SlideShare a Scribd company logo
1 of 170
Download to read offline
Memória
Institusional
Períodu: 2007 - 2012
Hametin Seguransa Aihan
liu husi hasa’e
Produsaun no Produtividade Agríkola
Dili, Julhu 2012
Títulu
MEMÓRIA INSTITUSIONAL
MINISTÉRIU AGRIKULTURA NO PESKAS
Períodu: 2007 - 2012
Eng. Mariano ASSANAMI Sabino, S.Sos
(Ministru Agrikultura e Peskas)
Eng. Marcos da Cuz, MAg.St.
(Sekretáriu Estadu Agrikultura e Arborikultura)
Eng. Valentino Varela, MAPPSc.
(Sekretáriu Estadu Pekuária)
Apoiu Tékniku
Eng. Lourenço B. Fontes, MTAnim.Sc.
(Diretor Jeral MAP)
Eng. Faustino T. G. da Silva
(Xefi Dept. Planeamentu e Finansas, DNPP, MAP)
Fornesimentu de Informasoens e Dadus
Diretores Nasionais/Distritais no Xefis Departamentus hotu-hotu husi MAP
Layout/Deseñu/Ilustradór
Vladimir Ageu DE SAFI’I
Editór
Eng. Filipe José A. Mesquita, MAgr.Sc.
Tinan Publikasaun
Dili, Julhu 2012
Livru ne’e publikadu husi Ministériu Agrikultura e Peskas
Memória Institusional
MINISTÉRIU AGRIKULTURA NO PESKAS
Períodu: 2007 - 2012
Eng. Mariano ASSANAMI Sabino, S.Sos
(Ministru Agrikultura e Peskas)
Eng. Marcos da Cuz, MAg.St.
(Sekretáriu Estadu Agrikultura e Arborikultura)
Eng. Valentino Varela, MAPPSc.
(Sekretáriu Estadu Pekuária)
Sektor Agrikultura iha tempu agora no iha tempu oin sei sai nafatin sektor importante no
estratéjiku tanba kuaze 80% husi populasaun Timor-Leste nian hela iha áreas rurais no barak liu
husi sira mak moris husi agrikultura. Infelizmente ita nia agrikultores barak mak sei kontinua
pratika agrikultura tradisional hodi hetan deit produsaun ki’ik no laiha orientasaun ba merkadu.
Tanba ne’e, hahú kedas husi 1º Governu Konstitusional, dezenvolvimentu sektor agrikultura
hetan atensaun boot atu reverte kondisaun ne’ebe ita nian agrikultores sira hasoru dadaun.
Nune’e, iha IV Governu Konstitusional, Ministériu Agrikultura no Peskas tau nafatin atensaun
makás atu dezenvolve Sektor Agrikultura ho objetivu:
1. Hasa’e produsaun, produtividade no kualidade produtus agríkolas liu husi téknika in-
tensifikasaun, extensifikasaun no diversifikasaun hodi hametin seguransa ai-han;
2. Loke kampu de servisu iha áreas rurais hodi hamenus dezempregu;
3. Hadia agrikultores sira nia moris liu husi hasa’e sira nia rendimentu ekonómiku; no
4. Kontribui atu haforsa ekonomia nasional liu husi hasa’e esportasaun produtus agríko-
las.
Iha oportunidade ida ne’e, nudar Ministru Agrikultura no Peskas, hakarak lori Ministériu ida ne’e
nia naran, hodi agradese ba Instituisoens no ema hotu ne’ebe mak fó sira nia apoiu no
kooperasaun ho Ministériu ida ne’e hodi suporta agrikultores atu hasa’e sira nia produsaun no
hadia sira nia moris.
Ministériu Agrikultura no Peskas seidauk konsege muda agrikultores hotu-hotu nia mentalidade
husi agrikultura tradisional no subsistente ba agrikultura komersial, maibé sei esforsa an nafatin
atu suporta agrikultores sira hodi alkansa auto-sufisiênsia iha produsaun ai-han hanesan háre/
fós, batar, fore mungu, fore rai, no seluk tan hodi garante seguransa ai-han ba sidadaun hotu-
hotu iha Timor-Leste.
To’o ohin loron, Ministériu ida ne’e seidauk bele dezenvolve ninian sub-sektores hotu-hotu
tanba limitasaun orsamentu. Tan ne’e, sub-sektores ne’ebe hetan prioridade ás liu no urjente liu
maka tenke dezenvolve uluk, no sub-sektores seluk sei dezenvolve iha tempu oin mai. Ne’e ka-
tak dezenvolvimentu Sektor Agrikultura sai hanesan prosesu kontínuo no sei la para, maibé sem-
pre la’o ba oin nafatin. Ministériu Agrikultura no Peskas sei esforsa an nafatin atu servisu hamu-
tuk ho agrikultores no parseirus de dezenvolvimentu sira hotu, hodi alkansa seguransa ai-han
iha Timor-Leste, atu hadia agrikultores sira nia moris no hasa’e ekonomia nasional liu husi hasa’e
exportasaun produtus agríkolas.
Nudar Ministru Agrikultura no Peskas, hakarak aproveita okaziaun ida ne’e atu introdús Livru
Memória Institusional, Períodu Julhu 2007 to’o Julhu 2012, ne’ebe prodús husi Ministériu
Agrikultura no Peskas, ba públiku atu bele koñese liu tan Ministériu ida ne’e no hatene ninia
programas no atividades durante IV Governu Konstitusional. Livru ne’e la deskreve buat hotu
ne’ebe Ministériu ida ne’e halo durante períodu ne’ebe refere, maibé fó perspetiva jeral konabá
Ministériu Agrikultura no Peskas nia kna’ar no dezempeñu durante Julhu 2007 to’o Julhu 2012.
Ikus liu, hodi Ministériu ida ne’e nia naran, apela ba Doadores, Ajênsias nasionais no interna-
sionais no ba maluk hotu ne’ebe hakarak ajuda Povu Agrikultor iha Timor-Leste atu kontinua
servisu hamutuk ho Ministériu Agrikultura no Peskas hodi fó tulun ba agrikultores sira atu
alkansa seguransa ai-han no hadia sira nia moris.
Díli, 1 de Julhu 2012
Eng. Mariano ASSANAMI Sabino
Ministru Agrikultura e Peskas
P R E F A S I U
ii
PREFÁSIU i
ÍNDISE ii
LISTA DAS TABELAS iii
ABREVIASOENS iv
BIOGRAFIA: MINISTRU AGRIKULTURA E PESKAS NO SEKRETÁRIUS DE ESTADU v
I. INTRODUSAUN 1
A. Timor-Leste nian Situasaun Jeográfika no Kondisaun Topográfika .................................. 1
B. Potênsia ba Dezenvolvimentu Agrikultura........................................................................ 1
C. Situasaun Atual husi Sektor Agrikultura............................................................................ 2
1. Sub-sektor Produsaun Ai-han no Ortikultura .............................................................. 2
2. Sub-sektor Plantas Industriais no Agro-Komérsiu....................................................... 3
3. Sub-sektor Pekuária..................................................................................................... 3
4. Sub-sektor Peskas no Akikultura ................................................................................. 4
5. Sub-sektor Florestas .................................................................................................... 5
D. Istórial Konabá Instituisaun MAP...................................................................................... 5
1. Kompetênsia Sekretáru Estadu Agrikultura no Arborikultura..................................... 6
2. Kompetênsia Sekretáriu Estadu Pekuária.................................................................... 7
3. Kompetênsia Sekretáriu Estadu Peskas....................................................................... 8
E. Reformas iha Área Jestaun Servisu.................................................................................... 8
F. Estrutura Organizasional MAP........................................................................................... 9
II. ORIENTASOENS JERAIS BA DEZENVOLVIMENTU AGRIKULTURA 11
A. Vizaun no Misaun............................................................................................................ 11
1. Dezenvolvimentu Institusional .................................................................................. 11
2. Dezenvolvimentu Tékniku Agríkola ........................................................................... 12
3. Haforsa Kapasitasaun ba Agrikultores....................................................................... 13
4. Dezenvolvimentu Infraestruturas.............................................................................. 14
B. Programas Prinsipais ....................................................................................................... 14
III. POLÍTIKA ESTRATÉJIKA 16
A. Sub-sektor Produsaun Ai-han no Hortikultura................................................................. 16
B. Sub-sektor Plantas Industriais.......................................................................................... 19
C. Sub-sektor Pekuária.......................................................................................................... 22
D. Sub-sektor Peskas no Akikultura...................................................................................... 25
E. Sub-sektor Florestas ......................................................................................................... 27
IV. DEZEMPEÑU HUSI MINISTRU AGRIKULTURA E PESKAS NO SEKRETÁRIUS DE ESTADU 30
A. Ministru Agrikultura no Peskas ........................................................................................ 30
1. Kna’ar no Responsabilidades.................................................................................... 30
2. Realizasaun Atividades Ministeriais.......................................................................... 30
B. Sekretáriu Estadu Agrikultura no Arborikultura............................................................... 35
1. Kna’ar no Responsabilidades.................................................................................... 35
Í N D I S E
iii
2. Atividades realizadas ................................................................................................ 36
C. Sekretáriu Estadu Pekuária.............................................................................................. 41
1. Kna’ar no Responsabilidades.................................................................................... 41
2. Atividades realizadas ................................................................................................ 41
D. Sekretáriu Estadu Peskas ................................................................................................ 44
1. Kna’ar no Responsabilidades.................................................................................... 44
2. Atividades realizadas ................................................................................................ 44
V. DEZEMPEÑU HUSI DIRETOR JERAL, SERVISUS DE INSPESAUN/AUDITORIA
NO DIRESOENS TÉKNIKAS/DIRESOENS DE APOIU 45
A. Diretor Jeral..................................................................................................................... 45
1. Kna’ar no Responsabilidades.................................................................................... 45
2. Atividades realizadas ................................................................................................ 45
B. Servisus de Inspesaun no Auditoria................................................................................. 47
1. Kna’ar no Responsabilidades.................................................................................... 47
2. Atividades realizadas ................................................................................................ 48
C. Diresoens Téknikas .......................................................................................................... 48
1. Diresaun Nasional Agrikultura no Ortikultura .......................................................... 48
2. Diresaun Nasional Pekuária no Veterinária.............................................................. 56
3. Diresaun Nasional Peskas no Akikultura................................................................... 62
4. Diresaun Nasional Plantas Industriais no Agro-Komérsiu ........................................ 64
5. Diresaun Nasional Florestas...................................................................................... 68
D. Diresoens de Apoiu .......................................................................................................... 71
1. Diresaun Nasional Administrasaun no Finansas....................................................... 71
2. Diresaun Nasional Polítika no Planeamentu............................................................. 77
3. Diresaun Nasional de Apoiu ba Dezenvolvimentu Komunitáriu Agríkola ................ 82
4. Diresaun Nasional de Formasaun Agríkola............................................................... 83
5. Diresaun Nasional Kuarentena no Bioseguransa...................................................... 88
6. Diresaun Nasional Irigasaun no Jestaun Utilizasaun Bee ......................................... 91
7. Diresaun Nasional Peskiza no Servisus Espesializadus ............................................. 94
VI. KOOPERASAUN HO AJÊNSIAS NASIONAIS NO INTERNASIONAIS 99
VII. DEZAFIUS NO OBSTÁKULUS NE’EBE MAP ENFRENTA 104
VIII. OBSERVASOENS NO PLANU BA OIN 106
IX. BIOGRAFIA HUSI DIRIJENTES MAP IV GOV. KONSTITUSIONAL, 2007-2012 108
X. ANEKSU 133
iii
Tabela 1 : Distribusaun Tratores no Makinas Agríkolas tuir Distritu husi 2006 - 2011................................51
Tabela 2 : Aprovizionamentu no Distribuisaun Fini husi 2007-2011...........................................................51
Tabela 3 : Aprovizionamentu Insumus Agríkolas husi 2007-2011...............................................................51
Tabela 5 : Areal komulativu husi “programa fila rai gratuíta” tinan 2007-2011.........................................52
Tabela 6 : Produsaun fini husi produtus agríkolas balun hahú 2007-2011.................................................52
Tabela 7 : Área de Produsaun no produtividade husi produtus agríkolas balun (2007-2011).....................53
Tabela 8 : Área, Produsaun no Produtividade husi Vejetais (2007-2010)....................................................54
Tabela 9 : Área, Produsaun no Produtividade Frutífera (2008-2010)..........................................................54
Tabela 10: Dadus exportasaun karau vaka, karau timur no karau kulit husi 2007-2010..............................61
Tabela 11: Atendimentu Públiku...................................................................................................................65
Tabela 12: Programas no atividades.............................................................................................................65
Tabela 13: Programas no atividades Plantas Industriais...............................................................................66
Tabela 14: Área de Produsaun no produtividade husi plantas Industriais balun (2007-2011).....................68
Tabela 15: Orsamentu Jeral du Estadu ne’ebe mak aloka mai MAP husi 2007- 2012..................................73
Tabela 16: Alokasaun Orsamentu ba SV, BS, CM, CD no Tranferênsia husi 2008-2012................................75
Tabela 17: Perfil Orsamentu de Transferênsia Públika.................................................................................83
Tabela 18: Dadus konabá Estudantes Eskola Téknika Agríkola (ETA)...........................................................87
Tabela 19: Rekapitulasaun Orsamentu ba Projetus de Irigasaun no Infraestruturas seluk (2008-2012).....93
Tabela 20: Projetus de Infraestruturas (2008)............................................................................................133
Tabela 21: Projetus de Infraestruturas (2009)............................................................................................134
Tabela 22: Projetus de Infraestruturas 2010 (Pakote Referendum)............................................................135
Tabela 23: Rekapitulasaun Projetus de Infraestruturas (2011)...................................................................138
Tabela 24: Projetus de Infraestruturas - PDD I (2011)................................................................................139
Tabela 25: Projetus de Infraestruturas - PDD II (2011)...............................................................................141
Tabela 26: Projetus de Infraestruturas - FI (2011)......................................................................................141
Tabela 27: Rekapitulasaun Projetus de Infraestruturas (2012)...................................................................142
Tabela 28: Projetus de Infraestruturas - PDD I (2012)................................................................................142
Tabela 29: Projetus de Infraestruturas - PDD II (2012)...............................................................................144
Tabela 30: Projetus de Infraestruturas - Liñas Ministeriais (LM), (2012)………………………………………………...145
Tabela 31: Projetus de Infraestruturas - Fundu de Infraestruturas (FI), (2012)..........................................145
L I S T A D A S T A B E L A S
iiv
ACIAR : Austalian Center for International Agricultural Research
ADB : Asian Development Bank
AECID : Agência Española del Cooperacion Internasional para Desarolho
AQIS : Australian Quarantine Inspection Services
ARP III : Agriculture Rehabilitation Project III
ATSEF : Arafura Timor Sea Experts Forum
AusAID : Austalian Agency for International Development
CNRM : Conselho Nasional da Resistençia Maubere
CNRT : Conselho National da Resistençia de Timor
CPCC : Komisaun Planeamentu no Koordenasaun Kampaña
CRS : Catholic Relief Services
CTI : Coral Triangle Initihative
CWSSD : Community Water Supply and Sanitation Division
DPP : Dewan Pimpinan Pusat
Eng : Engeneiro
EU : Europian Union
FAO : Food and Agriculture Organization of the United Nations
GIZ : Germany International Cooperation
HASETIL : Hametin Agrikultura Sustentável iha Timor-Leste
IFAD : International Fund for Agriculture Development
IMPPETTU : Ikatan Mahasiswa dan Pemuda Pelajar Timor Timur
IPAD : Instituição Programa de Apoio ao Desenvolvimento
JICA : Japan International Cooperation Agency
JIRCAS : Japan International Research Center for Agriculture Sciences
KOMAP : Kooperativa Ministériu Agrikultura no Peskas
MAFP : Ministério da Agricultura Florestas e Peskass
MAP : Ministério da Agrikultura e Peskas
NTT : Nusa Tenggara Timur
OGE : Orsamento Jeral do Estadu
OIE : Organização Mundial de Saúde Animal
PD : Partidu Demokratiku
PJLA : Prezídium Juventude Loriku Asuwain
PEMSEA : Partnership on Environmental Management of Seas of Southeast Asia
RDP II no III) : Rural Development Project (II no III)
RDTL : Republika Demokratika Timor Leste
RENETIL : Resistensia Nasional Estudante Timor Leste
RFLP : Regional Fisheries Livelihood Program
SEPI : Secretaria de Estadu de Promoção e Igualdade
SOL3 : Seeds of Life 3
S.Sos : Sarjana Sosial
TICA : Thailand International Cooperation Agency
TIDS : Timorese Institute for Development Studies
UNDP : United Nation Development Program
PNUD : Programa das Nações Unidas para Desenvolvimento
UNIBRAW : Universitas Brawijaya
UNPAZ : Universidade da Paz
UNTL : Universidade Nasional Timor Lorosa’e
UNRAM : Universitas Mataram
UNTL : Universidade Nasional Timor Lorosa’e
USAID : The United States Agency for International Development
WFP : World Food Program
WVI : World Vision International
A B R E V I A S O E N S
iivv
B I O G R A F I A
Eng. Mariano ASSANAMI Sabino, S.Sos. moris iha Luro, Lospalos, iha 1 de Abril,
1971. Iha 1997, kompleta ninia estudus iha Fakuldade Agrikultura iha
Universidade Brawijaya (Unibraw) Malang, Jawa Timur, Indonézia, no iha 2003,
kompleta ninia estudus iha Siênsias Sosiais no Polítika “Ilmu Sosial dan Politik” iha
Malang, Jawa Timur, Indonézia.
Molok kaer pasta Ministru Agrikultura no Peskas, iha tinan 2000-2001, Mariano
ASSANAMI Sabino servisu nudar konsultor ba Komisaun Planeamentu UNTAET no
Dosente (part-time) iha UNTL. Husi 2001-2002, hala’o kna’ar hanesan membru
Asembleia Konstituante hodi prepara Konstituisaun RDTL. Husi 2002-2007 sai
nudar Prezidente Bankada no líder de opozisaun iha Parlamentu Nasional no husi
2003 to’o agora nudar dosente permanente ba Siênsias Sosiais no Humaniora iha
UNPAZ.
Além de hala’o kna’ar ne’ebe refere ona iha parágrafu anterior, nia mós
palestrante iha UNTL, Universidades no Instituisoens seluk iha Timor-Leste.
Mariano ASSANAMI Sabino simu kna’ar Ministru Agrikultura no Peskas ba IV
Governu Konstitusional RDTL husi Agostu 2007 to’o Agostu 2012.
Iha vida polítika, Mariano ASSANAMI Sabino hala’o atividades hanesan tuir mai
ne’e:
1. Hanesan membru eksekutivu husi Partidu Demokrátiku (PD), no kaer kargu
Sekretáriu Jeral PD husi Periodu 2001-2006 no 2007-2011, e moos Periodu
2011-2016.
2. Husi 1995-1997 nia hala’o kna’ar nudar Koordenador IMPPETTU iha Malang
Indonézia; husi 1996-1998 koordinador ba koordinatorat IMPPETTU se-
Indonesia (IMPPETU iha Indonesia tomak) iha momentu ne IMPPETU sai ona
organizasaun resistensia nebe simu orientasaun husi CNRM, husi 1997-2000
nudar Vise-Sekretáriu Jeral RENETIL; husi 1998-2000 nudar Presidenti
Konselhu Supremu Sentral/Dewan Pimpinan Pusat Ikatan Mahasiswa dan
Pemuda Pelajar Timor Timur (DPP IMPPETTU se-Indonesia); no husi 1999-2000
nudar Koordenador Prezídium Juventude Loriku Asuwain (PJLA) hamutuk ho
kompanhero Juvencio.
3. Atu suporta referendum ba Independênsia Timor-Leste nian, iha 1999,
Mariano ASSANAMI Sabino sai nudar koordenador ba mobilizasaun polítika ho
naran Komisaun Planeamentu no Koordenasaun Kampaña (CPCC) CNRT
Mariano ASSANAMI Sabino, ema simples, atensiozu no buka ajuda ema barak
tanba kaer metin ba liafuan “vox Populi vox Dei”. Ninia vizaun konabá “tane
agrikultor” iha Timor-Leste sai ona realidade.
Mariano ASSANAMI Sabino
Ministru Agrikultura e Peskas
vi
B I O G R A F I A
Marcos da Cruz
Sekretáriu Estadu Agrikultura no Arborikultura
Eng. Marcos da Cruz, M.Ag.St., moris iha Uatulari, Distritu Viqueque, iha 9 de Maiu, 1973. Kompleta
ensinu primáriu iha 1986, ensinu pré-sekundáriu iha 1989 no ensinu sekundáriu iha 1992. Iha 1988,
formadu iha Mekanizasaun Agríkola, husi Fakuldade Teknolojia Agríkola, Universidade Gadjah Mada,
Yogyakarta, Indonézia. Iha 2003, hasai Mestradu iha “Agrikultural Studies” husi Universidade Queen-
sland, Austrália, no hakerek teze ho títulu “Studies on the Germination and Physical Properties of
Guayule (Parthenium argentatum Gray) Seed” hodi hetan ‘gelar’ M.Ag.St.
Husi Agostu 2007 to’o Agostu 2012 ka durante IV Governu Konstitusional, Marcos da Cruz simu kargu
Sekretáriu Estadu Agrikultura no Arborikultura, Ministériu Agrikultura no Peskas ne’ebe responsabi-
liza ba dezenvolvimentu área agrikultura no hortikultura, florestas, plantas industriais no agro-
komérsiu, formasaun agríkola, dezenvolvimentu komunitáriu no servisus de extensaun, irigasaun,
peskiza no laboratórius, administrasaun no finansas, no servisus de planeamentu, implementasaun
no supervizaun orsamentu no programas iha distritus hotu-hotu iha Timor-Leste.
Husi Novembru 2006 to’o Agostu 2007, servisu hanesan ofisial mekanizasaun agríkola, hala’o moni-
torizasaun no avaliasaun projetus husi Programa Dezenvolvimentu Rural, husi German Technical Co-
operation (GTZ). Além de servisu iha GTZ, husi 2006 to’o ohin loron, Marcos da Cruz mós fundador,
Dekanu no dosente iha Fakuldade de Teknolojia Agríkola iha Universidade da Paz (UNPAZ); husi 2004
to’o 2006 nudar Diretor Programa Agrikultura no Teknolojia Aplikada (PAT) iha TIDS, Díli; husi 2003
to’o Novembru 2006 nudar peskizador ba Programa Agrikultura no Teknolojia Aplikada iha Institutu
Timorense ba Estudus de Dezenvolvimentu (TIDS), Díli. Husi Marsu to’o Outubru 2000 servisu nudar
Assistant Manager ba Seksaun Mekanizasaun iha Departamentu Agrikultura Timor-Leste, durante
Administrasaun UNTAET; husi Outubru 1999 to’o Fevereiru 2000 nudar Koordenador Programa Agri-
kultura iha NGO OIKOS iha Timor-Leste; no husi Marsu to’o Setembru 1999 nudar Koordenador Bolsa
de Estudu iha NGO Timor Aid, Díli.
Publications/Research Titles:
2005: “Study on Water and Sanitation Coverage in East Timor”, espesialmente iha Sub-Distritus Ua-
tucarbau no Viqueque”. Ko-autoria: João M. Saldanha, Edmundo Viegas, Jaquelina G. Correia no
Crispin da Costa, PAT, TIDS servisu hamutuk ho Community Water Supply and Sanitation Division
(CWSSD).
2004: “Economic Recovery Program in East Timor: an Evaluation of the Impacts on Jobs and Income,
2000-2004. Relatóriu husi João M. Saldanha, Jaquelina G. Correia no Anacleto Ribeiro, TIDS servisu
hamutuk ho USAID.
2004: “The Demand of Technical Skills Across Industries in East Timor”, Ko-autoria: João M. Saldanha
no Henriqueta da Silva, PEM, TIDS servisu hamutuk ho JICA.
2003: "Condition of Returned Refugees in Baucau and Viqueque, East Timor", Ko-autoria ho José
M.S. da Costa, Anacleto Ribeiro, João M. Saldanha and Henriqueta da Silva, PAT, East Timor Study
Group, Díli.
2003: “Overview of the Conditions of Internally Displaced People (IDPs) in Baucau and Viqueque,
East Timor”, Ko-autoria: José M.S. da Costa, Anacleto Ribeiro, João M. Saldanha no Henriqueta da
Silva, PAT, East Timor Study Group, Díli.
Organizational Experience:
1996/1997 - 1997/1998: Xefi Asosiasaun Estudantes Timorenses iha Yogyakarta, Indonézia
(IMPPETTU);
Janeiru de 1996 - Fevereiru de 1999: Xefi Asosiasaun Resistênsia Estudantes Timorenses iha Yogya-
karta, Indonézia (RENETIL);
Janeiru de 1999: Xefi Komité Organizadora ba 3o
Kongresu RENETIL iha Jakarta, Indonézia;
Janeiru de 1994 - Marsu de 1999: Organizador ba demonstrasaun lubuk ida ne’ebe hala’o husi RE-
NETIL no IMPPETTU iha Indonézia, inklui Java (Jakarta no Yogyakarta).
vii
B I O G R A F I A
Valentino Varela
Sekretáriu Estadu Pekuária
