Presentation deck from the Socitm Supplier Briefing that took place on the 18th June.
Socitm's New Agenda
Data the Key to Digital
Current Priorities for Local Government
Sponsor Address: A Digital Transformation Approach
Meeting the local public services challenge head on.
A Central Government tech insight and where next for Local Authorities
The Supplier Partnership Program
Presentation deck from the Socitm Supplier Briefing that took place on the 18th June.
Socitm's New Agenda
Data the Key to Digital
Current Priorities for Local Government
Sponsor Address: A Digital Transformation Approach
Meeting the local public services challenge head on.
A Central Government tech insight and where next for Local Authorities
The Supplier Partnership Program
Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammi IV mooduli sissejuhatus.
Tutvu Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammi IV mooduliga aadressil http://www.tulevikuopetaja.ee/moodul-iv/
Tutvu Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammiga aadressil http://www.tulevikuopetaja.ee/
1. Digipädevuse kirjeldamise ülevaade
Lähteülesanne: Kirjeldame ära õppijate digipädevuste mudeli ja hindamismaatriksi (ehk tekib kaks eraldi dokumenti, mis aga sisuliselt seotud).
Aluseks oleme võtnud õppijate ISTE pädevused (nii eesti kui ka inglise keeles), DIGCOMPi (nii eesti kui ka inglise keeles) ja Riikliku
õppekava. Arvesse on võetud RÕKi kirjeldatud digipädevusi ning põhikoolis ja gümnaasiumis läbivaid teemasid.
Põhikool:“Tehnoloogia ja innovatsioon”, “Teabekeskkond”, valikõppeaine “Informaatika” (selle all siis II kooliastmes on “Arvuti töövahendina”
ja III kooliastmes on “Infoüshiskonna tehnoloogiad".
Gümnaasium: “Tehnoloogia ja innovatsioon”, “Teabekeskkond”, valikkursus “Rakenduste loomise ja programmeerimise alused” ja
valikõppeaine “Uurimistöö alused”.
Seega on õppijate digipädevuste kirjeldamisel arvestatud ühelt poolt õppijate digipädevusi ISTE ja DIGICOMPi valguses, teisalt on tugevalt
juures RÕKi ainekavadest tulenevad pädevused ning kolmandana hoiame ka paralleelselt pilku õpetajate digipädevustel, mis annavad õppijate
digipädevustele sisendi.
Kirjeldasime viis põhikategooriat (ehk põhipädevused 1-5) ja igale põhikategooriale neli alampädevust (1.1-1.4)
Näide:
DIGIKODANIK
Õppijad mõistavad tehnoloogiaga seotud inimlikke, kultuurilisi ja ühiskondlikke küsimusi ning käituvad seaduslikult ja eetiliselt. Kaitsevad oma
digitaalset identiteeti, rakendades turvameetmeid ning kasutavad IKT vahendeid ning e-teenuseid ohutult ja teadlikult.
1.1 Digitaalse teabe ja tehnoloogia turvaline, seaduslik ja eetiline kasutamine
1.2 Tehnoloogiliste vahendite kasutamisega seotud terviseriskide vältimine
1.3 Ühiste kasutustingimuste ja privaatsuse mõistmine ning isikuandmete, veebipettuste ja küberkiusamise kaitse (täpsustub)
1.4 Teadlik ja vastutustundlik e-teenuste ning infosüsteemide kasutamine
Viis põhikategooriat koos kirjeldustega (kirjeldused veel täpsustuvad)
1. SISULOOME
Õppijad loovad ja toimetavad digitaalset sisu, väljendavad end loominguliselt, programmeerivad ja lõimivad varasemaid teadmisi
olemasolevate oskustega, sealjuures arvestades intellektuaalse omandi õiguste ja litsentsidega.
2. 2. SUHTLUS JA KOOSTÖÖ
Õppijad suhtlevad ja teevad koostööd e-keskkondades ja digivahendite abil, jagavad ressursse kogukondades ning tegutsevad võrgustikes
suurendades enda kultuuridevahelist teadlikkust.
