2. 2
Hea lugeja!
Hoiate käes põllumajandusministeeriumi koostatud
faktitrükist, mis annab ülevaate Eesti põllu-, maaja kalamajandusest 2012. aastal. Avarama pildi
andmiseks on trükises toodud andmed alates
2007. aastast. Seega näeme, kuidas on elu ja
majandus Eesti maapiirkondades Euroopa Liidu
tänavu lõppeval programmeerimisperioodil edenenud.
Trükises on toodud faktilist teavet Põllumajandusministeeriumi
valitsemisala tegevusvaldkondade – toiduainetööstus,
põllumajandus ja maaelu, kalamajandus – kohta. Arvulised
andmed kajastavad põhiliselt 2012. aasta seisu. Võrdlustes
varasemate aastatega on võetud perioodi alguseks Euroopa
Liidu finantsperioodi algus ehk 2007. aasta.
Andmete allikana on kasutatud põhiliselt Statistikaameti (SA)
andmebaasi, samuti Põllumajandusministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA), Veterinaar- ja
Toiduameti (VTA) ning teiste asutuste andmeid.
Koostanud Põllumajandusministeerium
Fotod: T. Koha, M. Koov, K. Nurm
Kujundanud Hele Hanson-Penu / AS Ecoprint
Trükkinud AS Pajo
Välja andnud Põllumajandusministeerium
ISSN 2346–5638 (trükis)
ISSN 2346–5646 (võrguväljaanne)
Tallinn 2013
Esiteks on maaettevõtetes püsinud tööhõive stabiilne
ja tööpuudus isegi mõnevõrra vähenenud. Hea mär
gina tahan rõhutada, et maaettevõtete arv on järje
kindlalt suurenenud. Ühelt poolt põllumajandustootmised koonduvad, samas suundub vabanev tööjõud
teistele elualadele ja maamajandus mitmekesistub.
Teiseks on põllumajandusettevõtted tänu Euroopa
Liidu toele saanud oluliselt kaasajastada oma tootmisi
ja muutunud tõhusamaks. Suure valdkonnana on esile
kerkimas mahepõllumajandus, mida viljeletakse juba
15% Eesti põllumajandusmaast. Tubli arengu on teinud
läbi ka Eesti toiduainetetööstus.
Kolmandaks on kindlale pinnale jõudnud Eesti kalamajandus. Tehtud on suured investeeringud kalatööstusesse, sadamatesse ja rannapiirkondadesse, mille
tulemusel on Eesti kalandusel tekkinud ekspordivõime.
Seda on Eesti kalandussektor ka kasutanud.
Need on mõned tähelepanekud toodud andmetest.
Endale olulist ja kasulikku teavet leiab trükisest
loodetavasti igaüks.
Head lugemist!
Helir-Valdor Seeder
põllumajandusminister
3. 4
Üldandmed Eesti kohta
Üldandmed Eesti kohta
Sisukord
Üldandmed Eesti kohta
5
Toiduainete tootmine
7
Väliskaubandus_________________________ 8
Toiduainetööstus_______________________ 15
Põllumajandus ja maaelu
25
Maapiirkonna ettevõtlus ja tööhõive_______ 25
Põllumajanduse majandusnäitajad________28
Taimekasvatus_________________________30
Loomakasvatus_______________________ 35
Mahepõllumajandus____________________39
Põllumajanduse ja maaelu toetused______ 41
Kalamajandus
43
Asukoht: Põhja-Euroopas, ühine maismaapiir Läti Vabariigi
ja Vene Föderatsiooniga, merepiir Soome Vabariigi ja Rootsi
Kuningriigiga.
Pindala: 45 227 km². Eestile kuulub 1521 Läänemere saart,
suurimad neist on Saaremaa (2671 km²), Hiiumaa (989 km²)
ja Muhu (198 km²). Eesti territooriumil on umbes 1150 järve,
millest suurim on Peipsi (3555 km² koos Venemaale kuuluva
osaga) ja Võrtsjärv (271 km²). Sood hõlmavad ligi veerandi
ning mets ligi poole maismaast.
Rahvaarv: 1 286 479 (01.01.2013); maapiirkondades elab
33% Eesti rahvastikust.
Rahvastiku tihedus: 30 elanikku km2 kohta (aluseks Eesti
maismaapindala).
Kliima: Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima üleminekuline paraskliima. Mere mõjul on ilmastik tunduvalt pehmem
kui samal laiuskraadil paiknevatel mandrilise kliimaga aladel.
Keskmine õhutemperatuur 2012. a: aastakeskmine +5,6 °C,
jaanuaris –3,7 °C ja juulis +11,9 °C. Keskmine sademete hulk
aastas 700–900 mm; keskmine õhuniiskus ligikaudu 80%.
Kasutatav põllumajandusmaa kokku: 955 916 ha (2012);
katab 21% riigi territooriumist.
Põllukultuuride kasvupind: 620 483 ha (2012).
Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osakaal
tööhõives: 4,7% (2012).
Kõigi tegevusalade SKP turuhindades: 16 998,2 mln
eurot (2012).
Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osakaal
SKP-s: 3,2% (2012).
Allikad: SA, EMHI
5
4. 6
Üldandmed Eesti kohta
7
Toiduainete tootmine
Toiduainete tootmine
Isevarustamise tase Eestis
aastatel 2007–2012 (%)
Eesti maakasutuse struktuur
180%
160%
164
152
160
162
122
167
120
172
teravili
veiseliha
140%
51% metsamaa
22% põllumajandusmaa
27% muu maa
114
120%
100%
piim
121
105
89
lamba- ja
kitseliha
sealiha
80%
köögivili
60%
linnuliha
40%
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Märkus: aluseks on Eesti maismaapindala.