Eng. Valentino Varela, M.APP.Sc., moris iha Díli, 18 de Fevereiru de 1964. Kompleta ensinu primáriu portu-
guês iha 1974 no ensinu primáriu indonéziu iha 1980. Kompleta ensinu sekundáriu iha 1983 no graduadu
husi Eskola Téknika Pekuária iha Malang, Indonézia, iha 1986. Kompleta kursu Lisensiatura iha Siênsia Agro-
Pekuária iha Universidade Tribhuwana, Malang, Indonézia, iha 1996 no hasai Mestradu iha Siênsias Aplikadas
iha Área Agrikultura, Universidade Charles Sturt, Wagga, NSW, Austrália, 2004.
Husi Agostu 2007 to’o Agostu 2012 ka durante IV Governu Konstitusional, Eng. Valentino Varela, M.APP.Sc.,
hetan nomeasaun hodi kaer kna’ar Sekretáriu Estadu Pekuária, ne’ebe responsabiliza ba dezenvolvimentu
polítika, leis, regulamentus no planu estratéjiku iha Sektor Pekuária no Veterinária, Kuarentena no Biosegu-
ransa, akompaña, fó orientasaun no avalia implementasaun planu anual no plurianual. Promove kooperasaun
iha nível nasional, rejional no internasional iha área pekuária no veterinária, kuarentena no bioseguransa.
Superviziona servisu Diresaun Nasional Administrasaun no Finansas no servisu administrativu husi Diresaun
Nasional no Distrital hotu-hotu konabá aprovizionamentu, akizisaun matérias no ekipamentus iha Ministériu
tomak; koordena ho órgaun relevante hodi kontrola ezekusaun orsamentu anual Ministériu nian atu garante
igualidade, imparsialidade no transparência; superviziona servisu lojístika Ministériu nian; no kontrola ezeku-
saun projetu infraestruturas Ministériu nian.
Husi Abril 2005 to’o Agostu 2007, servisu nudar Jestor Projetu (Project Manager) ba Projetu ida ho naran Pro-
grama Dezenvolvimentu Enerjia Rural Partisipativa, nudar inisiativa konjunta entre Governu Timor-Leste no
Programa Nasoens Unidas ba Dezenvolvimentu (PNUD) no Governu Reinu Unidu. Iha tempu ida hanesan,
servisu mós nudar Jestor Projetu (Project Manager) ba Projetu ida naran Promosaun ba Asesu Servisu Enerjia
iha Área Rural iha Timor-Leste no Formulasaun Polítika Dezenvolvimentu Enerjia Rural ne’ebe finansiadu husi
PNUD.
Husi Fevereiru 2006-Agostu 2007, servisu nudar Koordenador ba Projetu hakiak karau ne’ebe finansiadu husi
Wollundry Clubu Rotary husi Wagga Wagga, NSW, Austrália. Servisu ne’e part-time deit, loron 2 por semana.
Além de servisu ida ne’e, Eng. Valentino Varela, M.APP.Sc., mós Professor part-time (6 horas por semana) iha
Universidade Nasional Timor Lorosa’e (UNTL), hanorin Siência Anatomia no Fiziolojia Animal no Falhansu Sis-
tema Reprodutivu Animal hahú iha Setembru 2004-Marsu 2005; Servisu nudar Fasilitador ba Community Em-
powerment and Governance Project-finansiadu husi Banku Mundial no administra husi Banku Dezen-
volvimentu Aziátiku hahú husi Marsu 2000 to’o Marsu 2001; Adjuntu/Deputy Project Manager ba Community
-bazed Integrated Agriculture durante administrasaun Indonézia nian iha Timor-Leste hahú Abril 1998-Agostu
1999; Xefi Seksaun Dezenvolvimentu Polítika de Extensaun husi Departamentu Pekuária, Provínsia Timor
(durante administrasaun Indonézia) hahú Agostu 1996 to’o Agostu 1999; Koordenador ba Projetu Hakiak
Manu Lokal ba Grupu Feto iha Timor. Projetu ne’e hanaran Eastern Islands Veterinary Servises Project Phase II
ne’ebe finansiadu husi AusAID, hahú 1996-1998. Servisu ne’e part time.
Husi 1989 to’o 1996, Eng. Valentino Varela, M.APP.Sc., servisu nudar Senior Technical Staf iha Departamentu
Pekuária. Servisu ne’e envolve atividades hanesan hato’o sujestoens téknikas ba superior no fó treinu konabá
téknika produsaun no produtividade kriasaun animal ba agrikultor sira, asisti jestor projetu hodi estabelese
treinamentu konabá aspetu oi-oin iha kriasaun animal desde faze preparasaun planu, implementasaun, jes-
taun kriasaun animal, saúde animal, merkadu no valor adisional animal no nia produtu hodi hasa’e rendi-
mentu ekonómiku agrikultor sira nian.
Husi 1986-1989, servisu nudar Ofisial Extensionista iha Divizaun Konservasaun Rai no Bé, Reabilitasaun Rai no
Ai-laran iha Departamentu Florestas, nível Provínsia. Servisu ne’e envolve halo survey iha áreas idrográfikas
ne’ebe pertense Distritu Díli, Aileu, Ermera no Liquiçá atu determina áreas ne’ebe mak krítiku liu no área
ne’ebe mak bele utiliza ba agrikultura; organiza treinamentu ba grupus komunitárius konabá jestaun flore-
stal; organiza estudus komparativus hodi lori grupus komunitárius balun ba vizita Bali no Java hodi haré no
aprende konabá jestaun no protesaun rekursus florestais.
Publikasoens
2004: Influência de hormonas estimulantes (growth hormone) no plasma seminal ba longevidade sper-
matózoa freska. Universidade Charles Sturt, Wagga Wagga, NSW, Austrália.
2003: Revizaun konabá faktores ne’ebe influensai longevidade spermatózoa nian no sistema reprodutivu
fêmeas nian. Universidade de Charles Sturt, Wagga Wagga, NSW, Austrália.
1996: Iinfluência aimoruk tradisionais ka “jamu tradisional” ba “excreto derivate purin” ba gadus husi
espésies Ongole. Universidade Tribhuwana, Malang, Indonézia.
viii
Eduardo de Carvalho, L.e (matebian), moris iha Ainaro iha 6 de Julho de 1962.
Kompleta ensinu primáriu iha Ainaro, iha 1974, no kompleta ensinu pré-sekundáriu
nafatin iha Ainaro, iha 1981. Iha 1984, hasai kursu médiu Peskas nian husi Eskola
(SPP-SUPM) Negeri Airtembaga Bitung, Manado, Sulawsesi Utara (Indonézia). Iha
1998, hahú ninia estudus konabá Jestaun Ekonomia iha UNPAZ, Díli, no hetan
lisensiatura iha área ne’ebe refere iha 2007.
Eduarado de Carvalho servisu hanesan funsionáriu públiku (PNS) desde 1985 (iha
tempu Administrasaun Indonézia iha Timor-Leste) to’o Agostu 1999. Husi 1987-
1990, kaer kargu Xefi Servisu Peskas no Akikultura iha Distritu Ainaro; husi 1990-
1997, nudar Xefi Planeamentu Peskas no Akikultura iha Distritu Díli; no asumi kargu
Xefi Suku Bairro Pité husi 1997-1999. Iha nafatin 1999, Sr. Eduardu de Carvalho
eleitu ba Deputadu Asembleia Distritu Díli (Anggota DPRD TK-II Díli).
Iha tempu ukun an, husi 2000-2001, Sr. Eduardu de Carvalho servisu ba UNTAET
nudar tradutor ba Administrador Distritu Díli no servisu hanesan funsionáriu públiku
ETTA nian hahú 2001. Husi 2003-2007, servisu hanesan funsionáriu públiku MAFP
nian no promovidu ba pozisaun Xefi Rekursus Umanus iha DNPA. Ikus liu, iha 30 de
Setembru, 2007, (IV Governu Konstitusional), simu kargu nudar Sekretáriu Estadu
Peskas ba Ministériu Agrikultura no Peskas. Durante hala’o kna’ar nudar Sekretáriu
Estadu Peskas, Sr. Eduardu de Carvalho sempre servisu hamutuk ho Diresaun
Nasional Peskas no Akikultura hodi buka hadia peskadores, akikultores no
komunidade iha zonas kosteiras sira nia rendimentu ekonómiku no hadia sira nia
moris.
B I O G R A F I A
Eduardo de Carvalho
Sekretáriu Estadu Peskas
ix
I N T R O D U S A U N
1
A. Timor-Leste nia Situasaun Jeográfika no Kondisaun Topográfika
Teritóriu nasional Timor-Leste kompoen
husi parte oriental ilha Timor ho total área rai
maran aproximadamente 14,919 km2, inklui
enklave Oecusse (2,500 km2) ne’ebe halo
fronteira terestre ho Indonézia nia provínsia
NTT iha parte Oeste, Ilha Ataúro (144 km2) iha
parte Norte no Ilha Jáco (8 km2) iha parte Leste.
Teritótiu nasional Timor-Leste halo fronteira tasi
ho Austrália iha parte Sul no iha parte Norte no
Leste halo fronteria tasi ho Indonézia nia ilhas
hanesan Álor, Lira, Wetar no Kisar.
Ho esepsaun rai tetuk iha parte Sul, kuaze
50% husi área rai maran iha Timor-Leste kom-
postu husi rai-lolon ho inklinasaun to’o 40% ou
liu ne’ebe bele hamosu erozaun wainhira iha tempu udan. Além de inkluinasaun boot, parte
rai-lolon ladun iha rai isin no matéria orgânika ne’ebe bele prezerva bee. Kondisaun
topográfika ida ne’e sai dezafiu boot ba populasaun iha Timor-Leste.
Udan ben menus liu mak 500 mm/tinan iha kosta Norte to’o barak liu mak 2000 mm/
tinan iha áreas foho leten. Normalmente iha áreas barak mak hetan udan barak durante
fulan Dezembru ou Janeiru to’o Abril. Iha áreas hanesan parte Leste no parte Sul mós hetan
udan ba dala rua iha fulan Maiu ou Juñu.
Temperatura média durante tempu udan varia entre 29°-35°C, enkuantu temperatura
iha tempu bailoron husi fulan Maiu-Novembru varia entre 20°-33°C. Temperatura manas
durante tempu loron, maibé iha áreas foho leten hetan malirin durante tempu kalan.
Total populasaun iha 2010 hamutuk 1,066,580 abitantes. Husi total populasau ne’e,
70% hela iha áreas rurais no 85% husi populasaun rural moris ho agrikultura subsistente no
halo kriasaun animal ho eskala ki’ik.
B. Potênsia ba Dezenvolvimentu Agrikultura
Tuir kálkulus estimativus katak Timor-
Leste nian área florestal iha rai tetuk
aproximadamente 761,486 hektares (ha), no iha
foho leten, tasi ibun no seluk tan hamutuk
aproximadamente 92,768 ha (MAFF, 2004).
Além de áreas florestais, iha mós áreas
ne’ebe apropriadu hodi kuda háre. Tuir kálkulus
estimativus katak Timor-Leste nia áreas ne’ebe
serve ka iha potênsia hodi kuda háre
aproximadamente 81,022 ha. Husi área ne’e, sei
bele distinge:
1. Área ne’ebe bele kuda háre ho sistema
irigasaun aproximadamente 71,000 ha.
2. Área ne’ebe bele kuda háre ho sistema raimaran aproximadamente 45,000 ha.
Produsaun kuantitativa no kualitativa produtu ai-han, animal, ikan, plantas industriais
no produsaun ai husi ai-laran sei menus. (Ex: Ho esepsaun háre íbrida, produsaun média
háre 1.5-2 toneladas/ha tanba téknika kuda rai no insumus la apropriadu no iha perdas
durante prosesamentu pós-kolheita. Iha parte seluk, produsaun kafé mós menus, bele menus
liu 250 kg/ha).
1
Ohin loron iha agrikultores barak mak komesa
ona adopta teknolojia semi-modernu hodi hasa’e
produsaun agríkola, maibé sei iha mós agrikultores
balun mak sei kontinua aplika prátikas tradisionais
hanesan “slash and burn” no seluk tan ne’ebe la
kontribui hodi hasa’e produsaun agríkola no iha
tendênsia hodi estraga meiu ambiente. Tan ne’e, MAP
sei kontinua servisu makas em koordenasaun ho
ministérius relevantes no hamutuk ho doadores sira
hodi bele hadia situasaun ida ne’e no bele ajuda
agrikultores hotu-hotu atu bele alkansa seguransa ai-
han ba ida-idak nia uma kain no mós bele halo sira
sente katak agrikultura sai nudar profisaun ne’ebe bele
fó moris no osan ba sira nia uma laran.
Iha aspeitu seluk, dezenvolvimentu produsaun animal ladun iha dadus ne’ebe kompletu no
sistemátiku, falta de lejislasaun no regulamentus espesífikus hodi nune’e difikulta Ministériu ne’e atu
prepara programa dezenvolvimentu ne’ebe di’ak no apropriadu. Kondisaun ida ne’e akontese mós
iha Sub-sektores Peskas, Florestas, Plantas Industriais, no seluk tan.
C. Situasaun Aktual husi Sektor Agrikultura
1. Sub-sektor Produsaun Ai-han no Hortikultura
Hahú 2006 to’o 2008, produtividade háre iha Timor-Leste
ki’ik liu 2 t/ha enkuantu produtividade iha nasoens viziñas
hanesan iha Indonézia, bele alkansa 4.5 t/ha ou ás liu.
Kondisaun ne’e hetan melhoramentu depois de MAP hahú
fó apoiu ba agrikultores sira hanesan fasilita ekipamentus no
mákinas agrikultura nian hodi fila rai no mós fó apoiu insumus
hanesan fini di’ak, adubus, pestesidas no asistênsia téknika liu
husi kolokasaun extensionistas iha kada suku. Fasilitasaun ne’ebe
fó ba agrikultores sira bele aumenta produtividade háre to’o ás
liu 3 t/ha iha tinan 2009.
Tuir peritus sira katak iha áreas de produsaun ne’ebe
hetan irigasaun di’ak, produsaun tenke atinji pelu menus 3
toneladas fós/ha, no melhoramentu ne’ebe halo iha áreas de
produsaun iha rai-maran bele prodús 2 toneladas fós/ha.
Iha 2008, “State of the Nation Report”, mensiona katak
importasaun fós husi Timor-Leste desde tinan 2000 to’o 2006 sei ás nafatin hanesan tuir mai: tinan
2000 = 10.600 toneladas (t); 2001 = 20.500 t; 2003 = 27.353 t; 2005 = 40.556 t; 2006 = 38.455. Dadus
husi MTCI hatudu katak husi 2008 to’o 2012 importasaun fós husi Timor-Leste hanesan tuir mai:
2008-2009 = 136.080 t; 2010 = 60.000 t; 2011 = 13.593 t; 2012 = 14.000 t.
Dezafius ne’ebe Sub-sektor Crops no Ortikultura enfrenta iha Timor-Leste mak hanesan:
1. Dadus konabá ai-han crops no ortikultura presiza atu organiza no jere didi’ak;
2. Ohin loron, natureza atividades agrikultura nian sei nafatin iha nível subsistênsia, hodi
rezulta nível produsaun no produtividade ki’ik; konsekuentemente kauza defisiênsia iha
fornesimentu ai-han;
2
3. Falta de aptidaun “skills” husi agrikultores no
Servisus de Extensaun Agríkola ne’ebe bele fasilita
agrikultores atu hadia sira nia produsaun agríkola,
mós sei fraku;
4. Asesu limitadu ou laiha asesu ba agrikultores sira
atu hetan fundus no utilizasaun insumus (hanesan
fertilizantes, pestesidas);
5. Atividades agríkolas mak oras ne’e hala’o laiha
orientasaun ba sistema agro-komérsiu ne’ebe integra
subsistema on-farm no off-farm;
6. La tau konsiderasaun “comparative advantage” ba
atividades agríkolas husi rejiaun ida-idak. Tan ne’e,
dezenvolvimentu agrikultura la bazeia ba produtu favoritu “superior product” ne’ebe
distritus sira iha no prodús;
7. Umafatin ne’ebe namukare “espalhadu” difikulta atu organiza no dezenvolve asosiasaun
agrikultores nian, nune’e mós susar atu halo fasilitasaun ba sira.
2. Sub-sektor Plantas Industriais no Agro-Komérsiu
Iha komoditi importante tolu iha Sub-sektor plantasaun iha Timor
-Leste: kafé, kamí no nú. Komoditi tolu ne’e fó servisu ba ema besik
50,000 agrikultores iha 2006. Kafé kuda iha 6 distritus husi total 13
distritus, espesialmente iha parte Weste. Plantasaun kafé emprega ema
besik 20,000 agrikultores. Produtividade média kafé iha Timor-Leste mais
ou menus 225 kg/ha; maibé rezultadu husi estudus konabá plantasoens
kafé nian hatudu katak padraun ka estandard produtividade kafé nian
mak 1,300-1,400 kg/ha. Produtividade kafé iha Timor-Leste sei dok husi
padraun ne’e.
Nú presiza tinan 4 to’o 5 atu bele fó fuan no bele hetan kolheita.
Produtividade plantasaun nú iha Timor-Leste mais no menus 565 kg/ha. Númeru ne’e sei dok husi
padraun produtividade mundial nú nian ne’ebe hatudu mais ou menus 1,500 kg/ha.
Kamí presiza tinan 3.5 to’o 4 atu bele fó fuan no bele hetan kolheita.
Dezafius balun ne’ebe Sub-sektor Plantas Industriais
hasoru iha Timor-Leste mak hanesan:
1. Ladun iha koñesimentu no skill husi agrikultores
plantas industriais nian konabá kuda no hakiak
“manutensaun”;
2. Funsaun husi instituisaun Extensaun Agríkola
ne’ebe oras ne’e iha sei fraku atu fasilita no fó
akonselhamentu “counselling” ba agrikultores
sira;
3. Plantas industriais barak mak tuan ona, no kauza
redusaun ba sira nian produtividade;
4. Tenke jere plantasoens tuir sistema agro-
komérsiu ne’ebe integra subsistema on-farm no
off-farm;
5. Agrikultores sira laiha asesu ba “kapital”;
6. Nain ba rai la klaru, hodi kauza atrazu ba dezenvolvimentu plantasaun nian;
7. Estadu nia plantasaun ho área besik 12,000 ha ne’ebe oras ne’e povu mak uza hela bele sai
potênsia ba rai la-produtivu no konflitu.
3. Sub-sektor Pekuária
Animal ne’ebe importante liu iha Timor-Leste
mak karau vaka, karau timur, kuda, bibi timur, bibi
malae, fahi, no manu. Ba ema iha Timor-Leste, hakiak
animal henesan aset importante ne’ebe iha folin ás no
bele ajuda sira iha tempu susar hanesan durante tempu
hamlaha, halo selebrasaun kultural, halo lia mate, nst.
Tuir realidade katak, animal nain sira kuaze la konsome
nan manu ne’ebe sira rasik hakiak. Animal nain sira la
3
sente susar atu fa’an sira nia animal hanesan bibi timur, bibi malae no fahi iha merkadu lokal. Sira
uza kuda hanesan meiu de transporte iha áreas rurais.
Dezafius ne’ebe hasoru iha Sub-sektor Pekuária inklui:
1. Hakiak animal iha Timor-Leste sei nafatin tuir prátikas tradisionais, katak husik animal
sira la’o livre iha rai luan hodi ida-idak buka nia hahan no seidauk iha orientasaun ba
merkadu;
2. Seidauk iha lejislasaun no regulamentus konabá veterinária, saúde públika no moras
zoonótikas seluk;
3. Ladun iha koñesimentu konabá jestaun hakiak animal no servisu saúde animal nian
ne’ebe hala’o regularmente;
4. Hakiak animal nain sira la kuda dut ba sira nia animal no sei depende deit ba dut ne’ebe
mak natureza sei prodús;
5. Nunka iha instituisaun finanseira atu fó mikro-finansiamentu ba hakiak animal nain sira;
6. Disponibilidade bee no infraestruturas hanesan estradas hodi fasilita distribuisaun
produsaun animal sei kontinua insufisiente;
7. Kapasidade rekursus umanus, espesialmente extensionistas ba área pekuária, sei
limitadu em termus de kualidade no kuantidade. Sira nia prezensa iha Sub-Distritus
kuaze laiha;
8. Sensibilizasaun ba sosiedade no hakiak animal nain sira konabá animal nian saúde ne’ebe
inklui prevensaun no tratamentu ba animal ne’ebe moras, sei menus.
4. Sub-sektor Peskas no Akikultura
Potênsia makás ba peskas iha Timor-Leste mak iha
áreas kosteiras no tasi laran, tanba Timor-Leste iha liña
kosteira naruk liu 730 km ho Zona Ekonómika Esklusiva
aproximadamente 72,000 km2
.
Dezafius ne’ebe hasoru iha Sub-sektor Peskas mak
hanesan:
1. Difikuldade iha monitorizasaun no protesaun ba
áreas peskas nian iha teritóriu laran tanba menus
rekursus umanus;
2. Ladun iha fasilidades no infraestruturas ba peskas
no akikultura nudar faktores de apoiu;
3. Nain ba ró no ekipamentus peskas nian sei
relativamente menus;
4. Peskadores nia skill sei inadekuadu; atividades
peskas nian sei hala’o ho maneiras tradisionais
no seidauk iha orientasaun komersial.
4
5. Supervizaun konabá peskadores nia abilidade no kontrolu ba kualidade produsaun ikan
sei limitadu;
6. Akikultura ba brackish, bé-midar, no tasi-ben seidauk dezenvolvidu;
7. Dadus no informasaun konabá potênsia peskas no akikultura seidauk iha.
5. Sub-sektor Florestas
Total área florestas Timor-Leste nian aproximadamente 745,174 ha ou por volta 49% husi
total área rai nian. Husi área total ne’e, mais ou menus 418,749 ha (56%) mak sai hanesan florestas
protejidas. Rekursus florestais oras ne’e iha kondisaun krítika tanba atividade tesi ai ne’ebe
demaziadu no deskontroladu hodi uza ba sunu no hamolik rai ba agrikultura, sunu ai-laran iha fatin
barak propozitadamente ka despropozitadamente (wild fire), kontribui da distruisaun ai-laran. Tuir
Ministériu Agrikultura no Peskas (2010) katak florestas ne’ebe hetan estragus atinji ona nível
alarmante ka sériu, mais ou menus 14,000-15,000 ha/kada tinan, katak taxa desflorestasaun iha
Timor-Leste atinji 1.1 % kada tinan.
Dezafius ne’ebe Sub-sektor Florestas hasoru mak hanesan:
1. Tesi ai ilegal no deskontroladu ne’ebe kauza estragus ba ai-laran;
2. Erozaun no rai-halai kauza degradasaun rai no estraga bé iha rai-okos (watersheds);
3. Ladun iha informasaun no dadus konabá ai-laran no ninian biodiversidade;
4. Númeru no kapasidade (esperiênsia no skills) husi téknikus florestais sei menus;
5. Regulamentus la adekuadu.
D. Istórial Konabá Instituisaun MAP
Hahú husi I to’o III Governu Konstitusional RDTL, Ministériu ida ne’e hanaran an Ministériu
Agrikultura, Florestas no Peskas, dezignadamente MAFP, ne’ebe lideradu husi Ministru ida, Vise-
Ministru ida, no hetan apoiu husi Sekretáriu Permanente ida, Diresaun Nasional tolu, Diresaun
Servisu walu lokalizadus iha edifísiu sentral Ministériu nian iha Díli; iha mós Rejiaun Agrikultura hat
(Regiaun Baucau, Bobonaro, Manufahi no Oecusse) no Koordenadores Servisus Agrikultura nian iha
Distritus.
Iha 2007, durante IV Governu Konstitusional RDTL, liu husi Dekretu-Lei No
. 7/2007, loron 5
Setembru, harí legalmente Ministériu Agrikultura no Peskas, dezignadamente MAP hodi substitui
naran MAFP. MAP lideradu husi Ministru ida no Sekretárius de Estadu 3, no hetan apoiu husi Diretor
Jeral 1 no 12 Diresoens Nasionais ne’ebe lokalizadu iha edifísiu sentral Ministériu nian iha Díli.
Diresoens Nasionais 9 sentraliza iha Ministériu nia edifísiu sentral iha Comoro, Diresoens Nasionais 2
sentraliza iha Ministériu nia edifísiu sentral iha Caicoli, no Diresaun Nasional 1 mak estabelese iha
área Aeroportu Internasinal Nicolau Lobatu, Díli. Além de Diresoens Nasionais, MAP mós kompostu
husi Servisus de Agrikultura Distrital iha 12 Distritus, exeptu Distritu Díli. MAP iha mós Gabineti de
5
Inspesaun no Auditoria Interna 1.
Tanba Dekretu-Lei N.o
7/2007 la defini funsoens kompetentes ba Sekretárius de Estadu MAP
nian, maka Ministru Agrikultura no Peskas, Ir. Mariano ASSANAMI Sabino, liu husi Despachu No
. 026/
GM/VIII/2009, ho data 27 Agostu 2009, defini funsoens ba Sekretárius de Estadu nain 3 ne’ebe hetan
kolokasaun iha MAP hanesan tuir mai.
1. Kompetênsia Sekretáru Estadu Agrikultura no Arborikultura
Kompetensia husi Sekretáru Estadu Agrikultura no
Arborikultura hanesan tuir mai ne’e:
1. Koordena no superviziona elaborasaun polítika no planu
estratéjiku ba dezenvolvimentu Sub-sektores Agrikultura
no Ortikultura, Florestas no Plantas Industriais;
2. Akompaña, avalia no fó orientasoens ba Diresoens hotu-
hotu mak iha ninia tutela konabá preparasaun no
implementasaun planu anual no plurianual no garante
ezekusaun di’ak konabá orsamentu;
3. Superviziona Diresoens hirak ne’e:
 Diresaun Nasional Apoiu ba Dezenvolvimentu
Komunitáriu Agríkola;
 Diresaun Nasional Polítikas no Planeamentu;
 Diresaun Nasional Agrikultura no Ortikultura;
 Diresaun Nasional Irigasaun no Jestaun
Utilizasaun Bee;
 Diresaun Nasional Florestas;
 Diresaun Nasional Plantas Industriais no Agro-
Komérsiu;
 Diresaun Nasional Peskizas no Servisu
Espesializadus;
 Diresaun Nasional Formasaun Agríkola; no
 Diresoens Distritais (iha 12 Distritus).
4. Avalia propostas investimentu públiku nian relasionadu
ho áreas husi ninia tutela no propoen medidas
konvenientes ba Ministru atu halo ninia prosekusaun;
5. Koordena ho órgauns relevantes konabá estabelesimentu
sistema komunikasaun ida ne’ebe apropriadu no efisiente
hodi divulga rezultadus husi estudus, públikasoens no
informasoens konabá Ministériu Agrikultura no Peskas;
no
6. Avalia efeitus no impaktus husi implementasaun polítika
no programas relevantes ho áreas husi ninia tutela no
propoen ba Ministru konabá medidas hodi halo koresaun.
6
2. Kompetênsia Sekretáriu Estadu Pekuária
Kompetensia husi Sekretáru Estadu Pekuária hanesan tuir
mai ne’e:
1. Koordena no superviziona elaborasaun polítika no planu
estratéjiku ba dezenvolvimentu Sub-sektores Pekuária,
Veterinária no Kuarentena;
2. Akompaña, avalia no fó orientasoens ba Diresaun Nasional
Pekuária no Veterinária, no Diresaun Nasional Kuarentena
konabá implementasaun ninia planu anual no plurianual iha
nível nasional no distrital, no garante ezekusaun di’ak ba ninia
orsamentu;
3. Promove kooperasoens iha nível nasional, rejional no
internasional, iha áreas pekuária, veterinária, kuarentena no
peskiza iha áreas mak hanesan;
4. Superviziona servisu husi Diresaun Nasional Administrasaun no
Finansas no servisu administrativu husi Diresoens Nasionais no
Distritais hotu-hotu, mak hanesan:
 Monitoriza realizasaun servisu aprovizionamentu
ne’ebe relasionadu ho despezas, hanesan akizisaun
sasan no halo servisu ou ezekusaun obras iha
Ministériu Agrikultura no Peskas, atu bele garante para
ema hotu halo tuir prinsípius kontratasaun públika,
mak hanesan, tenke tuir lei, iha igualdade, iha
imparsialidade no iha transparênsia;
 Koordena, ho órgauns relevantes, hodi kontrola
ezekusaun orsamentu anual Ministériu nian, maibé
sempre bazeia ba prinsípius legalidade nian, interese
públiku no transparênsia;
 Koordena, ho órgauns relevantes, hodi kontrola servisu
lojístika Ministériu nian, no propoen medidas koretivas
wainhira presiza;
 Koordena, ho órgauns relevantes, atu kontrola
ezekusaun projetus infraestruturas Ministériu nian, no
verifika despezas nian justifikasaun;
 Avalia efeitus no impaktus husi implementasaun
polítika no programas relevantes ho áreas husi ninia
tutela no propoen medidas koresaun nian ba Ministru;
no
 Fó orientasoens ba Diresoens ne’ebe pertense ba nia
tutela konabá preparasaun relatóriu anual husi sira
nian atividades.
7
3. Kompetênsia Sekretáriu Estadu Peskas
Kompetensia husi Sekretáru Estadu Peskas hanesan tuir
mai ne’e:
1. Koordena no superviziona elaborasaun polítika no planu
estratéjiku ba dezenvolvimentu iha Sub-sektor Peskas no
Akikultura;
2. Akompaña, avalia no fó orientasoens ba Diresaun husi ninia
tutela konabá preparasaun no ezekusaun planu anual no
plurianual no asegura ezekusaun ninia orsamentu bele la’o ho
di’ak;
3. Promove kooperasoens iha nível nasional, rejional no
internasional iha áreas peskas, akikultura no peskiza iha áreas
hanesan;
4. Avalia efeitus no impaktus husi implementasaun polítika no
programas relevantes ho áreas husi ninia tutela no propoen
medidas koresaun nian ba Ministru;
5. Fó orientasoens no superviziona Diresaun Nasional husi ninia
tutela konabá preparasaun relatóriu anual husi ninia
atividades;
6. Koordena no superviziona preparasaun konabá
implementasaun programas dezenvolvimentu rekursus
umanus nian iha Ministériu Agrikultura no Peskas, ne’ebe
inklui mós prosesu halo rekrutamentu ba funsionárius
permanentes no tempurárius no halo avaliasaun konabá
