SlideShare a Scribd company logo
Digipädevuse kirjeldamise ülevaade
Lähteülesanne: Kirjeldame ära õppijate digipädevuste mudeli ja hindamismaatriksi (ehk tekib kaks eraldi dokumenti, mis aga sisuliselt seotud).
Aluseks oleme võtnud õppijate ISTE pädevused (nii eesti kui ka inglise keeles), DIGCOMPi (nii eesti kui ka inglise keeles) ja Riikliku
õppekava. Arvesse on võetud RÕKi kirjeldatud digipädevusi ning põhikoolis ja gümnaasiumis läbivaid teemasid.
Põhikool:“Tehnoloogia ja innovatsioon”, “Teabekeskkond”, valikõppeaine “Informaatika” (selle all siis II kooliastmes on “Arvuti töövahendina”
ja III kooliastmes on “Infoüshiskonna tehnoloogiad".
Gümnaasium: “Tehnoloogia ja innovatsioon”, “Teabekeskkond”, valikkursus “Rakenduste loomise ja programmeerimise alused” ja
valikõppeaine “Uurimistöö alused”.
Seega on õppijate digipädevuste kirjeldamisel arvestatud ühelt poolt õppijate digipädevusi ISTE ja DIGICOMPi valguses, teisalt on tugevalt
juures RÕKi ainekavadest tulenevad pädevused ning kolmandana hoiame ka paralleelselt pilku õpetajate digipädevustel, mis annavad õppijate
digipädevustele sisendi.
Kirjeldasime viis põhikategooriat (ehk põhipädevused 1-5) ja igale põhikategooriale neli alampädevust (1.1-1.4)
Näide:
DIGIKODANIK
Õppijad mõistavad tehnoloogiaga seotud inimlikke, kultuurilisi ja ühiskondlikke küsimusi ning käituvad seaduslikult ja eetiliselt. Kaitsevad oma
digitaalset identiteeti, rakendades turvameetmeid ning kasutavad IKT vahendeid ning e-teenuseid ohutult ja teadlikult.
1.1 Digitaalse teabe ja tehnoloogia turvaline, seaduslik ja eetiline kasutamine
1.2 Tehnoloogiliste vahendite kasutamisega seotud terviseriskide vältimine
1.3 Ühiste kasutustingimuste ja privaatsuse mõistmine ning isikuandmete, veebipettuste ja küberkiusamise kaitse (täpsustub)
1.4 Teadlik ja vastutustundlik e-teenuste ning infosüsteemide kasutamine
Viis põhikategooriat koos kirjeldustega (kirjeldused veel täpsustuvad)
1. SISULOOME
Õppijad loovad ja toimetavad digitaalset sisu, väljendavad end loominguliselt, programmeerivad ja lõimivad varasemaid teadmisi
olemasolevate oskustega, sealjuures arvestades intellektuaalse omandi õiguste ja litsentsidega.
2. SUHTLUS JA KOOSTÖÖ
Õppijad suhtlevad ja teevad koostööd e-keskkondades ja digivahendite abil, jagavad ressursse kogukondades ning tegutsevad võrgustikes
suurendades enda kultuuridevahelist teadlikkust.
3. PROBLEEMILAHENDUS
Õppijad kasutavad asjakohaseid digivahendeid ja kriitilise mõtlemise oskust, et välja selgitada digivajadused ja ressursid, planeerida uuringuid
ja neid läbi viia, hallata projekte, lahendada kontseptuaalseid probleeme ning teha teadlikke otsuseid.
4. DIGIKODANIK
Õppijad mõistavad tehnoloogiaga seotud inimlikke, kultuurilisi ja ühiskondlikke küsimusi ning käituvad seaduslikult ja eetiliselt. Kaitsevad oma
digitaalset identiteeti, rakendades turvameetmeid ning kasutavad IKT vahendeid ning e-teenuseid ohutult ja teadlikult.
5. TEHNOLOOGIA/TÖÖ/INNOVATSIOON (täpsustub)
Õppijad saavad aru tehnoloogia põhimõtetest, süsteemidest ja toimimisest ning demonstreerivad loomingulist mõtlemist, teadmusloomet ning
arendavad innovaatilisi vahendeid ja protsesse, kasutades tehnoloogiat.
Põhi- ja alamkategooriate kõrval on määratud viis taset:
1 tase – alusharidus
2 tase – I kooliaste (1-3. klass)
3 tase – II kooliaste – (5-6. klass)
4 tase – III kolmas kooliaste – (7-9. klass)
5 tase – gümnaasium = kutsekeskharidus
Kirjeldame mudelit lähtuvalt õppija sooritusest ning ei eralda teadmisi, oskusi ja hoiakuid vaid käsitleme neid ühe tervikuna. Kirjeldamisel on
praegu fookuses I-III kooliaste, siis gümnaasium ja kutsekeskharidus ning tulevikus ka alusharidus.
Hindamismaatriksist on lisatud näide vaid 1. SISULOOME ja 4. DIGIKODANIKU alampädevused tasemete lõikes.
SISULOOME ALUSHARIDUS I KOOLIASTE II KOOLIASTE III KOOLIASTE GÜMN
=KUTSEKESK
Tase 1 Tase 2 Tase 3 Tase 4 Tase 5
1.1. Eri formaatides sisu loomine, toimetamine ja edasi arendadmine
Loob ja vormindab
arvutiga elektroonilist
sisu (nt loovtöid)
järgides vormindamise
põhireegleid.
Salvestab oma töö
kokkulepitud formaadis
ja prindib selle paberile.
Loob ja vormindab eri
formaatides elektroonilist
sisu (sh referaat, plakat,
kuulutus) järgides
vormindamise
