Veidi halvastoi loetav font sellepärast, et see slaidesitus valmis OpenOffice programmis, Impress ja siia laadides muuti automaatselt fonti.

1. EESTI ASTRONOOMIDE
PANUSASTROFÜÜSIKASSE
&
KOSMOLOOGIASSE
Ly Unga

2. Astrofüüsika
Astrofüüsika on üks astronoomia kolmest
harust, see uurib taevakehadelt tulevaid
kiirgusi ja teeb sellest järeldusi nende
(taevakehade) ehituse ja arenemise kohta.
Uuringuteks on loodud Tartu Observatooriumi
astrofüüsika osakond, kuhu kuuluvad:
1.Tähefüüsika töörühm
2.Teoreetilise astrofüüsika töörühm
3.Teleskoopide töörühm

3. Objekti järgi jaotub astrofüüsika neljaks:
1. Planetoloogia
2. Tähtede füüsika
3. Galaktikate füüsika
4. Kosmoloogia

4. Kosmoloogia
Nimetus „kosmoloogia“ pärineb Vana-Kreekast
ning tähendab maailmaõpetust- kosmoloogia
uurib universumit.
Tartu Observatooriumi on loodud ka
kosmoloogia osakond, kuhu kuuluvad:
1. Kosmoloogia töörühm
2. Galatikate füüsika töörühm
3. Andmeside töörühm

5. Kuulsamaid astrofüüsikuid
Eestis
Kuulsaimon ilmselt Ene Ergma, kes on
astrofüüsikja sh ka
poliitik.
Ergma õppis Tartu Riiklikus
Ülikoolis füüsikat ja
seejärel Moskva Riiklikus
Ülikoolis astronoomiat.
Kuulub ühingutesse nagu:
Rahvusvaheline
Astronoomiaühing,
Euroopa Astronoomiaühing, Eesti Füüsika selts jne.

6. Ernst Öpik(1893-1985)-
tõestas, et tähtedes toimuvad
termotuumareaktsioonid,
lõi spiraaludude kauguse määramise meetodi ja
määras esimesena ligikaudse
kauguse Andromeda
tähesüsteemini.
Peale selle, et Öpikoli üks
Eesti astronoomiakoolkonna
rajajaid, oli ta veel ka pianist ja
helilooja.
Lõpetas Moskva Riikliku Ülikooli,
hiljemtöötas observatooriumites
Põgenes Saksamaale ja sealt
Iirimaale Armagh observatooriumi.

7. Bernhard Schmidt (1879-1935)- konstrueeris
aberratsioonivaba läätsedega teleskoobi, mis
tänapäeval on tuntud Schmidti kaamerana.
Saksamaal Bergedorfi observatooriumis
antakse välja temanimelist preemiat parima
teadusrakenduse eest.
Õppis Chalmersi Tehnoloogiainstituudis
Göteborgis- mille jättis pooleli.
Peale seda läks Mittweida tehnikumi, kus
töötas ta optikuna ning valmistas ja parandas
observatooriumitele peegleid ja läätsi.

9. ESTCube-1
Alustati loomist 2008. aastal Tartu ülikoolis
Eesti Tudengistateliidi projekti käigus.
ESTCube-1 valmimisel lennutati see 7. mail
2013, Euroopa kosmosesadamast Prantsuse
Guajaanas Euroopa kosmoseagentuuri, uusima
kanderaketi Vega pardal Maa orbiidile.
Tegemist on Eesti esimese tehiskaaslasega,
Eesti esimene sateliit.
● ES

10. ESTCube-1 orbiidi kõrgus maapinnast on ca
650 kilomeetrit.
ESTCube-1 kiirus orbiidil umbes 7,46 km/s,
tunnis läbib 26856 km.
ESTCube-1 kaal: 1048 grammi.
Esimese foto Maast tegi sateliit 15.mail 2013.
Alguses pidi ESTCube üldse välja lendama
4.mai varahommikul, kuid tugeva tuule tõttu
lükati see edasi 7. maile.
ESTCube-1-l on olnud kosmoses ka palju
põrkeohte. Nt kosmoseprügi, metalltükid kuid
siiamaani pole veel midagi juhtunud.

12. Kasutatud materjal
● http://www.estcube.eu
● http://www.aai.ee/
● http://en.wikipedia.org/wiki/Bernhard_Schmidt
● http://en.wikipedia.org/wiki/Ernst_%C3%96pik
● http://r2.err.ee/uudised?saade=285&uudis=1504
Pildid
● Google & Yahoo + ESTCube kodulehekülg.