funsionárius sira nian kapasidade téknika iha Diresoens
Nasionais no Distritais.
E. Reformas iha Área Jestaun Servisu
Ministériu halo ona reforma hodi altera ninia estrutura tuan ba estrutura foun hanesan
explika ona iha Istorial, iha parte oin. Reforma seluk ne’ebe MAP halo ona maka hanesan tuir mai:
1. Transforma Servisus de Agrikultura Rejional ba Servisus de Agrikultura Distrital;
2. Koordenador Servisus de Agrikultura Distrital, muda nia estatutu ba Diretor Agrikultura Distrital,
hodi reforsa koordenasaun iha implementasaun atividade iha nível distritu;
3. Rekruta no destaka 386 extensionistas iha 425 Sukus, husi total 442 Sukus (la inklui Suku sira iha
Díli, tanba hetan asistênsia téknika husi MAP Sentral) no senior extensionista nain 1 iha kada
Distritu, hodi haforsa Servisus de Extensaun Agríkola;
4. Rekruta 65 vasinadores ne’ebe uluk hanesan Ajente Pekuária du Suku (APS) ba kargu Asistente
Pekuária nível Sub-Distritu;
5. Harí brigada tratores 3, ida iha parte Leste
hodi kobre Distritu Lautém, ida iha sentru Sul
kobre Distritu Viqueque, Natarbora no
Manufahi no ida iha parte Oeste kobre
Distritu Covalima no Bobonaro, ho objetivu
atu organiza didi’ak mákinas agríkolas hodi
atende agrikultores nia nesesidade atu fila rai;
6. Transforma Pontus Fokais de orsamentu ba
8
Xefis Departamentu de Planeamentu no
Finansas iha Diresaun hotu-hotu, inklui
servisus de agrikultura distrital;
7. Transforma funsionárius tempurárius
ne’ebe simu saláriu husi Bens no Servisus
ba Saláriu no Vensimentu;
8. Introdús “Core Function Analysis-CFA” iha
MAP nia edifísiu sentral, Díli, no iha
Distritu Bobonaro no Covalima;
9. Estabelese sistema informasaun
seguransa ai-han iha nível Suku hodi
fornese informasaun ba autoridades
kompetentes iha nível ás no mós
entidades sira seluk, hodi hola desizaun
konabá situasaun seguransa ai-han no
nutrisaun iha rai laran;
10.Transforma Diresaun Servisus de Agro-Komérsiu ba Departamentu rua ne’ebe tutela ba iha
Diresaun Nasional Plantas Industriais no Agro-Komérsiu;
11.Aplikasaun prosedimentus tenderizasaun, hodi ezekuta didi’ak servisu aprovizionamentu konabá
akizisaun sasan, ezekuta obras MAP nian, no atu garante katak servisu aprovizionamentu bele
ezekuta lolós tuir prinsípius kontratasaun públika, imparsial no transparente. Ministru Agrikultura
no Peskas emite Diploma Ministrial No
. 42/GM/II/2010, loron 18 Fevereiru, hodi estabelese
Comissão de Abertura dos Invólucros, Comissão do Júri dos Concursos, Comité de Contratações
no Comissão de Acompanhamento, atu fó apoiu ba Servisus de Aprovizionamentu;
12.Harí Kooperativa ho naran KOMAP ho objetivu atu atende nesesidades bázikas funsionárius sira
nian no mós atu fó atendimentu ba funsionárius liu husi funsionamentu kantina, atu nune’e bele
hamenus despezas hodi ba-mai uma iha tempu intervalu de servisu;
13.Introdusaun formatura dader antes de hahú servisu, atu impoen pontualidade oras tama servisu
nian no hasa’e funsionárius sira nia dezempeñu no produtividade iha servisu fatin. MAP liu husi
Diretor Jeral introdús sistema “apel pagi” ka halo formatura dader-dader ba funsionárius hotu-
hotu antes de tama servisu. Além de aplika formatura obrigatória ne’e, MAP mós impoen
kontrolu de prezensa diária funsionárius nian liu husi asinatura iha livru du pontu “time sheet”
ne’ebe organiza diretamente husi Gabinete Diretor Jeral nian. Sistema ne’e konsege tau
pontualidade ba funsionárius iha MAP no halo sira servisu tuir oras ne’ebe determinadu tuir lei
funsaun públika.
F. Estrutura Organizasional MAP
Tuir Dekretu-Lei N.o
7/2007, loron 5 Setembru, katak MAP sai instituisaun governu ne’ebe
responsável atu prepara planu, ezekuta, koordena no halo avaliasaun ba polítika konabá áreas
Agrikultura no Ortikultura, Florestas, Pekuária no Veterinária, Peskas no Akikultura, ne’ebe hetan
ona aprovasaun husi Konselhu de Ministrus. Além de áreas hat ne’e, MAP mós iha kna’ar atu
dezenvolve área konabá Plantas Industriais no Servisu de Apoiu hanesan Polítika no Planeamentu,
Dezenvolvimentu Komunitáriu Agríkola, Kuarentena no Bioseguransa, Irigasaun no Jestaun
Utilizasaun Bé, Peskiza, Formasaun Téknika Agríkola no Administrasaun no Finansas. MAP nian
estrutura organizasional foun mak hanesan eskema tuir mai (hare’e iha anexu).
Iha 2011, MAP konverte ninia funsionárius nain 1.461 husi estadu tempuráriu ba estadu
permanente. Nune’e, to’o 2012, MAP nia funsionárius hamutuk 2.197 ne’ebe kompara ho númeru
funsionárius iha tinan 2007 hamutuk 752 pesoas.
Ne’e hatudu katak husi 2007 to’o 2012, iha aumentu
númeru funsionárius hanutuk 1.445 pesoas.
Kompozisaun funsionárius tuir grau mak hanesan:
Grau A=2, Grau B=44, Grau C=146, Grau D=413, Grau
E=751, Grau F=708 no Grau G=133.
Bazeia ba nível edukasional, MAP nian
funsionárius kompostu husi Doutoradus (S3)=1,
Mestradus (S2)=15, Lisensiadus (S1)=391, Diplomas
(D1,2,3,4)=106, Ensinu Sekundáriu =1.097 no Ensinu
pré-Sekundária no Primáriu =587. Kompara ho nível
edukasional funsionárius nian iha 2007 ne’ebe laiha
9
doutoradu (S3) no iha Maestradu (S2) nain tolu deit.
Atu hasa’e kapasidade funsionalismu
Ministériu ne’e nian, tinan-tinan MAP fó lisensa ba
ninia funsionárius ne’ebe hetan ona bolsa de estudu
husi Governu Timor-Leste atu ba kontinua sira nian
estudu iha universidades iha Indonézia no iha rai
seluk tan. To’o oras ne’e, sira balun remata ona sira
nia estudus no fila ona hodi kontinua servisu ba
MAP. Maibé, iha mós balun ne’ebe wainhira remata
sira nia estudus, lakohi servisu ona ba MAP tanba
Ministériu ne’e laiha nível salarial boot atu oferese
ba sira. Ho razaun ne’e, sira balun prefere ba servisu
iha Ministériu seluk ne’ebe bele fó nível salarial ás liu
no balun ba servisu iha ONGs ou Organizasoens
Internasionais ne’ebe hala’o atividades iha Timor-
Leste.
Além de buka hasa’e kapasidade funsionalismu Ministériu nian liu husi edukasaun formal,
MAP mós autoriza ninia téknikus hodi ba partisipa iha treinamentu oi-oin, workshop, halo vizitas ba
kampus de demonstrasaun no halo estudus komparativus iha estranjeiru atu aprende no haré
teknolojias ne’ebe bele transfere no adopta iha Timor-Leste.***
10
Kna’ar MAP nian mak lori Ministériu ne’e atu sai instituisaun ne’ebe proaktivu no forte
hodi lidera dezenvolvimentu iha Sektor Agrikultura, liu husi jestaun rekursus ne’ebe iha atu
hasa’e produktividade no produsaun ho kualidade di’ak no sustentável iha sub-sektores
Produsaun Ai-han no Ortikultura; Pekuária; Florestas; Plantas Industriais; no Peskas, ho
objetivu atu garante seguransa ai-han, promove kresimentu ekonómiku no kria kampu de
trabalhu iha áreas rurais.
A. Vizaun no Misaun
MAP nia vizaun mak wainhira tama ba tinan
2020, Timor-Leste bele ona harí indústrias agríkolas
ho baze iha agrikultura sustentável.
MAP nian misaun maka atu garante
sidadaun hotu-hotu iha Timor-Leste bele hetan
asesu ba ai-han ne’ebe saudável, kontínuo no
baratu, liu husi hasa’e produsaun no produtividade
agríkola (inklui produsaun no produtividade
pekuária, peskas no seluk-seluk tan), loke kampu de
trabalhu iha áreas rurais, hamenus kiak no hasa’e
rendimentu nasaun nian liu husi exportasaun
produtus agríkolas.
Atu hala’o misaun ne’ebe refere iha
parágrafu anterior, MAP presiza dezenvolve estratéjia ida ne’ebe di’ak no aplikável liu husi
dezenvolvimentu pilares estratéjikus hat (4) ne’ebe presiza hetan apoiu makás husi Governu,
liu-liu husi MAP. Pilares hat ne’e mak hanesan:
1. Dezenvolvimentu Institusional
2. Dezenvolvimentu Tékniku Agríkola
3. Haforsa Kapasitasaun Agrikultores
4. Dezenvolvimentu Infraestruturas
1. Dezenvolvimentu Institusional
Dezenvolvimentu institusional importante atu hasa’e MAP no ninia funsionárius nia
kbit hodi hala’o kna’ar tuir ninia Vizaun no Misaun no tuir definisaun funsoens iha Dekretu-Lei
No
18/2008.
Iha parte seluk, MAP presiza hametin no hasa’e liu tan Ministériu Agrikultura no
Peskas nia dezempeñu liu husi kooperasoens rejionais no internasionais iha áreas téknika
agríkola, dezenvolvimentu rekursus umanus no seluk-seluk tan. Iha parte lejislasaun, MAP
submete ona esbosu de leis balun ba Konselhu de Ministrus atu hetan pareseres antes de fó
aprovasaun. Esbosu de leis ne’ebe refere kompostu husi:
1. Dekretu-Lei (DL) konabá Jestaun Florestal;
2. DL konabá Fertilizantes;
3. DL konabá Pestisidas;
4. DL konabá Fini;
5. DL konabá Identifikasaun, Rejistu no Sirkulasaun Animais;
6. DL konabá Restrisaun Animais iha Zonas Urbanas;
7. DL konabá Lisensiamentu Matadoru;
8. Planu Kontinjênsia ba Kualker Surtu husi Gripe Aves nian; no
9. Regulamentus Kuarentena Animal no Kuarentena Plantas nian.
MAP nia edifísiu sentral sei tau iha Comoro, Díli, ho total área aproximadamente
hektares 2.
Edifísiu sentral ne’e kompostu husi edifísius ki’ik ne’ebe hamrik besik malu. Iha
Diresoens Nasionais 9 no Gabineti 4 maka okupa edifísiu sentral ne’e.
Diresoens Nasionais rua seluk no Gabineti ida maka okupa MAP nia edifísiu sentral
ORIENTASOENS JERAIS
BA DEZENVOLVIMENTU AGRIKULTURA
2
11
ne’ebe situa iha Caicoli, no Diresaun Nasional 1 maka okupa edifísiu iha área Aeroportu Nicolau
Lobatu.
Atu hametin liu tan dezempeñu MAP nian iha área agrikultura, maka iha Outubru 2009, liu
husi projetu de kooperasaun entre MAP-FAO-AusAID, konsege harí Laboratóriu ida iha Caicoli, Díli,
ba Saúde Animal hodi ajuda halo diagnóstika ba moras animal nian. Profisionais ne’ebe servisu iha
Laboratóriu ne’e simu treinamentu husi peritus husi IPB (Indonézia).
Além de hetan ajuda konabá treinamentus hirak ne’e, MAP mós buka hasa’e nafatin ninia
kapasidade institusional liu husi kooperasoens iha áreas bar-barak. Hanesan ezemplu, iha 2010, MAP
halo kooperasaun ho UNTL hodi hahú loke Kursu Médiu Veterinária nian; iha 2011, halo kooperasaun
ho UNRAM no ACIAR hodi halo estudus konabá dezenvolvimentu pastajen iha Timor-Leste no halo
estudus konabá sistema hakiak karau vaka ho eskala ki’ik ne’ebe iha produtividade ás, lukrativu
(profitable) no sustentável para bele sai modelu ba animal nain sira iha Timor-Leste. Iha parte seluk
MAP mós halo kooperasaun ho Ajênsias de Dezenvolvimentu husi Nasoens Unidas nian iha Timor-
Leste hanesan estabelesimentu
edifísiu ba FAO Country
Representative no WFP, halo mós
kooperasaun ho Ajênsias
internasionais hanesan EU, AECID,
JICA, GIZ, USAid, AusAID, nst. no
adere ba organizasoens rejionais
hanesan ATSEF, PEMSEA, CTI, OIE
no ICO.
Além de halo kooperasoens
iha nível rejional no internasional,
MAP mós iha kooperasaun di’ak ho
liñas ministeriais sira seluk. Nune’e,
MAP nia funsionárius iha Distritus
sempre halo servisu em
koordenasaun ho governu lokal no
autoridades lokais.
2. Dezenvolvimentu Tékniku Agríkola
MAP, liu husi Diresoens no Departamentus téknikus, buka introdús nafatin teknolojias
agríkolas hanesan ICM, SRI, fini háre íbrida, fini di’ak, pestesidas, fertilizantes, nst. no promove
aplikasaun téknika kuda rai tuir sistema intensifikasaun, extensifikasaun no diversifikasaun atu
hasa’e produsaun no produtividade agríkola, no halo melhoramentu ba prosesu pós-kolheita liu husi
introdusaun mákinas hodi baku háre no dulas háre, atu bele alkansa seguransa ai-han. Iha parte
seluk, MAP promove téknika kuda no hakiak kafé, kuda no hakiak plantas industriais no plantas
12
florestais, promove hakiak karau, bibi timur no manu lokal
tuir sistema semi-intensivu no intensivu, halo kolan hodi
habarak fini ikan no hakiak ikan oan no promove fábrika ro-
ahi hodi prodús ró ba peskadores sira.
MAP, liu husi Diresoens no Departamentus
téknikus, kontinua fó orientasoens téknikas no apoiu
nesesáriu ba agrikultores atu alkansa seguransa ai-han no
lori sira atu muda an husi agrikultura subsistente ba
agrikultura ho orientasaun merkadu ne’ebe bele fó
rendimentu di’ak ba sira.
Programas atu suporta dezenvolvimentu tékniku agríkola mak hanesan:
a. Orienta no fasilita agrikultores atu muda an husi agrikultura subsistente ba
agrikultura ho orientasaun merkadu;
b. Loke sentrus de produsaun iha áreas apropriadas ba produtus agríkolas ne’ebe
importante no estratéjiku ba ekonomia nasional;
c. Hadia eskemas de irigasaun ne’ebe at no konstroe eskemas de irigasaun foun iha
fatin ne’ebe apropriadu hodi suporta fornesimentu bé ba áreas agríkolas iha tempu
bailoron;
d. Haforsa Servisus de Extensaun Agríkola no orienta agrikultores atu kuda rai tuir
sistema intensifikasaun, extensifikasaun no diversifikasaun;
e. Trasforma sistema fila rai tradisional ba sistema mekanizadu liu husi introdusaun
tratores no hadia téknika prosesamentu pós-kolheita;
f. Sei kontinua fila rai gratuíta no suporta fini no adubus ba agrikultores durante tempu
badak nia laran;
g. Introdús fini di’ak husi komoditi ne’ebe bele adapta ho kondisaun rai no klima Timor-
Leste nian;
h. Tau fasilidades no kontinua fó apoiu ba agrikultores ne’ebe servisu iha áreas
Pekuária, Florestas, Plantas Industriais, Peskas no Akikultura atu hasa’e
produtividade no produsaun iha Sub-sektores hirak ne’e;
i. Koopera ho ministérius relevantes hodi reabilita estradas rurais no dinamiza
utilizasaun merkadus, atu agrikultores sira bele lori sira nia produtus ba fa’an iha
ne’ebá;
j. Koopera ho parseirus de dezenvolvimentu nasional no internasional, organizasoens
rejionais no internasionais hodi hala’o dezenvolvimentu iha Sub-sektores hotu-hotu.
3. Haforsa Kapasitasaun ba Agrikultores
MAP, liu husi Diresoens no Departamentus
téknikus, kontinua fó orientasoens téknikas no apoiu
nesesáriu ba agrikultores atu alkansa seguransa ai-han
no lori sira atu muda an husi agrikultura subsistente ba
agrikultura ho orientasaun merkadu ne’ebe bele fó
rendimentu di’ak ba sira.
MAP nian 386 extensionistas oras ne’e destaka
ona iha kuaze Sukus hotu-hotu hodi organiza no orienta
agrikultores atu uza rekursus naturais (inklui rai no bé)
no insumus hanesan fini, adubus no teknolojia hodi
hasa’e produsaun no produtividade agríkola no atu
hadia sira nia moris. MAP kapasita no sensibiliza nafatin
agrikultores atu sai agrikultor ne’ebe iha skill, hadomi
ninia profisaun no muda mentalidade atu labele
depende nafatin ba Estadu ka ba ema seluk.
13
4. Dezenvolvimentu Infraestruturais
Dezenvolvimentu infraestruturas, liu-liu dezenvolvimentu
sistema irigasaun importante atu suporta aumentu de produtividade no
produsaun agríkola hanesan produsaun háre, batar, fore keli, nst. no fó
mós benefísiu ba kriasaun animal no kriasaun ikan. Tan ne’e, MAP buka
transforma téknikas irigasaun ne’ebe sei tradisional ba sistema de
irigasaun moderna no efisiente hodi fornese bee ba áreas produtivas liu-
liu iha tempu bailoron.
Figuras tuir mai hatudu esforsu ne’ebe MAP hala’o hodi
identifika no transforma sistema de irigasaun tradisional ba sistema de
irigasaun ne’ebe adekuadu hodi fornese bee di’ak liu ba agrikultores hodi
hala’o sira nian atividades agríkolas.
MAP mós harí klínikas saúde animal nian hodi halo tratamentu
ba animal ne’ebe moras, harí sentru mekanizasaun no extensaun hodi
prodús háre, batar, fore mungu, fore keli no fore rai, harí lotas de peskas
hodi fa’an ikan no harí laboratóriu agrikultura integradu, laboratóriu
saúde animal no “tissue culture” (kultur jaringan), harí servisus de
extensaun agríkola, instalasaun postus kuarentena nian, halo kolan ikan
hodi habarak fini ikan no mós iha planu atu loke portu ba ró peskas, nst.
Ne’e hotu ho hanoin atu dezenvolve agrikultura iha áreas hotu-hotu.
B. Programas Prinsipais
MAP iha planu atu dezenvolve nafatin kektor agrikultura hodi hasa’e produsaun no
produtividade ai-han ho kualidade di’ak liu husi introdusaun fini di’ak, mekanizasaun agríkola,
treinamentu ba agrikultores, hadia prosesamentu pós-kolheita, hadia armazenajem ka storage, nst.
MAP iha mós planu atu dezenvolve produsaun animal, hakiak no kaer ikan, hasa’e
produsaun plantas industriais no produsaun husi florestas ka ailaran ne’ebe hamutuk kontribui ba
seguransa ai-han no moris di’ak ba agrikultores sira. Nune’e, MAP nian planu jeral mak hanesan tuir
mai ne’e:
1. Hasa’e produsaun ai-han liu husi introdusaun háre variedades foun ho produsaun ás no
ai-han seluk tan, aperfeisoa eskemas de irigasaun, aplika teknolojia kuda rai hanesan SRI,
ICM, fó subsídiu sasan ba agrikultores hanesan fertilizantes, fini no pestisidas;
2. Fó formasaun no ativasaun ba grupus agrikultores no hasa’e kapasidade rekursus
umanus liu husi treinamentus, estudus komparativus, demonstrasaun ba sira ne’ebe
servisu iha agrikultura no ba agrikultores sira;
3. Hadia servisu de extensaun agríkola;
4. Dezenvolve sistema mekanizasaun agríkola liu husi alokasaun hand tractors ba grupu
agrikultores, utilizasaun tratores hodi fila agrikultores sira nia rai, halo distribuisaun redi
ikan no motor jhonson ba peskadores, distribui mákinas hodi loke kafé kulit no dulas kafé
ba hirak ne’ebe iha plantasoens kafé, nst.;
5. Dezenvolve fasilidades ba produsaun
no prosesamentu ai-han (crops),
pekuária, peskas no akikultura,
florestas no plantas industriais;
6. Hadia estradas ne’ebe liga ba áreas
rurais;
7. Hadia dadus agrikultura nian no
jestaun informátika;
8. Estabelese zonas de produsaun ba
14
produtus agríkolas no ortikultura oi-oin, pekuária, florestas no plantas industriais;
9. Dezenvolve kapasidade instituisaun nian no halo parseria ho sektor privadu iha sub-
sektores hotu-hotu;
10.Integra prinsípius “Jestaun Rai Sustentável” iha agrikultura nia programas hotu-hotu atu
evita excesso explorasaun rai no degradasaun atu mantém kondisaun rai ne’ebe di’ak
nafatin hodi hametin agrikultura sustentável;
11.Enkoraja no fasilita agrikultores atu muda an husi prátikas tradisionais no subsistente ba
sistema agro-komérsiu;
12.Fasilita agrikultores (hakiak animal nain) atu hetan asesu ba rai, bee no pastajen ba sira
nia animais;
13.Fasilita agrikultores atu hetan asesu ba kréditus, ajuda harí sentru de servisu hodi tau
matan ba saúde animal no hala’o vasinasaun ba animais;
14.Promove peskiza no testes de adaptasaun iha kampu;
15.Harí fasilidades hodi fa’an sasan hanesan merkadu, matadoru hodi abate animal no talhu
hodi rai no fa’an nan, peixeiria hodi fa’an ikan;
16.Halo lejislasaun no regulamentus hodi suporta dezenvolvimentu produtus agríkolas no
kontrola kualidade sasan;
17.Fornese produtus ho kualidade di’ak tuir ezijênsia husi konsumidores iha merkadu no
garante kontinuidade de produsaun ho kualidade di’ak.
15
A. Sub-sektor Produsaun Ai-han no Hortikultura
1. Vizaun Jeral
Husi 2008 ba kotuk, produtividade
háre iha Timor-Leste menus liu 2 t/ha.
Produtividade ne’e inferior liu produtividade
háre rai-maran iha Indonézia ne’ebe bele
alkansa 4,5 t/ha.
Kondisaun ai-han no hortikultura
hetan melhoramentu depois de agrikultores
sira simu apoiu ekipamentus no mákinas
agrikultura nian husi MAP ne’ebe inklui
provizaun fasilidades produsaun nian hanesan
fini di’ak, adubus, pestesidas no fó asistênsia
fila rai. Ho fasilitasaun ne’e, iha tinan 2009,
agrikultores sira konsege hasa’e produktividade
háre to’o ás liu 3 t/ha.
Tuir peritus sira katak iha áreas de produsaun ne’ebe hetan irigasaun di’ak, produsaun
tenke atinji pelu menus 3 toneladas fós/ha; no melhoramentu ne’ebe halo iha áreas de
produsaun iha rai-maran bele prodús 2 toneladas fós/ha.
2. Problemas no Dezafius
Problemas ne’ebe sub-sektor produsaun ai-han no hortikultura enfrenta iha Timor-
Leste mak hanesan:
1. Dadus konabá ai-han “crops” no hortikultura presiza atu organiza no jere didi’ak;
2. Ohin loron, natureza aktividades agrikultura nian sei nafatin iha nível subsistênsia, hodi
rezulta nível produsaun no produtividade ki’ik; konsekuentemente hamosu defisiênsia
fornesimentu aihan;
3. Falta de aptidaun “skills” husi agrikultores no Servisus de Extensaun Agríkola ne’ebe bele
fasilita agrikultores atu hadia sira nia produsaun agríkola, mós sei fraku;
4. Asesu mínimu ou laiha asesu ba agrikultores atu hetan fundus no utilizasaun insumus
hanesan fertilizantes, pestisidas;
5. Aktividades agríkolas mak oras ne’e hala’o laiha orientasaun ba sistema agro-komérsiu
ne’ebe integra subsistema on-farm no off-farm;
6. Aktividades agríkolas la tau konsiderasaun ba “comparative advantage” husi kada rejiaun.
Tan ne’e, dezenvolvimentu agrikultura la bazeia ba produtu famozu “superior product”
ne’ebe kada distritu prodús;
7. Uma fatin ne’ebe namukare “espalhadu” difikulta atu organiza no dezenvolve asosiazaun
agrikultores nian, nune’e mós
susar atu halo fasilitasaun
ruma ba sira.
3. Polítika Direktiva
Tempu Badak (2011-2015)
a. Aumenta kapasidade atu
prodús ai-han iha nível
nasional liu husi utilizasaun rai
3
POLÍTIKA ESTRATÉJIKA
16
30.000 hektares (ha) ne’ebe presiza hadia eskemas
de irigasaun. Hadia produsaun háre-natar ne’ebe
tenke alkansa pelu menus 3 toneladas fós/ha, no
mós hadia produsaun háre-raimaran atu prodús 2
toneladas fós/ha;
b. Fó subsídiu material hodi kuda ai-han no ortikultura
(hanesan kombustível ba tratores), fini di’ak,
fertilizantes, no pestesidas. Ba tinan 5 oin mai, input
konabá sasan kímikus sei konsidera importante:
Primeiru tanba bele dudu produsaun no
produtividade atu sai ás hodi bele responde
nesesidade ai-han iha rai laran no hodi substitui importasaun ai-han; Segundu, insumus orgânikus
ne’ebe prodús no iha, susar atu hetan, no la sufisiente atu responde ba nesesidade iha rai laran;
c. Dezenvolve kapasidade aparatur agrikultura (téknikus agrikultura) nian; tenke tau atensaun ba
skill tékniku no jestaun;
d. Dezenvolve Servisus Extensaun Agríkola;
e. Dezenvolve mekanizasaun agríkola no sentrus de extensaun agríkola;
f. Hasa’e kapasidade agrikultores nian liu husi hasa’e
skill kuda rai no jestaun to’os ho natar;
g. Dezenvolve fasilidades no infraestrutura hanesan
irigasaun, estradas ne’ebe liga ho to’os ka natar, no
ekipamentus produsaun nian;
h. Hadia dadus agrikultura nian no jestaun konabá
informasaun ai-han no ortikultura;
i. Estabelese sentrus produsaun ai-han no hortikultura
atu nune’e kada distritu bele iha produtu ‘unggulan’
ou produtu agrikultura ne’ebe dominante liu iha
distritu ida-idak;
j. Hahú integra atividades to’os ka natar nian ho
indústria ki’ik—industri rumah tangga (household
industry). Iha kazu ne’e, presiza introdús indústria prosesamentu produtu agríkultura no indústria
ne’ebe prosesa restus husi produtus agríkolas (agrikultural byproducts) hodi transforma ba
fertilizantes orgânikus no animal nia hahan;
k. Dezenvolve regulamentus konabá operasaun no manutensaun mákinas agríkolas hanesan
tratores no hand tractors, mákinas hodi dulas háre kulit, mákinas hodi dulas kafé, ró peska, redi,
motor jhonson, nst.
Tempu Médiu (2016-2020)
a. Haforsa diversifikasaun ai-han no promove pola konsumu tuir kondisaun lokal Distritu ka Sub-
Distritu ida-idak nian hodi promove kultivu “secondary food crops” hanesan talas no “tuber” sira
seluk;
b. Dezenvolve teknolojia no inovasaun teknolójika agríkola hodi kuda rai no hadia pós-kolheita;
c. Estabelese no dezenvolve área agro-komérsiu ne’ebe modernu, no bele garante agrikultores nia
moris di’ak;
d. Dezenvolve instituisaun no parseria ne’ebe fó benefísiu ba partes rua, liu-liu relasionadu ho
finansiamentu, prosesamentu no merkadu;
e. Habelar eskala negósiu no agrikultores nian kapasidade jestaun atu hala’o aktividades agríkolas
ho orientasaun negósiu;
f. Dezenvolve indústrias husi produtus ‘unggulan’ ne’ebe prodús iha kada distritu;
g. Promove agrikultores atu sai
extensionistas.
Tempu Naruk (2021-2030)
a. Jere rekursus rai ho maneira
sustentável atu evita explorasaun
eksessiva no prevene estragus rai
ne’ebe rezulta husi utilizasaun
demaziada husi produtus kímikus;
17
b. Estabelese no dezenvolve agro-komérsiu rural atu suporta integrasaun atividades “on-farm” no
“off-farm” hodi hametin merkadu ba produtus agríkolas;
c. Aumenta investimentu privadu liu husi fó insentivus no investe iha agrikultura;
d. Dezenvolve no implementa teknolojia prosesamentu produtu agríkola atu suporta atividades “off
-farm”;
e. Fó kontribuisaun sufisiente hodi haburas ekonomia liu husi exportasaun, loke kampu de trabalhu
no aumenta rendimentu.
4. Planu de Trabalhu
Tempu Badak (2011-2015)
a. Hasa’e produsaun no produtividade liu husi intensifikasaun no extensifikasaun agríkola;
b. Dezenvolve rekursus umanus Ministériu nian liu husi
treinamentus téknikus no jestaun;
c. Dezenvolvimentu institusional ba extensionistas no mós
asosiasaun agrikultores nian;
d. Fó kbit ba agrikultores liu husi fasilitasaun no apoiu atu
hadia sira nia kapasidade;
e. Dezenvolve fasilidades agrikultura nian no
infraestruturais, situasaun finanseira no merkadu;
f. Dezenvolve baze de dadus ba ai-han no ortikultura.
Tempu Médiu (2016-2020)
a. Hadia kualidade produtu nian no efisiênsia liu husi
teknolojia mekanizada atu hasa’e produktividade no
efisiênsia;
b. Implementa padraun ka estandard kualidade nian no seguransa ai-han;
c. Dezenvolve diversifikasaun de produsaun no konsumu, liu husi dezenvolvimentu modelu
