Successfully reported this slideshow.
Toit,
põllumajandus,
maaelu,
kalamajandus
faktides
2013
2

Hea lugeja!
Hoiate käes põllumajandusministeeriumi koostatud
faktitrükist, mis annab ülevaate Eesti põllu-, maaja kalam...
4

Üldandmed Eesti kohta

Üldandmed Eesti kohta

Sisukord
Üldandmed Eesti kohta

5

Toiduainete tootmine

7

Väliskaubandu...
6

Üldandmed Eesti kohta

7

Toiduainete tootmine

Toiduainete tootmine
Isevarustamise tase Eestis
aastatel 2007–2012 (%)
...
8

Toiduainete tootmine

Toiduainete tootmine

Väliskaubandus
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade
(KN grupid 1–24) välis...
10

Toiduainete tootmine

Toiduainete tootmine

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade
(KN grupid 1–24) impordi struktuur 2...
12

Toiduainete tootmine

Toiduainetööstuse eksport (mln eurot) ja ekspordi
osatähtsus toodangus (%) aastatel 2007–2012

m...
14

15

Toiduainete tootmine

Toiduainete tootmine

Kala ja kalatoodete ekspordimahud (tuhat tonni)
ja rahaline väärtus (m...
16

17

Toiduainete tootmine

Toiduainete tootmine

Toiduaine- ja joogitööstuse väärtuseline struktuur
aastatel 2007–2012 ...
18

19

Toiduainete tootmine

Toiduainete tootmine

Piimatoodete tootmine aastatel 2007–2012
(tuhat tonni)

Lihatoodete to...
20

21

Toiduainete tootmine

Toiduainete tootmine

Lihatoodangu struktuur (% tapakaalust)
lihaliigi järgi 2012. aastal

T...
22

Toiduainete tootmine

Toiduainete tootmine

Kalatööstustoodang aastatel 2007–2012
(tuhat tonni)

23

Kalatööstustoodan...
24

Toiduainete tootmine

25

Põllumajandus ja maaelu

Põllumajandus ja maaelu

Maapiirkonna ettevõtlus ja tööhõive

Mahet...
26

27

Põllumajandus ja maaelu

Põllumajandus ja maaelu

Tööhõive maa-asulates
aastatel 2007–2012

Hõivatuse struktuur ma...
Põllumajandus ja maaelu

Põllumajanduse majandusnäitajad

Põllumajanduslikud majapidamised ja nende
põllumajandusmaa kasut...
30

Põllumajandus ja maaelu

Põllumajandus ja maaelu

Taimekasvatus
Põllumajandusmaa kasutus
aastatel 2007–2012 (hektarit)...
32

Põllumajandus ja maaelu

Teravilja kasvupinna struktuur
2013. aastal

Peamiste teraviljade saagikus
aastatel 2007–2013...
Allikas: SA
2010

678,4

98,2
0,2
9,4
2,8
207,9
602,0

Raps
Kartul
Avamaa
köögivili
Sööda­
kultuurid
Põllukultuurid kokku
...
36

37

Põllumajandus ja maaelu

Piimatootmise põhinäitajad
aastatel 2007–2012

Piimalehmade koguarvu jagunemine suurusgru...
38

39

Põllumajandus ja maaelu

Põllumajandus ja maaelu

Lihatoodang aastatel 2007–2012
(tapakaalus, tuhat tonni)

Loomak...
40

Põllumajandus ja maaelu

41

Põllumajandus ja maaelu

Põllumajanduse ja maaelu toetused
Euroopa Liidu ÜPP I ja II samb...
42

Põllumajandus ja maaelu

43

Kalamajandus

Kalamajandus
Eesti maaelu arengukava 2007–2013
rahastamiskava telgede kaupa...
44

45

Kalamajandus

Kalamajandus

Kutseline kalapüük Läänemerest traallaevadega
kalaliikide kaupa (% mahust) 2012. aasta...
46

Kalamajandus

Vesiviljelussaaduste kasvatamine ja müük
aastatel 2007–2012 (tonni)
971,3

1000
800 781

814,2

464,6 75...
Põllumajandusministeerium
Lai tn 39 // Lai tn 41, 15056 Tallinn
(+372) 625 6101
pm@agri.ee
www.agri.ee
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Toit, põllumajandus, maaelu ja kalandus faktides 2013

1,094 views

Published on

Published in: News & Politics
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Toit, põllumajandus, maaelu ja kalandus faktides 2013

