2. Saku õlletehas
AJALUGU
Sünd 1820
Karl Friedrich Rehbinder asutas
mõisa juurde õllekoja
Mõisa üleminekul Baggode kätte
1849 algasid õllekojas suured
uuendused ja õllepruulimine
hoogustus
1876 rajati aurujõul töötav
õlletehas
1899 loodi Saku õlletehase
aktsiaselts
Esimese maailmasõja ajal
alkoholi tarbimine keelustati
Teises maailmasõjas oli Saku
õlletehas sõdurite õlleladu
1991 ühisettevõte Pripps
õlletehasega Rootsist ja Hartwalli
tehasega Soomest
Vana pruuliköök. Praegune muuseum.
3. TOORAINED
Vaja läheb nelja põhilist toorainet
Vesi – moodustab kuni 95% õlle
koostisest. Sakus kasutatakse
põhjavett, mis tuleb 200 m
sügavuselt puurkaevudest
Odralinnased – oder aetakse
sobiva niiskuse ja temperatuuri
juures idanema. Idanemisprotsess
peatatakse kuivatamise abil
Humal – annab õllele omapärase
kibeduse ja aroomi. Humal teeb
õlu vihaseks! Mida rohkem
humalat, seda tihedam vaht ja
mõrkjam mekk. Kasutatakse 20
erinevat sorti humalat
Pärm – õlletootmises kasutatakse
kahte sorti pärme: pinna- ja
põhjapärme. Saku õlled on kõik
põhjapärmiõlled. Õlle
alkoholisisaldus sõltub pärmist
Ühe katla maht on 50 000 liitrit.
Kuumutatakse gaasiga.
4. VALMISTAMINE
Õllepruulimine koosneb kaheksast sammust
Odralinnaste jahvatatamine ja segamine puhta
kvaliteetse veega
Meskimine – linnaste- ja veesegu kuumutamine
erinevatel temperatuuridel.
Linnased→maltoos→alkohol. Meskimise tulemus on
õllevirre
Virde keetmine ja humalate lisamine
Kääritamine – humalatega keedetud virre jahutatakse
ja suunatakse käärtanki, kus lisatakse pärm, mis kääritab
linnastest eraldunud suhkrud alkoholiks. Eraldub ka
süsihappegaas, mis tekitab õllesse mullid.
Laagerdamine – ajast sõltub õlle kangus
Filtreerimine ja villimine
Nautimine
5.
6. Iru elektrijaam
Alustas 1978 tööd soojuse tootjana
Iru elektrijaama võimsus on kokku 700 mW
Elektrijaam võib kasutada kütusena peale prügi veel
puitu, maagaasi, vedelkütuseid, kütteõlisid.
Peale Eesti tuleb prügi ka Iirimaalt ja Soomest
Kasutab 220 tonni prügi aastas
Kolm energiablokki
Katlas põleb prügi 1500º C juures
Jääkidena tekivad mürgised suitsud ja tuhk. 250t tuhka
tekib 1000t prügi kohta. Tuhk läheb Jõelähtme
prügilasse.
10. CO2 SISALDUS
Hüpotees – Suurim CO2 sisaldus on
korstnate läheduses. Põlemise tulemusena
eraldub veeaur ja süsihappegaas, mis
väljub korstnast.
Tulemused:
1000 ppm - katlamaja
900 ppm - turbiinisaal
910 ppm - prügipõletus katel
900 ppm - prügila (jäätmehoidla)
1366 ppm - juhtimisruum
11. Graanul Invest
Graanul Invest on metsandusega,
bioenergeetika arendamisega ja
taastuvenergia tootmisega tegelev
erakapitalil põhinev ettevõte, mis
alustas oma tegevust 2003. aastal.
AS'i Graanul Invest kontserni kuulub
6 suurt ja kaasaegset pelletitehast,
kaks müügiorganisatsiooni, kaks
koostootmisjaama ning üks metsa
ülestöötamisega tegelev ettevõte.
Eesmärgiks on toota ja tarnida
klientidele loodussõbralikku ning
kõrge kvaliteediga toodangut ja
oma tegevusega anda panus
keskkonna säästmise ja jäätmete
vähendamise hüvanguks.
12. OÜ Ebavere Graanuli
tehashoone ehitati 1984.aastal
mais.
OÜ Ebavere Graanul tegeleb
pelleti tootmisega.
OÜ Ebavere Graanul on suuruselt
teine Baltikumis.
Tootmismaht aastas on üle
500000.
Baseerub Eesti tootmisele- kohalik
ettevõte, kohalik tööjõud,
kohalikud jäätmed.
