslik valik.
 
Taimkattetüübid
TaimkattetüübidTaimkattetüübid
Taimkattetüübid
 
Bakterid
Bakterid Bakterid
Bakterid
 
Meeleelundid
Meeleelundid Meeleelundid
Meeleelundid
 
Protistid
ProtistidProtistid
Protistid
 
Närvisüsteem
NärvisüsteemNärvisüsteem
Närvisüsteem
 
Humoraalne regulatsioon
Humoraalne regulatsioonHumoraalne regulatsioon
Humoraalne regulatsioon
 
Liikide kaitse
Liikide kaitseLiikide kaitse
Liikide kaitse
 
Looduskaitse.kaitsealad
Looduskaitse.kaitsealadLooduskaitse.kaitsealad
Looduskaitse.kaitsealad
 
Lihased
LihasedLihased
Lihased
 
Luudevahelised ühendused
Luudevahelised ühendusedLuudevahelised ühendused
Luudevahelised ühendused
 
Luustik
LuustikLuustik
Luustik
 
Organismide lootejärgne areng
Organismide lootejärgne arengOrganismide lootejärgne areng
Organismide lootejärgne areng
 
öKosüsteem
öKosüsteemöKosüsteem
öKosüsteem
 
Meioos
MeioosMeioos
Meioos
 
Mitoos
MitoosMitoos
Mitoos
 
Org.varustamine energiaga
Org.varustamine energiagaOrg.varustamine energiaga
Org.varustamine energiaga
 
Aine ja-energiaringe
Aine ja-energiaringeAine ja-energiaringe
Aine ja-energiaringe
 
Metabolism
MetabolismMetabolism
Metabolism
 

Org h-valgud

  • 1. Organismide keemiline koostis. 4. Valgud. Helina Reino GAG 2008
  • 2. Orgaanilistest ühenditest on organismis: Süsivesikud Lipiidid Valgud Nukleiinhapped Bioaktiivsed ühendid
  • 3. VALGUD Valgud, ehk proteiinid on polümeerid, mille koostisosadeks on aminohapped. Valkude koostises on 20 aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides.
  • 5. Polüpeptiid tekib erinevatest amonihapetest peptiidsideme abil. _ _ _ _
  • 6. Valkude klassifikatsioon: Lihtvalgud – koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Nt munavalge
  • 7. Valkude klassifikatsioon:  Liitvalgud – koosnevad valgulisest osast ja mittevalgulisest osast. • valk + gklükoos = glükoproteiin (retseptorvalk) • valk + nukleiinhape = nukleoproteiin (kromosoomides ja ribosoomides) • valk + pigment = kromoproteiin (klorofüll) • valk + fosfor = fosfoproteiin (piimavalk kaseiin) • valk + lipiid = lipoproteiin ( biomembraanides ja verest lipiidide transportija)
  • 8. Valkude struktuurid: • Esimest järku struktuuri hoiavad peptiidsidemed. • Teist järku struktuur on keerdumine (nõrgad sidemed). • Kolmandat järku struktuur on gloobul (nõrgad sidemed). • Neljandat järku struktuur tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel.
  • 9. Kõikidel valkudel on primaarstruktuur. Primaarstruktuuri aminohapete järjestuse järgi on määratud selle valgu omadused. Aminohapete vahel on peptiidsidemed.
  • 10. Sekundaarstruktuur esineb kahel kujul: Polüpeptiidahela kokkukeerdumisel alfa-heeliksiks. Polüpeptiidahela kokkuvoltumisel beeta-struktuuriks. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed. Leidub juustes, küüntes, sulgedes, ämblikuvõrgus, siidiniidis jne.
  • 11. Tertsiaarstruktuur tekib polüpeptiid-ahela ruumilisel kokkupakkimisel kas: Kerakujuliseks gloobuliks Nt ensüümid, antikehad, vere-plasma valgud. Niitjaks fibrillliks Nt verehüübimisvalgud, lihas-koe valgud. Ühendatud vesiniksidemetega.
  • 12. Kvaternaarstruktuur – mitmest polüpeptiidahelast tekkiv valgu molekul. Nt hemoglobiin Ühendatud vesiniksidemetega
  • 13. Valgustruktuuride muutumine: denaturatsioon – valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (kuumutamisel, tehnilisel töötlemisel). Nt munavalge vahustamine. renaturatsioon – kõrgemat järku struktuuride taastumine. Nt Munavalge vahu vedelaks muutumine. hüdrolüüs – peptiidsidemete lõhkumine ehk primaarstruktuuri lagunemine (hapetes keetmisel). Nt. Inimese maos pepsiini abil, HCl keskkonnas.
  • 14. Valkude ülesanded: 1. Ensümaatiline ülesanne Nt valk amülaas lagundab suus tärklist. 2. Kaitseülesanne Nt valgud on antikehade koostises. 3. Struktuurne ülesanne Nt rakumembraani ehitus, karvad, küüned, kabjad, sõrad, juuksed jne.
  • 15. 4. Transport Nt hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. 5. Regulatoorne Nt hormoonid reguleerivad süsivesikute ainevahetust 6. Retseptoorne Nt.silma võrkkesta kepikesed ja kolvikesed. 7. Liikumine Nt lihaskoe aktiin, mitoosi kääviniidid.
  • 16. 8. Toksilisus Nt bakterite toksiin botuliin, madude mürgid (kesknärvisüsteemile toimivad (nt kobra mürk) ja vererakkudele toimiv (nt rästiku mürk). 9. Varu Nt taimede seemnetes ja viljades (nt ubades on u 30% valku). Üldjuhul organismid (eriti loomad) valke tagavaraks ei kogu.