  1. 1. Toit, põllumajandus, maaelu, kalamajandus faktides 2013
  2. 2. 2 Hea lugeja! Hoiate käes põllumajandusministeeriumi koostatud faktitrükist, mis annab ülevaate Eesti põllu-, maaja kalamajandusest 2012. aastal. Avarama pildi andmiseks on trükises toodud andmed alates 2007. aastast. Seega näeme, kuidas on elu ja majandus Eesti maapiirkondades Euroopa Liidu tänavu lõppeval programmeerimisperioodil edenenud. Trükises on toodud faktilist teavet Põllumajandusministeeriumi valitsemisala tegevusvaldkondade – toiduainetööstus, põllumajandus ja maaelu, kalamajandus – kohta. Arvulised andmed kajastavad põhiliselt 2012. aasta seisu. Võrdlustes varasemate aastatega on võetud perioodi alguseks Euroopa Liidu finantsperioodi algus ehk 2007. aasta. Andmete allikana on kasutatud põhiliselt Statistikaameti (SA) andmebaasi, samuti Põllumajandusministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA), Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) ning teiste asutuste andmeid. Koostanud Põllumajandusministeerium Fotod: T. Koha, M. Koov, K. Nurm Kujundanud Hele Hanson-Penu / AS Ecoprint Trükkinud AS Pajo Välja andnud Põllumajandusministeerium ISSN 2346–5638 (trükis) ISSN 2346–5646 (võrguväljaanne) Tallinn 2013 Esiteks on maaettevõtetes püsinud tööhõive stabiilne ja tööpuudus isegi mõnevõrra vähenenud. Hea mär­ gina tahan rõhutada, et maaettevõtete arv on järje­ kindlalt suurenenud. Ühelt poolt põllumajandustootmised koonduvad, samas suundub vabanev tööjõud teistele elualadele ja maamajandus mitmekesistub. Teiseks on põllumajandusettevõtted tänu Euroopa Liidu toele saanud oluliselt kaasajastada oma tootmisi ja muutunud tõhusamaks. Suure valdkonnana on esile kerkimas mahepõllumajandus, mida viljeletakse juba 15% Eesti põllumajandusmaast. Tubli arengu on teinud läbi ka Eesti toiduainetetööstus. Kolmandaks on kindlale pinnale jõudnud Eesti kalamajandus. Tehtud on suured investeeringud kalatööstusesse, sadamatesse ja rannapiirkondadesse, mille tulemusel on Eesti kalandusel tekkinud ekspordivõime. Seda on Eesti kalandussektor ka kasutanud. Need on mõned tähelepanekud toodud andmetest. Endale olulist ja kasulikku teavet leiab trükisest loodetavasti igaüks. Head lugemist! Helir-Valdor Seeder põllumajandusminister
  3. 3. 4 Üldandmed Eesti kohta Üldandmed Eesti kohta Sisukord Üldandmed Eesti kohta 5 Toiduainete tootmine 7 Väliskaubandus_________________________ 8 Toiduainetööstus_______________________ 15 Põllumajandus ja maaelu 25 Maapiirkonna ettevõtlus ja tööhõive_______ 25 Põllumajanduse majandusnäitajad________28 Taimekasvatus_________________________30 Loomakasvatus_______________________ 35 Mahepõllumajandus____________________39 Põllumajanduse ja maaelu toetused______ 41 Kalamajandus 43 Asukoht: Põhja-Euroopas, ühine maismaapiir Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooniga, merepiir Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigiga. Pindala: 45 227 km². Eestile kuulub 1521 Läänemere saart, suurimad neist on Saaremaa (2671 km²), Hiiumaa (989 km²) ja Muhu (198 km²). Eesti territooriumil on umbes 1150 järve, millest suurim on Peipsi (3555 km² koos Venemaale kuuluva osaga) ja Võrtsjärv (271 km²). Sood hõlmavad ligi veerandi ning mets ligi poole maismaast. Rahvaarv: 1 286 479 (01.01.2013); maapiirkondades elab 33% Eesti rahvastikust. Rahvastiku tihedus: 30 elanikku km2 kohta (aluseks Eesti maismaapindala). Kliima: Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima üleminekuline paraskliima. Mere mõjul on ilmastik tunduvalt pehmem kui samal laiuskraadil paiknevatel mandrilise kliimaga aladel. Keskmine õhutemperatuur 2012. a: aastakeskmine +5,6 °C, jaanuaris –3,7 °C ja juulis +11,9 °C. Keskmine sademete hulk aastas 700–900 mm; keskmine õhuniiskus ligikaudu 80%. Kasutatav põllumajandusmaa kokku: 955 916 ha (2012); katab 21% riigi territooriumist. Põllukultuuride kasvupind: 620 483 ha (2012). Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osakaal tööhõives: 4,7% (2012). Kõigi tegevusalade SKP turuhindades: 16 998,2 mln eurot (2012). Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osakaal SKP-s: 3,2% (2012). Allikad: SA, EMHI 5
  4. 4. 6 Üldandmed Eesti kohta 7 Toiduainete tootmine Toiduainete tootmine Isevarustamise tase Eestis aastatel 2007–2012 (%) Eesti maakasutuse struktuur 180% 160% 164 152 160 162 122 167 120 172 teravili veiseliha 140% 51% metsamaa 22% põllumajandusmaa 27% muu maa 114 120% 100% piim 121 105 89 lamba- ja kitseliha sealiha 80% köögivili 60% linnuliha 40% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Märkus: aluseks on Eesti maismaapindala. Allikad: Maa-amet, Keskkonnaamet, Põllumajandusministeerium Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalanduse ning toiduainete sektori osatähtsus lisandväärtuse loomisel aastatel 2007–2012 (%) 5% 4% 4 3,5 2% 2,5 2,5 2 põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 3,3 2,8 3% 4,1 2,1 2,2 2 2 1% 0% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Allikas: SA toiduainete tootmine, joogija tubakatoodete tootmine Allikas: Põllumajandusministeerium