põhireegleid.
Loob ja kujundab esitluse
(teksti, diagramme, pilte,
audiot, videot ja tabeleid
sisaldava) loetavalt ja
esteetiliselt, lähtudes
esitluse eesmärgist ja
kriteeriumitest.
Loob uut veebisisu eri
formaatides, platvormidel ja
keskkondades ning
taaskasutab enda või teiste
loodud veebisisu (tekstid,
pildid, audio, heli, video,
andmed) sealjuures vistutab
veebilehe sisse multimeediumi
objekte/multimeedia elemente.
Reflekteerib oma õpikogemust
ajaveebi kasutades.
1.2 Olemasoleva informatsiooni hindamine, kasutamine, muutmine ja lõimimine eesmärgiga luua uut teadmist ja vajalikku sisu
digitaalseid vahendeid kasutades
Teeb teiste loodud sisus
põhilisi muudatusi.
Hindab kriitiliselt
erinevas formaadis
algmaterjali (tekst, pilt,
video, heli, tabel,
diagramm) ning
toimetab, täiendab ja
muudab neid eesmärgiga
luua uut sisu.
Loob uut (veebi)sisu erinevaid
digivahendeid kasutades ja
taaskasutab teiste loodud
veebisisu (multimeedia
sisu/multimeediumsisu),
lähtudes intellektuaalomandi
kaitse headest tavadest ja
autori seatud litsentsi
tingimustest
1.3 Digitaalse teabe suhtes kehtiv autoriõigus ja litsentsid ning intellektuaalse omandi põhimõtete järgimine
Mõistab/teab/arvestab, et
mõni materjal, mis on
internetis kättesaadav
Uut sisu luues arvestab
autoriõiguse ja
intellektuaalomandi
Arvestab autoriõiguse heade
tavadega ning kasutab avatud
sisulitsentsi (Creative
võib olla autoriõigusega
kaitstud.
kaitse heade tavadega. Commons) enda loodud sisu
puhul
1.4 Programmeerimise põhimõtete mõistmine ning programmimuudatuste seadistamine
Muudab mõnda takrvara
või rakenduse lihtsat
funktsiooni
(põhiseadistused).
Teeb mitmeid muudatusi
tarkvara ja rakenduste
seadistustes (täiendavad
seadistused, põhilised
programmimuudatused)
Töötab (avatud)
programmidega, muudab või
kirjutab lähtekoodi;
programmeerib mõnes keeles
ja saab aru süsteemidest ja
funktsioonidest, millel
programmide töö põhineb
DIGIKODANIK ALUSHARIDUS I KOOLIASTE II KOOLIASTE III KOOLIASTE GÜMN
=KUTSEKESK
Tase 1 Tase 2 Tase 3 Tase 4 Tase 5
4.1. Digitaalse teabe ja tehnoloogia turvaline, seaduslik ja eetiline kasutamine
Leiab internetist ning
muudest teabeallikatest
algmaterjali ja
taaskasutab seda
korrektselt.
Viitab internetist ning
muudest teabeallikatest
leitud algmaterjalile,
hoidudes plagiaadist.
Kasutab etteantud või
enda valitud veebipõhist
keskkonda sihipäraselt
ja turvaliselt. Liitub
veebikeskkonnaga, valib
endale turvalise
salasõna ning loob
kasutajaprofiili ja lisab
materjale.
4.2 Tehnoloogiliste vahendite kasutamisega seotud terviseriskide vältimine
Jälgib väärast arvuti
kasutamisest tekkida
võivaid ohte oma
tervisele (istumisasend,
arvuti kasutamise aeg
ja koht).
Selgitab arvuti väärast
kasutamisest tekkida
võivaid ohte oma
tervisele (sõltuvus,
liigese- ja rühivead,
silmade kaitse) ning
oskab oma igapäevatöös
Kasutab tehnoloogilisi
vahendeid nii, et vältida
terviseprobleeme, leides
tasakaalu e-maailma ja
füüsilise maailma vahel.
Hindab tehnoloogia
mõju igapäevaelule,
arvutiga neid ohte
vältida, valides õige
istumisasendi, jälgides
arvuti kasutamise
kestust, tehes
võimlemisharjutusi
(silmadele ja randmetele
jne).
veebitarbimisele ja
keskkonnale.
4.3 Ühiste kasutustingimuste ja privaatsuse mõistmine ning isikuandmete, veebipettuste ja küberkiusamise kaitse (sõnastus)
Kaitseb enda
virtuaalset identiteeti
väärkasutuse eest
privaatses ja avalikus
keskkonnas, valides
turvalise parooli. Ei
avalda sensitiivset infot
enda kohta avalikus
internetis.
Vahetab virtuaalses
keskkonnas tugevaid
paroole sageli, ega
avalda sensitiivset infot
nii enda kui teiste kohta
avalikus internetis.
Kasutab turvaliselt ja
eetiliselt virtuaalset
identiteeti: kaitseb enda
identiteeti, on ettevaatlik
võõrastega virtuaalselt
suheldes (libaidentiteet),
hoidub kasutamast teiste
inimeste identiteeti.
Eristab keskkondade
turvatasemeid (nt http vs
https, turvasertifikaadid)
ning arvestab neid
veebikeskkonda
kasutades.
4.4 Teadlik ja vastutustundlik e-teenuste ning infosüsteemide kasutamine
Kasutab noorte e-
teenuseid (eKool)
Mõistab, et tehnoloogiat
saab kasutada eri
asutustega suhtlemiseks
ja kasutab noorte e-
teenuseid (ID-kaart).
Kasutab kooli, kohaliku
omavalitsuse ja riigi
pakutavaid
infosüsteeme.

