Liht-, koond- ja liitlause

1. Liht-, koond- ja
liitlause
6.klass
Merilin Kõre

2. Köögist magusat lõhna.
Mul hakkas suu vett jooksma.
Ema oli õunakooki.
Istusime kõik lauda.
Soe kook ja külm piim.
Küll oli mõnus kook!
Peagi taldrik tühi.
Kõik pereliikmed läksid oma toimetuste
juurde tagasi.
Õhtul koju!

3. LIHTLAUSE – ühe öeldisega lause
LIITLAUSE – mitmest osalausest
koosnev, mitme öeldisega lause
KOONDLAUSE – lihtlause, kus on
kaks või rohkem samale
küsimusele vastavat lauseliiget

5. • Kutsume kõiki vaatama näitust
„Mängime arvutimänge?!“. (L)
• Kumu auditooriumis on üles pandud
näitus. (L)
• Näituse teemad on mängu ajalugu,
mobiilimäng ja võrgumäng. (K)
• Külastajad saavad proovida nii
prantsuse kui ka saksa mänge. (K)
• Üritusel osalemiseks palume end
registreerida. (L)
5/11/2016

6. • VÄITLAUSE
• KÜSILAUSE
• KÄSKLAUSE
• SOOVLAUSE
• HÜÜDLAUSE

7. TV LK 39-40

8. LIITLAUSE OSALAUSEID SAAB
ÜHENDADA:

9. 1) KOMAGA
• Kevad on käes, linnud
lendavad Eestisse
tagasi.

10. 2) SIDESÕNAGA
(ja, ning, ega, ehk, või, nii...kui ka)
• Kevad on käes ja lilled
õitsevad.

11. 2) SIDESÕNA ja KOMAGA
(aga, kuid, ent, vaid, et, kuna, sest,
kuni, kuigi, ehkki, justkui, kui, nagu)
• Kevad on käes, aga
kuldnokkasid veel ei
paista, kuigi panime
neile pesakastid üles.

12. Sidesõna kui ja nagu ette ei tule
koma, kui sellele ei järgne öeldist,
vaid tegu on võrdlusega.
• Tund arvutis möödus nagu üks hetk.
• Tund arvutis möödus nii, nagu ma
oleksin olnud seal vaid hetke.
• Selle kõrbe pinnas oli sama must kui
süsi.
• Ma läksin poodi, kui ema käskis.

13. 2)SIDUVA SÕNA ja KOMAGA
(kes, mis, kelle, mille, kellega, milleks,
kus, millal jts)
• Talveks lendavad
lõunamaale ainult need
linnud, kes kardavad
külma.

14. TV lk 42-44