  5. 5. 8 Toiduainete tootmine Toiduainete tootmine Väliskaubandus Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) väliskaubandus aastatel 2007–2012 (mln eurot) Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) ekspordi struktuur 2012. aastal 18% joogid, alkohol (gr 22) 14% piim ja piimatooted (gr 04) 1600 1361 1400 1200 1060 1130 939 1000 800 600 1023 1174 1012 711 777 14% kala ja kalatooted (gr 03) 1261 833 import 8% teravili (gr 10) eksport 8% mitmesugused toidukaubad (gr 21) 660 5% tooted lihast, kalast (gr 16) 400 200 5% liha ja subproduktid (gr 02) 40 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Märkus: KN grupp 1 – elusloomad; grupp 2 – liha ja söödav rups; grupp 3 – kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud; grupp 4 – piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained; grupp 5 – mujal nimetamata loomsed tooted; grupp 6 – eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal; grupp 7 – köögivili ning söödavad juured ja mugulad; grupp 8 – söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor; grupp 9 – kohv, tee, mate ja vürtsid; grupp 10 – teravili; grupp 11 – jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen; grupp 12 – õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt; grupp 13 – šellak; kummivaigud, vaigud ja muud taimemahlad ja -ekstraktid; grupp 14 – taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted; grupp 16 – tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest; grupp 17 – suhkur ja suhkrukondiitritooted; grupp 18 – kakao ja kakaotooted; grupp 19 – tooted teraviljast, jahust, tärklisest või piimast; valikpagaritooted; grupp 20 – tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest; grupp 21 – mitmesugused toiduvalmistised; grupp 22 – joogid, alkohol ja äädikas; grupp 23 – toiduainetetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad; grupp 24 – tubakas. Allikas: SA 4% tooted teraviljast, jahust (gr 19) 4% toidurasvad ja -õlid (gr 15) 4% õliseemned ja -viljad (gr 12) 3% elusloomad (gr 01) 13% muu Allikas: SA 9
  6. 6. 10 Toiduainete tootmine Toiduainete tootmine Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) impordi struktuur 2012. aastal Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) ekspordi peamised partnerriigid 2012. aastal 23% joogid, alkohol (gr 22) 19% Soome 9% kala ja kalatooted (gr 03) 19% Venemaa 8% liha ja subproduktid (gr 02) 11% Leedu 17% Läti 4% Saksamaa 7% mitmesugused toidu- kaubad (gr 21) 4% Rootsi 6% puuviljad, marjad (gr 08) 4% Taani 2% Holland 6% loomasöödad (gr 23) 5% tooted jahust, tärkli- sest, piimast (gr 19) 1% Ukraina 4% piim ja piimatooted (gr 04) 18% muud riigid 4% tooted köögi- ja puuviljadest (gr 20) 4% kohv, tee, maitse ained) gr 09) 3% kakao ja kakaotooted (gr 18) 1% Prantsusmaa Allikas: SA Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) impordi peamised partnerriigid 2012. aastal 3% tooted lihast, kalast (gr 16) 18% Läti 12% Leedu 18% muu 12% Soome 7% Poola Allikas: SA 7% Holland 7% Saksamaa 7% Suurbritannia 4% Taani 4% Prantsusmaa 3% Hispaania 2% Itaalia 1% Rootsi 16% muud riigid Allikas: SA 11
  7. 7. 12 Toiduainete tootmine Toiduainetööstuse eksport (mln eurot) ja ekspordi osatähtsus toodangus (%) aastatel 2007–2012 mln eurot Toiduainete tootmine 13 Piima ja piimatoodete ekspordi struktuur (% kogumahust) 2012. aastal 450 32,5 32,3 32,3 32,6 74% piim ja rõõsk koor 33% 32% 31,2 350 300 250 9% juust ja kohupiim 31% 400 9% vadak ja muud tooted piimakomponentidest 30% 28,1 6% petipiim, kalgendatud piim, ja koor, jogurt, keefir 29% 200 28% 288,4 325,9 286,2 349,6 381,3 411 150 2007 2008 2009 2010 2011 2012 100 50 0 toiduainetööstuse eksport, mln eurot 27% 1% piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või magusainelisandiga 26% 25% 1% või ja muud piima rasvad, piimarasva võided ekspordi osatähtsus toodangus, % Allikas: SA Allikas: SA Piima ja piimatoodete ekspordimahud (tuhat tonni) ja rahaline väärtus (mln eurot) aastatel 2007–2012 2012 210,4 152 160,3 157,2 2011 62,9 2009 42% juust ja kohupiim netokaal, tuh t 36% piim ja rõõsk koor 9% petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir väärtus, mln € 138,5 140,7 2010 Piima ja piimatoodete ekspordi struktuur (% väärtusest) 2012. aastal 6% vadak ja muud tooted piimakomponentidest 91,9 111 127 2008 90,7 2007 0 Allikas: SA 50 100 4% või ja muud piima rasvad, piimarasva võided 125,7 150 200 3% piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või magusainelisandiga 250 Allikas: SA
