1. Rauno Kristjan Haljand 12B

2. Arhitektuur
• Tähtsaim
kunstikeskus Firenze
• Patriootilise
vaimustuse
väljendamiseks
tellisid linnavalitsus ja
rikkad linlased
arvukalt kunstiteoseid
linna avalikesse
paikadesse.
• Skulptoritel,
maalijatel ja
arhitektidel oli palju
tööd ning linnarahvas
imetles nende
saavutusi.

3. Tsentraalperspektiivi õpetus
 Õpetuse looja arhitekt Filippo Brunelleschi(1377-
1446).
 Arhitekt peab kasutama “õigeid proportsioone ja
numbrites väljendatavaid mooduleid”, mida püüti
tuletada antiikarhitektuurist.
 Ruumilise sügavuse illusiooni loomine

4. Palazzod
• Firenze patriitsiperekonnad
lasksid endale
paleesid(itaalia k. Palazzo)
püstitada.
Kolmekorruselised, neljast
tiivast koosnevad
kindlusetaolised ehitised
nelinurkse siseõuega.
• Leon Battista Alberti
(1404-1472)
Uue palazzotüübi levik, kus
iga korruse akende vahel
pilastrid. Lõid tasakaalu
kandvate ja kantavate osade
vahel. Pilastrite, akende
vaheldumine elustas
fassaadi. Ehitis oli
harmoonilisem ja
pidulikum.

5. Maalikunst
• Temaatika: usulise, meelelise
maailma väärtustamine.
Piiblitegelaste ja pühakute
kujutamine.
•15. saj. II poolel sagenes ilmalike
sündmuste kujutamine. Levis
õlivärv. Tähtsaim keskus Firenze. 15.
saj. lõpus üksikud teosed
antiikmütoloogiast.
• Sandro Botticelli (1445-1510)
15. saj. II poole kuulsam kunstnik. Ei
hoolinud ruumilisest sügavusest,
kehade mahulisusest. Kehad ei toetu
pinnale, vaid hõljuvad õhus.
• Piero della Francesca(1416-1492)
Matemaatiliste reeglite kasutamine
loomingus. Looduse ja inimkeha
kujutamine läbi geomeetriliste
kujundite. Suuremahulisemad
teosed freskod Rimini ja Arezzo
kirikutes.

6. Skulptuur
• Lorenzo Ghiberti (1378-1455)
Temaatika: Vana ja Uue testamendi
sündmused. Valmistas 28 kullatud
pronksist reljeefi. Reljeefe
ümbritseb gootipärane neliksiiru
meenutav ehisraam. Hiljem veel 10
reljeefi: nn Paradiisiväravad.
• Donatello (1386-1466)
1417. valmis tal elusuuruses Püha
Jüri kujutav marmorkuju. Esimene
eraldiseisev skulptuur pärast
antiiki, vabafiguur. 1430. valmis
pronksist “Taavet”, mis tähistab
firenzelaste võitu Milano üle.
• Andrea del Verrocchio (1435-
1488)
15. saj. II poole tähtsaim skulptor.
Colleoni ratsamonumendi ja Taaveti
pronskuju looja.

7.  Kasutatud kirjandus: J. Kangilaski “Kunstikultuuri
ajalugu renessansist impressionismini”

8. Küsimused
1. Millised teemad olid levinud 15.saj itaalia
maalikunstis? Usulise ning meelelise maailma
väärtustamise ainestik. Piiblisündmuste kujutamine.
2. Milliseid maalitehnikaid ja värve kasutati sel ajal?
Friskotehnikat ja õlivärve.
3. Keda nimetab enamik kuntiajalugudest itaalia
renessanssmaali isaks? Masacciot(1401-1428)

9. Küsimused
8. Kes paigutas kirikuseintele piiblistseene maalides
tegelaste hulka ka oma kaaslinlasi? Masaccio
9. Kelle tööd on suured maalid “Veenuse sünd” ja
“Kevad”? Sandro Botticelli
10. Millises linnas ja miks hakkas levima õlimaal?
Veneetsias, kuna niiske mereline kliima oli õlivärvide
jaoks soodne. Õlivärvid ei kuivanud nii kiiresti kui
akvarellvärvid.