Allikad: Maa-amet, Keskkonnaamet, Põllumajandusministeerium
Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalanduse
ning toiduainete sektori osatähtsus lisandväärtuse
loomisel aastatel 2007–2012 (%)
5%
4%
4
3,5
2%
2,5
2,5
2
põllumajandus,
metsamajandus
ja kalapüük
3,3
2,8
3%
4,1
2,1
2,2
2
2
1%
0%
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: SA
toiduainete
tootmine, joogija tubakatoodete
tootmine
Allikas: Põllumajandusministeerium
5. 8
Toiduainete tootmine
Toiduainete tootmine
Väliskaubandus
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade
(KN grupid 1–24) väliskaubandus
aastatel 2007–2012 (mln eurot)
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade
(KN grupid 1–24) ekspordi struktuur 2012. aastal
18% joogid, alkohol (gr 22)
14% piim ja piimatooted
(gr 04)
1600
1361
1400
1200 1060
1130
939
1000
800
600
1023
1174
1012
711
777
14% kala ja kalatooted
(gr 03)
1261
833
import
8% teravili (gr 10)
eksport
8% mitmesugused
toidukaubad (gr 21)
660
5% tooted lihast, kalast
(gr 16)
400
200
5% liha ja subproduktid
(gr 02)
40
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Märkus: KN grupp 1 – elusloomad; grupp 2 – liha ja söödav rups;
grupp 3 – kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud; grupp 4 –
piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata
loomse päritoluga toiduained; grupp 5 – mujal nimetamata loomsed
tooted; grupp 6 – eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured
jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal; grupp 7 – köögivili ning
söödavad juured ja mugulad; grupp 8 – söödavad puuviljad, marjad
ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor; grupp 9 – kohv, tee, mate
ja vürtsid; grupp 10 – teravili; grupp 11 – jahvatustööstuse tooted;
linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen; grupp 12 – õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad
taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt; grupp 13 – šellak; kummivaigud,
vaigud ja muud taimemahlad ja -ekstraktid; grupp 14 – taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted; grupp 16 – tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest;
grupp 17 – suhkur ja suhkrukondiitritooted; grupp 18 – kakao ja
kakaotooted; grupp 19 – tooted teraviljast, jahust, tärklisest või piimast; valikpagaritooted; grupp 20 – tooted köögi- ja puuviljadest,
marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest; grupp 21 – mitmesugused toiduvalmistised; grupp 22 – joogid, alkohol ja äädikas; grupp
23 – toiduainetetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud
loomasöödad; grupp 24 – tubakas.
Allikas: SA
4% tooted teraviljast,
jahust (gr 19)
4% toidurasvad ja -õlid
(gr 15)
4% õliseemned ja -viljad
(gr 12)
3% elusloomad (gr 01)
13% muu
Allikas: SA
9
6. 10
Toiduainete tootmine
Toiduainete tootmine
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade
(KN grupid 1–24) impordi struktuur 2012. aastal
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid
1–24) ekspordi peamised partnerriigid 2012. aastal
23% joogid, alkohol (gr 22)
19% Soome
9% kala ja kalatooted
(gr 03)
19% Venemaa
8% liha ja subproduktid
(gr 02)
11% Leedu
17% Läti
4% Saksamaa
7% mitmesugused toidu-
kaubad (gr 21)
4% Rootsi
6% puuviljad, marjad
(gr 08)
4% Taani
2% Holland
6% loomasöödad (gr 23)
5% tooted jahust, tärkli-
sest, piimast (gr 19)
1% Ukraina
4% piim ja piimatooted
(gr 04)
18% muud riigid
4% tooted köögi- ja
puuviljadest (gr 20)
4% kohv, tee, maitse ained) gr 09)
3% kakao ja kakaotooted
(gr 18)
1% Prantsusmaa
Allikas: SA
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid
1–24) impordi peamised partnerriigid 2012. aastal
3% tooted lihast, kalast
(gr 16)
18% Läti
12% Leedu
18% muu
12% Soome
7% Poola
Allikas: SA
7% Holland
7% Saksamaa
7% Suurbritannia
4% Taani
4% Prantsusmaa
3% Hispaania
2% Itaalia
1% Rootsi
16% muud riigid
Allikas: SA
11
7. 12
Toiduainete tootmine
Toiduainetööstuse eksport (mln eurot) ja ekspordi
osatähtsus toodangus (%) aastatel 2007–2012
mln eurot
Toiduainete tootmine
13
Piima ja piimatoodete ekspordi struktuur
(% kogumahust) 2012. aastal
450
32,5
32,3
32,3
32,6
74% piim ja rõõsk koor
33%
32%
31,2
350
300
250
9% juust ja kohupiim
31%
400
9% vadak ja muud tooted
piimakomponentidest
30%
28,1
6% petipiim, kalgendatud
piim, ja koor, jogurt,
keefir
29%
200
28%
288,4
325,9
286,2
349,6
381,3
411
150
2007
2008
2009
2010
2011
2012
100
50
0
toiduainetööstuse
eksport, mln eurot
27%
1% piim ja rõõsk koor,
kontsentreeritud või
magusainelisandiga
26%
25%
1% või ja muud piima rasvad, piimarasva võided
ekspordi osatähtsus
toodangus, %
Allikas: SA
Allikas: SA
Piima ja piimatoodete ekspordimahud (tuhat tonni)