More Related Content

Viewers also liked

A development approach SUPERVISION
A development approach SUPERVISIONA development approach SUPERVISION
A development approach SUPERVISION
Badruzzaman_007
 
14 расширенные возможности корпоративных субд
14 расширенные возможности корпоративных субд14 расширенные возможности корпоративных субд
14 расширенные возможности корпоративных субд
KewpaN
 
Socitm Supplier Briefing Bolton
Socitm Supplier Briefing BoltonSocitm Supplier Briefing Bolton
Socitm Supplier Briefing Bolton
Socitm Briefings
 
all-the-things
all-the-thingsall-the-things
all-the-things
yipweng
 
Pan pel bem 2015
Pan pel bem 2015Pan pel bem 2015
Pan pel bem 2015
Unipdu
 
Rol kafedri v_upravlinni_navchalnim_protsesom
Rol kafedri v_upravlinni_navchalnim_protsesomRol kafedri v_upravlinni_navchalnim_protsesom
Rol kafedri v_upravlinni_navchalnim_protsesom
oohavryliuk
 
Brochure of Akcome group
Brochure of Akcome groupBrochure of Akcome group
Brochure of Akcome groupVicky Chu
 
Resume of SHARIF MOHIUDDIN
Resume of SHARIF MOHIUDDIN Resume of SHARIF MOHIUDDIN
Resume of SHARIF MOHIUDDIN Sharif Roky
 
DISSERTATION
DISSERTATIONDISSERTATION
DISSERTATION
ucsg_miguel
 
Yibamboo furniture category 2017
Yibamboo furniture category 2017Yibamboo furniture category 2017
Yibamboo furniture category 2017
Julian Chen
 
