2. Terminit "arvutieetika" hakati kasutama 1970.
aastatel. See tähistab rakenduseetika ala, mis
tegeleb arvutite kasutuselevõtu tõttu esile kerkinud,
muutunud või süvenenud eetiliste küsimustega.
• Arvutieetika eesmärk on analüüsida
arvutitehnika olemust ja sotsiaalset mõju ning
uurida, millisel viisil on eetiline arvutit kasutada.
• Informatsioonieetika püüab mõista, kuidas
siduda arvutitehnika ja inimlikud väärtused nii, et
tehnika arendaks ja kaitseks inimesi, mitte ei
kahjustaks neid.
Arvuti- ja informatsioonieetika
3. Kiirelt arenevad uued tehnoloogiad muudavad meie
tavapäraseid käitumismudeleid või pakuvad sootuks
uusi võimalusi.
• Töökohas väheneb sotsiaalne suhtlus.
• Kehakeel jm mitteverbaalne suhtlus kaotab oma
rolli.
Arvuti ja ühiskond
4. Andmeturve on kõik aspektid, mis on seotud andmete
või töötlusvahendite konfidentsiaalsuse, tervikluse ja
usaldusväärsuse pidamisega.
Kas mõned sissemurdmised saavad olla
eetilised, ning kui saavad, siis kuidas eristub
sellest moraalselt sobimatu sissemurdmine?
Andmeturve
5. Privaatsus on enese kehtestamise ja oma identiteedi
loomise esmatähtis tingimus, mis kuulub iga inimese
fundamentaalsete õiguste hulka.
Arvutitehnoloogia areng toob kaasa varasemast
tõhusamad võimalused seda õigust rikkuda.
Privaatsus ja jälgimine
7. Arvutitarkvara võib mõista intellektuaalse
omandina. Kindlate lahenduste välja mõtlemiseks on
paljud inimesed vaeva näinud ja tundub mõneti
loogiline, et neil, kes tarkvara arendusse panustanud
pole, pole ka õigust seda tasuta kasutada.
Tarkvara kopeerimine või kasutamine ilma omaniku
loata ongi enamasti seadusega keelatud.
Intellektuaalne omand ja autorikaitse
8. Hariduse ja eetika valdkond seostub eelkõige õpetaja
eetikaga.
Haridus ja eetika
9. Õpetajaamet vastab professiooni tunnustele selle sõna
kitsamas tähenduses ning seega on õpetajate eetika
väga oluline.
• Õpetaja eetika on kirjutatud üles kutse – eetikas.
Õpetaja eetika
10. Koolikultuur hõlmab koolis aktiivselt toimivaid
väärtusi, reegleid ja struktuure, mis kujundavad
suhteid, juhtimis- ja koostööviise ning õppetegevust.
Kool ja eetika
11. Ühiskond on huvitatud oma liikmete kasvatamisest.
Seetõttu pole haridus üksnes mõne kitsa huvigrupi,
vaid kogu ühiskonna ja riigi asi.
• Ühiskond loob hariduse andmiseks võimalused ja
annab ressursid, kuid mõjutab ka hariduse sisu.
• Haridussüsteem avaldab omakorda mõju
ühiskonnale, mängides olulist rolli sotsiaalse õigluse
tagamisel ja kujundades kehtivaid arusaamu.
Haridus ja ühiskond
12. Moraalikasvatuseks (teisti nimetatud ka kõlblus- või
väärtuskasvatuseks) võib pidada kõike, mida tehakse
selleks, et aidata noorel inimesel saada moraalselt
küpseks täiskasvanuks.
• Tänapäeval saab väärtuskasvatuse alases
diskussiooni jagada kolmeks peamiseks lähenemiseks:
• Iseloomukasvatus
• Ratsionalistlik väärtuskasvatus
• Holistlik lähenemine
Moraalikasvatud