ja rahaline väärtus (mln eurot) aastatel 2007–2012
2012
210,4
152
160,3
157,2
2011
62,9
2009
42% juust ja kohupiim
netokaal,
tuh t
36% piim ja rõõsk koor
9% petipiim, kalgendatud
piim ja koor, jogurt,
keefir
väärtus,
mln €
138,5
140,7
2010
Piima ja piimatoodete ekspordi struktuur
(% väärtusest) 2012. aastal
6% vadak ja muud tooted
piimakomponentidest
91,9
111
127
2008
90,7
2007
0
Allikas: SA
50
100
4% või ja muud piima rasvad, piimarasva võided
125,7
150
200
3% piim ja rõõsk koor,
kontsentreeritud või
magusainelisandiga
250
Allikas: SA
8. 14
15
Toiduainete tootmine
Toiduainete tootmine
Kala ja kalatoodete ekspordimahud (tuhat tonni)
ja rahaline väärtus (mln eurot) aastatel 2007–2012
Kala ja kalatoodete ekspordi struktuur
(% väärtusest) 2012. aastal
120,9
2012
119,2
2011
178,1
153,6
netokaal,
tuh t
131,2
136,4
2010
2009
98,1
2008
99,9
30% külmutatud kala,
v.a kalafileed
20% vähid, elusad ja
töödeldud
19% kalafileed ja muu
kalaliha (k.a kala hakkliha)
16% kalatooted ja
-konservid, kaaviar ja
kaaviariasendajad
10% kuivatatud, soolatud
või soolvees kala,
suitsukala
3% tooted ja konservid
vähkidest, limustest
2% muud kalatooted
120,5
väärtus,
mln €
123,6
114,7
97,6
2007
0
50
100
150
200
Allikas: SA
Allikas: SA
Toiduainetööstus
Kala ja kalatoodete ekspordi struktuur
(% kogumahust) 2012. aastal
13,8
14,9
15%
1150
10%
1000
1263
1050
1251
1100
2% muud kalatooted
Allikas: SA
15,3
20%
15,8
1115
2% kuivatatud, soolatud
või soolvees kala,
suitsukala
1200
16,7
1096
4% kalafileed ja muu kala-
liha (k.a kalahakkliha)
20
1250
1257
8% vähid, elusad ja
töödeldud
25%
1300
1133
19% kalatooted ja
-konservid, kaaviar ja
kaaviariasendajad
mln eurot
65% külmutatud kala,
v.a kalafileed
Toiduainetööstuse kogutoodang jooksevhindades
(mln eurot) ja osatähtsus töötlevas tööstuses (%)
aastatel 2007–2012
2007
2008
2009
2010
2011
2012
kogutoodang,
mln eurot
Allikas: SA
5%
0%
osatähtsus töötlevas
tööstuses, %
9. 16
17
Toiduainete tootmine
Toiduainete tootmine
Toiduaine- ja joogitööstuse väärtuseline struktuur
aastatel 2007–2012 (mln eurot)
Piima kogutoodang ja tööstusele realiseeritud piim
naturaalkaalus aastatel 2007–3013 (tuhat tonni)
muud tooted
1400
valmis
loomasöödad
1200
puu- ja
köögivili
0
2009 2010
320,5 227,3180,9
2008
331,4 223,4167,4
200
296,4 211,6 158
400
311,6 236,5 202,2
2007
600
299,2 206,9 215
800
257,5 217,2 180
1000
2011 2012
pagarija maka
ronitooted
721,4
665
2012
693
642,3
2011
2010
Piima
kogutoodang,
tuh t
676
621,1
2009
kala ja
kalatooted
671
612,3
2008
694,2
605,9
joogid
2007
692,4
593,4
liha ja
lihatooted
0
200
400
600
Tööstustele
realiseeritud
piim, tuh t
800
piimatooted
Märkus: 2012. a andmed on esialgsed.
Allikas: SA
Allikas: SA
Toiduaine- ja joogitööstuse struktuur
(% väärtusest) 2012. aastal
Piimatoodete tootmine aastatel 2007–2012
(tuhat tonni)
25% piimatooted
2007
2008
2009
2010
2011
2012
18% liha ja lihatooted
Joogipiim
82,7
81,9
88,7
93,9
89,3
85,6
14% joogid
Juust ja
kohupiim
31,8
35,7
37,1
38,4
40,6
42,6
Hapendatud
piim
36,1
35,5
37,5
42,3
41,9
39,1
Koor
30,8
26,9
27,9
32,6
27,5
26,9
Või
6,8
7
7,7
6
6,5
4
205,8
198,2
10% kala ja kalatooted
9% pagari- ja
makaronitooted
4% puu- ja köögivili
3% valmis loomasöödad
17% muud tooted
Lõssipulber
Kokku
Märkus: 2012. a andmed on esialgsed.
Allikas: SA
Allikas: SA
4,1
188,2
187
198,9
217,3
10. 18
19
Toiduainete tootmine
Toiduainete tootmine
Piimatoodete tootmine aastatel 2007–2012
(tuhat tonni)
Lihatoodete tootmine aastatel 2007–2012
(tuhat tonni)
250
lõssipulber
200
või
koor
150
hapendatud
piim
100
juust ja
kohupiim
50
joogipiim
0
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2007
2008
2009
2010
2011
Liha (k.a toidurupskid)
45,7
45
44,9
45,5
43,1
Vorsttooted
32,4
33,6
35,5
36,7
36,5
34,2
Termiliselt töötlemata naturaalsed pooltooted
lihast
32,4
32,9
33
32,9
34,5
31,1
Suitsuliha
tooted, kuivatatud ja soolatud
lihatooted
10,1
9
9,6
9,9
10,3
9,7
Termiliselt töödeldud tooted
lihast
9,1
9,6
6,7
7,6
8,4
8,1
Pelmeenid
2012
5,6
3,5
5,9
3,8
0,3
0,4
1,7
1,5
1,3
1,5
Kokku
Allikas: SA
Muud lihatooted
130
130,5
137
137,6
140
Märkus: 2012. aasta kohta toodanguliigi „Liha (k.a toidurupskid)“
andmed puuduvad.
Allikas: SA
Piimatööstustoodangu struktuur (% mahust)
2012. aastal
43% joogipiim
21% juust ja kohupiim
20% hapendatud piim
14% koor
2% või
Lihatoodete tootmine aastatel 2007–2012
(tuhat tonni)
liha (k.a toidurupskid)
50
45
40
35
30
25
20
15
10
5
0
vorsttooted
termiliselt töötlemata
naturaalsed
pooltooted lihast
suitsulihatooted,
kuivatatud ja soolatud
lihatooted
2007 2008 2009 2010 2011 2012
termiliselt töödeldud
tooted lihast
pelmeenid
Allikas: SA
Märkus: 2012. aasta kohta toodanguliigi „Liha (k.a toidurupskid)“
andmed puuduvad.