Relaciones Humanas en la Empresa (Isabel Terrero) I-U-T- (75)Turismo
Relaciones Humanas en la Empresa (Isabel Terrero) I-U-T- (75)TurismoRelaciones Humanas en la Empresa (Isabel Terrero) I-U-T- (75)Turismo
Relaciones Humanas en la Empresa (Isabel Terrero) I-U-T- (75)TurismoIsabel Terrero
 

Viewers also liked (11)

A development approach SUPERVISION
A development approach SUPERVISIONA development approach SUPERVISION
A development approach SUPERVISION
 
14 расширенные возможности корпоративных субд
14 расширенные возможности корпоративных субд14 расширенные возможности корпоративных субд
14 расширенные возможности корпоративных субд
 
Socitm Supplier Briefing Bolton
Socitm Supplier Briefing BoltonSocitm Supplier Briefing Bolton
Socitm Supplier Briefing Bolton
 
all-the-things
all-the-thingsall-the-things
all-the-things
 
Pan pel bem 2015
Pan pel bem 2015Pan pel bem 2015
Pan pel bem 2015
 
Rol kafedri v_upravlinni_navchalnim_protsesom
Rol kafedri v_upravlinni_navchalnim_protsesomRol kafedri v_upravlinni_navchalnim_protsesom
Rol kafedri v_upravlinni_navchalnim_protsesom
 
Brochure of Akcome group
Brochure of Akcome groupBrochure of Akcome group
Brochure of Akcome group
 
Resume of SHARIF MOHIUDDIN
Resume of SHARIF MOHIUDDIN Resume of SHARIF MOHIUDDIN
Resume of SHARIF MOHIUDDIN
 
DISSERTATION
DISSERTATIONDISSERTATION
DISSERTATION
 
Yibamboo furniture category 2017
Yibamboo furniture category 2017Yibamboo furniture category 2017
Yibamboo furniture category 2017
 
Relaciones Humanas en la Empresa (Isabel Terrero) I-U-T- (75)Turismo
Relaciones Humanas en la Empresa (Isabel Terrero) I-U-T- (75)TurismoRelaciones Humanas en la Empresa (Isabel Terrero) I-U-T- (75)Turismo
Relaciones Humanas en la Empresa (Isabel Terrero) I-U-T- (75)Turismo
 

Similar to Digipädevuse kirjeldamise ülevaade

Tark mees taskus: personaalsed nutiseadmed töökohal õppimisel
Tark mees taskus: personaalsed nutiseadmed töökohal õppimiselTark mees taskus: personaalsed nutiseadmed töökohal õppimisel
Tark mees taskus: personaalsed nutiseadmed töökohal õppimisel
Mart Laanpere
 
Haridustehnoloogia akadeemiline suund
Haridustehnoloogia akadeemiline suundHaridustehnoloogia akadeemiline suund
Haridustehnoloogia akadeemiline suund
Priit Tammets
 
Htk oppimine-korgkoolis
Htk oppimine-korgkoolisHtk oppimine-korgkoolis
Htk oppimine-korgkoolis
Priit Tammets
 
IT trendid hariduses
IT trendid haridusesIT trendid hariduses
IT trendid haridusesMart Laanpere
 
1:1 arvutikasutus ja õpikeskkondade arengusuunad
1:1 arvutikasutus ja õpikeskkondade arengusuunad1:1 arvutikasutus ja õpikeskkondade arengusuunad
1:1 arvutikasutus ja õpikeskkondade arengusuunad
Hans Põldoja
 
Õppimine ja õpetamine digiajastul
Õppimine ja õpetamine digiajastulÕppimine ja õpetamine digiajastul
Õppimine ja õpetamine digiajastulMart Laanpere
 
Infdid 4: informaatika kui lõimiv ja lõimitav õppeaine
Infdid 4: informaatika kui lõimiv ja lõimitav õppeaineInfdid 4: informaatika kui lõimiv ja lõimitav õppeaine
Infdid 4: informaatika kui lõimiv ja lõimitav õppeaineMart Laanpere
 
Koolitusprogramm "Tuleviku õpetaja" IV moodul "Digitaalne kodanik"
Koolitusprogramm "Tuleviku õpetaja" IV moodul "Digitaalne kodanik"Koolitusprogramm "Tuleviku õpetaja" IV moodul "Digitaalne kodanik"
Koolitusprogramm "Tuleviku õpetaja" IV moodul "Digitaalne kodanik"
Tuleviku Õpetaja koolitusprogramm
 
Kaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpetKaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpet
Kaido Kikkas
 
Filmipärand ja digikultuur hariduses
Filmipärand ja digikultuur haridusesFilmipärand ja digikultuur hariduses
Filmipärand ja digikultuur hariduses
Mart Laanpere
 
Digiõppevaramu koolitus piloteerijatele
Digiõppevaramu koolitus piloteerijateleDigiõppevaramu koolitus piloteerijatele
Digiõppevaramu koolitus piloteerijatele
Mart Laanpere
 
Informaatika õppekava
Informaatika õppekavaInformaatika õppekava
Informaatika õppekavaMart Laanpere
 
Haridustehnoloogilised pädevused
Haridustehnoloogilised pädevusedHaridustehnoloogilised pädevused
Haridustehnoloogilised pädevused
Mart Laanpere
 
Vaba tarkvara roll IKT õpetamisel (Margus Ernits)
Vaba tarkvara roll IKT õpetamisel (Margus Ernits) Vaba tarkvara roll IKT õpetamisel (Margus Ernits)
Vaba tarkvara roll IKT õpetamisel (Margus Ernits) Riigi Infosüsteemi Amet
 
E-õppevara mõisted ja hariduspilv
E-õppevara mõisted ja hariduspilvE-õppevara mõisted ja hariduspilv
E-õppevara mõisted ja hariduspilvMart Laanpere
 
Sissejuhatus Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammi IV moodulisse (veebruar 2016)
Sissejuhatus Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammi IV moodulisse (veebruar 2016)Sissejuhatus Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammi IV moodulisse (veebruar 2016)
Sissejuhatus Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammi IV moodulisse (veebruar 2016)
Tuleviku Õpetaja koolitusprogramm
 
IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesse
IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesseIFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesse
IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesse
Hans Põldoja
 
Võrgustikuseminar 260412 wikiversity
Võrgustikuseminar 260412 wikiversityVõrgustikuseminar 260412 wikiversity
Võrgustikuseminar 260412 wikiversity
Kaido Kikkas
 
iTec eelpiloot 1
iTec eelpiloot 1iTec eelpiloot 1
iTec eelpiloot 1
Martin Sillaots
 

Similar to Digipädevuse kirjeldamise ülevaade (20)

Tark mees taskus: personaalsed nutiseadmed töökohal õppimisel
Tark mees taskus: personaalsed nutiseadmed töökohal õppimiselTark mees taskus: personaalsed nutiseadmed töökohal õppimisel
Tark mees taskus: personaalsed nutiseadmed töökohal õppimisel
 
Haridustehnoloogia akadeemiline suund
Haridustehnoloogia akadeemiline suundHaridustehnoloogia akadeemiline suund
Haridustehnoloogia akadeemiline suund
 
Htk oppimine-korgkoolis
Htk oppimine-korgkoolisHtk oppimine-korgkoolis
Htk oppimine-korgkoolis
 
IT trendid hariduses
IT trendid haridusesIT trendid hariduses
IT trendid hariduses
 
1:1 arvutikasutus ja õpikeskkondade arengusuunad
1:1 arvutikasutus ja õpikeskkondade arengusuunad1:1 arvutikasutus ja õpikeskkondade arengusuunad
1:1 arvutikasutus ja õpikeskkondade arengusuunad
 
Õppimine ja õpetamine digiajastul
Õppimine ja õpetamine digiajastulÕppimine ja õpetamine digiajastul
Õppimine ja õpetamine digiajastul
 
Infdid 4: informaatika kui lõimiv ja lõimitav õppeaine
Infdid 4: informaatika kui lõimiv ja lõimitav õppeaineInfdid 4: informaatika kui lõimiv ja lõimitav õppeaine
Infdid 4: informaatika kui lõimiv ja lõimitav õppeaine
 
Digiparand digiopik
Digiparand digiopikDigiparand digiopik
Digiparand digiopik
 
Koolitusprogramm "Tuleviku õpetaja" IV moodul "Digitaalne kodanik"
Koolitusprogramm "Tuleviku õpetaja" IV moodul "Digitaalne kodanik"Koolitusprogramm "Tuleviku õpetaja" IV moodul "Digitaalne kodanik"
Koolitusprogramm "Tuleviku õpetaja" IV moodul "Digitaalne kodanik"
 
Kaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpetKaks teistmoodi e-õpet
Kaks teistmoodi e-õpet
 
Filmipärand ja digikultuur hariduses
Filmipärand ja digikultuur haridusesFilmipärand ja digikultuur hariduses
Filmipärand ja digikultuur hariduses
 
Digiõppevaramu koolitus piloteerijatele
Digiõppevaramu koolitus piloteerijateleDigiõppevaramu koolitus piloteerijatele
Digiõppevaramu koolitus piloteerijatele
 
Informaatika õppekava
Informaatika õppekavaInformaatika õppekava
Informaatika õppekava
 
Haridustehnoloogilised pädevused
Haridustehnoloogilised pädevusedHaridustehnoloogilised pädevused
Haridustehnoloogilised pädevused
 
Vaba tarkvara roll IKT õpetamisel (Margus Ernits)
Vaba tarkvara roll IKT õpetamisel (Margus Ernits) Vaba tarkvara roll IKT õpetamisel (Margus Ernits)
Vaba tarkvara roll IKT õpetamisel (Margus Ernits)
 
E-õppevara mõisted ja hariduspilv
E-õppevara mõisted ja hariduspilvE-õppevara mõisted ja hariduspilv
E-õppevara mõisted ja hariduspilv
 
Sissejuhatus Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammi IV moodulisse (veebruar 2016)
Sissejuhatus Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammi IV moodulisse (veebruar 2016)Sissejuhatus Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammi IV moodulisse (veebruar 2016)
Sissejuhatus Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammi IV moodulisse (veebruar 2016)
 
IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesse
IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesseIFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesse
IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: Sissejuhatus kursusesse
 
Võrgustikuseminar 260412 wikiversity
Võrgustikuseminar 260412 wikiversityVõrgustikuseminar 260412 wikiversity
Võrgustikuseminar 260412 wikiversity
 
