1. Anna-Liisa Mättas
12B

2.  1947 –Marshalli plaani
esitamine Euroopa
taastamiseks
 1948 – Berliini kriis ja
õhusild
 1952 – Euroopa Söe-ja
Terasekoondise loomine
 1957 – Rooma lepingud
loovad aluse Euroopa
majandusühendusele
 1961 – Berliini müüri
ehitamine
 1966 – Prantsusmaa
eraldumine NATO sõjalisest
organisatsioonist Berliini müüri ehitamine

3.  1944.a. suur näitus, kus
aukohal Picasso ja Matisse’i
teosed.
 Nende eeskujul oli noorem
põlvkond omaks võtnud
modernismi põhimõtted ja
hakanud oma loominguga
lähenema
abstraktsionismile.
 Pluralism
Picasso autoportree

4.  Picasso töötas väga mitmes laadis.
 Joonistas realistlikke
rahutuvisid
 Tähtsamad olid maalide sarjad,
monumentaalteosed,
skulptuurid ja
keraamikateosed.
 Maalides tihti lähtekohaks
mõne kuulsa
minevikukunstniku teos, mille
ta siis kubismilähedaselt aga
kirevavärviliselt ümber töötas.
 Joonistustes ja graafilistes Picasso “Kujud rannal”
teostes sageli erootiline
temaatika.

5.  Fernand Leger
 1881 – 1955
 Prantsuse maalija, skulptor ja
filmi tegija
 Tema maalidele tüüpilised
tumedat värvi silindrid ja torud
 Püüdis väljendada inimeste ja
masinate ühtekuuluvust
 Dekoratiivsetel maalidel
üldistatud, poolmasinlikud,
kuid rõõmsad inimesed.
Fernand Leger “3 naist”

6.  Mattisse maalis kaunivärvilisi
pilte, kus looduslik motiiv oli
äratuntav
 Sõjakogemused suunasid mitmeid
nooremaid kunstnikke looma
ekspressionistlikku tüüpi kunsti.
 Mõned kommunismimeelsed
katsetasid isegi sotsialistlikku
realismi.
 Abstraktsionismi ühe variandina
levis sõjaeelne konstruktivism.
 Dekoratiivseid teoseid, mis
pakuvad nägemisnaudingut
maalisid Stael, Manessier, Singier,
Esteve. Henri Mattisse “Pastoraal”

7.  Staël
 1914-1955
 Maalija – tuntud impastoga
ja väga abstraktsete
maastikumaalidega.
 On teinud ka kollaaže,
illustratsioone ja tekstiile.
 Manessier
 1911-1993
 Maalija, vitraaže ja tapeete
kujundas
 Saanud maalide eest
mitmeid auhindu
Nicolas de Staël “Les musiciens en
hommage à Syndey Bechet”

8. Alfred Manessier “Varakevad”

9.  Singier
• 1909 – 1984
• Belgia maalija
 Esteve
• 1904 - 2001
• maalija, enamasti on ise
õppinud
Gustave Singier “Kitarr”

10. Maurice Esteve “Näost
näkku”

11.  Neorealism – tuntuimad
saavutused filmikunstis
 Skulptoritest: Marino
Marini, Giacomo Manzu
 Maalijatest Renato Guttuso
 Samal ajal levis abstraktne
kunst, üheks püüdeks oli
vastanduda fašismiaegsele
uusklassitsismile.
 Emilio Vedova- üks
abstraktsionismi
esindajatest.
Marino Marini “Palverändur”

12.  Marini
 1901 – 1980
 Itaalia skulptor
 Tegeles ka maalimisega
 Ratsakujud, portreed ja
tsirkusekujud
 Manzu
 1908-1991
 Itaalia skulptor,
kommunist ja katoliiklane
 Iseõppinud skulptor,
hiljem õpetas teisi
Giacomo Manzu “Tantsusamm”

13.  1911 – 1987
 Itaalia maalija
 Disainis ka lavakujundusi
ja kostüüme teatri jaoks
ja tegi raamatute jaoks
illustratsioone
 Tugev fašismi vastane
Renate Guttuso “Tööline lapsega”

14.  1919-2006
 Võetakse kui üht Itaalia
tähtsaimat kunstnikku
peale II maailmasõda
 Hoogsalt laia pintsliga ja
sageli peamiselt musta
värviga maalitud
ekspressionistlik
abstraktsionism
Emilio Vedova “Cartell inaugural”

15.  1915 – 1995
 Hakkas looma kollaaže,
lisades oma korrapäratute
värvilaikudega maalidele
mitmesuguseid väärtusetuid
materjale, nt. Roostetanud
metallitükke, vanu katkisi
kotte jms.
 Mõnikord metallplaat, millel
oli kuumutatud värve, nii et
selele olid tekkinud
juhusliku kujuga mullid.
 Sellist kunsti hakati
nimetama informalismiks.
Alberto Burri “Arst Itaalia armees”

16.  1945.–1946. aastal Pariisis
tekkinud kunstisuund.
 Kindlapiiriliste vormide
puudmine pildil.
 Sarnast kunstisuunda
USA-s nimetatakse
abstraktseks
ekspressionismiks.
 Informalismi tähtsamaks
esindajaks on Jean
Dubuffet. Jean Dubuffet’i teos

17.  1901-1985
 Vahetas mitu korda stiili
 Informalismi tähtsaim
esindaja
http://www.youtube.com/watch?v=Cdkr5aD5fQA
Jean Dubuffet “Kortermajad”

18.  1899-1968
 Uuttüüpi kunst:
spatsialism e.
Ruumikunst
Lucio Fontana teos

19.  1948
 Kopenhaageni, Brüsseli
ja Amsterdami
kunstnikud
 Liikmed Asger Jorn,
Karel Appel ja Corneille
maalisid suhteliselt
väikeseid abstraktseid
pilte pastoossete,
rahutult segatud
värvimassidega. Karel Appel “Metsik ratsanik”

20.  Leidis pooldajaid mõnevõrra
hiljem
 Jean Fautrier – reljeefitaoline
paks värv, kindlate piirjoonteta
kujundid
 Wols – väikesed, räpakad,
peaaegu kaootilised mõjuvad
pildid
 Hans Hartung – hoogsad
jooned heledale foonile
 Pierre Soulages – laiad
mahlakad värvilindid
 Georges Mathieu – ülikiire
improvisatsioon, mõnikord
etenduse käigus.
Wols “Tuuleveski”

21.  1. Milline oli kunsti üldpilt Pariisis vahetult
pärast II maailmasõda? Sõjajärgse Pariisi
kunstielus valitses pluralism.
 3. Mida tähendab “neo” sõnas
“neorealism” ? “Neo” sõnas “neorealism”
tähendab “uus”.
 5. Millise suurema kunstivoolu alaliigiks
pead informalismi? Millist kunsti sellega
tähistati? Pean informalismi abstraktsionismi
alaliigiks. Sellega tähistati kunsti, kus kadusid
kindlapiirilised vormid.

22.  6. Lahka ära sõna “Cobra”. Mille puhul
seda kasutatakse kunstis? Cobra oli
saadud kolme linnanime algustähtede
liitmisega – Kopenhaagen (kirjutatakse
mõnes keeles C-ga), Brüssel ja Amsterdam.
 9. Millega paistis oma Pariisi
ametivendade seas silma Jean Dubuffet?
Millist kunsti pidas ta kõige
väärtuslikumaks ? Kuidas suhtus ta kunsti
ilusse? Ta paistis silma sellega, et vahetas
mitu korda stiili. Ta hülgas mõtte, et kunst
peaks olema ilus.