Allikas: SA
11. 20
21
Toiduainete tootmine
Toiduainete tootmine
Lihatoodangu struktuur (% tapakaalust)
lihaliigi järgi 2012. aastal
Teraviljatoodete tootmine aastatel 2007–2012
(tuhat tonni)
450
400
62% sealiha
21% linnuliha
jahust
kondiitritooted
350
300
250
pagaritooted
150
jahu
100
1% lamba-, kitse-,
küüliku- ja
nutrialihaliha
tangained
200
16% veiseliha
segasööt
50
0
2007
Allikas: SA
2008
2009
2010
2011
2012
Allikas: SA
Teraviljatoodete tootmine aastatel 2007–2012
(tuhat tonni)
Teraviljasaaduste toodangu struktuur (% mahust)
2012. aastal
2007
2008
2009
2010
2011
2012
Pagaritooted
78,8
77,3
74,1
75,5
77
76,7
53% segasööt
Jahust kondiitritooted
9,7
8,7
7,1
8,4
9,5
8,0
23% jahu
Jahu
71,9
73,5
74,4
78,7
81,2
89,4
Tangained
2,2
2,8
3,2
7,5
2,5
12,4
Segasööt
214,2
229,5
201,3
204,5
216,2
210,1
19% pagaritooted
3% tangained
2% jahust
kondiitritooted
Allikas: SA
Allikas: SA
12. 22
Toiduainete tootmine
Toiduainete tootmine
Kalatööstustoodang aastatel 2007–2012
(tuhat tonni)
23
Kalatööstustoodangu struktuur (% mahust)
2012. aastal
2007
2008
2009
2010
2011
2012
69,7
60
73,3
62,1
56,8
68,9
värske ja
jahutatud kalaliha, kalafilee,
kalahakkliha
3,5
3,3
4,1
3,7
2,5
2,6
külmutatud
kala
36,5
30,3
34,6
35,5
32,8
44
suitsukala
3,6
3,8
3,2
1,4
1,9
2,3
soola, vürtsija kuivatatud
kala, sügavkülmutatud
ja paneeritud
kala
24,4
20,8
25,1
19,8
16,5
14,1
kulinaarsed
kalatooted
õlis, marinaadis, kastmes
2,9
1,5
1,7
1,5
1,3
4,7
5,1
7,1
3,7
5,1
3,8
3,7
Kalatooted (v.a
konservid), sh:
Kalakonservid
suitsukala
80
60
värske ja jahutatud kalaliha, kalafilee, kalahakkliha
50
kalakonservid
70
kulinaarsed kalatooted õlis, marinaadis, kastmes
40
30
20
10
Allikas: SA
6% kulinaarsed kalatooted
õlis, marinaadis,
kastmes
5% kalakonservid
3% suitsukala
Allikas: SA
Kalatööstustoodang aastatel 2007–2012
(tuhat tonni)
2008
20% soola-, vürtsi-,
kuivatatud, sügav-
külmutatud, paneeritud
kala
4% värske ja jahutatud
kalaliha, kalafilee,
kalahakkliha
Allikas: SA
0
2007
62% külmutatud kala
2009
2010
2011
2012
soola-, vürtsi-,
kuivatatud, sügavkülmutatud,
paneeritud kala
külmutatud kala
13. 24
Toiduainete tootmine
25
Põllumajandus ja maaelu
Põllumajandus ja maaelu
Maapiirkonna ettevõtlus ja tööhõive
Mahetoodete töötlemise mahud
aastatel 2008–2012 (tonni)
245,9
220,6
145
151,8
149,4
Liha, lihatooted
23,3
53,3
177
102,7
171,5
Tera- ja kaunviljatooted
279,5
660,8
370
617
709,1
62
70,4
96
114,3
105,4
Pagaritooted
3,5
4,4
3,2
5,4
3,1
Tooted puu- ja
köögiviljadest, kartulist,
marjadest
58,6
135,9
162,1
269
169,4
Mesi lisanditega
0,2
0,3
0,3
0,5
0,6
Külmutatud kasemahl
6,9
8
Kalatooted
11,3
30,9
Sojatooted
1
2,3
Pärm
4,6
Alkohoolsed joogid
(tuhat liitrit)
41,4
182,5
Allikas: mahepõllumajanduse register
Olulisemate mahetoodete töötlemise mahud
aastatel 2008–2012 (tonni)
800
tera- ja
kaunviljatooted
700
tooted puu- ja
köögiviljadest,
kartulist,
marjadest
600
500
400
300
liha ja lihatooted
200
piimatooted
100
pagaritooted
0
2009
80 000
2010
2011
2012
Allikas: mahepõllumajanduse register
35
33
33
40 000
20 000
0
35
34
33
2007
2008
2009
2010
2011
2012
k
ogu Eesti ettevõtted
4
Külmpressitud toiduõli
40%
100 000
60 000
Taimeteed, ürdid,
maitseained
2008
120 000
108 884
37 406
Piimatooted
Statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arv ja
maaettevõtete osakaal (%) aastatel 2007–2012
103 833
36 031
2012
100 216
34 757
2011
81 909
26 833
2010
77 948
25 695
2009
76 159
24 853
2008
maaettevõtted
35%
30%
25%
maaettevõtete
osakaal, %
Märkus: maaettevõtted on maapiirkonnas tegutsevad ettevõtted,
kusjuures maapiirkonna alla loetakse vallad, vallasisesed linnad ja
kuni 4000 elanikuga väikelinnad.
