1. Margit Valdmann

2.  VALGEJÄNES
 On metsaelanik. Suvel on ta
hallikaspruun, ainult sabaots on
üleni valge. Talveks saab ta aga
üleni valge kasuka, mis on tihe
ja pehme. Ainult kõrvaotsad on
mustad. Talvel närib ta haava-
puu, pihlaka või paju koort, oksi
ja noori võrseid. Kraabib ka
lume alt pohla-ja mustika varsi.
Toitu otsib ta videvikus ja öösiti,
päeval magab põõsa, puu või
mätta varjus. Enne
magamiskohta asumist “segab
jälgi”, teeb kahe-ja kolmekord-
seid jälgi, järske kõrvalhüppeid.

3.  HALLJÄNES
 Elukohaks põllud, metsaservad,
põõsastikud. Talvekarv on
heledam hallikaspruun, suvel
tumedam. Kõrvaotsad samuti
mustad nagu valgejänesel aga
sabaots pealt must ja ainult alt
valge. Toiduks on talvel puude-
põõsaste oksad ja koor. Ta võib
talvel tulla ka koduaeda viljapuu
(õuna-, pirni-, ploomi-puu) koort
närima- sellega teeb puudele
kahju. Halljänes on vastupidav ja
kiire jooksja, tal on terav
kuulmine. Tegutseb samuti
videvikus, päeval magab põõsa
all.

4.  Orav saab talveks tiheda halli
kasuka ja pikemad karvatutid
kõrva otsa. Talve hakul ehitab ta
endale oksaraagudest pesa.
Pesa on kõrgele puutüve vastu
ehitatud suur ümmargune kera.
Seest on see voodertatud
pehme sambla ja karvadega.
Talvepakasega tukub orav terve
päeva pesas, sulgedes pesaava
samblatordiga. Talvel sööb ta
puuõõntesse kogutud, sambla
sisse peidetud pähkleid ja
tammetõrusid või oksa külge
kuivama riputatud seeni.

5. 5

6.  Siil magab tõelist talveund. Oma
talvepesa vooderdab ta sambla
ja kuivade lehtedega
kambrikeseks, kuhu poeb juba
oktoobrikuus. Nüüd peab
nahaalune rasvakiht ja ülepea
tõmmatud kasukas sooja andma
kevadeni. Magamise ajal võib
siili kehatemperatuur langeda
nulli lähedale- see ei tee talle
midagi. Halb on aga see, kui
päike lume liiga vara üles
sulatab ja märg “voodi” siili üles
ajab. Kuna nii vara pole
liikumas küllaldaselt putukaid,
jääb siil nälga.

8.  Karu magab talvel oma koopas.
Ta lesib samblaga voodertatud
oksakuhilal, katuseks lumehang.
Iga läheneja või kahtlase
krõbina peale keerab ta pead ja
kuulatab. Kui keegi päris pesa
lähedale juhtub, kargab ta
tülitajale vastu. Unest üles
aetud karu on kuri, sest ta on
näljane. Emakarul sünnivad
talvel pesas pojad, sageli
kaksikud. Emakaru tukub istuli-
küürakil ja soojendab poegi oma
süles, nii leiavad pojad ka
kiiremini nisad üles, et piima
imeda.

10.  Hundid liiguvad talvel suurte
karjadena. Karjas on ema- ja
isahunt ning kutsikad, tavaliselt
10-12 looma. Hundikarja juhib
suur ja tugev isahunt. Talvel,
kui on väga sügav lumi, on ka
huntidel raske selles joosta-
seepärast vahetavad nad karja
juhti. Hundid hulguvad ringi
öösel, siis peavad nad jahti
igasugustele metsloomadele.
Nad ei luura oma saaki vaid
ajavad teda taga, kuni loom
väsib. Tavaliselt langevad
saagiks haiged ja nõrgad
loomad. Talveöödel võib kuulda
ka huntide ulgumist- see
sarnaneb koerte ulgumisele.

11.  Kui osa loomi vahetab talvekarva
selleks, et paremini end varjata,
siis rebane saab pika ja koheva
kasuka külma vastu. Talvel elab
ta veekogude äärseis roostikes.
Toitu jahib ta videvikus ja öösel,
aga vahel ka päeval. Rebane on
väga osav ja väle, ta hiilib ligi ja
teeb kiire hüppe- nii püüab ta
lume alt ka hiiri, kui kuuleb
nende piiksumist. Kui saagiks
langeb mõni suurem loom,
peidab ta ülejäägi lumme
kraabitud auku. Rebane pole
kiire jooksja, eriti talvel paksu
lume sees. Talvel otsivad
rebased ka kaaslase, kellega
poegi saada - siis kostub metsas
nende heledat klähvimist.

12.  Metskits saab samuti talveks
halli tihedama kasuka, ainult
saba ja selle ümbrus jääb
valgeks. Talvel on metskitsede
elu raske: lisaks rohketele
vaenlastele, tunnevad nad
puudust ka toidust. Kui inimesed
neile metsa heinu ja lehisvihtu ei
vii, peavad nad lume alt
rohttaimi kaapima või puude-
põõsaste pungi, oksi ja koort
sööma. Magama peab kits palja
maa peal. Selleks otsib ta suure
kuusealuse, kus vähem lund ja
kraabib selle puhtaks. Sügava
lume korral lume peal magades
võib ta haigestuda
kopsupõletikku ja surra. Kui
lume peale tekib kõva koorik,
lõhub see kitsede jalgu.

13.  Kuigi põder on meie
metsade suurim loom, on ka
tema elu talvel raske. Talvel
liiguvad põdrad suurte, kuni
kümnepealiste karjadena,
otsides toitu terve päeva ja
öö- ainult vahetevahel
puhates. Toiduks on nii
puude-põõsaste oksad kui
ka koor, vahel kraabivad ka
lume alt sammalt ja kulu.
Toitumisel murravad noorte
mändide jt. puude latvu.
Magama heidab põder otse
lumele ning tal on seal
nõnda soe, et higistab
lebamiskoha pruuniks.
Metsas ei karda põder
kedagi - kui hundid just
karjana teda ei ründa.

15.  Nii nagu kõigil metsloomadel,
on ka metssigadel talvel elu
raskem, kuna rohttaimede ja
põõsaste-puude juured on lume
all. Seetõttu elutsevad nad talvel
rohkem metsades, kus maapind
on vähem külmunud ja lumikate
õhem. Külmakaitseks on neil tihe
karvkate ja paks nahaalune
rasvakiht. Vahel ehitavad
vanaloomad tihedate kuuskede
alla okstest, kulust ja samblast
pesi, kus nad tihedalt külg külje
kõrval puhkavad peale
toiduotsinguid.