konsumu ai-han lokal ne’ebe exklúi fós (non-rice);
d. Buka alevia nível inseguransa ai-han liu husi sistema
komérsiu ai-han “food trade system”;
e. Dezenvolve komérsiu agrikultura liu husi atividades
agríkolas ho orientasaun komersial;
f. Dezenvolve merkadu ba produtus agríkolas;
g. Dezenvolve no disemina inovasoens agríkolas.
Tempu Naruk (2021-2030)
a. Hadia agrikultores nia asesu ba rekursus hodi hasa’e
produsaun no produktividade;
b. Dezenvolve agro-indústria rural;
c. Hamenus kiak.
5. Implementasaun de Projetus
Tempu Badak (2011-2015)
a. Intensifika kuda háre iha rai ne’ebe irigadu no la-irigadu. Háre ne’ebe kuda ona iha rai irigadu
hamutuk besik 40.000 ha no kuda ona iha rai la-irigadu hamutuk besik 4.000 ha;
b. Extensifika área kuda háre liu husi reabilitasaun área
irigasaun hamutuk besik 10.000 ha;
c. Optimiza área kuda háre iha rai irigadu liu husi kuda dala
rua “double planting”, iha área hamutk besik 5.000 ha;
d. Halo intensifikasaun liu husi inter-cropping entre háre no
batar;
e. Intensifika kuda fore mungu;
f. Intensifika kuda fore rai;
g. Dezenvolve no melhora eskemas de irigasaun;
h. Fasilita ezistênsia fasilidades de produsaun;
i. Fó subsídiu ba insumus ba produsaun;
18
j. Dezenvolve fatin hodi hadia ekipamentus no mákinas
agríkolas;
k. Dezenvolve estradas hodi halo atividades agríkolas;
l. Dezenvolve infraestruturas rurais, sentru ba fini, sentru ba
mekanizasaun, peskiza no sentru ba teknolojia informátika;
m. Hadia rekursus aparatur agrikultura nian;
n. Halo treinamentu konabá téknika no jestaun ba aparatur
agrikultura nian;
o. Haforsa instituisoens extensaun agríkola;
p. Dezenvolve servisus de asesoria, treinamentu, no
fasilitasaun ba agrikultores;
q. Haforsa no fasilita atu harí asosiasaun agrikultores nian;
r. Halo inventarizasaun no avaliasaun konabá potênsia rekursus agríkolas;
s. Halo peskiza hodi determina rai ne’ebe apropriadu ba kuda ai-han no hortikultura iha 12 distritus;
t. Prepara mapas konabá zonifikasaun komoditi nian;
u. Dezenvolve manutensaun ba mákinas no sentrus de extensaun.
Tempu Médiu (2016-2020)
a. Dezenvolve fini di’ak;
b. Organiza no implementa padraun ka standard kualidade no seguransa ai-han;
c. Forma no determina polítika konabá presu (preço) ai-han nian;
d. Jestaun konabá sistema komérsiu ai-han nian;
e. Dezenvolve komoditi ‘unggul’ ne’ebe bazeia ba rejionalizasaun komoditi nian;
f. Dezenvolve alternativas ba rekursus ai-han lokal;
g. Dezenvolve ‘pola’ ka modelu konsumu ai-han lokal ne’ebe exklúi fós;
h. Dezenvolve teknolojia ba prosesamentu ai-han tradisional;
i. Dezenvolve teknolojia atu melhora kualidade no seguransa ai-
han;
j. Dezenvolve teknolojia agríkola mekanizada atu aumenta
produtividade no efisiênsia;
k. Implementa teknolojia pós-kolheita;
l. Dezenvolve instituisoens no informasaun konabá merkadu;
m. Dezenvolve komérsiu internasional no parserias;
n. Dezenvolve komoditi komersial lokal no espesífiku;
o. Dezenvolve pola parseria ba komérsiu agríkola.
Tempu Naruk (2021-2030)
a. Dezenvolve agro-indústria no áreas ba sentrus produsaun nian;
b. Dezenvolve redi finanseira;
c. Dezenvolve sentrus produsaun ba komoditi ungulan;
d. Dezenvolve komérsiu no merkadu ba produtus agríkolas;
e. Fasilita investimentu no parseria iha área agrikultura nian.
B. Sub-sektor Plantas Industriais
1. Vizaun Jeral
Existe komoditi importante
tolu iha Sub-sektor plantasaun iha
Timor-Leste mak kafé, kamí no nú
ne’ebe emprega besik 50.000
agrikultores iha 2006. Kafé kuda iha
6 distritus husi total 13 distritus,
espesialmente iha parte Oeste.
Plantasaun kafé emprega ema besik
20.000 agrikultores. Produtividade
média kafé iha Timor-Leste mais ou
menus 225 kg/ha. Estudus konabá
plantasoens kafé nian demonstra
katak padraun produktividade
mundial kafé mak entre 1.300 kg/
19
ha to’o 1.400 kg/ha. Ne’e hatudu katak produtividade nasional
kafé sei relativamente inferior komparadu ho padraun ne’ebe
refere.
Nú presiza tinan 4 to’o 5 atu bele fó fuan no bele
hetan kolheita. Bele kalkula katak produktividade plantasaun
nú iha Timor-Leste mais no menus 565 kg/ha. Númeru ne’e sei
dok husi padraun ka standard produktividade mundial nú nian
mak hanesan mais ou menus 1.500 kg/ha.
Kamí presiza tinan 3,5 to’o 4 atu bele fó fuan no bele hetan
kolheita.
2. Problemas no Dezafius
Problemas balun ne’ebe Sub-sektor Plantas Industriais hasoru iha Timor-Leste mak hanesan:
a. Ladun iha koñesimentu no skill husi agrikultores plantas industriais nian konabá kuda no hakiak
“manutensaun”;
b. Funsaun husi Instituisaun Extensaun Agríkola ne’ebe oras ne’e iha sei relativamente fraku atu
fasilita no fó akonselhamentu “counselling”;
c. Plantas industriais barak mak tuan ona, ne’ebe rezulta
produtividade oitoan;
d. Plantasoens tenke jere tuir sistema agro-komérsiu ne’ebe
integra subsistema on-farm no off-farm;
e. Menus asesu ba kapital;
f. Nain ba rai la klaru, hodi atraza dezenvolvimentu ba
plantasoens;
g. Estadu nia plantasaun ho área aproximadamente 12.000 ha
ne’ebe povu mak uza bele sai potênsia ba rai la-produtivu
no konflitu.
3. Polítika Direktiva
Tempu Badak (2011-2015)
a. Aumenta plantas industriais nia kapasidade de produsaun liu husi reabilitasaun, liu-liu ba kafé,
husi produtividade média 225 kg/ha ba 500 kg/ha;
b. Fasilita subsídiu matériais de isumu ba plantasoens (fini di’ak, fertilizantes, pestisidas);
c. Hadia rekursus umanus nia kompetênsia iha área téknika no jestaun konabá plantasaun;
d. Haforsa papél instituisaun extensaun agríkola nian;
e. Hasa’e kapasidade agrikultores plantasaun nian;
f. Ajuda harí no dezenvolve instituisoens finanseiras iha áreas rurais;
g. Determina estatutu rai estadu nian no integra ba orsamentu nasional.
Termu Médiu (2016-2020)
a. Hasa’e kapasidade produsaun no produtividade plantas industriais nian liu husi programas de
rejuvenizasaun liu-liu kafé;
b. Optimiza utilizasaun rai, liu-liu to’os iha uma oin ka ‘pekarangan’;
c. Apoia dezenvolvimentu produtus
oi-oin husi plantasoens, liu-liu
komoditi ho valor ekonómiku ás
hanesan baunila no kakau;
d. Dezenvolve instituisoens ne’ebe
fó benefísiu mútuo no parserias;
e. Dezenvolve teknolojia atu
suporta plantasoens no
prosesamentu ba ninia produtus;
f. Haforsa leis ba rai no jere área
plantasaun estadu nian.
20
Tempu Naruk (2021-2030)
a. Jere rai ho maneira sustentável;
b. Harí no dezenvolve áreas ba agro-komérsiu
rural bazeia ba produtus husi plantasoens;
c. Aumenta investimentu privadu;
d. Fó insentivus ba negósius no investimentu iha
área plantasaun;
e. Harí infraestrutura, komérsiu, no indústria
ne’ebe bazeia ba produtus husi plantasoens.
4. Planu de Trabalhu
Tempu Badak (2011-2015)
a. Hasa’e produsaun no produtividade plantas
industriais hanesan kafé, nú no kamí;
b. Dezenvolve rekursus umanus hanesan
aparatur plantasoens nian;
c. Dezenvolve instituisoens;
d. Haforsa plantasoens nia agrikultores;
e. Dezenvolve fasilidades no infraestruturas ba negósius relasionadus ho plantasoens no
instituisoens finanseiras.
Tempu Médiu (2016-2020)
a. Espande produsaun no produtividade plantasoens nian (kafé, nú, kamí, vanilla, kakau);
b. Dezenvolve redi finanseira “financing networking”;
c. Dezenvolve diversifikasaun de produsaun;
d. Dezenvolve modelu parseria de negósiu iha área plantasaun;
e. Dezenvolve no disemina inovasaun teknolójika
Tempu Naruk (2021-2030)
a. Dezenvolve agro-indústria rural ne’ebe bazeia ba produsaun
husi plantasaun;
b. Dezenvolve jestaun de parseria ba plantasoens estadu nian.
5. Implementasaun de Projetus
Tempu Badak (2011-2015)
a. Halo di’ak liu tan tratamentu ba plantasoens no plantas, liu-liu kafé;
b. Dezenvolve kafé no viveirus ba ai hodi hamahon kafé;
c. Halo extensifikasaun ba kamí;
d. Halo intercropping entre nú ho kakau;
e. Halo intercropping entre kafé ho baunila/vanili;
f. Fasilita disponibilidade fasilidades produsaun nian;
g. Fasilita subsídius ba insumus produsaun nian;
h. Hasa’e koñesimentu ba aparatur ne’ebe servisu iha plantasoens;
i. Fó treinamentu ba aparatur plantasoens nian
konabá téknika no jestaun;
j. Haforsa instituisoens extensaun agríkola nian;
k. Dezenvolve fasilidades hodi halo konsulta no fó
treinamentu ba agrikultores plantas industriais
nian;
l. Haforsa no fasilita estabelesimentu asosiasaun
agrikultores plantas industriais nian.
m. Promove indústria kazeira hodi prosesa rezíduos
husi plantas industriais, liu-liu kafé, atu nakfila ba
fertilizantes orgânikus no hahan ba animal;
n. Promove indústria kazeira hodi prosesa nú sai
produtus no sasan hodi uza ba konsumu familiar.
21
Tempu Médiu (2016-2020)
a. Dezenvolve intercropping entre nú ho kakau;
b. Dezenvolve intercropping entre kafé ho baunila;
c. Dezenvolve redi finanseira;
d. Dezenvolve teknolojia hodi prosesa produtus husi plantasoens.
Tempu Naruk (2021-2030)
a. Halo rejuvenizasaun kafé;
b. Dezenvolve negósiu konabá prosesamentu no merkadu ba produtus husi plantasoens;
c. Fasilita investimentu no parseria hodi suporta negósius konabá plantasoens.
C. Sub-sektor Pekuária
1. Vizaun Jeral
Komoditi pekuária ne’ebe importante liu iha Timor-Leste mak karau vaka, karau timur, kuda,
bibi timur, bibi malae, fahi, no manu. Ba populasaun iha Timor-Leste, hakiak animal henesan aset
importante ho folin ás ne’ebe bele ajuda sira bainhira laiha osan atu selu oan sira nia eskola no sosa
hahan, halo selebrasaun kultural hanesan halo lia moris no lia mate. Animal nain sira kuaze la
konsome nan manu ne’ebe sira hakiak. Bibi timur, bibi malae no fahi, la susar atu fa’an iha bazares
lokais, maibé kuda iha funsaun importante hanesan meiu de transporte iha áreas rurais.
2. Problemas no Konstranjimentus
Problemas konabá Sub-sektor hakiak animal ne’ebe
iha, inklui:
a. Hakiak animal iha Timor-Leste sei hala’o tuir prátikas
tradisionais ka husik animal sira la’o livre iha rai luan hodi
buka rasik hahan no seidauk iha orientasaun ba merkadu;
b. Seidauk iha lejislasaun no regulamentus konabá veterinária,
saúde públika no moras zoonótikas seluk;
c. Ladun iha koñesimentu konabá jestaun hakiak animal no
servisu saúde animal nian ne’ebe hala’o regularmente;
d. Hakiak animal nain sira la kuda ai-han ba sira nia animal,
hanesan dut no ai-tahan (sei depende deit ba natureza);
e. Nunka iha instituisaun finanseira atu fó mikro-
finansiamentu ba hakiak animal nain sira;
f. Disponibilidade bee no infraestruturas hanesan estradas
hodi fasilita distribuisaun produsaun animal sei kontinua
insufisiente;
g. Kapasidade rekursus umanus (extensionistas ba hakiak animal) sei limitadu em termus de
kualidade no kuantidade no mós sira nia prezensa iha nível Sub-distritu sei menus;
h. Ajênsias Extensaun Agríkola nian ne’ebe fó asistênsia no konsulta, nia funsaun sei fraku;
i. Falta de sensibilizasaun husi sosiedade/hakiak animal nain sira konabá animal nian saúde
(prevensaun no tratamentu ba animal moras).
22
3. Polítika Direktiva
Tempu Badak (2011-2015)
1. Determina regulamentu konabá hakiak aniaml no
animal nia saúde iha dezenvolvimentu Sub-sektor
Pekuária;
2. Hadia kompetênsia pesoal pekuária nian; sei fó
atensaun makás ba aspetu tékniku no jestaun;
3. Hasa’e hakiak animal nain sira nia kapasidade de
jestaun, liu husi fó atensaun ba skills ne’ebe sira presiza
hodi jere prátikas hakiak animal tuir sistema modernu;
4. Estabelese zoning ka fatin ne’ebe potênsial atu halo
dezenvolvimentu hakiak animal ne’ebe tenke bazeia ba
kondisaun rai apropriadu hodi bele fornese ai-han ba
animal sira;
5. Hadia extensionistas pekuária nia funsaun atu aumenta liu tan sira nia papél konabá fó asistênsia
iha área pekuária;
6. Hadia fasilidades hodi suporta hakiak animal no hadia ou harí infraestruturas ba produsaun no
merkadu hanesan disponibilidade bee mós no estradas;
7. Dezenvolve sistema servisu saúde animal nian ne’ebe efetivu no efisiente;
8. Dezenvolve prosesamentu restus animais nian atu integra sektor hakiak animal no sektores seluk,
espesialmente agrikultura, liu-liu atu prosesa restus animais nian ba fertilizantes orgânikus;
9. Dezenvolve teknolojia prosesamentu ai-han animal nian, liu husi prosesamentu restus agrikultura
nian atu asegura disponibilidade animal nia hahan ne’ebe la depende totalmente ba natureza;
10.Introdús jestaun ba rezíduos agrikultura nian liu husi indústrias ki’ik no kazeiras.
Tempu Médiu (2016-2020)
1. Aumenta kuantidade no
orientasaun ba negósiu
relasionadu ho
agrikultura atu hadia
atividades nia tamañu
ne’ebe iha orientasaun
ba komérsiu;
2. Expande indústria
prosesamentu ba
produtus animais ho
objetivu atu garante
merkadu ba produtus
animais no atu fó valor
adisional (to provide
added value);
3. Dezenvolve estrutura
instituisaun nian ne’ebe
iha benefísiu mútuo no
halo parseria atu hametin
animal nain sira nia
asosiasaun no estabelese kooperasaun ho partes interesadas seluk ne’ebe iha orientasaun
hanesan;
4. Optimiza servisus de saúde animal.
Tempu Naruk (2021-2030)
1. Estabelese no dezenvolve rejioens ba agro-komérsiu rural ne’ebe bazeia ba produtus animais atu
halo integrasaun entre indústrias up-stream no down-stream iha sektor pekuária, hodi kria ‘rural-
urban’ hanesan meiu ida atu prevene urbanizasaun;
2. Hadia kondisoens hodi aumenta investimentu privadu atu haforsa dezempeñu sektor privadu
nian hodi dezenvolve Sub-sektor Pekuária;
3. Fó insentivus ba negósius no investimentus iha Sub-sektor Pekuária;
4. Redús taxa moras no mortalidade animal nian.
23
4. Planu de Trabalhu
Tempu Badak (2011-2015)
1. Dezenvolve rekursus umanus inklui aparatur
pekuária nian, liu husi treinamentu no
edukasaun;
2. Dezenvolve instituisaun liu husi hadia kna’ar
instituisoens servisus extensaun nian no
estabelese instituisoens seluk ne’ebe
relevante;
3. Haforsa hakiak animal nain sira liu husi
hadia sira nia kapasidade ne’ebe bele hala’o
liu husi utilizasaun modelu field school;
4. Dezenvolve fasilidades no infraestruturas ba
atividades pekuárian nian liu husi hadia no aproviziona infraestruturas ba produsaun no
merkadu;
5. Dezenvolve instituisaun finanseira rural no simplifika
asesu ba hakiak animal nain sira atu hetan kapital;
6. Hadia servisu konabá fó atensaun ba saúde animal atu
redús nível moras no mortalidade animal liu husi survei,
identifikasaun, prevensaun no iradikasaun moras animal
nian.
Tempu Médiu (2016-2020)
1. Dezenvolve redi finanseira liu husi fasilitasaun asesu ba
instituisoens finanseiras (liu-liu sektor bankária mak
oras ne’e ezisti ona) no liu husi kooperasaun ho sira
ne’ebe nain ba kapital;
2. Dezenvolve produsaun diversifikada;
3. Dezenvolve modelu parseria negósius nian iha área
pekuária;
4. Dezenvolve no disemina teknolojia;
5. Dezenvolve mini-laboratóriu no sentru saúde animal. Ne’e atu suporta prosesu identifikasaun no
diagnóstika moras animal nian.
Tempu Naruk (2021-2030)
1. Dezenvolve agro-indústria rural ne’ebe bazeia ba hakiak animal;
2. Fó kontribuisaun signifikante ba kresimentu ekonómiku liu husi
exportasaun;
3. Dezenvolve no estabelese sentru investigasaun ba moras animal
iha nível rejional.
5. Implementasaun de Projetus
Tempu Badak (2011-2015)
1. Dezenvolve grupus hodi hakiak karau susuben;
2. Dezenvolve grupus hodi hakiak karau ba produsaun nan;
3. Dezenvolve grupus hodi hakiak bibi rasa Etawa;
4. Dezenvolve kriasaun fahi;
5. Dezenvolve kriasaun bibi malae;
6. Dezenvolve kriasaun karau timur;
7. Dezenvolve kriasaun manu (manu lokal, patu, patu gansu);
8. Dezenvolve Servisu Saúde Animal ne’ebe efektivu no efisiente;
9. Fó kapasitasaun ba ema ne’ebe hakiak animal;
10.Fó treinamentu tékniku no jestaun ba aparatur ne’ebe halo konta hakiak animal;
11.Haforsa instituisaun ba servisus de extensaun iha área hakiak animal;
12.Dezenvolve counselling, treinamentu, no fasilitasaun ba hakiak animal nain sira;
13.Haforsa no fasilita instituisaun hakiak animal nain sira nian;
14.Estabelese sentrus de demonstrasaun (denplot) konabá prosesamentu hodi transforma animal
nian sekresaun ba fertilizantes orgânikus;
24
15.Estabelese sentrus de demonstrasaun hodi prosesa ai-
han ba animal.
Tempu Médiu (2016-2020)
1. Dezenvolve redi finanseira;
2. Dezenvolve teknolojia hodi prosesa produtus husi kri-
asun animal;
3. Dezenvolve atividades prosesamentu no produtus
hodi lori ba merkadu;
4. Dezenvolve indústria ai-han ba animal;
5. Dezenvolve indústria ba fertilizantes orgânikus;
6. Dezenvolve mini-Laboratóriu no sentru saúde animal. Ida ne’e atu suporta prosesu identifikasaun
no diagnóstika moras animal nian.
Tempu Naruk (2021-2030)
1. Fasilita investimentu no halo parseria konabá negósiu
iha área kriasaun animal nian;
2. Dezenvolve rejioens agro-Industriais ho baze iha
kriasaun aniaml;
3. Dezenvolve komérsiu internasional no parserias;
4. Dezenvolve no estabelese sentrus de investigasaun ba
moras animal nian iha nível rejional.
D. Sub-sektor Peskas no Akikultura
1. Vizaun Jeral
Potênsia makás ba peskas iha Timor-Leste mak iha áreas kosteiras no tasi laran, tanba Timor
-Leste iha liña kosteira naruk liu 730 km ho Zona Ekonómika Exklusiva aproximadamente 72.000 km2
.
2. Problemas no Konstranjimentus
Problemas iha sub-sektor peskas nian mak hanesan:
1. Difikuldade iha monitorizasaun no protesaun ba áreas peskas nian iha teritóriu laran tanba ladun
iha rekursus umanus;
2. Ladun iha fasilidades no infraestruturas ba peskas no akikultura nudar faktores de apoiu;
3. Nain ba ró no ekipamentus peskas nian sei relativamente menus;
4. Peskadores nia skill sei inadekuadu; atividades peskas nian sei hala’o tuir prátikas tradisionais no
seidauk iha objetivu komersial.
5. Supervizaun konabá peskadores nia abilidade no kontrolu ba
kualidade produsaun ikan nian sei limitadu;
6. Akikultura brackish bee-midar no tasi-ben seidauk
dezenvolvidu;
7. Dadus no informasoens konabá potênsia peskas no akikultura
seidauk iha.
3. Polítika Direktiva
Tempu Badak (2011-2015)
1. Hadia dadus peskas nian no jestaun informasaun ho objetivu
atu harí baze de dadus konabá rekursus ikan nian, liu-liu ba ikan
iha tasi laran;
2. Hadia fasilidades no infraestruturas ba protesaun área tasi nian
atu prezerva rekursus tasi nian;
3. Dezenvolve kapasidade peskadores no agrikultores nian atu
hasa’e sira nia skill;
4. Tau infraestruturas no fasilidades ba peskas no akikultura;
5. Hasa’e kapasidade rekursus umanus ba aparatur peskas nian
atu melhora sira nia kapasidade téknika no jestaun;
25
6. Hadia distribuisaun produsaun ikan
atu espande ka habelar merkadu
produsaun ikan;
7. Supporta aumentu de kualidade ba
produsaun ikan.
Tempu Médiu (2016-2020)
1. Supporta atu harí instituisaun
finanseira ba komunidades
peskadores no akikultores sira hodi
fasilita sira atu hetan asesu ba
finansiamentu;
2. Dezenvolve estrutura parseria ne’ebe
fó benefísu mútuo ho objetivu atu
fasilita komunidades husi peskadores
no akikultores hodi halo parseria ho
entidades sira seluk mak iha interese iha Sub-sektor Peskas;
3. Dezenvolve teknolojia prosesamentu atu fasilita produsaun ikan ne’ebe sustentável no simplifika
ninia distribuisaun;
4. Kria padraun ba kualidade produsaun peskas nian.
Tempu Naruk (2021-2030)
1. Dezenvolve teknolojia prosesamentu ikan atu suporta espansaun indústria prosesamentu ikan;
2. Aumenta investimentu privadu atu expande ka habelar
partisipasaun privada iha sektor peskas.
4. Planu de Trabalhu
Tempu Badak (2011-2015)
1. Inventariza potênsialidades hodi hakiak brackish water, bé-
midar no iha tasi;
2. Inventariza potênsialidades ba peskas iha tasi;
3. Haforsa aparatur peskas nian, peskadores, no akikultores;
4. Dezenvolve instituisoens;
5. Dezenvolve fasilidades no infraestruturas ba atividades
peskas;
6. Dezenvolve konservasaun no supervizaun ba rekursus peskas;
7. Dezenvolve merkadu.
Tempu Médiu (2016-2020)
1. Dezenvolve no disemina teknolojia konabá prezervasaun ikan;
2. Dezenvolve parserias ne’ebe fó benefísiu mútuo;
3. Dezenvolve redi finanseira;
4. Hadia supervizaun no protesaun ba rekursus ikan.
Tempu Naruk (2021-2030)
1. Dezenvolve agro-indústria ho baze iha peskas;
2. Dezenvolve eskala no orientasaun konabá atividades peskas.
5. Implementasaun de Projetus
Tempu Badak (2011-2015)
1. Halo survey no harí áreas potênsiais ba hakiak brackish water, bee-
midar no iha tasi;
2. Halo survey no kria mapa zonifikasaun ba áreas potênsiais ba peskas;
3. Fasilita formasaun no haforsa komunidade peskadores no hakiak ikan
nain sira nian;
4. Fasilita infraestruturas peskas nian (ba grupus peskadores), halo
kontrolu ba kualidade no supervizaun ba rekursus peskas nian;
5. Fasilita formasaun estrutura polítika ba peskas no hakiak ikan;
26
6. Eduka rekursus umanus iha área peskas;
7. Fó treinamentu konabá téknika no jestaun
ba aparatur peskas;
8. Dezenvolve no hadia portu peskas nian no
infraestruturas hakiak ikan nian;
9. Dezenvolve merkadu peskas.
Tempu Médiu (2016-2020)
1. Dezenvolve teknolojia hodi halo
supervizaun, utilizasaun no jestaun konabá
rekursus peskas nian ho baze iha indústria;
2. Dezenvolve sistema finansiamentu.
Tempu Naruk (2021-2030)
1. Iha avansu teknolójiku iha indústria ikan nian;
2. Aumenta investimentu no parseria iha área peskas.
E. Sub-sektor Florestas
1. Vizaun Jeral
Timor-Leste riku ho ai-laran. Tuir estimasaun, total área ai-laran iha Timor-Leste
aproximadamente 745.174 ha ou por volta 49% husi total área rai nian. Husi área total ne’e, mais ou
menus 418.749 ha (56%) mak deklara ona hanesan florestas protejidas. Mesmu nune’e, oras ne’e
rekursus ai-laran hasoru kondisaun krítika tanba atividades tesi ai ne’ebe estensivu, excessivo no
deskontroladu hodi uza ba sunu (fuel wood), hodi hamolik rai ba agrikultura no ‘illegal logging’.
Tuir Ministériu Agrikultura no Peskas (2010) katak florestas ne’ebe hetan estragus mais ou
menus 14.000-15.000 ha/kada tinan ne’ebe hatudu katak taxa desflorestasaun iha kada tinan atinji
1.1 %.
2. Problemas no Konstranjimentus
1. Tesi ai ilegal ne’ebe kauza estragus ba ai-laran;
2. Erozaun no rai-halai kauza degradasaun rai no estraga bee iha rai-okos (watersheds);
3. Ladun iha informasaun konabá ai-laran no biodiversidade;
4. Númeru no kapasidade (esperiênsia no skill) husi pesoal florestas nian sei menus;
5. Regulamentus la adekuadu.
3. Polítika Direktiva
Tempu Badak (2011-2015)
1. Hadia kapasidade rekursus umanus hanesan ofisiais florestas nian atu hasa’e sira nia kapasidade
téknika no jestaun;
2. Hasa’e kapasidade ba populasaun ne’ebe hela besik no haleu ai-laran atu hadia sira nia vida sósiu
-ekonómiku;
3. Haforsa protesaun ai-laran atu fó
seguransa ba rekursus ai-laran husi
estragus ne’ebe bele rezulta husi tesi/
kua ai ilegal, sunu ai-laran, no
destruisaun ai-laran;
4. Hadia jestaun konabá dadus no
informasaun florestas nian.
Tempu Médiu (2016-2020)
1. Halo konservasaun bee rai okos
(watershed) atu proteje áreas ba wa-
ter catchment;
2. Hadia partisipasaun sosiedade nian
konabá jestaun ai-laran;
3. Haforsa sistema protesaun ekolójika
no biolójika atu prezerva ekilíbriu
natureza no proteje biodiversidade.
27
Tempu Naruk (2021-2030)
Haforsa investinentu privadu liu husi aplikasaun perspektiva ambiental ba jestaun ai-laran no ninia
utilizasaun.
4. Planu de Trabalhu
Tempu Badak (2011-2015)
1. Halo inventarizasaun konabá rekursus florestais, atu uza hanesan baze ba preparasaun planu no
foti desizaun (produtus husi ai no laós husi ai);
2. Prepara planu jestaun florestal (master management plan) no dezenvolve planu asaun ne’ebe
bazeia ba planu ne’ebe refere;
3. Promove reflorestasaun no prátikas jestaun rai sustentável hodi kontrola erozaun, reabilitasaun
rai, fó protesaun ba bee rai okos no utilizasaun sustentável;
4. Dezenvolve rekursus umanus iha área florestas;
5. Dezenvolve instituisoens ne’ebe relasiona ho florestas;
6. Haforsa komunidades ne’ebe hela besik no hadulas ai-laran ka florestas;
7. Halo supervizaun ba áreas florestais.
Tempu Médiu (2016-2020)
1. Halo jestaun ba bé rai okos;
2. Dezenvolve komunidades ne’ebe moris dependente ba florestas no rekursus florestais;
3. Halo jestaun ba Parke Nasional Nino Konis Santana;
4. Konserva flora no fauna.
Tempu Naruk (2021-2030)
Dezenvolve indústria ai-kabelak.
5. Implementasaun de Projetus
Tempu Badak (2011-2015)
1. Determina fronteiras ai-laran nian;
2. Halo survey no mapeamentu konabá áreas potensiais ba florestas, liu-liu ba produtus ai-laran
ne’ebe laós ai-kabelak (non-timber);
3. Hadia rekursus umanus liu husi edukasaun konabá florestas;
4. Hasa’e rekursus umanus liu husi treina-
mentu konabá téknika no jestaun florestas;
5. Harí sentrus de treinamentu konabá
florestas no ninia dezenvolvimentu;
6. Haforsa instituisoens florestais;
7. Fó konsultoria konabá florestas;
8. Halo operasoens konjuntas;
9. Halo inspesaun ba transporte produtus husi
florestas;
Tempu Médiu (2016-2020)
1. Jestaun konabá Parke Nasional Nino Konis
Santana;
28
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017
Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017