Allikas: Eesti Maaülikooli uuring „Maapiirkonna ettevõtjate olukord,
arengutrendid ning toetusvajadus“ (2012)
14. 26
27
Põllumajandus ja maaelu
Põllumajandus ja maaelu
Tööhõive maa-asulates
aastatel 2007–2012
Hõivatuse struktuur majandussektori järgi
maa-asulates aastatel 2007–2012 (tuhat hõivatut)
2007
2008
2009
2010
2011
2012
194,9
196,8
192,8
194,2
200,1
199,7
90%
184,9
185,5
168,1
164,1
177,2
181,4
80%
30,1
22,9
18,3
315,4
314,5
313,9
313,3
310,8
309,4
Tööjõus osalemise määr, %
61,8
62,6
61,4
62
64,4
64,6
Tööhõive määr, %
58,6
59
53,6
52,4
57
58,6
Töötuse määr, %
5,1
5,7
12,8
15,5
11,4
9,2
Allikas: SA
Tööhõive ja töötus maa-asulates
aastatel 2007–2012 (%)
190
70%
59
59
54
180
52
57
59
0
5
6
2007
2008
13
2009
hõivatud, tuhat
2010
181
155
16
177
160
164
168
186
40%
185
tuhat
165
60%
50%
175
170
11
9
2011
2012
30%
20%
10%
0%
tööhõive määr, %
töötuse määr, %
Allikas: SA
60%
56
22
57
51
52
18
19
64
20
64
30%
2007
2008 2009
2010 2011
primaarsektor
22
0%
24
20%
10%
tertsiaarsektor
sekundaar
sektor
50%
40%
Märkused: Maa-asulate hulka on arvestatud alevikud ja külad (sinna
ei kuulu linnalised asulad ehk linnad, vallasisesed linnad ja alevid).
Tööga hõivatu on isik, kes uuritaval perioodil kas töötas ja sai selle eest
tasu palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena, töötas otsese
tasuta pereettevõttes (nt talus) või ajutiselt ei töötanud.
Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises (vanus 15–74 aastat) rahvastikus.
Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) – tööjõu osatähtsus töö
ealises rahvastikus.
185
102
24,7
99
11,3
94
töötud, tuhat
98
10
15–74-aastased
kokku, tuhat
70%
101
hõivatud, tuhat
100%
97
Tööjõud, tuhat:
2012
Märkused: Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus.
Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasija veevarustus, ehitus.
Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms.
Allikas: SA
15. Põllumajandus ja maaelu
Põllumajanduse majandusnäitajad
Põllumajanduslikud majapidamised ja nende
põllumajandusmaa kasutus erinevates
põllumajandusmaa suurusklassides
aastatel 2005–2010 (%)
Põllumajanduse osatähtsus lisandväärtuses ja
tööhõives aastatel 2007–2012
2007
493
2008
2009
405
300
2010
413
2011
2012
567
627
80%
70%
65
60%
58
54
40%
30
35
37
Hõivatud põllumajanduses,
metsamajanduses ja kalapüügis (tuhat)
30,3
osatähtsus
tööhõives (%)
4,6
3,9
4,0
4,2
4,4
4,7
põllumajandusmaa, %
Hõivatud põllumajanduses
ja jahinduses
(tuhat)
20,4
17,2
17,4
17,2
19,4
20,3
Allikas: SA (Põllumajandusloendus 2010)
osatähtsus
tööhõives (%)
3,1
2,6
2,9
3,0
3,2
3,2
4,1
0%
24,0
24,1
26,9
29,1
26
25
11 10 10
17
29
12 9 9
18 11 7 9
29
14 10 8
16
26
15 13 10 7
31
26
26
20%
10%
0%
10 6 7
Põllumajandussaaduste toodangu väärtuse
struktuur aastatel 2007–2012 (%)
60%
50%
40%
30%
5
7
9
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: SA, Põllumajandusministeerium
muu põllumajan
dustoodang
linnud
kartul
veised
puu- ja köögivili
õliseeme
söödakultuurid
sead
teravili kokku
piim
2005 2007 2010
2005 2007 2010
2005 2007 2010
< 10 ha
25,3
Allikas: SA
100%
90%
80%
70%
20%
10%
26
4,0
5
3,3
6
2,4
9
2,8
22
3,5
30%
24
osatähtsus
lisandväärtuses (%)
73
50%
69
Põllumajanduse, metsamajanduse
ja kalapüügi
lisandväärtus
jooksevhindades (mln eurot)
29
Põllumajandus ja maaelu
65
28
10 – < 10 ha
≥ 100 ha
majapidamised, %
16. 30
Põllumajandus ja maaelu
Põllumajandus ja maaelu
Taimekasvatus
Põllumajandusmaa kasutus
aastatel 2007–2012 (hektarit)
2007
2008
2009
2010
2011
Põllumajandusmaa kasutuse struktuur
aastatel 2007–2012 (tuhat hektarit)
2012
1000
Kasutatav
põllumajandusmaa
kokku
914 729 906 458 931 776 948 826 945 992 955 916
Põllumaa
599 349 597 791 596 413 645 067 632 399 620 483
Viljapuu- ja
marjaaed
Looduslik (püsi)
rohumaa
Põllumajandustootmises mitte
kasutatav
maa, mida
säilitatakse
heades
põllumajandus- ja
keskkonnatingimustes
viljapuu- ja
marjaaed
1200
8 285
7 941
8 108
7 057
6 995
6 808
põllumajandustootmises mittekasutatav, heades
põllumajandus- ja
keskkonnatingimustes säilitatav
maa
800
600
400
looduslik (püsi)
rohumaa
200
215 704 196 549 195 381 187 262 162 812 191 529
0
2007
2008
2009 2010
2011 2012
põllumaa
Allikas: SA
91 391 104 177 131 874 109 440 143 786 137 096
Põllukultuuride kasvupinna struktuur
2013. aastal
Märkused: Kasutatava põllumajandusmaa hulka on arvestatud põllu
majandustootmises kasutatav ja heades põllumajandus- ja keskkonna
tingimustes säilitatav maa.
Põllumaa hulka on arvestatud ka puu- ja köögiviljaaias (koduaias)
kasva atavate kultuuride kasvupind.
t
Viljapuu- ja marjaaia pinna hulka on arvestatud ka puu- ja köögiviljaaias (koduaias) kasvatatavate viljapuude ja marjakultuuride
kasvupind ning puukoolid, maasika kasvupind on arvestatud põllu
maa hulka.