iTec eelpiloot 1
iTec eelpiloot 1iTec eelpiloot 1
iTec eelpiloot 1
 

Digipädevuse kirjeldamise ülevaade

  • 1. Digipädevuse kirjeldamise ülevaade Lähteülesanne: Kirjeldame ära õppijate digipädevuste mudeli ja hindamismaatriksi (ehk tekib kaks eraldi dokumenti, mis aga sisuliselt seotud). Aluseks oleme võtnud õppijate ISTE pädevused (nii eesti kui ka inglise keeles), DIGCOMPi (nii eesti kui ka inglise keeles) ja Riikliku õppekava. Arvesse on võetud RÕKi kirjeldatud digipädevusi ning põhikoolis ja gümnaasiumis läbivaid teemasid. Põhikool:“Tehnoloogia ja innovatsioon”, “Teabekeskkond”, valikõppeaine “Informaatika” (selle all siis II kooliastmes on “Arvuti töövahendina” ja III kooliastmes on “Infoüshiskonna tehnoloogiad". Gümnaasium: “Tehnoloogia ja innovatsioon”, “Teabekeskkond”, valikkursus “Rakenduste loomise ja programmeerimise alused” ja valikõppeaine “Uurimistöö alused”. Seega on õppijate digipädevuste kirjeldamisel arvestatud ühelt poolt õppijate digipädevusi ISTE ja DIGICOMPi valguses, teisalt on tugevalt juures RÕKi ainekavadest tulenevad pädevused ning kolmandana hoiame ka paralleelselt pilku õpetajate digipädevustel, mis annavad õppijate digipädevustele sisendi. Kirjeldasime viis põhikategooriat (ehk põhipädevused 1-5) ja igale põhikategooriale neli alampädevust (1.1-1.4) Näide: DIGIKODANIK Õppijad mõistavad tehnoloogiaga seotud inimlikke, kultuurilisi ja ühiskondlikke küsimusi ning käituvad seaduslikult ja eetiliselt. Kaitsevad oma digitaalset identiteeti, rakendades turvameetmeid ning kasutavad IKT vahendeid ning e-teenuseid ohutult ja teadlikult. 1.1 Digitaalse teabe ja tehnoloogia turvaline, seaduslik ja eetiline kasutamine 1.2 Tehnoloogiliste vahendite kasutamisega seotud terviseriskide vältimine 1.3 Ühiste kasutustingimuste ja privaatsuse mõistmine ning isikuandmete, veebipettuste ja küberkiusamise kaitse (täpsustub) 1.4 Teadlik ja vastutustundlik e-teenuste ning infosüsteemide kasutamine Viis põhikategooriat koos kirjeldustega (kirjeldused veel täpsustuvad) 1. SISULOOME Õppijad loovad ja toimetavad digitaalset sisu, väljendavad end loominguliselt, programmeerivad ja lõimivad varasemaid teadmisi olemasolevate oskustega, sealjuures arvestades intellektuaalse omandi õiguste ja litsentsidega.
  • 2. 2. SUHTLUS JA KOOSTÖÖ Õppijad suhtlevad ja teevad koostööd e-keskkondades ja digivahendite abil, jagavad ressursse kogukondades ning tegutsevad võrgustikes suurendades enda kultuuridevahelist teadlikkust. 3. PROBLEEMILAHENDUS Õppijad kasutavad asjakohaseid digivahendeid ja kriitilise mõtlemise oskust, et välja selgitada digivajadused ja ressursid, planeerida uuringuid ja neid läbi viia, hallata projekte, lahendada kontseptuaalseid probleeme ning teha teadlikke otsuseid. 4. DIGIKODANIK Õppijad mõistavad tehnoloogiaga seotud inimlikke, kultuurilisi ja ühiskondlikke küsimusi ning käituvad seaduslikult ja eetiliselt. Kaitsevad oma digitaalset identiteeti, rakendades turvameetmeid ning kasutavad IKT vahendeid ning e-teenuseid ohutult ja teadlikult. 5. TEHNOLOOGIA/TÖÖ/INNOVATSIOON (täpsustub) Õppijad saavad aru tehnoloogia põhimõtetest, süsteemidest ja toimimisest ning demonstreerivad loomingulist mõtlemist, teadmusloomet ning arendavad innovaatilisi vahendeid ja protsesse, kasutades tehnoloogiat. Põhi- ja alamkategooriate kõrval on määratud viis taset: 1 tase – alusharidus 2 tase – I kooliaste (1-3. klass) 3 tase – II kooliaste – (5-6. klass) 4 tase – III kolmas kooliaste – (7-9. klass) 5 tase – gümnaasium = kutsekeskharidus Kirjeldame mudelit lähtuvalt õppija sooritusest ning ei eralda teadmisi, oskusi ja hoiakuid vaid käsitleme neid ühe tervikuna. Kirjeldamisel on praegu fookuses I-III kooliaste, siis gümnaasium ja kutsekeskharidus ning tulevikus ka alusharidus. Hindamismaatriksist on lisatud näide vaid 1. SISULOOME ja 4. DIGIKODANIKU alampädevused tasemete lõikes.
