Download to read offline
Sotsialne kapital 1
- 1. Tartu Ülikool Hele Kroon KOOLIJA KOGUKONNA KOOSTÖÖ KUI NENDE SOTSIAALNE KAPITALI ARENGU VÕIMALUS Magistritöö Juhendaja: Jüri Ginter
- 2. Sissejuhatus ➢ Globiseeruv maailma-uued väljakutsed haridusele. ➢ Hariduse kultuurilis- poliitililine ülesanne: sidususe loomine ühiskonnaga. ➢ Sidusust saab mõõta: usalduse, abivalmiduse, suhtevõrgustike kaudu. ➢ Inimestevaheline usaldus ja koostöö on sotsiaalse kapitali koostisosad.
- 3. Teoreetilised lähtekohad ➢ Kogukond-koostegevate inimestegruppide tegevust, kelle on ühised väärtused ja kes hoiavad kokku teatud geograafilises asukohas (Arumäe, 2010). ➢ Sotsiaalne kapital- kollektiivne ressurss, mis tähistab usaldust, ühiseid norme ja võrgustikke, mille olemasolul on ühiskond või kogukond valmis tegutsema ühiselt oma ühiselu korraldamisel ja ühiste eesmärkide saavutamisel (Putnam, 2000).
- 4. Urimisprobleem ja tööeesmärk ➢ Uurimisprobleem: milline on kooli ja kogukonna vahelise sotsiaalse kapitali hetkeseis ning kuidas on tagatud sotsiaalse kapitali areng. ➢ Töö eesmärgiks oli välja selgitada, milline on kooli ja kogukonna sotsiaalne kapital ja mida tehakse selle arenguks, tuginedes koolikogukonna ja kogukonnaliikmete arvamustele ja hinnangutele.
- 5. Uurimisküsimused ➢ Kuidas onkoostöö kooliga aidanud kujundada kogukonna sotsiaalset kapitali? ➢ Kuidas on koostöö kogukonnaga aidanus kujundada kooli sotsiaalsetkapitali? ➢ Millised on kooli ja kogukonna vastastikused ootused koostööle nende endi sotsiaalse kapitali suurendamiseks?
- 6. Metoodika KVALITATIIVNE UURIMISMEETOD Võimaldab nähamaailma uuritavate vaatenurgast ning paremini mõista nende mõttemaailma (Kvale& Brinkmann, 2009a). Kirjeldada ja selgitada inimeste kogemusi reaalselt toimuvatena (Polkinghorne, 2005). Andmete kogumiseks kasutatakse peamiselt intervjuud, tähelepanekuid, dokumentide andmeid (Polkinghorne, 2005).
- 7. Valim ➢ Valim moodustatikahe koolikonna ja kahe territoriaalse kogukonna liikmete põhjal. ➢ Valimit kavandades lähtuti esinduslikkusest üldkogumi suhtes (Rämmer, 2014), seega jälgiti, et uuritavad grupid oleks seotud kooliga. ➢ Kasutati ettekavatsetud valimit, et saada objektiivsed tulemused uurimuses.
- 8. Andmekogumismeetod ➢ Poolstruktureeritud grupiintervjuu,mille abil hoiti teema raamides, kasutati paikapandud põhiküsimusi ja jäeti vabaks küsida lisaküsimusi (Dunn, Morgan, &Parry, 2004). ➢ Intervjuude läbiviimiseks koostati kava, milles lähtuti uurimuse eesmärkidest ja tugineti uurimisküsimustele. ➢ Kasutati standardiseeritud lähenemist , mille kohaselt järgiti ettevalmistatud küsimuste järjekorda kõikide gruppide lõikes (Gubrium & Holstein, 2002).
- 9. Andmeanalüüs ➢ Andmete analüüsimisekskasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi induktiivsel lähenemisel (Hsieh & Shannon, 2005; Laherand, 2008). ➢ Transkribeerimine VLC Media Payer abil. ➢ Avatud kodeerimine QCAmap abil (Elo & Kyngas, 2008). ➢ Koodiraamatu moodustamine ja kodeerimiskõla leidmine (Elo & Kyngas, 2008). ➢ Koodide grupeerimine, alakategooriate ja peakategooriate moodustamine (Elo & Kyngas, 2008).
- 10. Tulemused ja arutelu Uurimusetulemusena, arvestades ka uurimisküsimusi ning teoreetilist tausta, toodi tulemused välja läbi 3 põhikategooria: 1. kooli sotsiaalne kapital kogukonnale; 2. kogukonna sotsiaalne kapital koolile; 3. kooli ja kogukonna vastastikused ootused sotsiaalse kapitali arenguks.