3. PROBLEEMILAHENDUS
Õppijad kasutavad asjakohaseid digivahendeid ja kriitilise mõtlemise oskust, et välja selgitada digivajadused ja ressursid, planeerida uuringuid
ja neid läbi viia, hallata projekte, lahendada kontseptuaalseid probleeme ning teha teadlikke otsuseid.
4. DIGIKODANIK
Õppijad mõistavad tehnoloogiaga seotud inimlikke, kultuurilisi ja ühiskondlikke küsimusi ning käituvad seaduslikult ja eetiliselt. Kaitsevad oma
digitaalset identiteeti, rakendades turvameetmeid ning kasutavad IKT vahendeid ning e-teenuseid ohutult ja teadlikult.
5. TEHNOLOOGIA/TÖÖ/INNOVATSIOON (täpsustub)
Õppijad saavad aru tehnoloogia põhimõtetest, süsteemidest ja toimimisest ning demonstreerivad loomingulist mõtlemist, teadmusloomet ning
arendavad innovaatilisi vahendeid ja protsesse, kasutades tehnoloogiat.
Põhi- ja alamkategooriate kõrval on määratud viis taset:
1 tase – alusharidus
2 tase – I kooliaste (1-3. klass)
3 tase – II kooliaste – (5-6. klass)
4 tase – III kolmas kooliaste – (7-9. klass)
5 tase – gümnaasium = kutsekeskharidus
Kirjeldame mudelit lähtuvalt õppija sooritusest ning ei eralda teadmisi, oskusi ja hoiakuid vaid käsitleme neid ühe tervikuna. Kirjeldamisel on
praegu fookuses I-III kooliaste, siis gümnaasium ja kutsekeskharidus ning tulevikus ka alusharidus.
Hindamismaatriksist on lisatud näide vaid 1. SISULOOME ja 4. DIGIKODANIKU alampädevused tasemete lõikes.
3. SISULOOME ALUSHARIDUS I KOOLIASTE II KOOLIASTE III KOOLIASTE GÜMN
=KUTSEKESK
Tase 1 Tase 2 Tase 3 Tase 4 Tase 5
1.1. Eri formaatides sisu loomine, toimetamine ja edasi arendadmine
Loob ja vormindab
arvutiga elektroonilist
sisu (nt loovtöid)
järgides vormindamise
põhireegleid.
Salvestab oma töö
kokkulepitud formaadis
ja prindib selle paberile.
Loob ja vormindab eri
formaatides elektroonilist
sisu (sh referaat, plakat,
kuulutus) järgides
vormindamise
põhireegleid.
Loob ja kujundab esitluse
(teksti, diagramme, pilte,
audiot, videot ja tabeleid
sisaldava) loetavalt ja
esteetiliselt, lähtudes
esitluse eesmärgist ja
kriteeriumitest.
Loob uut veebisisu eri
formaatides, platvormidel ja
keskkondades ning
taaskasutab enda või teiste
loodud veebisisu (tekstid,
pildid, audio, heli, video,
andmed) sealjuures vistutab
veebilehe sisse multimeediumi
objekte/multimeedia elemente.
Reflekteerib oma õpikogemust
ajaveebi kasutades.
1.2 Olemasoleva informatsiooni hindamine, kasutamine, muutmine ja lõimimine eesmärgiga luua uut teadmist ja vajalikku sisu
digitaalseid vahendeid kasutades
Teeb teiste loodud sisus
põhilisi muudatusi.
Hindab kriitiliselt
erinevas formaadis
algmaterjali (tekst, pilt,
video, heli, tabel,
diagramm) ning
toimetab, täiendab ja
muudab neid eesmärgiga
luua uut sisu.