  8. 8. 14 15 Toiduainete tootmine Toiduainete tootmine Kala ja kalatoodete ekspordimahud (tuhat tonni) ja rahaline väärtus (mln eurot) aastatel 2007–2012 Kala ja kalatoodete ekspordi struktuur (% väärtusest) 2012. aastal 120,9 2012 119,2 2011 178,1 153,6 netokaal, tuh t 131,2 136,4 2010 2009 98,1 2008 99,9 30% külmutatud kala, v.a kalafileed 20% vähid, elusad ja töödeldud 19% kalafileed ja muu kalaliha (k.a kala hakkliha) 16% kalatooted ja -konservid, kaaviar ja kaaviariasendajad 10% kuivatatud, soolatud või soolvees kala, suitsukala 3% tooted ja konservid vähkidest, limustest 2% muud kalatooted 120,5 väärtus, mln € 123,6 114,7 97,6 2007 0 50 100 150 200 Allikas: SA Allikas: SA Toiduainetööstus Kala ja kalatoodete ekspordi struktuur (% kogumahust) 2012. aastal 13,8 14,9 15% 1150 10% 1000 1263 1050 1251 1100 2% muud kalatooted Allikas: SA 15,3 20% 15,8 1115 2% kuivatatud, soolatud või soolvees kala, suitsukala 1200 16,7 1096 4% kalafileed ja muu kala- liha (k.a kalahakkliha) 20 1250 1257 8% vähid, elusad ja töödeldud 25% 1300 1133 19% kalatooted ja -konservid, kaaviar ja kaaviariasendajad mln eurot 65% külmutatud kala, v.a kalafileed Toiduainetööstuse kogutoodang jooksevhindades (mln eurot) ja osatähtsus töötlevas tööstuses (%) aastatel 2007–2012 2007 2008 2009 2010 2011 2012 kogutoodang, mln eurot Allikas: SA 5% 0% osatähtsus töötlevas tööstuses, %
  9. 9. 16 17 Toiduainete tootmine Toiduainete tootmine Toiduaine- ja joogitööstuse väärtuseline struktuur aastatel 2007–2012 (mln eurot) Piima kogutoodang ja tööstusele realiseeritud piim naturaalkaalus aastatel 2007–3013 (tuhat tonni) muud tooted 1400 valmis loomasöödad 1200 puu- ja köögivili 0 2009 2010 320,5 227,3180,9 2008 331,4 223,4167,4 200 296,4 211,6 158 400 311,6 236,5 202,2 2007 600 299,2 206,9 215 800 257,5 217,2 180 1000 2011 2012 pagarija maka­ ronitooted 721,4 665 2012 693 642,3 2011 2010 Piima kogutoodang, tuh t 676 621,1 2009 kala ja kalatooted 671 612,3 2008 694,2 605,9 joogid 2007 692,4 593,4 liha ja liha­tooted 0 200 400 600 Tööstustele realiseeritud piim, tuh t 800 piimatooted Märkus: 2012. a andmed on esialgsed. Allikas: SA Allikas: SA Toiduaine- ja joogitööstuse struktuur (% väärtusest) 2012. aastal Piimatoodete tootmine aastatel 2007–2012 (tuhat tonni) 25% piimatooted   2007 2008 2009 2010 2011 2012 18% liha ja lihatooted Joogipiim 82,7 81,9 88,7 93,9 89,3 85,6 14% joogid Juust ja kohupiim 31,8 35,7 37,1 38,4 40,6 42,6 Hapendatud piim 36,1 35,5 37,5 42,3 41,9 39,1 Koor 30,8 26,9 27,9 32,6 27,5 26,9 Või 6,8 7 7,7 6 6,5 4 205,8 198,2 10% kala ja kalatooted 9% pagari- ja makaronitooted 4% puu- ja köögivili 3% valmis loomasöödad 17% muud tooted Lõssipulber Kokku Märkus: 2012. a andmed on esialgsed. Allikas: SA Allikas: SA 4,1 188,2 187 198,9 217,3
  10. 10. 18 19 Toiduainete tootmine Toiduainete tootmine Piimatoodete tootmine aastatel 2007–2012 (tuhat tonni) Lihatoodete tootmine aastatel 2007–2012 (tuhat tonni)   250 lõssipulber 200 või koor 150 hapendatud piim 100 juust ja kohupiim 50 joogipiim 0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2007 2008 2009 2010 2011 Liha (k.a toidurupskid) 45,7 45 44,9 45,5 43,1 Vorsttooted 32,4 33,6 35,5 36,7 36,5 34,2 Termiliselt töötlemata naturaalsed pooltooted lihast 32,4 32,9 33 32,9 34,5 31,1 Suitsuliha­ tooted, kuivatatud ja soolatud lihatooted 10,1 9 9,6 9,9 10,3 9,7 Termiliselt töödeldud tooted lihast 9,1 9,6 6,7 7,6 8,4 8,1 Pelmeenid 2012   5,6 3,5 5,9 3,8 0,3 0,4 1,7 1,5 1,3 1,5 Kokku Allikas: SA   Muud liha­tooted 130 130,5 137 137,6 140 Märkus: 2012. aasta kohta toodanguliigi „Liha (k.a toidurupskid)“ andmed puuduvad. Allikas: SA Piimatööstustoodangu struktuur (% mahust) 2012. aastal 43% joogipiim 21% juust ja kohupiim 20% hapendatud piim 14% koor 2% või Lihatoodete tootmine aastatel 2007–2012 (tuhat tonni) liha (k.a toidurupskid) 50 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 vorsttooted termiliselt töötlemata naturaal­sed pooltooted lihast suitsulihatooted, kuivatatud ja soolatud lihatooted 2007 2008 2009 2010 2011 2012 termiliselt töödeldud tooted lihast pelmeenid Allikas: SA Märkus: 2012. aasta kohta toodanguliigi „Liha (k.a toidurupskid)“ andmed puuduvad. Allikas: SA
  11. 11. 20 21 Toiduainete tootmine Toiduainete tootmine Lihatoodangu struktuur (% tapakaalust) lihaliigi järgi 2012. aastal Teraviljatoodete tootmine aastatel 2007–2012 (tuhat tonni) 450 400 62% sealiha 21% linnuliha jahust kondiitritooted 350 300 250 pagaritooted 150 jahu 100 1% lamba-, kitse-, küüliku- ja nutrialihaliha tangained 200 16% veiseliha segasööt 50 0 2007 Allikas: SA 2008 2009 2010 2011 2012 Allikas: SA Teraviljatoodete tootmine aastatel 2007–2012 (tuhat tonni) Teraviljasaaduste toodangu struktuur (% mahust) 2012. aastal   2007 2008 2009 2010 2011 2012 Pagaritooted 78,8 77,3 74,1 75,5 77 76,7 53% segasööt Jahust kondiitritooted 9,7 8,7 7,1 8,4 9,5 8,0 23% jahu Jahu 71,9 73,5 74,4 78,7 81,2 89,4 Tangained 2,2 2,8 3,2 7,5 2,5 12,4 Segasööt 214,2 229,5 201,3 204,5 216,2 210,1 19% pagaritooted 3% tangained 2% jahust kondiitritooted Allikas: SA Allikas: SA