- 11. Kooli sotsiaalne kapitalkogukonnale ➢ Teadmiste ja oskuste kasutamine kogukonna heaks. ➢ Käsitöö ja keelte kursused kogukonnale. ➢ Arvutiõpetuse algtõdede õpetamine kogukonna liikmetele. ➢ Kultuuriürituste korraldamise kaasabi. ➢ Ajaloolise info kogumine õpetajate poolt. ➢ Õpetajate osalemine valla arengukava koostamisel. ➢ Õpilaste osalemine kogukonna ühisüritustel õpetajate juhendamisel. ➢ Pillilaagrid koos kogukonnaga. ➢ Spordiüritused, kultuuriüritused koos kogukonnaga. ➢ Jõululaadad, kevadkontserdid, raamatukogupäevad. ➢ Majandusõpe kohalike ettevõtega. ➢ Kodu- uurimistööde läbiviimine kogukonnas. Koostöö ja koostööprojektid Abi ettevõtmistes Vaimne tugi
- 12. Kogukonna sotsiaalne kapitalkoolile Koostöö erinevate võrgustikega Vabatahtlik abi Materiaalne tugi ➢ Tasuta teenused koolile. ➢ Keevitustööd. ➢ Transpordi teenus. ➢ Heategevusüritustel osalemine ➢ Osalemine talgutel, ehitustel. ➢ Laste turvalisuse tagamine kooliteel. ➢ Ehituste algatamine. ➢ Transpordi korraldamine. ➢ Valla sotsiaaltöötaja abi koolile pereprobleemide lahendamisel. ➢ Lapsevanema abi klassijuhatajale ühisürituste organiseerimisel. ➢ Lastevanemate koostöö aineõpetajatega. ➢ Raamatukogu koosttöö kooliga kultuuripärandi hoidmisel.
- 13. Kogukonna ootused koolilesotsiaalse kapitali kasutamisel Kool Täiskasvanute koolitused kogukonnale. Õpetajad volikokku, rohkem ühiskondlikku aktiivsust. Avatud suhtlus kogukonnaga. Eestvedaja ettevõtmistel. Haritud inimeste ressurss kogukonnale.
- 14. Kooli ootused kogukonnalesotsiaalse kapitali kasutamisel KOGUKOND Külalisõpetaja kooli. Loovisikud kooli. Lapsevanem kooli. Vilistlane kooli. Eestvedaja, toetav, abistav, nõuandev. Põlvkondadevahelist sidet säilitav.
- 15. Sotsiaalse kapitali avaldumine ➢Kooli ja kogukonna vahel toimib avatud suhtlemine, tegutsetakse koos, usaldatakse üksteist, mis näitab Colemani (1988) järgi sotsiaalse kapitali olemasolu. ➢ Koolil on head suhted kohalike ettevõtetega, ettevõtted tutvustavad oma tööd, tehakse karjäärinõustamist. Sellist koostööd saab liigitada Putnami (2000) järgi silduva sotsiaalse kapitali hulka. ➢ Kooli peeti väärtuste kandjaks ja edasiandjaks põlvestpõlve, seda saab vaadelda kui sotsiaalse kapitali kognitiivset avaldusvormi Putnami (2006) järgi, kus kultuurilised üritused erinevate põlvkondadega aitavad säilitada ja ka suurendada kogukonna sotsiaalset kapitali. ➢ Kool ja kogukond seob inimesi omavahel, tekitab koostöövõrgustikke, mis omakorda annab sidusust kogukonnale, Halperni (2005) järgi väljendab see makrotasandi sotsiaalset kapitali.
- 16. Kokkuvõtteks ➢ Kooli jakogukonna vahel liigub sotsiaalne kapital. ➢ Koolil ja kogukonnal on veel ressursse, mida saaks kasutada ühishüvedeks. ➢ Sotsiaalse kapitali poolest rikkas ühiskonnas tajuvad inimesed ühtekuuluvus, neil on hea ja turvaline olla, mida näitasid ka uurimistulemused.
- 17. Uurimuse piirangud jatöö praktiline väärtus ➢ Intervjueeritavate vähene arv, sellest tulenevalt andmete nappus tegevuste kirjeldamisel. ➢ Kogenematus andmete kodeerimisel, abilise kaasamine oleks hõlbustanud paremini kodeermiskõla saamist ja tulemuste tõlgendamist. ➢ Saab kasutada edaspidisteks tulevasteks uuringuteks. ➢ Uuringu tulemused aitavad planeerida kogukonna tulevikku. ➢ Saab võtta vastu otsuseid, mida teha paremini, milliseid tegevusi arendada. ➢ Aitab leida informatsiooni kogukonnas oleva sotsiaalse kapitali kohta.
- 18.