Alates 2003. aastast arvestatakse haritavale maale rajatud üle viie
aasta vanune pikaajaline rohumaa loodusliku rohumaa hulka.
54% teravili
28% söödakultuurid
15% tehnilised kultuurid
2% kaunvili
1% kartul
0,5% avamaaköögivili
Allikas: SA
Allikas: SA
31
17. 32
Põllumajandus ja maaelu
Teravilja kasvupinna struktuur
2013. aastal
Peamiste teraviljade saagikus
aastatel 2007–2013 (kg/ha)
5000
43% oder
4500
25% suvinisu
14% talinisu
11% kaer
4662
talinisu
4105
4000
2% segavili
3216
2000
2561
2263 2394
2211
Allikas: SA
Taimekasvatussaaduste tootmine elaniku kohta
aastatel 2007–2012 (kilogrammi)
160
900
136,5 140,7
118,3
104,8
oder
109
100
62,6 64,8
68,6
68,8
78,7
75,6
600
talinisu
rukis
16,8 21,4
15,3
0
2007 2008 2009
12,6
13,3 16,9
2010 2011
11,5
2012 2013
645
700
kaer
40
768
800
131,3
suvinisu
120
Allikas: SA
2008 2009 2010 2011 2012 2013
Märkus: 2013. aasta saagi prognoos koristuspinna hektari kohta.
Allikas: SA
Peamiste teraviljade kasvupind
aastatel 2007–2013 (tuhat hektarit)
20
kaer
2471
1790
2007
60
rukis
2706
1500
80
suvioder
2934 3013
2500
1% muu
suvinisu
3823
3500
3000
4% rukis
140 136,1
33
Põllumajandus ja maaelu
652
506
576
teravili
500
kartul
400
köögivili
300
200 143
100
0
53
93
104
48
53
2007 2008 2009
Allikas: SA
122
123
108
55
66
51
2010 2011
2012 2013
18. Allikas: SA
2010
678,4
98,2
0,2
9,4
2,8
207,9
602,0
Raps
Kartul
Avamaa
köögivili
Sööda
kultuurid
Põllukultuurid kokku
7,3
Õlilina
103,8
oder
68,8
30,4
suvinisu
kaer
Kaunvili
12,6
50,6
rukis
2 339,0
59,2
163,4
0,2
131,0
12,6
252,7
54,5
179,1
148,5
25,0
275,3
11 430
21 166
17 456
908
1 334
1 713
2 433
1 790
2 604
2 934
1 983
2 464
kasvupind saagi kogus saagikus
(tuh ha)
(tuh t)
(kg/ha)
talinisu
Teravili
kokku, sh
Kultuur
585
177,5
3,0
9,2
0,1
89,0
8,5
118,3
28,4
75,6
52,8
13,3
297,0
2 152,4
74,1
164,7
0,1
144,2
15,5
295,0
62,8
201,2
159,0
31,0
771,6
12 286
24 865
17 836
878
1 620
1 811
2 494
2 211
2 659
3 013
2 325
2 598
kasvupind saagi kogus saagikus
(tuh ha)
(tuh t)
(kg/ha)
2011
569
168,7
2,9
7,6
0,1
87,2
11
109,0
31,7
60,8
63,5
16,9
290,5
2 602,2
53,8
138,9
0,04
157,8
12,9
341,2
78,4
188,5
296,2
15 425
18 389
18 217
513
1 811
1 179
3 131
2 471
3 102
4 662
3 381
3 412
2007
2008
2009
2010
2011
2012
Liha eluskaalus, tuhat tonni
106,8
111,3
113,2
111,7
118,5
115,5
Liha tapakaalus, tuhat tonni
70,5
74,6
76
75,4
80,6
78,4
Piim, tuhat
tonni
692,4
694,2
671
676
693
721,2
Munad, mln tk
57,1
991,2
kasvupind saagi kogus saagikus
(tuh ha)
(tuh t)
(kg/ha)
2012
34
Põllumajandus ja maaelu
Põllumajandus ja maaelu
Peamiste taimekasvatussaaduste tootmine
aastatel 2010–2012
400
250
150
100
379
350
300
240,5
2007
Allikas: SA
237,9 234,7 236,3
238,3 246
200
0
103
100,4
96,7
96,5
96,2
96,8
50 76,4
81,8
80,4
82,7
88,2
81,4
2008
2009
2010
2011
2012
35
Loomakasvatus
Loomakasvatussaaduste tootmine
aastatel 2007–2012
157,6
146,5
173,3
181,9
183,8
179,5
Allikas: SA
Loomade arv 31. detsembri seisuga
aastatel 2007–2012 (tuhat)
364,9 365,1 371,7 365,7 375,1
sead
veised
kokku
piima
lehmad
lambad ja
kitsed
19. 36
37
Põllumajandus ja maaelu
Piimatootmise põhinäitajad
aastatel 2007–2012
Piimalehmade koguarvu jagunemine suurusgrupiti
2007–2012 (%)
2011
2012
piimatoodang, tuhat tonni
keskmine piimatoodang lehma
kohta, kg
piimalehmade arv, tuhat
Allikas: SA
20%
7 12
7 11
7 11
7 9
24
21
22
21
10%
0%
2007
3
00 ja rohkem
lehma
2008 2009 2010 2011 2012
Tapaloomade ja lindude eluskaal
aastatel 2007–2012 (tuhat tonni)
10%
2007
2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: PRIA põllumajandusloomade register
0
2007
23,2 22,8
24,2
lambad
ja kitsed
linnud
67,9
veised
69,9
63,7
20
64,1
40
27
3–9 lehma
64,3
58
60
63
65
67
69
20%
60
59,6
10–49 lehma
1–2 lehma
30%
80
23
13
19
50–99 lehma
24,4 22,1
13
18
100
26,8 20,5
12
17
120
18,2
11
17
100–299 lehma
50%
0%
7 12
100–299 lehma
30%
29,7 16,1
11
16
3
00 ja rohkem
lehma
60%
40%
24
7 12
50–99 lehma
140
16 10
70%
10–49 lehma
Allikas: PRIA põllumajandusloomade register
100%
80%
3–9 lehma
40%
Piimalehmaomanike jagunemine suurusgrupiti
2007–2012 (%)
90%
1–2 lehma
50%
58
2010
60%
55
721,2
96,8
2009
70%
54
693
96,2
2008
80%
50
676
96,5
2007
90%
49
671
96,7
6484
100%
24
6838
7168
7800
7600
7400
7200
7000
6800
6600
6400
6200
6000
5800
47
6781
7021
694,2
100,4
400
300
200
100
0
7526
kg lehma kohta
800
700
600
500
692,4
103
tuhat lehma; tuhat tonni
Põllumajandus ja maaelu
sead
2008 2009 2010 2011 2012
Märkus: aluseks on tapaks müüdud ja majapidamises tapetud
(k.a teenustööna tappa lastud) loomad ja linnud.