Pelleti hind on viimase 10 aasta
jooksul maailmaturul tõusnud 30
%, samas kui maagaasi ja õli
hinna tõusmisest saab rääkida
kordades.
Tarbijad: kaugkütte võrgud,
suuremad soojatootjad,
väiketarbijast eramajad.
13. Populaarsusele kaasa aidanud
tegurid: fossiilsete kütuste
kallinemine; keskkonna
säästlikkus; tehnoloogia kiire
areng, põletamine
automatiseeritud ja töökindel
Tipptase-lahendused ja
seadmed,
projekteerimislahendused.
Kunagi plaanitakse
elektritootmist.
Eestis tarbib 5-7%.
Aastas 8 MW sooja.
Ühe tavalise eramaja kulutused
aasta kohta pelletit kasutades on
umbes 1000 eurot.
Pelleti tootmine Ebavere alates
1999.aastast, kasutatades
kaubamärki Flex Heat.
Tehases töötab 270 inimest.
14. Pelleti tootmiskäik: kuivatamine, jahvatamine, normaliseerimine,
pressimine, jahvatamine, pelletite sõelumine
Kütteväärtus on 4,9 kwh/kg
Pikkus 1-4 cm
Päevas 300 m3 haket
Hinna kujunemine: tooraine 60%; elekter 30%; tööjõud, seadmed
10%.
Pelletit transporditakse puhurautodega.
Tootmise käigus kulub ühes tunnis 10 tonni vett
Hinnakõikumised maagaasi ja õliga võrreldes väiksemad
Pelleti tuhasisaldus <0,5%, mehhaaniline tugevus>37,5%, niiskus<8%
Tooraine: saepuru, puiduhake, tuhajäätmed, küttepuud
Okaspuu- premium pellet, lehtpuu- tööstuspellet
Põhku saab samuti pressida, kuid gaasitraht peab olema
roostevaba, sest tekib väävel
Põhku OÜ Ebavere Graanulis vastavate vahendite puudumise tõttu
pelleti tegemiseks ei kasutata
15. Äntu järved
Külastasime Äntu järvi 4. juunil.
Pinnamood- järvenõgu
Maapind- laskuv
Ilm -päikseline ja soe, puhus nõrk tuul, taevas olid üksikud pilved
Loodushääled- linnulaul, puude kahin, kõrte kohin
Inimestest tulenevad hääled- jutusumin, telefonihelin, ujumise
tõmbed
Värvid, mida nägime maastikul- roheline, pruun, sinine, valge,
kollane
Lõhnad- värske muru ja vee lõhn
Elukooslus:
1)Taimed- kõrrelised, jänesekapsas, kuusk, mänd, sinilill, tamm,
mustikas, kask, sarapuu, toomingas, pihlakas. Puudest oli kõige
arvukamalt esindatud mänd.
2)Loomad- röövikud, ämblikud, kiilid, sääsed, parmud.
16. Äntu järved on ümbritsetud
laanemetsaga.
Vaatlesime lähemalt ühte järve
ääres paiknevat kuuske. Selle
hinnanguline kõrgus oli umbes
15 meetrit ja ümbermõõt 45
sentimeetrit. Kuuse vanuseks
määrasime 24 aastat. Kuusk
erinevates keeltes- Picea abies
(ladina k), spruce (inglise k),
ель (vene k). Kuuse
rahvapärased nimetus-
jõulupuu. Kuuske saab
kasutada ehituseks,
küttepuuks, jõulupuuks
Loodusliku vahendid heli
tekitamiseks- puuklotsid, vesi,
rohukõrred, puupulgad
Inimtegevus- järvede äärde on
rajatud õpperada ja ujumissild
17. GPS koordinaatide määramine Äntu
järvede ääres
Määrasime oma asukoha
koordinaadid kolmes erinevas
punktis.
Valgjärve ääres (sinine)-
59,06001˚ N, 26,23956˚E
Valgjärve sillast järve poolt
vaadates vasakul (roheline)-
59,05972˚ N, 26,23916˚ E
Bussi juures (punane)- 59,06001˚ N
26,23780˚ E
18. Võtsime 50 sarapuu lehte Äntu Valgejärve äärest ja 50 lehte Päidest.
Tegime mõõtmised lehetipust leherootsuni ning saadud
andmete põhjal koostasime variatsioonirea.
Variatsioonirea põhjal joonestasime variatsioonikõvera.
19. Äntu valgejärv
Radiatsiooni uurimine ja mõõtmine Vernier’iga:
Mõõtmisi teostasime erinevates kohtades - nii järve lähedal
kui ka kaugemal.
