1. Kalevipoeg F.R.Kreutzwald 2.lugu Karlis Hallik TTG 9.b

2. VANA KALEVI SURM ‘’ Enne kui sõlgi sõudemasta, Lepatriinu lendamasta Koju jõudnud kuulutama, Oli Kalevite taati Koolul juba kolletanud’’ Vana Kalev oli pikemat aega haige ja lebas ainult voodis, isegi püsti ei suutnud tõusta. Eit saatis lepatriinu arsti otsima, kes suudaks tema meest aidata. Lepatriinu lendas üle maa ja vee, kohtas oma teel küll tuuletarka, sõnatarka, ilmatarka.. Lepatriinu jõudnud koju, oli juba kahjuks hilja ja Vana Kalev oli juba surnud.

3. LINDA LEINAMINE ‘ ’ Linda, kurba leskinaine, Kurval meelel, leinakeelel Itkes leina-igatsusi, Nuttis närtsind kaasakesta, Puistas leinapisaraida Kolletanud kaasa sängi.’’ Linda oli enda mehe surmast väga löödud- ei suutnud magada 7 ööd, ei söönud 7 päeva, kurvastas 7 koitu ja vaevles 7 päeva leinavalus. Ei suutnud ta oma nuttu lõpetada. Ta korrastas surnukeha- kammis,riietas,jne. Ta kaevas valmis kena kalmu Vana Kalevi matmiseks.

4. LINDA TASSIS OMA MEHE HAUALE KIVE- TEKKIS TOOMPEA MÄGI. ‘’ Kes see käiessa Tallinnas Silmi oskas sirutada, Küllap nägi kalmuküngast, Kuhu pärast-põlve rahvas Uhkeid hooneid ehitanud, Teinud kena kirikuda, Kohta praegu kutsutakse Tallinna T o o m p e a – m ä e k s i. Sealap vana Kalev puhkab, Uinub igavesta unda.’’ Ta hakkas mehe hauale kive kandma, tahtis teha nö. Mäletusmärgi tulevastele põlvedele, kes satuvad Vana Kalevi hauale, teaksid, et seal puhkab just tema mees. Sellest tekkiski Toompea mägi Tallinnasse, kus puhkab Vana Kalev.

5. LINDA PISARATEST TEKKIS ÜLEMISTE JÄRV ‘’ Leski istus kivi otsa Väsimusta puhkamaie; Hakkas nutma haledasti, Leinakurbust kustutama: ...’’ ***** ‘’ Linda pisarate loiku, Lese leinanutu järve Võite näha tänapäeval, Mis kui Ü l e m i s t e järvi Lasnamäella lainetamas, Vetevooge veeretamas.’’ Kord, kui Linda mehe haule kivi kandis, kukkus see maha ja naisel polnud enam jaksu seda üles korjata. Ta istus kivile ja hakkas kurbusest nutma. Ta nuttis niipalju, et sellest tekkis Ülemiste järv.

6. KALEVIPOJA SÜND JA LAPSEPÕLV ‘’ Muud ei oska nimeks mõista, Isenimeks ilmutada, Kui et igal kuulutusel K a l e v i p o e g a nimetab. Selle poja jälgedella Saavad jõed jooksemaie, Lained merel läikimaie, Tuulil pilved tuiskasmaie. Seda nooremada poega, Eesti endist valitsejat, Kiidab laulikute lugu, Tõstab avna jutusõna.’’ Linda piinles pikalt valudes, kui lõpuks sündis kurvastuse kergenduseks kallis pojakene, kes pidi kasvama ilma isata. Laps nuttis hommikust õhtuni, karjus kogu aeg ja lõhkus kõike, mis ette jäi. Poeg kasvas jõudsalt suuremaks. Ta tegi pidevalt jõudu ja temast sai karjasepoiss, kel oli jõudu nagu tammel. Ta ilmutas isa kuulutusi igas trükis.

7. LINDA KOSILASED ‘’ Mina ei lähe mehele, Kana, ei teisele kaasale, Tedrekene, ei võta teista, Pääsukene, ei võõrast peigu. Armutunnid hangusivad, Ilutunnid tarretasid Külmaks kalmukünka alla.’’ Lindal hakkas külas käima palju erinevaid kosilasi, kes kõik ihkasid tema vara. Linda ütles kohe selgelt ja arusaadavalt, et tema mehele ei lähe.Mehed ootasid ja külmetasid väljas, kuid keegi neist ei saanud Lindat!