Allikas: SA
20. 38
39
Põllumajandus ja maaelu
Põllumajandus ja maaelu
Lihatoodang aastatel 2007–2012
(tapakaalus, tuhat tonni)
Loomakasvatussaaduste tootmine elaniku kohta
aastatel 2007–2012
90
600
80
500
70
lambaja kitseliha
50
40
517
504
559
piim, kg
munad, tk
liha, kg
200
10
117
100
109
129
136
137
52
56
57
56
60
2007
sealiha
20
0
2007
501
300
linnuliha
30
518
400
veiseliha
60
516
2008
2009
2010
2011
139
61
0
2008
2009
2010
2011
2012
Allikas: SA
2012
Allikas: SA
Mahepõllumajandus
Mahepõllumajandusmaa, sh üleminekuajal
oleva maa pindala (tuhat ha) ja mahetootjate
(ettevõtete) arv aastatel 2007–2012
275
140
245
146,5
173,3
181,9
183,8
179,5
245
2007
2008
2009
2010
2011
240
235
2012
munatoodang,
mln tükki
Allikas: SA
230
keskmine munatoodang
kana kohta, tükki
1245
1431
1478
1600
1400
1200
1000
100
80
800
60
600
40
400
20
0
144,1
250
1211
1356
134,1
255
120
1278
121,8
260
160
265
260
2007
2008
2009
2010
2011
2012
mahepõllumajandusmaa, tuh ha
Allikas: mahepõllumajanduse register
200
0
mahetootjate
arv
tootjate arv
270
102,8
261
87,3
263
81,5
268
tuhat ha
269
tk kana kohta
200
180
160
140
120
100
80
60
40
20
0
157,6
mln tükki
Munatoodang
aastatel 2007–2012
21. 40
Põllumajandus ja maaelu
41
Põllumajandus ja maaelu
Põllumajanduse ja maaelu toetused
Euroopa Liidu ÜPP I ja II samba ning riiklike
toetuste jaotus aastatel 2007–2013 (mln eurot)
0
Allikas: mahepõllumajanduse register
80
Sead
1 327
1 139
20
Kodulinnud, sh
12 864
30 648
0
munakanad
7 759
9 051
1 208
436
632
864
Mesilased (perede arv)
Allikas: mahepõllumajanduse register
60
38,38
40
34,52
2 068
28,65
1 108
1 987
49,87
940
Hobused
130
101,17
100
22,41
48 314
90,51
46 496
120
28,66
9 532
80,54
7 734
35,82
lihaveise ammlehmad
140
71,55
2 937
61,47
31 431
3 255
Küülikud
137,2
166,9
4,4
3,1
152,1
3,7
125,6
2012
28 701
Kitsed
ÜPP
I sammas
Otsetoetused ja täiendavad otsetoetused
aastatel 2007–2013 (mln eurot)
50,97
2011
lüpsilehmad
Lambad
ÜPP
II sammas
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013*
46,62
Veised, sh
riiklikud
toetused
Märkus: 2013. a – eelarves planeeritud.
Allikas: Põllumajandusministeerium
Maheloomade, sh üleminekuajal olevate
loomade arv aastatel 2011–2012
120,5
50
111,5
1% viljapuu- ja marjaaed
100
3,4
150
112,9
1% karjatatav mitte põllumajanduslik
maa
104,6
200
102,5
12% looduslik rohumaa
93,1
250
61,2 2,6
41% püsirohumaa
3,9
300
89,8
45% põllumaa
3,6
350
138,2
Mahepõllumajandusmaa, sh üleminekuajal
oleva maa kasutamine 2012. aastal
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013*
Märkus: 2013. a – eelarves planeeritud.
Allikas: Põllumajandusministeerium
EL-i
eelarve
Eesti
eelarve
22. 42
Põllumajandus ja maaelu
43
Kalamajandus
Kalamajandus
Eesti maaelu arengukava 2007–2013
rahastamiskava telgede kaupa
Kutseline kalapüük ja kaubakala kasvatamine
aastatel 2007–2012 (tuhat tonni)
Avalik sektor
Avalik sektor
kokku, eurot
EAFRD kaas
finantseerimise
määr, %
EAFRD
summa,
eurot
I telg
351 305 822
75
264 033 730
100
II telg
334 460 344
80
267 568 275
III telg
125 310 145
75
94 941 246
60
IV telg
85 759 063
80
68 607 250
40
Tehniline
abi
38 115 139
75
28 586 354
20
Kokku
934 950 513
77,27
723 736 855
kaubakala
kasvatamine
80
3
43,5
12
53
14,6
68,3
12,8
69,5
10,9
70,9
71,7
2,6
2,8
2,8
2,7
sisevete kalapüük
14,6
0
2,6
120
14,9
Telg
2007
2008
2009
2010
2011
2012
rannapüük
Läänemerel
avamerepüük
Läänemerel
traallaevadega
ookeani kalapüük
Märkused: arvestatud on toorkala; kaubakala kasvatamise andmed
2012. a kohta pole avaldatud.
