1. Kaudkõne

2. Kaudkõne
 Öeldut antakse edasi kaudselt, ilma et
kasutataks ütleja täpset sõnastust.
 Kaudkõnet jutumärkidesse ei panda.
 Näiteks:
 Õpetaja ütles: „ Järgmisel nädalal on
kontrolltöö.“ (Otsekõne)
 Õpetaja ütles, et järgmisel nädalal on
kontrolltöö. (Kaudkõne)

3. Kaudkõne asesõnad, aja - ja isikuvorm
 Asesõnad, isiku – ja ajavormid tuleb valida
kõne vahendaja ja kõnelemisajast
lähtudes.
 Näiteks:
 Kevin ütles: „Ma lähen tööle.“ (Otsekõne)
 Kevin ütles, et ta läheb tööle. (Kaudkõne)

4. Kaudse kõne küsilause
 Kui otsekõne on küsilause, muutub
küsimus kaudseks ja selle lõppu pannakse
punkt.
 Kaudse küsimuse ette ei asetata sidesõna
et.
 Näiteks:
 Mikk küsis: “Millal algab vaheaeg?“
(Otsekõne)
 Mikk küsis, millal algab kevad.

5. Kaudse kõne ajavorm
 Kui otsekõne on käsklause, muutub käskiv
kõneviis tingivaks.
 Näiteks:
 Ema ütles mulle: „Tule sööma!“
(Kaudkõne)
 Ema ütles mulle, et ma läheksin sööma.