More Related Content

What's hot

111002670 proposal-ternak-kambing
111002670 proposal-ternak-kambing111002670 proposal-ternak-kambing
111002670 proposal-ternak-kambingSalwadi Salwadi
 
Power point Presentasi kajian pembentukan UPT
Power point Presentasi kajian pembentukan UPTPower point Presentasi kajian pembentukan UPT
Power point Presentasi kajian pembentukan UPTMamang Lamsijan
 
Unlocking The Indonesian Green Jobs Opportunity- Mahatmi Parwitasari Saronto-...
Unlocking The Indonesian Green Jobs Opportunity- Mahatmi Parwitasari Saronto-...Unlocking The Indonesian Green Jobs Opportunity- Mahatmi Parwitasari Saronto-...
Unlocking The Indonesian Green Jobs Opportunity- Mahatmi Parwitasari Saronto-...zonaebt.com
 
Materi Paparan pada FGD Penanggulangan Kemiskinan Kab. Kulon Progo 2019
Materi Paparan pada FGD Penanggulangan Kemiskinan Kab. Kulon Progo 2019Materi Paparan pada FGD Penanggulangan Kemiskinan Kab. Kulon Progo 2019
Materi Paparan pada FGD Penanggulangan Kemiskinan Kab. Kulon Progo 2019Rusman R. Manik
 
Modul Pelatihan Pengendalian Kebakaran Hutan dan Lahan Berbasis Masyarakat
Modul Pelatihan Pengendalian Kebakaran Hutan dan Lahan Berbasis Masyarakat Modul Pelatihan Pengendalian Kebakaran Hutan dan Lahan Berbasis Masyarakat
Modul Pelatihan Pengendalian Kebakaran Hutan dan Lahan Berbasis Masyarakat Fatur Fatkhurohman
 
Surat Edaran Dirjen Cipta Karya no.40 Tahun 2016 Pedoman Umum Program KOTAKU
Surat Edaran Dirjen Cipta Karya no.40 Tahun 2016 Pedoman Umum Program KOTAKUSurat Edaran Dirjen Cipta Karya no.40 Tahun 2016 Pedoman Umum Program KOTAKU
Surat Edaran Dirjen Cipta Karya no.40 Tahun 2016 Pedoman Umum Program KOTAKUAdvisory Specialist for P2KP
 
5.studi kelayakan pendirian pabrik air minum dalam kemasan (1)
5.studi kelayakan pendirian pabrik air minum dalam kemasan (1)5.studi kelayakan pendirian pabrik air minum dalam kemasan (1)
5.studi kelayakan pendirian pabrik air minum dalam kemasan (1)Eko Andrijanto
 
Modul 1 KB 1 Bahasa Jerman
Modul 1 KB 1 Bahasa JermanModul 1 KB 1 Bahasa Jerman
Modul 1 KB 1 Bahasa JermanSPADAIndonesia
 
Teknologi penanganan hasil perikanan
Teknologi penanganan hasil perikananTeknologi penanganan hasil perikanan
Teknologi penanganan hasil perikananRizka Came
 
KSPN Kepulauan Seribu
KSPN Kepulauan SeribuKSPN Kepulauan Seribu
KSPN Kepulauan SeribuYani Adriani
 

What's hot (20)

Kawasan perbatasan final
Kawasan perbatasan finalKawasan perbatasan final
Kawasan perbatasan final
 
111002670 proposal-ternak-kambing
111002670 proposal-ternak-kambing111002670 proposal-ternak-kambing
111002670 proposal-ternak-kambing
 
Dinamika Stok Ikan
Dinamika Stok IkanDinamika Stok Ikan
Dinamika Stok Ikan
 
definisi dan-sifat-politik
definisi dan-sifat-politikdefinisi dan-sifat-politik
definisi dan-sifat-politik
 
PAPARAN DIREKTORAT PAM OBVIT
PAPARAN  DIREKTORAT PAM OBVITPAPARAN  DIREKTORAT PAM OBVIT
PAPARAN DIREKTORAT PAM OBVIT
 
Proposal budidaya lele kabupaten muna (pure)
Proposal budidaya lele kabupaten muna (pure)Proposal budidaya lele kabupaten muna (pure)
Proposal budidaya lele kabupaten muna (pure)
 
Power point Presentasi kajian pembentukan UPT
Power point Presentasi kajian pembentukan UPTPower point Presentasi kajian pembentukan UPT
Power point Presentasi kajian pembentukan UPT
 
Unlocking The Indonesian Green Jobs Opportunity- Mahatmi Parwitasari Saronto-...
Unlocking The Indonesian Green Jobs Opportunity- Mahatmi Parwitasari Saronto-...Unlocking The Indonesian Green Jobs Opportunity- Mahatmi Parwitasari Saronto-...
Unlocking The Indonesian Green Jobs Opportunity- Mahatmi Parwitasari Saronto-...
 