  12. 12. 22 Toiduainete tootmine Toiduainete tootmine Kalatööstustoodang aastatel 2007–2012 (tuhat tonni) 23 Kalatööstustoodangu struktuur (% mahust) 2012. aastal   2007 2008 2009 2010 2011 2012 69,7 60 73,3 62,1 56,8 68,9 värske ja jahutatud kalaliha, kalafilee, kalahakkliha 3,5 3,3 4,1 3,7 2,5 2,6 külmutatud kala 36,5 30,3 34,6 35,5 32,8 44 suitsukala 3,6 3,8 3,2 1,4 1,9 2,3 soola, vürtsija kuivatatud kala, sügavkülmutatud ja paneeritud kala 24,4 20,8 25,1 19,8 16,5 14,1 kulinaarsed kalatooted õlis, marinaadis, kastmes 2,9 1,5 1,7 1,5 1,3 4,7 5,1 7,1 3,7 5,1 3,8 3,7 Kalatooted (v.a konservid), sh: Kalakonservid suitsukala 80 60 värske ja jahutatud kalaliha, kalafilee, kalahakkliha 50 kalakonservid 70 kulinaarsed kalatooted õlis, marinaadis, kastmes 40 30 20 10 Allikas: SA 6% kulinaarsed kalatooted õlis, marinaadis, kastmes 5% kalakonservid 3% suitsukala Allikas: SA Kalatööstustoodang aastatel 2007–2012 (tuhat tonni) 2008 20% soola-, vürtsi-, kuivatatud, sügav­- külmutatud, paneeritud kala 4% värske ja jahutatud kalaliha, kalafilee, kalahakkliha Allikas: SA 0 2007 62% külmutatud kala 2009 2010 2011 2012 soola-, vürtsi-, kuivatatud, sügavkülmutatud, paneeritud kala külmutatud kala
  13. 13. 24 Toiduainete tootmine 25 Põllumajandus ja maaelu Põllumajandus ja maaelu Maapiirkonna ettevõtlus ja tööhõive Mahetoodete töötlemise mahud aastatel 2008–2012 (tonni) 245,9 220,6 145 151,8 149,4 Liha, lihatooted 23,3 53,3 177 102,7 171,5 Tera- ja kaunviljatooted 279,5 660,8 370 617 709,1 62 70,4 96 114,3 105,4 Pagaritooted 3,5 4,4 3,2 5,4 3,1 Tooted puu- ja köögiviljadest, kartulist, marjadest 58,6 135,9 162,1 269 169,4 Mesi lisanditega 0,2 0,3 0,3 0,5 0,6 Külmutatud kasemahl 6,9 8 Kalatooted 11,3 30,9 Sojatooted 1 2,3 Pärm 4,6 Alkohoolsed joogid (tuhat liitrit) 41,4 182,5 Allikas: mahepõllumajanduse register Olulisemate mahetoodete töötlemise mahud aastatel 2008–2012 (tonni) 800 tera- ja kaunviljatooted 700 tooted puu- ja köögiviljadest, kartulist, marjadest 600 500 400 300 liha ja lihatooted 200 piimatooted 100 pagaritooted 0 2009 80 000 2010 2011 2012 Allikas: mahepõllumajanduse register 35 33 33 40 000 20 000 0 35 34 33 2007 2008 2009 2010 2011 2012 k ogu Eesti ettevõtted 4 Külmpressitud toiduõli 40% 100 000 60 000 Taimeteed, ürdid, maitseained 2008 120 000 108 884 37 406 Piimatooted Statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arv ja maaettevõtete osakaal (%) aastatel 2007–2012 103 833 36 031 2012 100 216 34 757 2011 81 909 26 833 2010 77 948 25 695 2009 76 159 24 853 2008 maaettevõtted 35% 30% 25% maaettevõtete osakaal, % Märkus: maaettevõtted on maapiirkonnas tegutsevad ettevõtted, kusjuures maapiirkonna alla loetakse vallad, vallasisesed linnad ja kuni 4000 elanikuga väikelinnad. Allikas: Eesti Maaülikooli uuring „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus“ (2012)
  14. 14. 26 27 Põllumajandus ja maaelu Põllumajandus ja maaelu Tööhõive maa-asulates aastatel 2007–2012 Hõivatuse struktuur majandussektori järgi maa-asulates aastatel 2007–2012 (tuhat hõivatut) 2007 2008 2009 2010 2011 2012 194,9 196,8 192,8 194,2 200,1 199,7 90% 184,9 185,5 168,1 164,1 177,2 181,4 80% 30,1 22,9 18,3 315,4 314,5 313,9 313,3 310,8 309,4 Tööjõus osalemise määr, % 61,8 62,6 61,4 62 64,4 64,6 Tööhõive määr, % 58,6 59 53,6 52,4 57 58,6 Töötuse määr, % 5,1 5,7 12,8 15,5 11,4 9,2 Allikas: SA Tööhõive ja töötus maa-asulates aastatel 2007–2012 (%) 190 70% 59 59 54 180 52 57 59 0 5 6 2007 2008 13 2009 hõivatud, tuhat 2010 181 155 16 177 160 164 168 186 40% 185 tuhat 165 60% 50% 175 170 11 9 2011 2012 30% 20% 10% 0% tööhõive määr, % töötuse määr, % Allikas: SA 60% 56 22 57 51 52 18 19 64 20 64 30% 2007 2008 2009 2010 2011 primaarsektor 22 0% 24 20% 10% tertsiaarsektor sekundaar­ sektor 50% 40% Märkused: Maa-asulate hulka on arvestatud alevikud ja külad (sinna ei kuulu linnalised asulad ehk linnad, vallasisesed linnad ja alevid). Tööga hõivatu on isik, kes uuritaval perioodil kas töötas ja sai selle eest tasu palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena, töötas otsese tasuta pereettevõttes (nt talus) või ajutiselt ei töötanud. Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises (vanus 15–74 aastat) rahvastikus. Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) – tööjõu osatähtsus töö­ ealises rahvastikus. 185 102 24,7 99 11,3 94 töötud, tuhat 98 10 15–74-aastased kokku, tuhat 70% 101 hõivatud, tuhat 100% 97   Tööjõud, tuhat: 2012 Märkused: Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus. Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasija veevarustus, ehitus. Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms. Allikas: SA