  • 3. SISULOOME ALUSHARIDUS I KOOLIASTE II KOOLIASTE III KOOLIASTE GÜMN =KUTSEKESK Tase 1 Tase 2 Tase 3 Tase 4 Tase 5 1.1. Eri formaatides sisu loomine, toimetamine ja edasi arendadmine Loob ja vormindab arvutiga elektroonilist sisu (nt loovtöid) järgides vormindamise põhireegleid. Salvestab oma töö kokkulepitud formaadis ja prindib selle paberile. Loob ja vormindab eri formaatides elektroonilist sisu (sh referaat, plakat, kuulutus) järgides vormindamise põhireegleid. Loob ja kujundab esitluse (teksti, diagramme, pilte, audiot, videot ja tabeleid sisaldava) loetavalt ja esteetiliselt, lähtudes esitluse eesmärgist ja kriteeriumitest. Loob uut veebisisu eri formaatides, platvormidel ja keskkondades ning taaskasutab enda või teiste loodud veebisisu (tekstid, pildid, audio, heli, video, andmed) sealjuures vistutab veebilehe sisse multimeediumi objekte/multimeedia elemente. Reflekteerib oma õpikogemust ajaveebi kasutades. 1.2 Olemasoleva informatsiooni hindamine, kasutamine, muutmine ja lõimimine eesmärgiga luua uut teadmist ja vajalikku sisu digitaalseid vahendeid kasutades Teeb teiste loodud sisus põhilisi muudatusi. Hindab kriitiliselt erinevas formaadis algmaterjali (tekst, pilt, video, heli, tabel, diagramm) ning toimetab, täiendab ja muudab neid eesmärgiga luua uut sisu. Loob uut (veebi)sisu erinevaid digivahendeid kasutades ja taaskasutab teiste loodud veebisisu (multimeedia sisu/multimeediumsisu), lähtudes intellektuaalomandi kaitse headest tavadest ja autori seatud litsentsi tingimustest 1.3 Digitaalse teabe suhtes kehtiv autoriõigus ja litsentsid ning intellektuaalse omandi põhimõtete järgimine Mõistab/teab/arvestab, et mõni materjal, mis on internetis kättesaadav Uut sisu luues arvestab autoriõiguse ja intellektuaalomandi Arvestab autoriõiguse heade tavadega ning kasutab avatud sisulitsentsi (Creative
  • 4. võib olla autoriõigusega kaitstud. kaitse heade tavadega. Commons) enda loodud sisu puhul 1.4 Programmeerimise põhimõtete mõistmine ning programmimuudatuste seadistamine Muudab mõnda takrvara või rakenduse lihtsat funktsiooni (põhiseadistused). Teeb mitmeid muudatusi tarkvara ja rakenduste seadistustes (täiendavad seadistused, põhilised programmimuudatused) Töötab (avatud) programmidega, muudab või kirjutab lähtekoodi; programmeerib mõnes keeles ja saab aru süsteemidest ja funktsioonidest, millel programmide töö põhineb DIGIKODANIK ALUSHARIDUS I KOOLIASTE II KOOLIASTE III KOOLIASTE GÜMN =KUTSEKESK Tase 1 Tase 2 Tase 3 Tase 4 Tase 5 4.1. Digitaalse teabe ja tehnoloogia turvaline, seaduslik ja eetiline kasutamine Leiab internetist ning muudest teabeallikatest algmaterjali ja taaskasutab seda korrektselt. Viitab internetist ning muudest teabeallikatest leitud algmaterjalile, hoidudes plagiaadist. Kasutab etteantud või enda valitud veebipõhist keskkonda sihipäraselt ja turvaliselt. Liitub veebikeskkonnaga, valib endale turvalise salasõna ning loob kasutajaprofiili ja lisab materjale. 4.2 Tehnoloogiliste vahendite kasutamisega seotud terviseriskide vältimine Jälgib väärast arvuti kasutamisest tekkida võivaid ohte oma tervisele (istumisasend, arvuti kasutamise aeg ja koht). Selgitab arvuti väärast kasutamisest tekkida võivaid ohte oma tervisele (sõltuvus, liigese- ja rühivead, silmade kaitse) ning oskab oma igapäevatöös Kasutab tehnoloogilisi vahendeid nii, et vältida terviseprobleeme, leides tasakaalu e-maailma ja füüsilise maailma vahel. Hindab tehnoloogia mõju igapäevaelule,
  • 5. arvutiga neid ohte vältida, valides õige istumisasendi, jälgides arvuti kasutamise kestust, tehes võimlemisharjutusi (silmadele ja randmetele jne). veebitarbimisele ja keskkonnale. 4.3 Ühiste kasutustingimuste ja privaatsuse mõistmine ning isikuandmete, veebipettuste ja küberkiusamise kaitse (sõnastus) Kaitseb enda virtuaalset identiteeti väärkasutuse eest privaatses ja avalikus keskkonnas, valides turvalise parooli. Ei avalda sensitiivset infot enda kohta avalikus internetis. Vahetab virtuaalses keskkonnas tugevaid paroole sageli, ega avalda sensitiivset infot nii enda kui teiste kohta avalikus internetis. Kasutab turvaliselt ja eetiliselt virtuaalset identiteeti: kaitseb enda identiteeti, on ettevaatlik võõrastega virtuaalselt suheldes (libaidentiteet), hoidub kasutamast teiste inimeste identiteeti. Eristab keskkondade turvatasemeid (nt http vs https, turvasertifikaadid) ning arvestab neid veebikeskkonda kasutades. 4.4 Teadlik ja vastutustundlik e-teenuste ning infosüsteemide kasutamine Kasutab noorte e- teenuseid (eKool) Mõistab, et tehnoloogiat saab kasutada eri asutustega suhtlemiseks ja kasutab noorte e- teenuseid (ID-kaart). Kasutab kooli, kohaliku omavalitsuse ja riigi pakutavaid infosüsteeme.