Materi Paparan pada FGD Penanggulangan Kemiskinan Kab. Kulon Progo 2019
Materi Paparan pada FGD Penanggulangan Kemiskinan Kab. Kulon Progo 2019Materi Paparan pada FGD Penanggulangan Kemiskinan Kab. Kulon Progo 2019
Materi Paparan pada FGD Penanggulangan Kemiskinan Kab. Kulon Progo 2019
 
Modul Pelatihan Pengendalian Kebakaran Hutan dan Lahan Berbasis Masyarakat
Modul Pelatihan Pengendalian Kebakaran Hutan dan Lahan Berbasis Masyarakat Modul Pelatihan Pengendalian Kebakaran Hutan dan Lahan Berbasis Masyarakat
Modul Pelatihan Pengendalian Kebakaran Hutan dan Lahan Berbasis Masyarakat
 
M07 Agrotourism
M07 AgrotourismM07 Agrotourism
M07 Agrotourism
 
Surat Edaran Dirjen Cipta Karya no.40 Tahun 2016 Pedoman Umum Program KOTAKU
Surat Edaran Dirjen Cipta Karya no.40 Tahun 2016 Pedoman Umum Program KOTAKUSurat Edaran Dirjen Cipta Karya no.40 Tahun 2016 Pedoman Umum Program KOTAKU
Surat Edaran Dirjen Cipta Karya no.40 Tahun 2016 Pedoman Umum Program KOTAKU
 
1 a. agribisnis perikanan
1 a. agribisnis perikanan1 a. agribisnis perikanan
1 a. agribisnis perikanan
 
5.studi kelayakan pendirian pabrik air minum dalam kemasan (1)
5.studi kelayakan pendirian pabrik air minum dalam kemasan (1)5.studi kelayakan pendirian pabrik air minum dalam kemasan (1)
5.studi kelayakan pendirian pabrik air minum dalam kemasan (1)
 
Modul 1 KB 1 Bahasa Jerman
Modul 1 KB 1 Bahasa JermanModul 1 KB 1 Bahasa Jerman
Modul 1 KB 1 Bahasa Jerman
 
Teknologi penanganan hasil perikanan
Teknologi penanganan hasil perikananTeknologi penanganan hasil perikanan
Teknologi penanganan hasil perikanan
 
Tips Menulis Cara JFP
Tips Menulis Cara JFPTips Menulis Cara JFP
Tips Menulis Cara JFP
 
KSPN Kepulauan Seribu
KSPN Kepulauan SeribuKSPN Kepulauan Seribu
KSPN Kepulauan Seribu
 