Radiatsioon Äntu valgejärve ääres 0,005-0,009 mR/hr.
Järvest kaugenemisel radiatsiooni määr kasvas 0,008-0,012
mR/hr.
Põhjused:
looduses (puudes) paikneb süsiniku radioaktiivne isotoop,
mis võib radioaktiivsuse taset metsale lähenedes
suurendada.
Vee ääres on veidi teistsugune kliima, kuigi võiks arvata, et
maale lähemal on radioaktiivsus suurem, oli järve ääres see
väiksem. Põhjus võib olla järve kohal toimuvas vee
aurumises.
20. OKASPUUDE SEISUND
Esines puid, mille võra oli
ümberkaudsetest
hõredam, maas oli ohtralt
okkaid
Täheldasime puudel
hirmuvõrseid
Vaadeldaval puul, mis oli
kaotanud suurel hulgal
okkaid esines erakordselt
lühikesi okkaid, kuid nende
arv polnud
märkimisväärne.
Ohtralt okkaid kaotanud
oksal oli võrseid 7
5 cm kaugusel puu tipust oli
märgata veel võrseid
21. Uuritava metsa läheduses
paikneb OÜ Ebavere Graanul ja
magistraaltee
Magistraaltee võib metsa
heitgaasidega saastada
Kuna OÜ Ebavere Graanuli
tehasest ei välju märkimisväärsel
hulgal kahjulikke ühendeid ning
metsa läheduses teisi tehaseid
üles ei tähelda, siis usume, et
metsa ei saasta happevihmad
22. Kogusime kuuselt, millel ei
täheldatud hirmuvõrseid, 100
okast erinevad vanuses,
vaatlemistulemusena selgus,
et 8 neist olid pruunid
Kogusime männilt, millelt ei
täheldatud hirmuvõrseid, 50
okast erinevas vanuses,
vaatlemistulemusena selgus,
et 14 neist olid pruunid.
Mitte ükski vette kastetud
okastest ei märgu, millest
järeldan, et okastel on terve
vahakiht, mis kaitseb okast ja
takistab liigset vee aurumist
23. Narva karjäär
Kaevandamine algas 1936
Pindala 16000 hektarit
Asub Ida-Virumaal
Kaevandatav maavara on
põlevkivi
Põlevkivi kiht on maapinna
lähedal
Maavarasid jätkub veel 15
aastaks
Aastane toodang 4,5- 7,5 miljonit
tonni
Kaevandamis protsessid: 25m
kattekihti eemaldatakse,
lõhkamine(65- 100 t lõhkeainet),
kobestamine
Kaevandamisel kasutatakse
kallureid, buldoosereid, purusteid,
konveiereid, raudteevaguneid
1500t kaalub masin
24. Põlevkivi on kergem kui
lubjakivi, pruuni värvi, pehme,
kihilise ehitusega
Kaevandatakse kindla
sügavuseni, millal kaevamine
ei lähe liiga raskeks
Mahajäätud karjäär täitub
veega, sest vee
väljapumpamine lõpetatakse.
Taimestik ja loomastik
hävinevad
Kasutatakse veneaegseid
masinaid.
Kobestatud maaalad
haljastatakse
25. Silmet
Tehas ehitati algselt põlevkivi
töötlemiseks
Ligi 600 töötajat
Ettevõte asub Sillamäel
Teises maailmasõjas hävis
enamus tehasest, aga see ehitati
hiljem uuesti üles
1970 alustati haruldaste
muldmetallide ja metallide
tootmist
Tooraine tuleb Venemaalt,
Brasiiliast, Aafrikast ja Ameerikast
Toodangut saadetakse
Jaapanisse ja EL-i
Haruldastest muldmetallidest
toodetakse nioobiumi ja tantaali,
mis moodustavad poole
haruldaste metallide toodangust
26. Haruldasi muldmetalle ei toodeta
puhtal kujul, vaid oksiidide ja
karbonaatidena
Silmeti tooteid kasutatakse
autotööstuses, lennunduses,
elektroonikas ja kõrgtehnoloogia
rakendustes
Molycorp Silmet AS tootmine
hõlmab kolme vabrikut:
1.haruldaste muldmetallide
vabrik aasta toodangu maht
3000 tonni
2. haruldaste metallide vabrik
aastatoodangu maht 700 tonni
3. metallurgiavabrik
27. Eeterlikud õlid, estrid
Nina Ehitus: nina limaskesta
haisteepiteel, milles paiknevad
meelerakud (haisterakud)
Talitlus: 1)õhuga ninna tulevad
aineosakesed lahustuvad nina
limaskestal
2) haisterakkudes tekib
erutus
3) erutus liigub haistenärvi
mööda keskusesse suuraju
oimusagaras
4) tunneme lõhna
Lõhnade kadumine: lõhnainetes
paiknevad lõhnamolekulid
lenduvad aja möödudes õhku
ning selle tulemusena lõhnad
hajuvad.