Allikas: SA
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 rahaliste
vahendite kasutamine seisuga 31.07.2013
Kutselise kalapüügi ja kalakasvatuse struktuur
(% kogumahust) 2012. aastal
73
100%
65% avamerepüük
Läänemerel
traallaevadega
80%
67,4
60%
18% ookeani
kalapüük
I telg
II telg
LEADER
määratud, mln eurot
välja makstud, mln eurot
Allikas: Põllumajandusministeerium
32,9
III telg
42,8
87
57,8
40%
134,7
95,1
200
150
100
50
0
76,2
86,2
83,4
275,8
274
400
350
300
250
369,2
368,9
mln eurot
Märkused: I telg – põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsi
võime parandamine;
II telg – keskkonna ja paikkonna säilitamine;
III telg – maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitme
kesistamine;
IV telg – LEADER;
V telg – tehniline abi.
Allikas: Eesti maaelu arengukava 2007–2013
V telg
13% rannapüük
Läänemerel
20%
0%
3% sisevete
kalapüük
täitmise % väljamaksete järgi
1% kaubakala
kasvatamine
Allikas: SA
23. 44
45
Kalamajandus
Kalamajandus
Kutseline kalapüük Läänemerest traallaevadega
kalaliikide kaupa (% mahust) 2012. aastal
Kutseline kalapüük siseveekogudest kalaliikide
kaupa (% mahust) 2012. aastal
36% ahven
23% koha
64% kilu
23% latikas
34% räim
8% nurg/särg
7% haug
2% tursk
1% jõesilm
1% luts
1% muu kala
Allikas: Põllumajandusministeerium
Allikas: Põllumajandusministeerium
Kutseline rannakalapüük kalaliikide kaupa
(% mahust) 2012. aastal
Vesiviljeluse aastased müügimahud
aastatel 2007–2012 (tonni)
2007
2008
2009
2010
2011
2012
81% räim
Vikerforell
413,5
333,8
549
487,5
333,8
245,27
6% ahven
Karpkala
27,5
52,3
45,4
39,4
37,5
38,23
3% tint
Angerjas
29
46
30
20,3
2
3% lest
Jõevähk
1,3
0,7
2
0,4
0,6
0,098
2% koha
Teised
liigid
16,1
50,9
28,4
50,9
18,7
87,17
Kala
kokku
488,3
483,7
654,8
598,5
392,6
370,77
7,1
6,7
7,4
4,5
0,1
4,11
1% nurg/särg
4% muu kala
Kalamari
Allikas: Põllumajandusministeerium
Märkus: angerja müügimaht 2012. a ei ole avaldatud.
Allikas: SA, Põllumajandusministeerium
24. 46
Kalamajandus
Vesiviljelussaaduste kasvatamine ja müük
aastatel 2007–2012 (tonni)
971,3
1000
800 781
814,2
464,6 750,9
654,8
600
kala
kasvatamine
598,5
488,3 483,7
kala müük
392,6 370,8
400
Maamajanduse Infokeskus
Jäneda, 73602 Lääne-Virumaa
(+372) 384 9700
info@maainfo.ee
www.maainfo.ee
2007 2008 2009 2010 2011
2012
Märkus: kaubakala kasvatamise andmed 2012. a kohta pole avaldatud.
Allikas: SA
Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakendamine
seisuga 31.12.2012 (mln eurot)
35
30
25
20
15
20,4
13,9
9,9
32,8
30,1
16,4
28,3
19,5
12,3
25,7
17,6
11,7
5,6
4,1
2,9
10
Telg I
Telg II
Telg III
Telg IV
Telg V
perioodi
2007–2013
eelarve
määratud
toetussumma
makstud
toetussumma
Märkused: I telg – ühenduse kalalaevastiku kohandamine;
II telg – vesiviljelus, sisevete kalandus, kalapüügi ja vesiviljelustoodete
töötlemine ja turustamine;
III telg – ühist huvi pakkuvad meetmed;
IV telg – kalanduspiirkondade säästev areng;
V telg – tehniline abi.
Allikas: Põllumajandusministeerium
Eesti Taimekasvatuse
Instituut
J. Aamisepa 1, 48309 Jõgeva
(+372) 776 6901
info@etki.ee
www.etki.ee
Põllumajandusamet
Teaduse 2, Saku, 75501
Harjumaa
(+372) 671 2602
pma@pma.agri.ee
www.pma.agri.ee
Eesti Põllumajandusmuuseum
Pargi 4, Ülenurme vald, 61714
Tartumaa
(+372) 738 3810
epm@epm.ee
http://epm.ee
Põllumajandusuuringute
Keskus
Teaduse 4/6, Saku, 75501
Harjumaa
(+372) 672 9137
info@pmk.agri.ee
http://pmk.agri.ee
0
0
Põllumajanduse Registrite
ja Informatsiooni Amet
Narva mnt 3, 51009 Tartu
(+372) 737 1200
pria@pria.ee
www.pria.ee
Veterinaar- ja Toiduamet
Väike-Paala 3, 11415 Tallinn
(+372) 605 1710
vet@vet.agri.ee
www.vet.agri.ee
200
5
Põllumajandusministeeriumi
valitsemisala
Eesti Piimandusmuuseum
H. Rebase 1, Imavere, 72401
Järvamaa
(+372) 389 7533
info@piimandusmuuseum.ee
www.piimandusmuuseum.ee
Jõudluskontrolli Keskus
Kreutzwaldi 48A, 50094 Tartu
(+372) 738 7700
keskus@jkkeskus.ee
www.jkkeskus.ee
C. R. Jakobsoni Talumuuseum
Kurgja küla, Vändra vald, 87612
Pärnumaa
(+372) 445 8171
info@kurgja.ee
www.kurgja.ee
Veterinaar- ja Toidu
laboratoorium
Kreutzwaldi 30, 51006 Tartu
(+372) 738 6100
info@vetlab.ee
www.vetlab.ee
Vireen AS
Ebavere küla, Väike-Maarja vald,
46209 Lääne-Virumaa
(+372) 327 8333
info@vireen.ee
www.vireen.ee