09 e00282
09 e0028209 e00282
09 e00282
 
Ilegal fishing edit
Ilegal fishing editIlegal fishing edit
Ilegal fishing edit
 

Memoria : Ministerio Agricultura e Pescas Timor Leste Periodo 2007 - 2017

  • 1. Memória Institusional Períodu: 2007 - 2012 Hametin Seguransa Aihan liu husi hasa’e Produsaun no Produtividade Agríkola Dili, Julhu 2012
  • 2. Títulu MEMÓRIA INSTITUSIONAL MINISTÉRIU AGRIKULTURA NO PESKAS Períodu: 2007 - 2012 Eng. Mariano ASSANAMI Sabino, S.Sos (Ministru Agrikultura e Peskas) Eng. Marcos da Cuz, MAg.St. (Sekretáriu Estadu Agrikultura e Arborikultura) Eng. Valentino Varela, MAPPSc. (Sekretáriu Estadu Pekuária) Apoiu Tékniku Eng. Lourenço B. Fontes, MTAnim.Sc. (Diretor Jeral MAP) Eng. Faustino T. G. da Silva (Xefi Dept. Planeamentu e Finansas, DNPP, MAP) Fornesimentu de Informasoens e Dadus Diretores Nasionais/Distritais no Xefis Departamentus hotu-hotu husi MAP Layout/Deseñu/Ilustradór Vladimir Ageu DE SAFI’I Editór Eng. Filipe José A. Mesquita, MAgr.Sc. Tinan Publikasaun Dili, Julhu 2012 Livru ne’e publikadu husi Ministériu Agrikultura e Peskas
  • 3. Memória Institusional MINISTÉRIU AGRIKULTURA NO PESKAS Períodu: 2007 - 2012 Eng. Mariano ASSANAMI Sabino, S.Sos (Ministru Agrikultura e Peskas) Eng. Marcos da Cuz, MAg.St. (Sekretáriu Estadu Agrikultura e Arborikultura) Eng. Valentino Varela, MAPPSc. (Sekretáriu Estadu Pekuária)
  • 4.
  • 5.
  • 6. Sektor Agrikultura iha tempu agora no iha tempu oin sei sai nafatin sektor importante no estratéjiku tanba kuaze 80% husi populasaun Timor-Leste nian hela iha áreas rurais no barak liu husi sira mak moris husi agrikultura. Infelizmente ita nia agrikultores barak mak sei kontinua pratika agrikultura tradisional hodi hetan deit produsaun ki’ik no laiha orientasaun ba merkadu. Tanba ne’e, hahú kedas husi 1º Governu Konstitusional, dezenvolvimentu sektor agrikultura hetan atensaun boot atu reverte kondisaun ne’ebe ita nian agrikultores sira hasoru dadaun. Nune’e, iha IV Governu Konstitusional, Ministériu Agrikultura no Peskas tau nafatin atensaun makás atu dezenvolve Sektor Agrikultura ho objetivu: 1. Hasa’e produsaun, produtividade no kualidade produtus agríkolas liu husi téknika in- tensifikasaun, extensifikasaun no diversifikasaun hodi hametin seguransa ai-han; 2. Loke kampu de servisu iha áreas rurais hodi hamenus dezempregu; 3. Hadia agrikultores sira nia moris liu husi hasa’e sira nia rendimentu ekonómiku; no 4. Kontribui atu haforsa ekonomia nasional liu husi hasa’e esportasaun produtus agríko- las. Iha oportunidade ida ne’e, nudar Ministru Agrikultura no Peskas, hakarak lori Ministériu ida ne’e nia naran, hodi agradese ba Instituisoens no ema hotu ne’ebe mak fó sira nia apoiu no kooperasaun ho Ministériu ida ne’e hodi suporta agrikultores atu hasa’e sira nia produsaun no hadia sira nia moris. Ministériu Agrikultura no Peskas seidauk konsege muda agrikultores hotu-hotu nia mentalidade husi agrikultura tradisional no subsistente ba agrikultura komersial, maibé sei esforsa an nafatin atu suporta agrikultores sira hodi alkansa auto-sufisiênsia iha produsaun ai-han hanesan háre/ fós, batar, fore mungu, fore rai, no seluk tan hodi garante seguransa ai-han ba sidadaun hotu- hotu iha Timor-Leste. To’o ohin loron, Ministériu ida ne’e seidauk bele dezenvolve ninian sub-sektores hotu-hotu tanba limitasaun orsamentu. Tan ne’e, sub-sektores ne’ebe hetan prioridade ás liu no urjente liu maka tenke dezenvolve uluk, no sub-sektores seluk sei dezenvolve iha tempu oin mai. Ne’e ka- tak dezenvolvimentu Sektor Agrikultura sai hanesan prosesu kontínuo no sei la para, maibé sem- pre la’o ba oin nafatin. Ministériu Agrikultura no Peskas sei esforsa an nafatin atu servisu hamu- tuk ho agrikultores no parseirus de dezenvolvimentu sira hotu, hodi alkansa seguransa ai-han iha Timor-Leste, atu hadia agrikultores sira nia moris no hasa’e ekonomia nasional liu husi hasa’e exportasaun produtus agríkolas. Nudar Ministru Agrikultura no Peskas, hakarak aproveita okaziaun ida ne’e atu introdús Livru Memória Institusional, Períodu Julhu 2007 to’o Julhu 2012, ne’ebe prodús husi Ministériu Agrikultura no Peskas, ba públiku atu bele koñese liu tan Ministériu ida ne’e no hatene ninia programas no atividades durante IV Governu Konstitusional. Livru ne’e la deskreve buat hotu ne’ebe Ministériu ida ne’e halo durante períodu ne’ebe refere, maibé fó perspetiva jeral konabá Ministériu Agrikultura no Peskas nia kna’ar no dezempeñu durante Julhu 2007 to’o Julhu 2012. Ikus liu, hodi Ministériu ida ne’e nia naran, apela ba Doadores, Ajênsias nasionais no interna- sionais no ba maluk hotu ne’ebe hakarak ajuda Povu Agrikultor iha Timor-Leste atu kontinua servisu hamutuk ho Ministériu Agrikultura no Peskas hodi fó tulun ba agrikultores sira atu alkansa seguransa ai-han no hadia sira nia moris. Díli, 1 de Julhu 2012 Eng. Mariano ASSANAMI Sabino Ministru Agrikultura e Peskas P R E F A S I U ii
  • 7. PREFÁSIU i ÍNDISE ii LISTA DAS TABELAS iii ABREVIASOENS iv BIOGRAFIA: MINISTRU AGRIKULTURA E PESKAS NO SEKRETÁRIUS DE ESTADU v I. INTRODUSAUN 1 A. Timor-Leste nian Situasaun Jeográfika no Kondisaun Topográfika .................................. 1 B. Potênsia ba Dezenvolvimentu Agrikultura........................................................................ 1 C. Situasaun Atual husi Sektor Agrikultura............................................................................ 2 1. Sub-sektor Produsaun Ai-han no Ortikultura .............................................................. 2 2. Sub-sektor Plantas Industriais no Agro-Komérsiu....................................................... 3 3. Sub-sektor Pekuária..................................................................................................... 3 4. Sub-sektor Peskas no Akikultura ................................................................................. 4 5. Sub-sektor Florestas .................................................................................................... 5 D. Istórial Konabá Instituisaun MAP...................................................................................... 5 1. Kompetênsia Sekretáru Estadu Agrikultura no Arborikultura..................................... 6 2. Kompetênsia Sekretáriu Estadu Pekuária.................................................................... 7 3. Kompetênsia Sekretáriu Estadu Peskas....................................................................... 8 E. Reformas iha Área Jestaun Servisu.................................................................................... 8 F. Estrutura Organizasional MAP........................................................................................... 9 II. ORIENTASOENS JERAIS BA DEZENVOLVIMENTU AGRIKULTURA 11 A. Vizaun no Misaun............................................................................................................ 11 1. Dezenvolvimentu Institusional .................................................................................. 11 2. Dezenvolvimentu Tékniku Agríkola ........................................................................... 12 3. Haforsa Kapasitasaun ba Agrikultores....................................................................... 13 4. Dezenvolvimentu Infraestruturas.............................................................................. 14 B. Programas Prinsipais ....................................................................................................... 14 III. POLÍTIKA ESTRATÉJIKA 16 A. Sub-sektor Produsaun Ai-han no Hortikultura................................................................. 16 B. Sub-sektor Plantas Industriais.......................................................................................... 19 C. Sub-sektor Pekuária.......................................................................................................... 22 D. Sub-sektor Peskas no Akikultura...................................................................................... 25 E. Sub-sektor Florestas ......................................................................................................... 27 IV. DEZEMPEÑU HUSI MINISTRU AGRIKULTURA E PESKAS NO SEKRETÁRIUS DE ESTADU 30 A. Ministru Agrikultura no Peskas ........................................................................................ 30 1. Kna’ar no Responsabilidades.................................................................................... 30 2. Realizasaun Atividades Ministeriais.......................................................................... 30 B. Sekretáriu Estadu Agrikultura no Arborikultura............................................................... 35 1. Kna’ar no Responsabilidades.................................................................................... 35 Í N D I S E iii
  • 8. 2. Atividades realizadas ................................................................................................ 36 C. Sekretáriu Estadu Pekuária.............................................................................................. 41 1. Kna’ar no Responsabilidades.................................................................................... 41 2. Atividades realizadas ................................................................................................ 41 D. Sekretáriu Estadu Peskas ................................................................................................ 44 1. Kna’ar no Responsabilidades.................................................................................... 44 2. Atividades realizadas ................................................................................................ 44 V. DEZEMPEÑU HUSI DIRETOR JERAL, SERVISUS DE INSPESAUN/AUDITORIA NO DIRESOENS TÉKNIKAS/DIRESOENS DE APOIU 45 A. Diretor Jeral..................................................................................................................... 45 1. Kna’ar no Responsabilidades.................................................................................... 45 2. Atividades realizadas ................................................................................................ 45 B. Servisus de Inspesaun no Auditoria................................................................................. 47 1. Kna’ar no Responsabilidades.................................................................................... 47 2. Atividades realizadas ................................................................................................ 48 C. Diresoens Téknikas .......................................................................................................... 48 1. Diresaun Nasional Agrikultura no Ortikultura .......................................................... 48 2. Diresaun Nasional Pekuária no Veterinária.............................................................. 56 3. Diresaun Nasional Peskas no Akikultura................................................................... 62 4. Diresaun Nasional Plantas Industriais no Agro-Komérsiu ........................................ 64 5. Diresaun Nasional Florestas...................................................................................... 68 D. Diresoens de Apoiu .......................................................................................................... 71 1. Diresaun Nasional Administrasaun no Finansas....................................................... 71 2. Diresaun Nasional Polítika no Planeamentu............................................................. 77 3. Diresaun Nasional de Apoiu ba Dezenvolvimentu Komunitáriu Agríkola ................ 82 4. Diresaun Nasional de Formasaun Agríkola............................................................... 83 5. Diresaun Nasional Kuarentena no Bioseguransa...................................................... 88 6. Diresaun Nasional Irigasaun no Jestaun Utilizasaun Bee ......................................... 91 7. Diresaun Nasional Peskiza no Servisus Espesializadus ............................................. 94 VI. KOOPERASAUN HO AJÊNSIAS NASIONAIS NO INTERNASIONAIS 99 VII. DEZAFIUS NO OBSTÁKULUS NE’EBE MAP ENFRENTA 104 VIII. OBSERVASOENS NO PLANU BA OIN 106 IX. BIOGRAFIA HUSI DIRIJENTES MAP IV GOV. KONSTITUSIONAL, 2007-2012 108 X. ANEKSU 133 iii
  • 9. Tabela 1 : Distribusaun Tratores no Makinas Agríkolas tuir Distritu husi 2006 - 2011................................51 Tabela 2 : Aprovizionamentu no Distribuisaun Fini husi 2007-2011...........................................................51 Tabela 3 : Aprovizionamentu Insumus Agríkolas husi 2007-2011...............................................................51 Tabela 5 : Areal komulativu husi “programa fila rai gratuíta” tinan 2007-2011.........................................52 Tabela 6 : Produsaun fini husi produtus agríkolas balun hahú 2007-2011.................................................52 Tabela 7 : Área de Produsaun no produtividade husi produtus agríkolas balun (2007-2011).....................53 Tabela 8 : Área, Produsaun no Produtividade husi Vejetais (2007-2010)....................................................54 Tabela 9 : Área, Produsaun no Produtividade Frutífera (2008-2010)..........................................................54 Tabela 10: Dadus exportasaun karau vaka, karau timur no karau kulit husi 2007-2010..............................61 Tabela 11: Atendimentu Públiku...................................................................................................................65 Tabela 12: Programas no atividades.............................................................................................................65 Tabela 13: Programas no atividades Plantas Industriais...............................................................................66 Tabela 14: Área de Produsaun no produtividade husi plantas Industriais balun (2007-2011).....................68 Tabela 15: Orsamentu Jeral du Estadu ne’ebe mak aloka mai MAP husi 2007- 2012..................................73 Tabela 16: Alokasaun Orsamentu ba SV, BS, CM, CD no Tranferênsia husi 2008-2012................................75 Tabela 17: Perfil Orsamentu de Transferênsia Públika.................................................................................83 Tabela 18: Dadus konabá Estudantes Eskola Téknika Agríkola (ETA)...........................................................87 Tabela 19: Rekapitulasaun Orsamentu ba Projetus de Irigasaun no Infraestruturas seluk (2008-2012).....93 Tabela 20: Projetus de Infraestruturas (2008)............................................................................................133 Tabela 21: Projetus de Infraestruturas (2009)............................................................................................134 Tabela 22: Projetus de Infraestruturas 2010 (Pakote Referendum)............................................................135 Tabela 23: Rekapitulasaun Projetus de Infraestruturas (2011)...................................................................138 Tabela 24: Projetus de Infraestruturas - PDD I (2011)................................................................................139 Tabela 25: Projetus de Infraestruturas - PDD II (2011)...............................................................................141 Tabela 26: Projetus de Infraestruturas - FI (2011)......................................................................................141 Tabela 27: Rekapitulasaun Projetus de Infraestruturas (2012)...................................................................142 Tabela 28: Projetus de Infraestruturas - PDD I (2012)................................................................................142 Tabela 29: Projetus de Infraestruturas - PDD II (2012)...............................................................................144 Tabela 30: Projetus de Infraestruturas - Liñas Ministeriais (LM), (2012)………………………………………………...145 Tabela 31: Projetus de Infraestruturas - Fundu de Infraestruturas (FI), (2012)..........................................145 L I S T A D A S T A B E L A S iiv
  • 10. ACIAR : Austalian Center for International Agricultural Research ADB : Asian Development Bank AECID : Agência Española del Cooperacion Internasional para Desarolho AQIS : Australian Quarantine Inspection Services ARP III : Agriculture Rehabilitation Project III ATSEF : Arafura Timor Sea Experts Forum AusAID : Austalian Agency for International Development CNRM : Conselho Nasional da Resistençia Maubere CNRT : Conselho National da Resistençia de Timor CPCC : Komisaun Planeamentu no Koordenasaun Kampaña CRS : Catholic Relief Services CTI : Coral Triangle Initihative CWSSD : Community Water Supply and Sanitation Division DPP : Dewan Pimpinan Pusat Eng : Engeneiro EU : Europian Union FAO : Food and Agriculture Organization of the United Nations GIZ : Germany International Cooperation HASETIL : Hametin Agrikultura Sustentável iha Timor-Leste IFAD : International Fund for Agriculture Development IMPPETTU : Ikatan Mahasiswa dan Pemuda Pelajar Timor Timur IPAD : Instituição Programa de Apoio ao Desenvolvimento JICA : Japan International Cooperation Agency JIRCAS : Japan International Research Center for Agriculture Sciences KOMAP : Kooperativa Ministériu Agrikultura no Peskas MAFP : Ministério da Agricultura Florestas e Peskass MAP : Ministério da Agrikultura e Peskas NTT : Nusa Tenggara Timur OGE : Orsamento Jeral do Estadu OIE : Organização Mundial de Saúde Animal PD : Partidu Demokratiku PJLA : Prezídium Juventude Loriku Asuwain PEMSEA : Partnership on Environmental Management of Seas of Southeast Asia RDP II no III) : Rural Development Project (II no III) RDTL : Republika Demokratika Timor Leste RENETIL : Resistensia Nasional Estudante Timor Leste RFLP : Regional Fisheries Livelihood Program SEPI : Secretaria de Estadu de Promoção e Igualdade SOL3 : Seeds of Life 3 S.Sos : Sarjana Sosial TICA : Thailand International Cooperation Agency TIDS : Timorese Institute for Development Studies UNDP : United Nation Development Program PNUD : Programa das Nações Unidas para Desenvolvimento UNIBRAW : Universitas Brawijaya UNPAZ : Universidade da Paz UNTL : Universidade Nasional Timor Lorosa’e UNRAM : Universitas Mataram UNTL : Universidade Nasional Timor Lorosa’e USAID : The United States Agency for International Development WFP : World Food Program WVI : World Vision International A B R E V I A S O E N S iivv
  • 11. B I O G R A F I A Eng. Mariano ASSANAMI Sabino, S.Sos. moris iha Luro, Lospalos, iha 1 de Abril, 1971. Iha 1997, kompleta ninia estudus iha Fakuldade Agrikultura iha Universidade Brawijaya (Unibraw) Malang, Jawa Timur, Indonézia, no iha 2003, kompleta ninia estudus iha Siênsias Sosiais no Polítika “Ilmu Sosial dan Politik” iha Malang, Jawa Timur, Indonézia. Molok kaer pasta Ministru Agrikultura no Peskas, iha tinan 2000-2001, Mariano ASSANAMI Sabino servisu nudar konsultor ba Komisaun Planeamentu UNTAET no Dosente (part-time) iha UNTL. Husi 2001-2002, hala’o kna’ar hanesan membru Asembleia Konstituante hodi prepara Konstituisaun RDTL. Husi 2002-2007 sai nudar Prezidente Bankada no líder de opozisaun iha Parlamentu Nasional no husi 2003 to’o agora nudar dosente permanente ba Siênsias Sosiais no Humaniora iha UNPAZ. Além de hala’o kna’ar ne’ebe refere ona iha parágrafu anterior, nia mós palestrante iha UNTL, Universidades no Instituisoens seluk iha Timor-Leste. Mariano ASSANAMI Sabino simu kna’ar Ministru Agrikultura no Peskas ba IV Governu Konstitusional RDTL husi Agostu 2007 to’o Agostu 2012. Iha vida polítika, Mariano ASSANAMI Sabino hala’o atividades hanesan tuir mai ne’e: 1. Hanesan membru eksekutivu husi Partidu Demokrátiku (PD), no kaer kargu Sekretáriu Jeral PD husi Periodu 2001-2006 no 2007-2011, e moos Periodu 2011-2016. 2. Husi 1995-1997 nia hala’o kna’ar nudar Koordenador IMPPETTU iha Malang Indonézia; husi 1996-1998 koordinador ba koordinatorat IMPPETTU se- Indonesia (IMPPETU iha Indonesia tomak) iha momentu ne IMPPETU sai ona organizasaun resistensia nebe simu orientasaun husi CNRM, husi 1997-2000 nudar Vise-Sekretáriu Jeral RENETIL; husi 1998-2000 nudar Presidenti Konselhu Supremu Sentral/Dewan Pimpinan Pusat Ikatan Mahasiswa dan Pemuda Pelajar Timor Timur (DPP IMPPETTU se-Indonesia); no husi 1999-2000 nudar Koordenador Prezídium Juventude Loriku Asuwain (PJLA) hamutuk ho kompanhero Juvencio. 3. Atu suporta referendum ba Independênsia Timor-Leste nian, iha 1999, Mariano ASSANAMI Sabino sai nudar koordenador ba mobilizasaun polítika ho naran Komisaun Planeamentu no Koordenasaun Kampaña (CPCC) CNRT Mariano ASSANAMI Sabino, ema simples, atensiozu no buka ajuda ema barak tanba kaer metin ba liafuan “vox Populi vox Dei”. Ninia vizaun konabá “tane agrikultor” iha Timor-Leste sai ona realidade. Mariano ASSANAMI Sabino Ministru Agrikultura e Peskas vi
  • 12. B I O G R A F I A Marcos da Cruz Sekretáriu Estadu Agrikultura no Arborikultura Eng. Marcos da Cruz, M.Ag.St., moris iha Uatulari, Distritu Viqueque, iha 9 de Maiu, 1973. Kompleta ensinu primáriu iha 1986, ensinu pré-sekundáriu iha 1989 no ensinu sekundáriu iha 1992. Iha 1988, formadu iha Mekanizasaun Agríkola, husi Fakuldade Teknolojia Agríkola, Universidade Gadjah Mada, Yogyakarta, Indonézia. Iha 2003, hasai Mestradu iha “Agrikultural Studies” husi Universidade Queen- sland, Austrália, no hakerek teze ho títulu “Studies on the Germination and Physical Properties of Guayule (Parthenium argentatum Gray) Seed” hodi hetan ‘gelar’ M.Ag.St. Husi Agostu 2007 to’o Agostu 2012 ka durante IV Governu Konstitusional, Marcos da Cruz simu kargu Sekretáriu Estadu Agrikultura no Arborikultura, Ministériu Agrikultura no Peskas ne’ebe responsabi- liza ba dezenvolvimentu área agrikultura no hortikultura, florestas, plantas industriais no agro- komérsiu, formasaun agríkola, dezenvolvimentu komunitáriu no servisus de extensaun, irigasaun, peskiza no laboratórius, administrasaun no finansas, no servisus de planeamentu, implementasaun no supervizaun orsamentu no programas iha distritus hotu-hotu iha Timor-Leste. Husi Novembru 2006 to’o Agostu 2007, servisu hanesan ofisial mekanizasaun agríkola, hala’o moni- torizasaun no avaliasaun projetus husi Programa Dezenvolvimentu Rural, husi German Technical Co- operation (GTZ). Além de servisu iha GTZ, husi 2006 to’o ohin loron, Marcos da Cruz mós fundador, Dekanu no dosente iha Fakuldade de Teknolojia Agríkola iha Universidade da Paz (UNPAZ); husi 2004 to’o 2006 nudar Diretor Programa Agrikultura no Teknolojia Aplikada (PAT) iha TIDS, Díli; husi 2003 to’o Novembru 2006 nudar peskizador ba Programa Agrikultura no Teknolojia Aplikada iha Institutu Timorense ba Estudus de Dezenvolvimentu (TIDS), Díli. Husi Marsu to’o Outubru 2000 servisu nudar Assistant Manager ba Seksaun Mekanizasaun iha Departamentu Agrikultura Timor-Leste, durante Administrasaun UNTAET; husi Outubru 1999 to’o Fevereiru 2000 nudar Koordenador Programa Agri- kultura iha NGO OIKOS iha Timor-Leste; no husi Marsu to’o Setembru 1999 nudar Koordenador Bolsa de Estudu iha NGO Timor Aid, Díli. Publications/Research Titles: 2005: “Study on Water and Sanitation Coverage in East Timor”, espesialmente iha Sub-Distritus Ua- tucarbau no Viqueque”. Ko-autoria: João M. Saldanha, Edmundo Viegas, Jaquelina G. Correia no Crispin da Costa, PAT, TIDS servisu hamutuk ho Community Water Supply and Sanitation Division (CWSSD). 2004: “Economic Recovery Program in East Timor: an Evaluation of the Impacts on Jobs and Income, 2000-2004. Relatóriu husi João M. Saldanha, Jaquelina G. Correia no Anacleto Ribeiro, TIDS servisu hamutuk ho USAID. 2004: “The Demand of Technical Skills Across Industries in East Timor”, Ko-autoria: João M. Saldanha no Henriqueta da Silva, PEM, TIDS servisu hamutuk ho JICA. 2003: "Condition of Returned Refugees in Baucau and Viqueque, East Timor", Ko-autoria ho José M.S. da Costa, Anacleto Ribeiro, João M. Saldanha and Henriqueta da Silva, PAT, East Timor Study Group, Díli. 2003: “Overview of the Conditions of Internally Displaced People (IDPs) in Baucau and Viqueque, East Timor”, Ko-autoria: José M.S. da Costa, Anacleto Ribeiro, João M. Saldanha no Henriqueta da Silva, PAT, East Timor Study Group, Díli. Organizational Experience: 1996/1997 - 1997/1998: Xefi Asosiasaun Estudantes Timorenses iha Yogyakarta, Indonézia (IMPPETTU); Janeiru de 1996 - Fevereiru de 1999: Xefi Asosiasaun Resistênsia Estudantes Timorenses iha Yogya- karta, Indonézia (RENETIL); Janeiru de 1999: Xefi Komité Organizadora ba 3o Kongresu RENETIL iha Jakarta, Indonézia; Janeiru de 1994 - Marsu de 1999: Organizador ba demonstrasaun lubuk ida ne’ebe hala’o husi RE- NETIL no IMPPETTU iha Indonézia, inklui Java (Jakarta no Yogyakarta). vii
  • 13. B I O G R A F I A Valentino Varela Sekretáriu Estadu Pekuária Eng. Valentino Varela, M.APP.Sc., moris iha Díli, 18 de Fevereiru de 1964. Kompleta ensinu primáriu portu- guês iha 1974 no ensinu primáriu indonéziu iha 1980. Kompleta ensinu sekundáriu iha 1983 no graduadu husi Eskola Téknika Pekuária iha Malang, Indonézia, iha 1986. Kompleta kursu Lisensiatura iha Siênsia Agro- Pekuária iha Universidade Tribhuwana, Malang, Indonézia, iha 1996 no hasai Mestradu iha Siênsias Aplikadas iha Área Agrikultura, Universidade Charles Sturt, Wagga, NSW, Austrália, 2004. Husi Agostu 2007 to’o Agostu 2012 ka durante IV Governu Konstitusional, Eng. Valentino Varela, M.APP.Sc., hetan nomeasaun hodi kaer kna’ar Sekretáriu Estadu Pekuária, ne’ebe responsabiliza ba dezenvolvimentu polítika, leis, regulamentus no planu estratéjiku iha Sektor Pekuária no Veterinária, Kuarentena no Biosegu- ransa, akompaña, fó orientasaun no avalia implementasaun planu anual no plurianual. Promove kooperasaun iha nível nasional, rejional no internasional iha área pekuária no veterinária, kuarentena no bioseguransa. Superviziona servisu Diresaun Nasional Administrasaun no Finansas no servisu administrativu husi Diresaun Nasional no Distrital hotu-hotu konabá aprovizionamentu, akizisaun matérias no ekipamentus iha Ministériu tomak; koordena ho órgaun relevante hodi kontrola ezekusaun orsamentu anual Ministériu nian atu garante igualidade, imparsialidade no transparência; superviziona servisu lojístika Ministériu nian; no kontrola ezeku- saun projetu infraestruturas Ministériu nian. Husi Abril 2005 to’o Agostu 2007, servisu nudar Jestor Projetu (Project Manager) ba Projetu ida ho naran Pro- grama Dezenvolvimentu Enerjia Rural Partisipativa, nudar inisiativa konjunta entre Governu Timor-Leste no Programa Nasoens Unidas ba Dezenvolvimentu (PNUD) no Governu Reinu Unidu. Iha tempu ida hanesan, servisu mós nudar Jestor Projetu (Project Manager) ba Projetu ida naran Promosaun ba Asesu Servisu Enerjia iha Área Rural iha Timor-Leste no Formulasaun Polítika Dezenvolvimentu Enerjia Rural ne’ebe finansiadu husi PNUD. Husi Fevereiru 2006-Agostu 2007, servisu nudar Koordenador ba Projetu hakiak karau ne’ebe finansiadu husi Wollundry Clubu Rotary husi Wagga Wagga, NSW, Austrália. Servisu ne’e part-time deit, loron 2 por semana. Além de servisu ida ne’e, Eng. Valentino Varela, M.APP.Sc., mós Professor part-time (6 horas por semana) iha Universidade Nasional Timor Lorosa’e (UNTL), hanorin Siência Anatomia no Fiziolojia Animal no Falhansu Sis- tema Reprodutivu Animal hahú iha Setembru 2004-Marsu 2005; Servisu nudar Fasilitador ba Community Em- powerment and Governance Project-finansiadu husi Banku Mundial no administra husi Banku Dezen- volvimentu Aziátiku hahú husi Marsu 2000 to’o Marsu 2001; Adjuntu/Deputy Project Manager ba Community -bazed Integrated Agriculture durante administrasaun Indonézia nian iha Timor-Leste hahú Abril 1998-Agostu 1999; Xefi Seksaun Dezenvolvimentu Polítika de Extensaun husi Departamentu Pekuária, Provínsia Timor (durante administrasaun Indonézia) hahú Agostu 1996 to’o Agostu 1999; Koordenador ba Projetu Hakiak Manu Lokal ba Grupu Feto iha Timor. Projetu ne’e hanaran Eastern Islands Veterinary Servises Project Phase II ne’ebe finansiadu husi AusAID, hahú 1996-1998. Servisu ne’e part time. Husi 1989 to’o 1996, Eng. Valentino Varela, M.APP.Sc., servisu nudar Senior Technical Staf iha Departamentu Pekuária. Servisu ne’e envolve atividades hanesan hato’o sujestoens téknikas ba superior no fó treinu konabá téknika produsaun no produtividade kriasaun animal ba agrikultor sira, asisti jestor projetu hodi estabelese treinamentu konabá aspetu oi-oin iha kriasaun animal desde faze preparasaun planu, implementasaun, jes- taun kriasaun animal, saúde animal, merkadu no valor adisional animal no nia produtu hodi hasa’e rendi- mentu ekonómiku agrikultor sira nian. Husi 1986-1989, servisu nudar Ofisial Extensionista iha Divizaun Konservasaun Rai no Bé, Reabilitasaun Rai no Ai-laran iha Departamentu Florestas, nível Provínsia. Servisu ne’e envolve halo survey iha áreas idrográfikas ne’ebe pertense Distritu Díli, Aileu, Ermera no Liquiçá atu determina áreas ne’ebe mak krítiku liu no área ne’ebe mak bele utiliza ba agrikultura; organiza treinamentu ba grupus komunitárius konabá jestaun flore- stal; organiza estudus komparativus hodi lori grupus komunitárius balun ba vizita Bali no Java hodi haré no aprende konabá jestaun no protesaun rekursus florestais. Publikasoens 2004: Influência de hormonas estimulantes (growth hormone) no plasma seminal ba longevidade sper- matózoa freska. Universidade Charles Sturt, Wagga Wagga, NSW, Austrália. 2003: Revizaun konabá faktores ne’ebe influensai longevidade spermatózoa nian no sistema reprodutivu fêmeas nian. Universidade de Charles Sturt, Wagga Wagga, NSW, Austrália. 1996: Iinfluência aimoruk tradisionais ka “jamu tradisional” ba “excreto derivate purin” ba gadus husi espésies Ongole. Universidade Tribhuwana, Malang, Indonézia. viii
  • 14. Eduardo de Carvalho, L.e (matebian), moris iha Ainaro iha 6 de Julho de 1962. Kompleta ensinu primáriu iha Ainaro, iha 1974, no kompleta ensinu pré-sekundáriu nafatin iha Ainaro, iha 1981. Iha 1984, hasai kursu médiu Peskas nian husi Eskola (SPP-SUPM) Negeri Airtembaga Bitung, Manado, Sulawsesi Utara (Indonézia). Iha 1998, hahú ninia estudus konabá Jestaun Ekonomia iha UNPAZ, Díli, no hetan lisensiatura iha área ne’ebe refere iha 2007. Eduarado de Carvalho servisu hanesan funsionáriu públiku (PNS) desde 1985 (iha tempu Administrasaun Indonézia iha Timor-Leste) to’o Agostu 1999. Husi 1987- 1990, kaer kargu Xefi Servisu Peskas no Akikultura iha Distritu Ainaro; husi 1990- 1997, nudar Xefi Planeamentu Peskas no Akikultura iha Distritu Díli; no asumi kargu Xefi Suku Bairro Pité husi 1997-1999. Iha nafatin 1999, Sr. Eduardu de Carvalho eleitu ba Deputadu Asembleia Distritu Díli (Anggota DPRD TK-II Díli). Iha tempu ukun an, husi 2000-2001, Sr. Eduardu de Carvalho servisu ba UNTAET nudar tradutor ba Administrador Distritu Díli no servisu hanesan funsionáriu públiku ETTA nian hahú 2001. Husi 2003-2007, servisu hanesan funsionáriu públiku MAFP nian no promovidu ba pozisaun Xefi Rekursus Umanus iha DNPA. Ikus liu, iha 30 de Setembru, 2007, (IV Governu Konstitusional), simu kargu nudar Sekretáriu Estadu Peskas ba Ministériu Agrikultura no Peskas. Durante hala’o kna’ar nudar Sekretáriu Estadu Peskas, Sr. Eduardu de Carvalho sempre servisu hamutuk ho Diresaun Nasional Peskas no Akikultura hodi buka hadia peskadores, akikultores no komunidade iha zonas kosteiras sira nia rendimentu ekonómiku no hadia sira nia moris. B I O G R A F I A Eduardo de Carvalho Sekretáriu Estadu Peskas ix
  • 15.
