2. Üldised andmed
● Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid
Merkuur, Veenus ja Maa.
● Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese
mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile.
● Taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt
roomlastelt.
● Marsi järgi on nimetatud märtsikuu.
3. Marss mütoloogias
• Planeeti Marss tundsid juba Nergali nime all babüloonlased.
• Marss oli roomlaste sõjajumal, planeedi punane värvus
meenutab ju verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad.
• Sõjakas on planeet Marss ka kreeklastel, hindudel ja keltidel.
• Kreeka mütoloogia järgi on jumal Ares (roomlaste Marsi
vaste) peajumal Zeusi ja tema kaasa Hera poeg.
• Aresel oli oma kaasa Aphroditega kaks poega. Vana-Rooma
mütoloogias rajasid need pojad - Romulus ja Remus Rooma
linna.
4. Marsi pöörlemine ja tiirlemine
● Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik
vastasseisud ühesugused. Need tekivad umbkaudu 2-3 aasta
järel.
● Vastasseisu ajal asub Maa täpselt Päikese ja Marssi vahel
umbkaudu ühel sirgel.
● Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn suures vastasseisus ning
tema kaugus Maast on siis alla 60 miljoni km. Marsi ketas
paistab kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5
korda heledam.
● Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 milj. km
6. Marsi pind
● Marss on üsna ebatasane planeet. Suurimaks kõrgustevaheks
on 27 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit).
● Pinnase põhikomponendiks on kvartsliivas olevad limoniidi ja
raud(III)oksiidi lisandid.
● Marss tekkis protoplaneedina. Hiljem jahtudes tekkis talle
tahke koorekiht, mis sattus meteoriitide intensiivse
pommitamise alla.
● Planeedi siseenergia põhjustas aktiivse vulkaanilise tegevuse,
mistõttu tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused.
7. ● Marsil võib kohata liiva- ja kivikõrbeid, mis on tasase
reljeefiga, kraatrid on harvad, vaid üksikud mügerikud.
● Kevadel algab CO2 kiire lendumine, mis põhjustab suvel
ülitugevaid tolmutorme, mille tagajärjel küllastub õhk
tolmukübemetega ja Marsi taevas muutub roosakaks. Üles
võib kerkida kuni 1 miljard tonni tolmu.
● Mõistatusliku päritoluga on voolava vee jäljed. Praegu leidub
vett ainult jää või auruna. Arvatakse, et kui kogu Marsil olev
jää sulaks, siis polaaraladelt pärinev vesi ujutaks planeedi üle
10 meetri paksuse veekihiga.
8.
9. Muid huvitavaid fakte
● Maa pealt vaadates eristub Marss teistest planeetidest oma
punaka värvuse poolest, mis on tingitud planeedil leiduvatest
rauaoksiididest.
● Marss on Päikesest üle pooleteise korra kaugemal kui Maa,
keskmine kaugus on 227,9 milj. km. Lähemal on vaid
Merkuur, Veenus ja Maa. Marsi kaugus meie koduplaneedist
kõigub 400 ja 60 milj. km vahel.
● Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750
km. See planeet on 9,31 korda väiksem kui Maa, seega on ta
üks väiksemaid.