Loob uut (veebi)sisu erinevaid
digivahendeid kasutades ja
taaskasutab teiste loodud
veebisisu (multimeedia
sisu/multimeediumsisu),
lähtudes intellektuaalomandi
kaitse headest tavadest ja
autori seatud litsentsi
tingimustest
1.3 Digitaalse teabe suhtes kehtiv autoriõigus ja litsentsid ning intellektuaalse omandi põhimõtete järgimine
Mõistab/teab/arvestab, et
mõni materjal, mis on
internetis kättesaadav
Uut sisu luues arvestab
autoriõiguse ja
intellektuaalomandi
Arvestab autoriõiguse heade
tavadega ning kasutab avatud
sisulitsentsi (Creative
4. võib olla autoriõigusega
kaitstud.
kaitse heade tavadega. Commons) enda loodud sisu
puhul
1.4 Programmeerimise põhimõtete mõistmine ning programmimuudatuste seadistamine
Muudab mõnda takrvara
või rakenduse lihtsat
funktsiooni
(põhiseadistused).
Teeb mitmeid muudatusi
tarkvara ja rakenduste
seadistustes (täiendavad
seadistused, põhilised
programmimuudatused)
Töötab (avatud)
programmidega, muudab või
kirjutab lähtekoodi;
programmeerib mõnes keeles
ja saab aru süsteemidest ja
funktsioonidest, millel
programmide töö põhineb
DIGIKODANIK ALUSHARIDUS I KOOLIASTE II KOOLIASTE III KOOLIASTE GÜMN
=KUTSEKESK
Tase 1 Tase 2 Tase 3 Tase 4 Tase 5
4.1. Digitaalse teabe ja tehnoloogia turvaline, seaduslik ja eetiline kasutamine
Leiab internetist ning
muudest teabeallikatest
algmaterjali ja
taaskasutab seda
korrektselt.
Viitab internetist ning
muudest teabeallikatest
leitud algmaterjalile,
hoidudes plagiaadist.
Kasutab etteantud või
enda valitud veebipõhist
keskkonda sihipäraselt
ja turvaliselt. Liitub
veebikeskkonnaga, valib
endale turvalise
salasõna ning loob
kasutajaprofiili ja lisab
materjale.
4.2 Tehnoloogiliste vahendite kasutamisega seotud terviseriskide vältimine
Jälgib väärast arvuti
kasutamisest tekkida
võivaid ohte oma
tervisele (istumisasend,
arvuti kasutamise aeg
ja koht).
Selgitab arvuti väärast
kasutamisest tekkida
võivaid ohte oma
tervisele (sõltuvus,
liigese- ja rühivead,
silmade kaitse) ning
oskab oma igapäevatöös
Kasutab tehnoloogilisi
vahendeid nii, et vältida
terviseprobleeme, leides
tasakaalu e-maailma ja
füüsilise maailma vahel.
Hindab tehnoloogia
mõju igapäevaelule,
5. arvutiga neid ohte
vältida, valides õige
istumisasendi, jälgides
arvuti kasutamise
kestust, tehes
võimlemisharjutusi
(silmadele ja randmetele
jne).
veebitarbimisele ja
keskkonnale.
4.3 Ühiste kasutustingimuste ja privaatsuse mõistmine ning isikuandmete, veebipettuste ja küberkiusamise kaitse (sõnastus)
Kaitseb enda
virtuaalset identiteeti
väärkasutuse eest
privaatses ja avalikus
keskkonnas, valides
turvalise parooli. Ei
avalda sensitiivset infot
enda kohta avalikus
internetis.
Vahetab virtuaalses
keskkonnas tugevaid
paroole sageli, ega
avalda sensitiivset infot
nii enda kui teiste kohta
avalikus internetis.
Kasutab turvaliselt ja
eetiliselt virtuaalset
identiteeti: kaitseb enda
identiteeti, on ettevaatlik
võõrastega virtuaalselt
suheldes (libaidentiteet),
hoidub kasutamast teiste
inimeste identiteeti.
Eristab keskkondade
turvatasemeid (nt http vs
https, turvasertifikaadid)
ning arvestab neid
veebikeskkonda
kasutades.
4.4 Teadlik ja vastutustundlik e-teenuste ning infosüsteemide kasutamine
Kasutab noorte e-
teenuseid (eKool)
Mõistab, et tehnoloogiat
saab kasutada eri
asutustega suhtlemiseks
ja kasutab noorte e-
teenuseid (ID-kaart).
Kasutab kooli, kohaliku
omavalitsuse ja riigi
pakutavaid
infosüsteeme.