  15. 15. Põllumajandus ja maaelu Põllumajanduse majandusnäitajad Põllumajanduslikud majapidamised ja nende põllumajandusmaa kasutus erinevates põllumajandusmaa suurusklassides aastatel 2005–2010 (%) Põllumajanduse osatähtsus lisandväärtuses ja tööhõives aastatel 2007–2012 2007 493 2008 2009 405 300 2010 413 2011 2012 567 627 80% 70% 65 60% 58 54 40% 30 35 37 Hõivatud põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (tuhat) 30,3 osatähtsus tööhõives (%) 4,6 3,9 4,0 4,2 4,4 4,7 põllumajandusmaa, % Hõivatud põllumajanduses ja jahinduses (tuhat) 20,4 17,2 17,4 17,2 19,4 20,3 Allikas: SA (Põllumajandusloendus 2010) osatähtsus tööhõives (%) 3,1 2,6 2,9 3,0 3,2 3,2 4,1 0% 24,0 24,1 26,9 29,1 26 25 11 10 10 17 29 12 9 9 18 11 7 9 29 14 10 8 16 26 15 13 10 7 31 26 26 20% 10% 0% 10 6 7 Põllumajandussaaduste toodangu väärtuse struktuur aastatel 2007–2012 (%) 60% 50% 40% 30% 5 7 9 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Allikas: SA, Põllumajandusministeerium muu põllumajan­ dustoodang linnud kartul veised puu- ja köögivili õliseeme söödakultuurid sead teravili kokku piim 2005 2007 2010 2005 2007 2010 2005 2007 2010 < 10 ha 25,3 Allikas: SA 100% 90% 80% 70% 20% 10% 26 4,0 5 3,3 6 2,4 9 2,8 22 3,5 30% 24 osatähtsus lisandväärtuses (%) 73 50% 69 Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi lisandväärtus jooksevhindades (mln eurot) 29 Põllumajandus ja maaelu 65 28 10 – < 10 ha ≥ 100 ha majapidamised, %
  16. 16. 30 Põllumajandus ja maaelu Põllumajandus ja maaelu Taimekasvatus Põllumajandusmaa kasutus aastatel 2007–2012 (hektarit)   2007 2008 2009 2010 2011 Põllumajandusmaa kasutuse struktuur aastatel 2007–2012 (tuhat hektarit) 2012 1000 Kasutatav põllumajandusmaa kokku 914 729 906 458 931 776 948 826 945 992 955 916 Põllumaa 599 349 597 791 596 413 645 067 632 399 620 483 Viljapuu- ja marjaaed Looduslik (püsi) rohumaa Põllumajandustootmises mitte­ kasutatav maa, mida säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes viljapuu- ja marjaaed 1200 8 285 7 941 8 108 7 057 6 995 6 808 põllumajandustootmises mittekasutatav, heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa 800 600 400 looduslik (püsi) rohumaa 200 215 704 196 549 195 381 187 262 162 812 191 529 0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 põllumaa Allikas: SA 91 391 104 177 131 874 109 440 143 786 137 096 Põllukultuuride kasvupinna struktuur 2013. aastal Märkused: Kasutatava põllumajandusmaa hulka on arvestatud põllu­ majandustootmises kasutatav ja heades põllumajandus- ja keskkonna­ tingimustes säilitatav maa. Põllumaa hulka on arvestatud ka puu- ja köögiviljaaias (koduaias) kasva­ atavate kultuuride kasvupind. t Viljapuu- ja marjaaia pinna hulka on arvestatud ka puu- ja köögiviljaaias (koduaias) kasvatatavate viljapuude ja marjakultuuride kasvupind ning puukoolid, maasika kasvupind on arvestatud põllu­ maa hulka. Alates 2003. aastast arvestatakse haritavale maale rajatud üle viie aasta vanune pikaajaline rohumaa loodusliku rohumaa hulka. 54% teravili 28% söödakultuurid 15% tehnilised kultuurid 2% kaunvili 1% kartul 0,5% avamaaköögivili Allikas: SA Allikas: SA 31
  17. 17. 32 Põllumajandus ja maaelu Teravilja kasvupinna struktuur 2013. aastal Peamiste teraviljade saagikus aastatel 2007–2013 (kg/ha) 5000 43% oder 4500 25% suvinisu 14% talinisu 11% kaer 4662 talinisu 4105 4000 2% segavili 3216 2000 2561 2263 2394 2211 Allikas: SA Taimekasvatussaaduste tootmine elaniku kohta aastatel 2007–2012 (kilogrammi) 160 900 136,5 140,7 118,3 104,8 oder 109 100 62,6 64,8 68,6 68,8 78,7 75,6 600 talinisu rukis 16,8 21,4 15,3 0 2007 2008 2009 12,6 13,3 16,9 2010 2011 11,5 2012 2013 645 700 kaer 40 768 800 131,3 suvinisu 120 Allikas: SA 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Märkus: 2013. aasta saagi prognoos koristuspinna hektari kohta. Allikas: SA Peamiste teraviljade kasvupind aastatel 2007–2013 (tuhat hektarit) 20 kaer 2471 1790 2007 60 rukis 2706 1500 80 suvioder 2934 3013 2500 1% muu suvinisu 3823 3500 3000 4% rukis 140 136,1 33 Põllumajandus ja maaelu 652 506 576 teravili 500 kartul 400 köögivili 300 200 143 100 0 53 93 104 48 53 2007 2008 2009 Allikas: SA 122 123 108 55 66 51 2010 2011 2012 2013
  18. 18. Allikas: SA 2010 678,4 98,2 0,2 9,4 2,8 207,9 602,0 Raps Kartul Avamaa köögivili Sööda­ kultuurid Põllukultuurid kokku 7,3 Õlilina 103,8 oder 68,8 30,4 suvinisu kaer Kaunvili 12,6 50,6 rukis 2 339,0 59,2 163,4 0,2 131,0 12,6 252,7 54,5 179,1 148,5 25,0 275,3 11 430 21 166 17 456 908 1 334 1 713 2 433 1 790 2 604 2 934 1 983 2 464 kasvupind saagi kogus saagikus (tuh ha) (tuh t) (kg/ha) talinisu Teravili kokku, sh Kultuur 585 177,5 3,0 9,2 0,1 89,0 8,5 118,3 28,4 75,6 52,8 13,3 297,0 2 152,4 74,1 164,7 0,1 144,2 15,5 295,0 62,8 201,2 159,0 31,0 771,6 12 286 24 865 17 836 878 1 620 1 811 2 494 2 211 2 659 3 013 2 325 2 598 kasvupind saagi kogus saagikus (tuh ha) (tuh t) (kg/ha) 2011 569 168,7 2,9 7,6 0,1 87,2 11 109,0 31,7 60,8 63,5 16,9 290,5 2 602,2 53,8 138,9 0,04 157,8 12,9 341,2 78,4 188,5 296,2 15 425 18 389 18 217 513 1 811 1 179 3 131 2 471 3 102 4 662 3 381 3 412   2007 2008 2009 2010 2011 2012 Liha eluskaalus, tuhat tonni 106,8 111,3 113,2 111,7 118,5 115,5 Liha tapakaalus, tuhat tonni 70,5 74,6 76 75,4 80,6 78,4 Piim, tuhat tonni 692,4 694,2 671 676 693 721,2 Munad, mln tk 57,1 991,2 kasvupind saagi kogus saagikus (tuh ha) (tuh t) (kg/ha) 2012 34 Põllumajandus ja maaelu Põllumajandus ja maaelu Peamiste taimekasvatussaaduste tootmine aastatel 2010–2012 400 250 150 100 379 350 300 240,5 2007 Allikas: SA 237,9 234,7 236,3 238,3 246 200 0 103 100,4 96,7 96,5 96,2 96,8 50 76,4 81,8 80,4 82,7 88,2 81,4 2008 2009 2010 2011 2012 35 Loomakasvatus Loomakasvatussaaduste tootmine aastatel 2007–2012 157,6 146,5 173,3 181,9 183,8 179,5 Allikas: SA Loomade arv 31. detsembri seisuga aastatel 2007–2012 (tuhat) 364,9 365,1 371,7 365,7 375,1 sead veised kokku piima­ lehmad lambad ja kitsed