28. Apelsinikoortes sisalduvad
eeterilikud õlid
1. katse - põletileeki
eeterilike õlide
pritsimine (apelsinikoort
murdes).
Katse tulemusena
muutus põletileek
erksamaks, kollasemaks
ning leegist eraldus ka
sädemeid. Katse
tulemusena laguneb
ester ja eraldub
energia.
Lisainformatsioon: apelsini
värvunud kooreosas on
eeterlike õlide mahutid.
Koore pigistamisel-
muljumisel paiskuvad
nendest välja
õlipiisakesed. Apelsini
eeterliku õli toimeaineks
on limoneen.
29. 2. katse - apelsinikoores
sisalduvate lõhnaainete
eraldamine
Destillatsioonikatse.
Katse kahjuks ei
õnnestunud, sest vee
ning riivitud
apelsinikoorte kolbi
tasandite erinevusest
tulenevalt sattus
aurustunud vesi otse
jahutustorusse ning
sealt nö eetri
kogumisnõusse ja ei
jõudnudki üldse
apelsinikoorteni.
30. Kuidas katse tegelikult oleks pidanud
toimima? Enim levinud ja iidne
eeterlike õlide eraldamise meetod
põhineb veeauru võimel lahutada
lenduvad eeterlike õlide tilgad
taimsest materjalist. Peenestatud
taimeosad (riivitud apelsinikooretükid)
töödeldakse veeauruga, seejuures
vabanevad eeterlikud õlid, mis
ühinevad auruga ja viiakse üles.
Destillatsiooniaparaadi jahutajas
aurud veelduvad taas. Kuna
eeterlikud õlid on veest kergemad,
jäävad need pinnale ning on kergesti
eraldatavad. Tulemuseks on
võimalikult täielik, muutumatus olekus
ja hea väljanägemisega eeterlike
õlide eraldumine, nõnda kui protsess
toimub temperatuuril alla 100 C järgi.
On võimalik ka täielik eeterlike õlide
eraldamine.
31. 3. katse - estri valmistamine
Toimunud reaktsioon:
𝐶2 𝐻5OH+𝐶3 𝐻7COOH = 𝐶3 𝐻7COO𝐶2 𝐻5 + 𝐻2O
Valmistasime
õuetingimustes 2 ml
etanoolist ning
arvutuslikult leitud
butaanhappest estri.
Arvutuslikult leitud
happe koguseks oli 3,2
ml.
Katalüsaatoriks oli 1 ml
väävelhapet.
Segasime etanooli, butaanhappe ning
väävelhappe kokku katseklaasis, mida
seejärel soojendasime piirituslambil
ettevaatlikult keemiseni.
Seejärel keetsime ainete segu nõrgal tulel
veel mõned minutid.
Saadud segu kallasime küllastunud NaCl
lahusesse ning jälgisime lahuses tekkinud
muutusi. Toimunud reaktsioon:
𝐶3 𝐻7COO𝐶2 𝐻5 + NaCl = 𝐶3 𝐻7COONa +
𝐶2 𝐻5Cl.
Muutused: segu, mis oli algul ühtlaselt
pruunikas, muutus aja möödudes kihiliseks.
Tekkisid 3 kihti: kõige alumine ja ühtlasi ka
kõige laiem - helekollane kiht, keskmine ja
kõige peenem - tahke tumepruun kiht
ning kõige pealmine ja keskmise laiusega
pruun kiht.
32. Lõhnaainete roll looduses.
Aroomiteraapia
Lõhnaainete roll – igal
organismil on omane lõhn, mis
edastab informatsiooni tema
kohta. Lõhnadel on ka eluliselt
tähtis roll, näiteks taimed
eraldavad lõhna, et kutsuda
ligi neid tolmendavaid
putukaid.
Aroomiteraapia – see on
ravimine naturaalsete eeterlike
õlide abil, mis viiakse organismi
hingamisteede, naha ja/või
limanahkade kaudu.
Aroomiteraapia kunst kasutab
puhaste aroomiõlide võimsust,
mõju haistmis- ja
kompimismeelele.