  19. 19. 36 37 Põllumajandus ja maaelu Piimatootmise põhinäitajad aastatel 2007–2012 Piimalehmade koguarvu jagunemine suurusgrupiti 2007–2012 (%) 2011 2012 piimatoodang, tuhat tonni keskmine piimatoodang lehma kohta, kg piimalehmade arv, tuhat Allikas: SA 20% 7 12 7 11 7 11 7 9 24 21 22 21 10% 0% 2007 3 00 ja rohkem lehma 2008 2009 2010 2011 2012 Tapaloomade ja lindude eluskaal aastatel 2007–2012 (tuhat tonni) 10% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Allikas: PRIA põllumajandusloomade register 0 2007 23,2 22,8 24,2 lambad ja kitsed linnud 67,9 veised 69,9 63,7 20 64,1 40 27 3–9 lehma 64,3 58 60 63 65 67 69 20% 60 59,6 10–49 lehma 1–2 lehma 30% 80 23 13 19 50–99 lehma 24,4 22,1 13 18 100 26,8 20,5 12 17 120 18,2 11 17 100–299 lehma 50% 0% 7 12 100–299 lehma 30% 29,7 16,1 11 16 3 00 ja rohkem lehma 60% 40% 24 7 12 50–99 lehma 140 16 10 70% 10–49 lehma Allikas: PRIA põllumajandusloomade register 100% 80% 3–9 lehma 40% Piimalehmaomanike jagunemine suurusgrupiti 2007–2012 (%) 90% 1–2 lehma 50% 58 2010 60% 55 721,2 96,8 2009 70% 54 693 96,2 2008 80% 50 676 96,5 2007 90% 49 671 96,7 6484 100% 24 6838 7168 7800 7600 7400 7200 7000 6800 6600 6400 6200 6000 5800 47 6781 7021 694,2 100,4 400 300 200 100 0 7526 kg lehma kohta 800 700 600 500 692,4 103 tuhat lehma; tuhat tonni Põllumajandus ja maaelu sead 2008 2009 2010 2011 2012 Märkus: aluseks on tapaks müüdud ja majapidamises tapetud (k.a teenustööna tappa lastud) loomad ja linnud. Allikas: SA
  20. 20. 38 39 Põllumajandus ja maaelu Põllumajandus ja maaelu Lihatoodang aastatel 2007–2012 (tapakaalus, tuhat tonni) Loomakasvatussaaduste tootmine elaniku kohta aastatel 2007–2012 90 600 80 500 70 lambaja kitseliha 50 40 517 504 559 piim, kg munad, tk liha, kg 200 10 117 100 109 129 136 137 52 56 57 56 60 2007 sealiha 20 0 2007 501 300 linnuliha 30 518 400 veiseliha 60 516 2008 2009 2010 2011 139 61 0 2008 2009 2010 2011 2012 Allikas: SA 2012 Allikas: SA Mahepõllumajandus Mahepõllumajandusmaa, sh üleminekuajal oleva maa pindala (tuhat ha) ja mahetootjate (ettevõtete) arv aastatel 2007–2012 275 140 245 146,5 173,3 181,9 183,8 179,5 245 2007 2008 2009 2010 2011 240 235 2012 munatoodang, mln tükki Allikas: SA 230 keskmine munatoodang kana kohta, tükki 1245 1431 1478 1600 1400 1200 1000 100 80 800 60 600 40 400 20 0 144,1 250 1211 1356 134,1 255 120 1278 121,8 260 160 265 260 2007 2008 2009 2010 2011 2012 mahepõllumajandusmaa, tuh ha Allikas: mahepõllumajanduse register 200 0 mahetootjate arv tootjate arv 270 102,8 261 87,3 263 81,5 268 tuhat ha 269 tk kana kohta 200 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0 157,6 mln tükki Munatoodang aastatel 2007–2012
  21. 21. 40 Põllumajandus ja maaelu 41 Põllumajandus ja maaelu Põllumajanduse ja maaelu toetused Euroopa Liidu ÜPP I ja II samba ning riiklike toetuste jaotus aastatel 2007–2013 (mln eurot) 0 Allikas: mahepõllumajanduse register 80 Sead 1 327 1 139 20 Kodulinnud, sh 12 864 30 648 0 munakanad 7 759 9 051 1 208 436 632 864 Mesilased (perede arv) Allikas: mahepõllumajanduse register 60 38,38 40 34,52 2 068 28,65 1 108 1 987 49,87 940 Hobused 130 101,17 100 22,41 48 314 90,51 46 496 120 28,66 9 532 80,54 7 734 35,82 lihaveise ammlehmad 140 71,55 2 937 61,47 31 431 3 255 Küülikud 137,2 166,9 4,4 3,1 152,1 3,7 125,6 2012 28 701 Kitsed ÜPP I sammas Otsetoetused ja täiendavad otsetoetused aastatel 2007–2013 (mln eurot) 50,97 2011 lüpsilehmad Lambad ÜPP II sammas 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013* 46,62 Veised, sh riiklikud toetused Märkus: 2013. a – eelarves planeeritud. Allikas: Põllumajandusministeerium Maheloomade, sh üleminekuajal olevate loomade arv aastatel 2011–2012   120,5 50 111,5 1% viljapuu- ja marjaaed 100 3,4 150 112,9 1% karjatatav mitte põllumajanduslik maa 104,6 200 102,5 12% looduslik rohumaa 93,1 250 61,2 2,6 41% püsirohumaa 3,9 300 89,8 45% põllumaa 3,6 350 138,2 Mahepõllumajandusmaa, sh üleminekuajal oleva maa kasutamine 2012. aastal 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013* Märkus: 2013. a – eelarves planeeritud. Allikas: Põllumajandusministeerium EL-i eelarve Eesti eelarve
  22. 22. 42 Põllumajandus ja maaelu 43 Kalamajandus Kalamajandus Eesti maaelu arengukava 2007–2013 rahastamiskava telgede kaupa Kutseline kalapüük ja kaubakala kasvatamine aastatel 2007–2012 (tuhat tonni) Avalik sektor Avalik sektor kokku, eurot EAFRD kaas­ finantseerimise määr, % EAFRD summa, eurot I telg 351 305 822 75 264 033 730 100 II telg 334 460 344 80 267 568 275 III telg 125 310 145 75 94 941 246 60 IV telg 85 759 063 80 68 607 250 40 Tehniline abi 38 115 139 75 28 586 354 20 Kokku 934 950 513 77,27 723 736 855 kaubakala kasvatamine 80 3 43,5 12 53 14,6 68,3 12,8 69,5 10,9 70,9 71,7 2,6 2,8 2,8 2,7 sisevete kalapüük 14,6 0 2,6 120 14,9 Telg 2007 2008 2009 2010 2011 2012 rannapüük Läänemerel avamerepüük Läänemerel traallaevadega ookeani kalapüük Märkused: arvestatud on toorkala; kaubakala kasvatamise andmed 2012. a kohta pole avaldatud. Allikas: SA Eesti maaelu arengukava 2007–2013 rahaliste vahendite kasutamine seisuga 31.07.2013 Kutselise kalapüügi ja kalakasvatuse struktuur (% kogumahust) 2012. aastal 73 100% 65% avamerepüük Läänemerel traallaevadega 80% 67,4 60% 18% ookeani kalapüük I telg II telg LEADER määratud, mln eurot välja makstud, mln eurot Allikas: Põllumajandusministeerium 32,9 III telg 42,8 87 57,8 40% 134,7 95,1 200 150 100 50 0 76,2 86,2 83,4 275,8 274 400 350 300 250 369,2 368,9 mln eurot Märkused: I telg – põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsi­ võime parandamine; II telg – keskkonna ja paikkonna säilitamine; III telg – maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitme­ kesistamine; IV telg – LEADER; V telg – tehniline abi. Allikas: Eesti maaelu arengukava 2007–2013 V telg 13% rannapüük Läänemerel 20% 0% 3% sisevete kalapüük täitmise % väljamaksete järgi 1% kaubakala kasvatamine Allikas: SA
  23. 23. 44 45 Kalamajandus Kalamajandus Kutseline kalapüük Läänemerest traallaevadega kalaliikide kaupa (% mahust) 2012. aastal Kutseline kalapüük siseveekogudest kalaliikide kaupa (% mahust) 2012. aastal 36% ahven 23% koha 64% kilu 23% latikas 34% räim 8% nurg/särg 7% haug 2% tursk 1% jõesilm 1% luts 1% muu kala Allikas: Põllumajandusministeerium Allikas: Põllumajandusministeerium Kutseline rannakalapüük kalaliikide kaupa (% mahust) 2012. aastal Vesiviljeluse aastased müügimahud aastatel 2007–2012 (tonni) 2007 2008 2009 2010 2011 2012 81% räim Vikerforell 413,5 333,8 549 487,5 333,8 245,27 6% ahven Karpkala 27,5 52,3 45,4 39,4 37,5 38,23 3% tint Angerjas 29 46 30 20,3 2 3% lest Jõevähk 1,3 0,7 2 0,4 0,6 0,098 2% koha Teised liigid 16,1 50,9 28,4 50,9 18,7 87,17 Kala kokku 488,3 483,7 654,8 598,5 392,6 370,77 7,1 6,7 7,4 4,5 0,1 4,11 1% nurg/särg 4% muu kala Kalamari Allikas: Põllumajandusministeerium Märkus: angerja müügimaht 2012. a ei ole avaldatud. Allikas: SA, Põllumajandusministeerium
  24. 24. 46 Kalamajandus Vesiviljelussaaduste kasvatamine ja müük aastatel 2007–2012 (tonni) 971,3 1000 800 781 814,2 464,6 750,9 654,8 600 kala kasvatamine 598,5 488,3 483,7 kala müük 392,6 370,8 400 Maamajanduse Infokeskus Jäneda, 73602 Lääne-Virumaa (+372) 384 9700 info@maainfo.ee www.maainfo.ee 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Märkus: kaubakala kasvatamise andmed 2012. a kohta pole avaldatud. Allikas: SA Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakendamine seisuga 31.12.2012 (mln eurot) 35 30 25 20 15 20,4 13,9 9,9 32,8 30,1 16,4 28,3 19,5 12,3 25,7 17,6 11,7 5,6 4,1 2,9 10 Telg I Telg II Telg III Telg IV Telg V perioodi 2007–2013 eelarve määratud toetussumma makstud toetussumma Märkused: I telg – ühenduse kalalaevastiku kohandamine; II telg – vesiviljelus, sisevete kalandus, kalapüügi ja vesiviljelustoodete töötlemine ja turustamine; III telg – ühist huvi pakkuvad meetmed; IV telg – kalanduspiirkondade säästev areng; V telg – tehniline abi. Allikas: Põllumajandusministeerium Eesti Taimekasvatuse Instituut J. Aamisepa 1, 48309 Jõgeva (+372) 776 6901 info@etki.ee www.etki.ee Põllumajandusamet Teaduse 2, Saku, 75501 Harjumaa (+372) 671 2602 pma@pma.agri.ee www.pma.agri.ee Eesti Põllumajandus­muuseum Pargi 4, Ülenurme vald, 61714 Tartumaa (+372) 738 3810 epm@epm.ee http://epm.ee Põllumajandusuuringute Keskus Teaduse 4/6, Saku, 75501 Harjumaa (+372) 672 9137 info@pmk.agri.ee http://pmk.agri.ee 0 0 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Narva mnt 3, 51009 Tartu (+372) 737 1200 pria@pria.ee www.pria.ee Veterinaar- ja Toiduamet Väike-Paala 3, 11415 Tallinn (+372) 605 1710 vet@vet.agri.ee www.vet.agri.ee 200 5 Põllumajandusministeeriumi valitsemisala Eesti Piimandusmuuseum H. Rebase 1, Imavere, 72401 Järvamaa (+372) 389 7533 info@piimandusmuuseum.ee www.piimandusmuuseum.ee Jõudluskontrolli Keskus Kreutzwaldi 48A, 50094 Tartu (+372) 738 7700 keskus@jkkeskus.ee www.jkkeskus.ee C. R. Jakobsoni Talumuuseum Kurgja küla, Vändra vald, 87612 Pärnumaa (+372) 445 8171 info@kurgja.ee www.kurgja.ee Veterinaar- ja Toidu­ laboratoorium Kreutzwaldi 30, 51006 Tartu (+372) 738 6100 info@vetlab.ee www.vetlab.ee Vireen AS Ebavere küla, Väike-Maarja vald, 46209 Lääne-Virumaa (+372) 327 8333 info@vireen.ee www.vireen.ee
  25. 25. Põllumajandusministeerium Lai tn 39 // Lai tn 41, 15056 Tallinn (+372) 625 6101 pm@agri.ee www.agri.ee

×