  • 16. I N T R O D U S A U N 1 A. Timor-Leste nia Situasaun Jeográfika no Kondisaun Topográfika Teritóriu nasional Timor-Leste kompoen husi parte oriental ilha Timor ho total área rai maran aproximadamente 14,919 km2, inklui enklave Oecusse (2,500 km2) ne’ebe halo fronteira terestre ho Indonézia nia provínsia NTT iha parte Oeste, Ilha Ataúro (144 km2) iha parte Norte no Ilha Jáco (8 km2) iha parte Leste. Teritótiu nasional Timor-Leste halo fronteira tasi ho Austrália iha parte Sul no iha parte Norte no Leste halo fronteria tasi ho Indonézia nia ilhas hanesan Álor, Lira, Wetar no Kisar. Ho esepsaun rai tetuk iha parte Sul, kuaze 50% husi área rai maran iha Timor-Leste kom- postu husi rai-lolon ho inklinasaun to’o 40% ou liu ne’ebe bele hamosu erozaun wainhira iha tempu udan. Além de inkluinasaun boot, parte rai-lolon ladun iha rai isin no matéria orgânika ne’ebe bele prezerva bee. Kondisaun topográfika ida ne’e sai dezafiu boot ba populasaun iha Timor-Leste. Udan ben menus liu mak 500 mm/tinan iha kosta Norte to’o barak liu mak 2000 mm/ tinan iha áreas foho leten. Normalmente iha áreas barak mak hetan udan barak durante fulan Dezembru ou Janeiru to’o Abril. Iha áreas hanesan parte Leste no parte Sul mós hetan udan ba dala rua iha fulan Maiu ou Juñu. Temperatura média durante tempu udan varia entre 29°-35°C, enkuantu temperatura iha tempu bailoron husi fulan Maiu-Novembru varia entre 20°-33°C. Temperatura manas durante tempu loron, maibé iha áreas foho leten hetan malirin durante tempu kalan. Total populasaun iha 2010 hamutuk 1,066,580 abitantes. Husi total populasau ne’e, 70% hela iha áreas rurais no 85% husi populasaun rural moris ho agrikultura subsistente no halo kriasaun animal ho eskala ki’ik. B. Potênsia ba Dezenvolvimentu Agrikultura Tuir kálkulus estimativus katak Timor- Leste nian área florestal iha rai tetuk aproximadamente 761,486 hektares (ha), no iha foho leten, tasi ibun no seluk tan hamutuk aproximadamente 92,768 ha (MAFF, 2004). Além de áreas florestais, iha mós áreas ne’ebe apropriadu hodi kuda háre. Tuir kálkulus estimativus katak Timor-Leste nia áreas ne’ebe serve ka iha potênsia hodi kuda háre aproximadamente 81,022 ha. Husi área ne’e, sei bele distinge: 1. Área ne’ebe bele kuda háre ho sistema irigasaun aproximadamente 71,000 ha. 2. Área ne’ebe bele kuda háre ho sistema raimaran aproximadamente 45,000 ha. Produsaun kuantitativa no kualitativa produtu ai-han, animal, ikan, plantas industriais no produsaun ai husi ai-laran sei menus. (Ex: Ho esepsaun háre íbrida, produsaun média háre 1.5-2 toneladas/ha tanba téknika kuda rai no insumus la apropriadu no iha perdas durante prosesamentu pós-kolheita. Iha parte seluk, produsaun kafé mós menus, bele menus liu 250 kg/ha). 1
  • 17. Ohin loron iha agrikultores barak mak komesa ona adopta teknolojia semi-modernu hodi hasa’e produsaun agríkola, maibé sei iha mós agrikultores balun mak sei kontinua aplika prátikas tradisionais hanesan “slash and burn” no seluk tan ne’ebe la kontribui hodi hasa’e produsaun agríkola no iha tendênsia hodi estraga meiu ambiente. Tan ne’e, MAP sei kontinua servisu makas em koordenasaun ho ministérius relevantes no hamutuk ho doadores sira hodi bele hadia situasaun ida ne’e no bele ajuda agrikultores hotu-hotu atu bele alkansa seguransa ai- han ba ida-idak nia uma kain no mós bele halo sira sente katak agrikultura sai nudar profisaun ne’ebe bele fó moris no osan ba sira nia uma laran. Iha aspeitu seluk, dezenvolvimentu produsaun animal ladun iha dadus ne’ebe kompletu no sistemátiku, falta de lejislasaun no regulamentus espesífikus hodi nune’e difikulta Ministériu ne’e atu prepara programa dezenvolvimentu ne’ebe di’ak no apropriadu. Kondisaun ida ne’e akontese mós iha Sub-sektores Peskas, Florestas, Plantas Industriais, no seluk tan. C. Situasaun Aktual husi Sektor Agrikultura 1. Sub-sektor Produsaun Ai-han no Hortikultura Hahú 2006 to’o 2008, produtividade háre iha Timor-Leste ki’ik liu 2 t/ha enkuantu produtividade iha nasoens viziñas hanesan iha Indonézia, bele alkansa 4.5 t/ha ou ás liu. Kondisaun ne’e hetan melhoramentu depois de MAP hahú fó apoiu ba agrikultores sira hanesan fasilita ekipamentus no mákinas agrikultura nian hodi fila rai no mós fó apoiu insumus hanesan fini di’ak, adubus, pestesidas no asistênsia téknika liu husi kolokasaun extensionistas iha kada suku. Fasilitasaun ne’ebe fó ba agrikultores sira bele aumenta produtividade háre to’o ás liu 3 t/ha iha tinan 2009. Tuir peritus sira katak iha áreas de produsaun ne’ebe hetan irigasaun di’ak, produsaun tenke atinji pelu menus 3 toneladas fós/ha, no melhoramentu ne’ebe halo iha áreas de produsaun iha rai-maran bele prodús 2 toneladas fós/ha. Iha 2008, “State of the Nation Report”, mensiona katak importasaun fós husi Timor-Leste desde tinan 2000 to’o 2006 sei ás nafatin hanesan tuir mai: tinan 2000 = 10.600 toneladas (t); 2001 = 20.500 t; 2003 = 27.353 t; 2005 = 40.556 t; 2006 = 38.455. Dadus husi MTCI hatudu katak husi 2008 to’o 2012 importasaun fós husi Timor-Leste hanesan tuir mai: 2008-2009 = 136.080 t; 2010 = 60.000 t; 2011 = 13.593 t; 2012 = 14.000 t. Dezafius ne’ebe Sub-sektor Crops no Ortikultura enfrenta iha Timor-Leste mak hanesan: 1. Dadus konabá ai-han crops no ortikultura presiza atu organiza no jere didi’ak; 2. Ohin loron, natureza atividades agrikultura nian sei nafatin iha nível subsistênsia, hodi rezulta nível produsaun no produtividade ki’ik; konsekuentemente kauza defisiênsia iha fornesimentu ai-han; 2
  • 18. 3. Falta de aptidaun “skills” husi agrikultores no Servisus de Extensaun Agríkola ne’ebe bele fasilita agrikultores atu hadia sira nia produsaun agríkola, mós sei fraku; 4. Asesu limitadu ou laiha asesu ba agrikultores sira atu hetan fundus no utilizasaun insumus (hanesan fertilizantes, pestesidas); 5. Atividades agríkolas mak oras ne’e hala’o laiha orientasaun ba sistema agro-komérsiu ne’ebe integra subsistema on-farm no off-farm; 6. La tau konsiderasaun “comparative advantage” ba atividades agríkolas husi rejiaun ida-idak. Tan ne’e, dezenvolvimentu agrikultura la bazeia ba produtu favoritu “superior product” ne’ebe distritus sira iha no prodús; 7. Umafatin ne’ebe namukare “espalhadu” difikulta atu organiza no dezenvolve asosiasaun agrikultores nian, nune’e mós susar atu halo fasilitasaun ba sira. 2. Sub-sektor Plantas Industriais no Agro-Komérsiu Iha komoditi importante tolu iha Sub-sektor plantasaun iha Timor -Leste: kafé, kamí no nú. Komoditi tolu ne’e fó servisu ba ema besik 50,000 agrikultores iha 2006. Kafé kuda iha 6 distritus husi total 13 distritus, espesialmente iha parte Weste. Plantasaun kafé emprega ema besik 20,000 agrikultores. Produtividade média kafé iha Timor-Leste mais ou menus 225 kg/ha; maibé rezultadu husi estudus konabá plantasoens kafé nian hatudu katak padraun ka estandard produtividade kafé nian mak 1,300-1,400 kg/ha. Produtividade kafé iha Timor-Leste sei dok husi padraun ne’e. Nú presiza tinan 4 to’o 5 atu bele fó fuan no bele hetan kolheita. Produtividade plantasaun nú iha Timor-Leste mais no menus 565 kg/ha. Númeru ne’e sei dok husi padraun produtividade mundial nú nian ne’ebe hatudu mais ou menus 1,500 kg/ha. Kamí presiza tinan 3.5 to’o 4 atu bele fó fuan no bele hetan kolheita. Dezafius balun ne’ebe Sub-sektor Plantas Industriais hasoru iha Timor-Leste mak hanesan: 1. Ladun iha koñesimentu no skill husi agrikultores plantas industriais nian konabá kuda no hakiak “manutensaun”; 2. Funsaun husi instituisaun Extensaun Agríkola ne’ebe oras ne’e iha sei fraku atu fasilita no fó akonselhamentu “counselling” ba agrikultores sira; 3. Plantas industriais barak mak tuan ona, no kauza redusaun ba sira nian produtividade; 4. Tenke jere plantasoens tuir sistema agro- komérsiu ne’ebe integra subsistema on-farm no off-farm; 5. Agrikultores sira laiha asesu ba “kapital”; 6. Nain ba rai la klaru, hodi kauza atrazu ba dezenvolvimentu plantasaun nian; 7. Estadu nia plantasaun ho área besik 12,000 ha ne’ebe oras ne’e povu mak uza hela bele sai potênsia ba rai la-produtivu no konflitu. 3. Sub-sektor Pekuária Animal ne’ebe importante liu iha Timor-Leste mak karau vaka, karau timur, kuda, bibi timur, bibi malae, fahi, no manu. Ba ema iha Timor-Leste, hakiak animal henesan aset importante ne’ebe iha folin ás no bele ajuda sira iha tempu susar hanesan durante tempu hamlaha, halo selebrasaun kultural, halo lia mate, nst. Tuir realidade katak, animal nain sira kuaze la konsome nan manu ne’ebe sira rasik hakiak. Animal nain sira la 3
  • 19. sente susar atu fa’an sira nia animal hanesan bibi timur, bibi malae no fahi iha merkadu lokal. Sira uza kuda hanesan meiu de transporte iha áreas rurais. Dezafius ne’ebe hasoru iha Sub-sektor Pekuária inklui: 1. Hakiak animal iha Timor-Leste sei nafatin tuir prátikas tradisionais, katak husik animal sira la’o livre iha rai luan hodi ida-idak buka nia hahan no seidauk iha orientasaun ba merkadu; 2. Seidauk iha lejislasaun no regulamentus konabá veterinária, saúde públika no moras zoonótikas seluk; 3. Ladun iha koñesimentu konabá jestaun hakiak animal no servisu saúde animal nian ne’ebe hala’o regularmente; 4. Hakiak animal nain sira la kuda dut ba sira nia animal no sei depende deit ba dut ne’ebe mak natureza sei prodús; 5. Nunka iha instituisaun finanseira atu fó mikro-finansiamentu ba hakiak animal nain sira; 6. Disponibilidade bee no infraestruturas hanesan estradas hodi fasilita distribuisaun produsaun animal sei kontinua insufisiente; 7. Kapasidade rekursus umanus, espesialmente extensionistas ba área pekuária, sei limitadu em termus de kualidade no kuantidade. Sira nia prezensa iha Sub-Distritus kuaze laiha; 8. Sensibilizasaun ba sosiedade no hakiak animal nain sira konabá animal nian saúde ne’ebe inklui prevensaun no tratamentu ba animal ne’ebe moras, sei menus. 4. Sub-sektor Peskas no Akikultura Potênsia makás ba peskas iha Timor-Leste mak iha áreas kosteiras no tasi laran, tanba Timor-Leste iha liña kosteira naruk liu 730 km ho Zona Ekonómika Esklusiva aproximadamente 72,000 km2 . Dezafius ne’ebe hasoru iha Sub-sektor Peskas mak hanesan: 1. Difikuldade iha monitorizasaun no protesaun ba áreas peskas nian iha teritóriu laran tanba menus rekursus umanus; 2. Ladun iha fasilidades no infraestruturas ba peskas no akikultura nudar faktores de apoiu; 3. Nain ba ró no ekipamentus peskas nian sei relativamente menus; 4. Peskadores nia skill sei inadekuadu; atividades peskas nian sei hala’o ho maneiras tradisionais no seidauk iha orientasaun komersial. 4
  • 20. 5. Supervizaun konabá peskadores nia abilidade no kontrolu ba kualidade produsaun ikan sei limitadu; 6. Akikultura ba brackish, bé-midar, no tasi-ben seidauk dezenvolvidu; 7. Dadus no informasaun konabá potênsia peskas no akikultura seidauk iha. 5. Sub-sektor Florestas Total área florestas Timor-Leste nian aproximadamente 745,174 ha ou por volta 49% husi total área rai nian. Husi área total ne’e, mais ou menus 418,749 ha (56%) mak sai hanesan florestas protejidas. Rekursus florestais oras ne’e iha kondisaun krítika tanba atividade tesi ai ne’ebe demaziadu no deskontroladu hodi uza ba sunu no hamolik rai ba agrikultura, sunu ai-laran iha fatin barak propozitadamente ka despropozitadamente (wild fire), kontribui da distruisaun ai-laran. Tuir Ministériu Agrikultura no Peskas (2010) katak florestas ne’ebe hetan estragus atinji ona nível alarmante ka sériu, mais ou menus 14,000-15,000 ha/kada tinan, katak taxa desflorestasaun iha Timor-Leste atinji 1.1 % kada tinan. Dezafius ne’ebe Sub-sektor Florestas hasoru mak hanesan: 1. Tesi ai ilegal no deskontroladu ne’ebe kauza estragus ba ai-laran; 2. Erozaun no rai-halai kauza degradasaun rai no estraga bé iha rai-okos (watersheds); 3. Ladun iha informasaun no dadus konabá ai-laran no ninian biodiversidade; 4. Númeru no kapasidade (esperiênsia no skills) husi téknikus florestais sei menus; 5. Regulamentus la adekuadu. D. Istórial Konabá Instituisaun MAP Hahú husi I to’o III Governu Konstitusional RDTL, Ministériu ida ne’e hanaran an Ministériu Agrikultura, Florestas no Peskas, dezignadamente MAFP, ne’ebe lideradu husi Ministru ida, Vise- Ministru ida, no hetan apoiu husi Sekretáriu Permanente ida, Diresaun Nasional tolu, Diresaun Servisu walu lokalizadus iha edifísiu sentral Ministériu nian iha Díli; iha mós Rejiaun Agrikultura hat (Regiaun Baucau, Bobonaro, Manufahi no Oecusse) no Koordenadores Servisus Agrikultura nian iha Distritus. Iha 2007, durante IV Governu Konstitusional RDTL, liu husi Dekretu-Lei No . 7/2007, loron 5 Setembru, harí legalmente Ministériu Agrikultura no Peskas, dezignadamente MAP hodi substitui naran MAFP. MAP lideradu husi Ministru ida no Sekretárius de Estadu 3, no hetan apoiu husi Diretor Jeral 1 no 12 Diresoens Nasionais ne’ebe lokalizadu iha edifísiu sentral Ministériu nian iha Díli. Diresoens Nasionais 9 sentraliza iha Ministériu nia edifísiu sentral iha Comoro, Diresoens Nasionais 2 sentraliza iha Ministériu nia edifísiu sentral iha Caicoli, no Diresaun Nasional 1 mak estabelese iha área Aeroportu Internasinal Nicolau Lobatu, Díli. Além de Diresoens Nasionais, MAP mós kompostu husi Servisus de Agrikultura Distrital iha 12 Distritus, exeptu Distritu Díli. MAP iha mós Gabineti de 5
  • 21. Inspesaun no Auditoria Interna 1. Tanba Dekretu-Lei N.o 7/2007 la defini funsoens kompetentes ba Sekretárius de Estadu MAP nian, maka Ministru Agrikultura no Peskas, Ir. Mariano ASSANAMI Sabino, liu husi Despachu No . 026/ GM/VIII/2009, ho data 27 Agostu 2009, defini funsoens ba Sekretárius de Estadu nain 3 ne’ebe hetan kolokasaun iha MAP hanesan tuir mai. 1. Kompetênsia Sekretáru Estadu Agrikultura no Arborikultura Kompetensia husi Sekretáru Estadu Agrikultura no Arborikultura hanesan tuir mai ne’e: 1. Koordena no superviziona elaborasaun polítika no planu estratéjiku ba dezenvolvimentu Sub-sektores Agrikultura no Ortikultura, Florestas no Plantas Industriais; 2. Akompaña, avalia no fó orientasoens ba Diresoens hotu- hotu mak iha ninia tutela konabá preparasaun no implementasaun planu anual no plurianual no garante ezekusaun di’ak konabá orsamentu; 3. Superviziona Diresoens hirak ne’e:  Diresaun Nasional Apoiu ba Dezenvolvimentu Komunitáriu Agríkola;  Diresaun Nasional Polítikas no Planeamentu;  Diresaun Nasional Agrikultura no Ortikultura;  Diresaun Nasional Irigasaun no Jestaun Utilizasaun Bee;  Diresaun Nasional Florestas;  Diresaun Nasional Plantas Industriais no Agro- Komérsiu;  Diresaun Nasional Peskizas no Servisu Espesializadus;  Diresaun Nasional Formasaun Agríkola; no  Diresoens Distritais (iha 12 Distritus). 4. Avalia propostas investimentu públiku nian relasionadu ho áreas husi ninia tutela no propoen medidas konvenientes ba Ministru atu halo ninia prosekusaun; 5. Koordena ho órgauns relevantes konabá estabelesimentu sistema komunikasaun ida ne’ebe apropriadu no efisiente hodi divulga rezultadus husi estudus, públikasoens no informasoens konabá Ministériu Agrikultura no Peskas; no 6. Avalia efeitus no impaktus husi implementasaun polítika no programas relevantes ho áreas husi ninia tutela no propoen ba Ministru konabá medidas hodi halo koresaun. 6
  • 22. 2. Kompetênsia Sekretáriu Estadu Pekuária Kompetensia husi Sekretáru Estadu Pekuária hanesan tuir mai ne’e: 1. Koordena no superviziona elaborasaun polítika no planu estratéjiku ba dezenvolvimentu Sub-sektores Pekuária, Veterinária no Kuarentena; 2. Akompaña, avalia no fó orientasoens ba Diresaun Nasional Pekuária no Veterinária, no Diresaun Nasional Kuarentena konabá implementasaun ninia planu anual no plurianual iha nível nasional no distrital, no garante ezekusaun di’ak ba ninia orsamentu; 3. Promove kooperasoens iha nível nasional, rejional no internasional, iha áreas pekuária, veterinária, kuarentena no peskiza iha áreas mak hanesan; 4. Superviziona servisu husi Diresaun Nasional Administrasaun no Finansas no servisu administrativu husi Diresoens Nasionais no Distritais hotu-hotu, mak hanesan:  Monitoriza realizasaun servisu aprovizionamentu ne’ebe relasionadu ho despezas, hanesan akizisaun sasan no halo servisu ou ezekusaun obras iha Ministériu Agrikultura no Peskas, atu bele garante para ema hotu halo tuir prinsípius kontratasaun públika, mak hanesan, tenke tuir lei, iha igualdade, iha imparsialidade no iha transparênsia;  Koordena, ho órgauns relevantes, hodi kontrola ezekusaun orsamentu anual Ministériu nian, maibé sempre bazeia ba prinsípius legalidade nian, interese públiku no transparênsia;  Koordena, ho órgauns relevantes, hodi kontrola servisu lojístika Ministériu nian, no propoen medidas koretivas wainhira presiza;  Koordena, ho órgauns relevantes, atu kontrola ezekusaun projetus infraestruturas Ministériu nian, no verifika despezas nian justifikasaun;  Avalia efeitus no impaktus husi implementasaun polítika no programas relevantes ho áreas husi ninia tutela no propoen medidas koresaun nian ba Ministru; no  Fó orientasoens ba Diresoens ne’ebe pertense ba nia tutela konabá preparasaun relatóriu anual husi sira nian atividades. 7
  • 23. 3. Kompetênsia Sekretáriu Estadu Peskas Kompetensia husi Sekretáru Estadu Peskas hanesan tuir mai ne’e: 1. Koordena no superviziona elaborasaun polítika no planu estratéjiku ba dezenvolvimentu iha Sub-sektor Peskas no Akikultura; 2. Akompaña, avalia no fó orientasoens ba Diresaun husi ninia tutela konabá preparasaun no ezekusaun planu anual no plurianual no asegura ezekusaun ninia orsamentu bele la’o ho di’ak; 3. Promove kooperasoens iha nível nasional, rejional no internasional iha áreas peskas, akikultura no peskiza iha áreas hanesan; 4. Avalia efeitus no impaktus husi implementasaun polítika no programas relevantes ho áreas husi ninia tutela no propoen medidas koresaun nian ba Ministru; 5. Fó orientasoens no superviziona Diresaun Nasional husi ninia tutela konabá preparasaun relatóriu anual husi ninia atividades; 6. Koordena no superviziona preparasaun konabá implementasaun programas dezenvolvimentu rekursus umanus nian iha Ministériu Agrikultura no Peskas, ne’ebe inklui mós prosesu halo rekrutamentu ba funsionárius permanentes no tempurárius no halo avaliasaun konabá funsionárius sira nian kapasidade téknika iha Diresoens Nasionais no Distritais. E. Reformas iha Área Jestaun Servisu Ministériu halo ona reforma hodi altera ninia estrutura tuan ba estrutura foun hanesan explika ona iha Istorial, iha parte oin. Reforma seluk ne’ebe MAP halo ona maka hanesan tuir mai: 1. Transforma Servisus de Agrikultura Rejional ba Servisus de Agrikultura Distrital; 2. Koordenador Servisus de Agrikultura Distrital, muda nia estatutu ba Diretor Agrikultura Distrital, hodi reforsa koordenasaun iha implementasaun atividade iha nível distritu; 3. Rekruta no destaka 386 extensionistas iha 425 Sukus, husi total 442 Sukus (la inklui Suku sira iha Díli, tanba hetan asistênsia téknika husi MAP Sentral) no senior extensionista nain 1 iha kada Distritu, hodi haforsa Servisus de Extensaun Agríkola; 4. Rekruta 65 vasinadores ne’ebe uluk hanesan Ajente Pekuária du Suku (APS) ba kargu Asistente Pekuária nível Sub-Distritu; 5. Harí brigada tratores 3, ida iha parte Leste hodi kobre Distritu Lautém, ida iha sentru Sul kobre Distritu Viqueque, Natarbora no Manufahi no ida iha parte Oeste kobre Distritu Covalima no Bobonaro, ho objetivu atu organiza didi’ak mákinas agríkolas hodi atende agrikultores nia nesesidade atu fila rai; 6. Transforma Pontus Fokais de orsamentu ba 8
  • 24. Xefis Departamentu de Planeamentu no Finansas iha Diresaun hotu-hotu, inklui servisus de agrikultura distrital; 7. Transforma funsionárius tempurárius ne’ebe simu saláriu husi Bens no Servisus ba Saláriu no Vensimentu; 8. Introdús “Core Function Analysis-CFA” iha MAP nia edifísiu sentral, Díli, no iha Distritu Bobonaro no Covalima; 9. Estabelese sistema informasaun seguransa ai-han iha nível Suku hodi fornese informasaun ba autoridades kompetentes iha nível ás no mós entidades sira seluk, hodi hola desizaun konabá situasaun seguransa ai-han no nutrisaun iha rai laran; 10.Transforma Diresaun Servisus de Agro-Komérsiu ba Departamentu rua ne’ebe tutela ba iha Diresaun Nasional Plantas Industriais no Agro-Komérsiu; 11.Aplikasaun prosedimentus tenderizasaun, hodi ezekuta didi’ak servisu aprovizionamentu konabá akizisaun sasan, ezekuta obras MAP nian, no atu garante katak servisu aprovizionamentu bele ezekuta lolós tuir prinsípius kontratasaun públika, imparsial no transparente. Ministru Agrikultura no Peskas emite Diploma Ministrial No . 42/GM/II/2010, loron 18 Fevereiru, hodi estabelese Comissão de Abertura dos Invólucros, Comissão do Júri dos Concursos, Comité de Contratações no Comissão de Acompanhamento, atu fó apoiu ba Servisus de Aprovizionamentu; 12.Harí Kooperativa ho naran KOMAP ho objetivu atu atende nesesidades bázikas funsionárius sira nian no mós atu fó atendimentu ba funsionárius liu husi funsionamentu kantina, atu nune’e bele hamenus despezas hodi ba-mai uma iha tempu intervalu de servisu; 13.Introdusaun formatura dader antes de hahú servisu, atu impoen pontualidade oras tama servisu nian no hasa’e funsionárius sira nia dezempeñu no produtividade iha servisu fatin. MAP liu husi Diretor Jeral introdús sistema “apel pagi” ka halo formatura dader-dader ba funsionárius hotu- hotu antes de tama servisu. Além de aplika formatura obrigatória ne’e, MAP mós impoen kontrolu de prezensa diária funsionárius nian liu husi asinatura iha livru du pontu “time sheet” ne’ebe organiza diretamente husi Gabinete Diretor Jeral nian. Sistema ne’e konsege tau pontualidade ba funsionárius iha MAP no halo sira servisu tuir oras ne’ebe determinadu tuir lei funsaun públika. F. Estrutura Organizasional MAP Tuir Dekretu-Lei N.o 7/2007, loron 5 Setembru, katak MAP sai instituisaun governu ne’ebe responsável atu prepara planu, ezekuta, koordena no halo avaliasaun ba polítika konabá áreas Agrikultura no Ortikultura, Florestas, Pekuária no Veterinária, Peskas no Akikultura, ne’ebe hetan ona aprovasaun husi Konselhu de Ministrus. Além de áreas hat ne’e, MAP mós iha kna’ar atu dezenvolve área konabá Plantas Industriais no Servisu de Apoiu hanesan Polítika no Planeamentu, Dezenvolvimentu Komunitáriu Agríkola, Kuarentena no Bioseguransa, Irigasaun no Jestaun Utilizasaun Bé, Peskiza, Formasaun Téknika Agríkola no Administrasaun no Finansas. MAP nian estrutura organizasional foun mak hanesan eskema tuir mai (hare’e iha anexu). Iha 2011, MAP konverte ninia funsionárius nain 1.461 husi estadu tempuráriu ba estadu permanente. Nune’e, to’o 2012, MAP nia funsionárius hamutuk 2.197 ne’ebe kompara ho númeru funsionárius iha tinan 2007 hamutuk 752 pesoas. Ne’e hatudu katak husi 2007 to’o 2012, iha aumentu númeru funsionárius hanutuk 1.445 pesoas. Kompozisaun funsionárius tuir grau mak hanesan: Grau A=2, Grau B=44, Grau C=146, Grau D=413, Grau E=751, Grau F=708 no Grau G=133. Bazeia ba nível edukasional, MAP nian funsionárius kompostu husi Doutoradus (S3)=1, Mestradus (S2)=15, Lisensiadus (S1)=391, Diplomas (D1,2,3,4)=106, Ensinu Sekundáriu =1.097 no Ensinu pré-Sekundária no Primáriu =587. Kompara ho nível edukasional funsionárius nian iha 2007 ne’ebe laiha 9
  • 25. doutoradu (S3) no iha Maestradu (S2) nain tolu deit. Atu hasa’e kapasidade funsionalismu Ministériu ne’e nian, tinan-tinan MAP fó lisensa ba ninia funsionárius ne’ebe hetan ona bolsa de estudu husi Governu Timor-Leste atu ba kontinua sira nian estudu iha universidades iha Indonézia no iha rai seluk tan. To’o oras ne’e, sira balun remata ona sira nia estudus no fila ona hodi kontinua servisu ba MAP. Maibé, iha mós balun ne’ebe wainhira remata sira nia estudus, lakohi servisu ona ba MAP tanba Ministériu ne’e laiha nível salarial boot atu oferese ba sira. Ho razaun ne’e, sira balun prefere ba servisu iha Ministériu seluk ne’ebe bele fó nível salarial ás liu no balun ba servisu iha ONGs ou Organizasoens Internasionais ne’ebe hala’o atividades iha Timor- Leste. Além de buka hasa’e kapasidade funsionalismu Ministériu nian liu husi edukasaun formal, MAP mós autoriza ninia téknikus hodi ba partisipa iha treinamentu oi-oin, workshop, halo vizitas ba kampus de demonstrasaun no halo estudus komparativus iha estranjeiru atu aprende no haré teknolojias ne’ebe bele transfere no adopta iha Timor-Leste.*** 10
  • 26. Kna’ar MAP nian mak lori Ministériu ne’e atu sai instituisaun ne’ebe proaktivu no forte hodi lidera dezenvolvimentu iha Sektor Agrikultura, liu husi jestaun rekursus ne’ebe iha atu hasa’e produktividade no produsaun ho kualidade di’ak no sustentável iha sub-sektores Produsaun Ai-han no Ortikultura; Pekuária; Florestas; Plantas Industriais; no Peskas, ho objetivu atu garante seguransa ai-han, promove kresimentu ekonómiku no kria kampu de trabalhu iha áreas rurais. A. Vizaun no Misaun MAP nia vizaun mak wainhira tama ba tinan 2020, Timor-Leste bele ona harí indústrias agríkolas ho baze iha agrikultura sustentável. MAP nian misaun maka atu garante sidadaun hotu-hotu iha Timor-Leste bele hetan asesu ba ai-han ne’ebe saudável, kontínuo no baratu, liu husi hasa’e produsaun no produtividade agríkola (inklui produsaun no produtividade pekuária, peskas no seluk-seluk tan), loke kampu de trabalhu iha áreas rurais, hamenus kiak no hasa’e rendimentu nasaun nian liu husi exportasaun produtus agríkolas. Atu hala’o misaun ne’ebe refere iha parágrafu anterior, MAP presiza dezenvolve estratéjia ida ne’ebe di’ak no aplikável liu husi dezenvolvimentu pilares estratéjikus hat (4) ne’ebe presiza hetan apoiu makás husi Governu, liu-liu husi MAP. Pilares hat ne’e mak hanesan: 1. Dezenvolvimentu Institusional 2. Dezenvolvimentu Tékniku Agríkola 3. Haforsa Kapasitasaun Agrikultores 4. Dezenvolvimentu Infraestruturas 1. Dezenvolvimentu Institusional Dezenvolvimentu institusional importante atu hasa’e MAP no ninia funsionárius nia kbit hodi hala’o kna’ar tuir ninia Vizaun no Misaun no tuir definisaun funsoens iha Dekretu-Lei No 18/2008. Iha parte seluk, MAP presiza hametin no hasa’e liu tan Ministériu Agrikultura no Peskas nia dezempeñu liu husi kooperasoens rejionais no internasionais iha áreas téknika agríkola, dezenvolvimentu rekursus umanus no seluk-seluk tan. Iha parte lejislasaun, MAP submete ona esbosu de leis balun ba Konselhu de Ministrus atu hetan pareseres antes de fó aprovasaun. Esbosu de leis ne’ebe refere kompostu husi: 1. Dekretu-Lei (DL) konabá Jestaun Florestal; 2. DL konabá Fertilizantes; 3. DL konabá Pestisidas; 4. DL konabá Fini; 5. DL konabá Identifikasaun, Rejistu no Sirkulasaun Animais; 6. DL konabá Restrisaun Animais iha Zonas Urbanas; 7. DL konabá Lisensiamentu Matadoru; 8. Planu Kontinjênsia ba Kualker Surtu husi Gripe Aves nian; no 9. Regulamentus Kuarentena Animal no Kuarentena Plantas nian. MAP nia edifísiu sentral sei tau iha Comoro, Díli, ho total área aproximadamente hektares 2. Edifísiu sentral ne’e kompostu husi edifísius ki’ik ne’ebe hamrik besik malu. Iha Diresoens Nasionais 9 no Gabineti 4 maka okupa edifísiu sentral ne’e. Diresoens Nasionais rua seluk no Gabineti ida maka okupa MAP nia edifísiu sentral ORIENTASOENS JERAIS BA DEZENVOLVIMENTU AGRIKULTURA 2 11
  • 27. ne’ebe situa iha Caicoli, no Diresaun Nasional 1 maka okupa edifísiu iha área Aeroportu Nicolau Lobatu. Atu hametin liu tan dezempeñu MAP nian iha área agrikultura, maka iha Outubru 2009, liu husi projetu de kooperasaun entre MAP-FAO-AusAID, konsege harí Laboratóriu ida iha Caicoli, Díli, ba Saúde Animal hodi ajuda halo diagnóstika ba moras animal nian. Profisionais ne’ebe servisu iha Laboratóriu ne’e simu treinamentu husi peritus husi IPB (Indonézia). Além de hetan ajuda konabá treinamentus hirak ne’e, MAP mós buka hasa’e nafatin ninia kapasidade institusional liu husi kooperasoens iha áreas bar-barak. Hanesan ezemplu, iha 2010, MAP halo kooperasaun ho UNTL hodi hahú loke Kursu Médiu Veterinária nian; iha 2011, halo kooperasaun ho UNRAM no ACIAR hodi halo estudus konabá dezenvolvimentu pastajen iha Timor-Leste no halo estudus konabá sistema hakiak karau vaka ho eskala ki’ik ne’ebe iha produtividade ás, lukrativu (profitable) no sustentável para bele sai modelu ba animal nain sira iha Timor-Leste. Iha parte seluk MAP mós halo kooperasaun ho Ajênsias de Dezenvolvimentu husi Nasoens Unidas nian iha Timor- Leste hanesan estabelesimentu edifísiu ba FAO Country Representative no WFP, halo mós kooperasaun ho Ajênsias internasionais hanesan EU, AECID, JICA, GIZ, USAid, AusAID, nst. no adere ba organizasoens rejionais hanesan ATSEF, PEMSEA, CTI, OIE no ICO. Além de halo kooperasoens iha nível rejional no internasional, MAP mós iha kooperasaun di’ak ho liñas ministeriais sira seluk. Nune’e, MAP nia funsionárius iha Distritus sempre halo servisu em koordenasaun ho governu lokal no autoridades lokais. 2. Dezenvolvimentu Tékniku Agríkola MAP, liu husi Diresoens no Departamentus téknikus, buka introdús nafatin teknolojias agríkolas hanesan ICM, SRI, fini háre íbrida, fini di’ak, pestesidas, fertilizantes, nst. no promove aplikasaun téknika kuda rai tuir sistema intensifikasaun, extensifikasaun no diversifikasaun atu hasa’e produsaun no produtividade agríkola, no halo melhoramentu ba prosesu pós-kolheita liu husi introdusaun mákinas hodi baku háre no dulas háre, atu bele alkansa seguransa ai-han. Iha parte seluk, MAP promove téknika kuda no hakiak kafé, kuda no hakiak plantas industriais no plantas 12
  • 28. florestais, promove hakiak karau, bibi timur no manu lokal tuir sistema semi-intensivu no intensivu, halo kolan hodi habarak fini ikan no hakiak ikan oan no promove fábrika ro- ahi hodi prodús ró ba peskadores sira. MAP, liu husi Diresoens no Departamentus téknikus, kontinua fó orientasoens téknikas no apoiu nesesáriu ba agrikultores atu alkansa seguransa ai-han no lori sira atu muda an husi agrikultura subsistente ba agrikultura ho orientasaun merkadu ne’ebe bele fó rendimentu di’ak ba sira. Programas atu suporta dezenvolvimentu tékniku agríkola mak hanesan: a. Orienta no fasilita agrikultores atu muda an husi agrikultura subsistente ba agrikultura ho orientasaun merkadu; b. Loke sentrus de produsaun iha áreas apropriadas ba produtus agríkolas ne’ebe importante no estratéjiku ba ekonomia nasional; c. Hadia eskemas de irigasaun ne’ebe at no konstroe eskemas de irigasaun foun iha fatin ne’ebe apropriadu hodi suporta fornesimentu bé ba áreas agríkolas iha tempu bailoron; d. Haforsa Servisus de Extensaun Agríkola no orienta agrikultores atu kuda rai tuir sistema intensifikasaun, extensifikasaun no diversifikasaun; e. Trasforma sistema fila rai tradisional ba sistema mekanizadu liu husi introdusaun tratores no hadia téknika prosesamentu pós-kolheita; f. Sei kontinua fila rai gratuíta no suporta fini no adubus ba agrikultores durante tempu badak nia laran; g. Introdús fini di’ak husi komoditi ne’ebe bele adapta ho kondisaun rai no klima Timor- Leste nian; h. Tau fasilidades no kontinua fó apoiu ba agrikultores ne’ebe servisu iha áreas Pekuária, Florestas, Plantas Industriais, Peskas no Akikultura atu hasa’e produtividade no produsaun iha Sub-sektores hirak ne’e; i. Koopera ho ministérius relevantes hodi reabilita estradas rurais no dinamiza utilizasaun merkadus, atu agrikultores sira bele lori sira nia produtus ba fa’an iha ne’ebá; j. Koopera ho parseirus de dezenvolvimentu nasional no internasional, organizasoens rejionais no internasionais hodi hala’o dezenvolvimentu iha Sub-sektores hotu-hotu. 3. Haforsa Kapasitasaun ba Agrikultores MAP, liu husi Diresoens no Departamentus téknikus, kontinua fó orientasoens téknikas no apoiu nesesáriu ba agrikultores atu alkansa seguransa ai-han no lori sira atu muda an husi agrikultura subsistente ba agrikultura ho orientasaun merkadu ne’ebe bele fó rendimentu di’ak ba sira. MAP nian 386 extensionistas oras ne’e destaka ona iha kuaze Sukus hotu-hotu hodi organiza no orienta agrikultores atu uza rekursus naturais (inklui rai no bé) no insumus hanesan fini, adubus no teknolojia hodi hasa’e produsaun no produtividade agríkola no atu hadia sira nia moris. MAP kapasita no sensibiliza nafatin agrikultores atu sai agrikultor ne’ebe iha skill, hadomi ninia profisaun no muda mentalidade atu labele depende nafatin ba Estadu ka ba ema seluk. 13
  • 29. 4. Dezenvolvimentu Infraestruturais Dezenvolvimentu infraestruturas, liu-liu dezenvolvimentu sistema irigasaun importante atu suporta aumentu de produtividade no produsaun agríkola hanesan produsaun háre, batar, fore keli, nst. no fó mós benefísiu ba kriasaun animal no kriasaun ikan. Tan ne’e, MAP buka transforma téknikas irigasaun ne’ebe sei tradisional ba sistema de irigasaun moderna no efisiente hodi fornese bee ba áreas produtivas liu- liu iha tempu bailoron. Figuras tuir mai hatudu esforsu ne’ebe MAP hala’o hodi identifika no transforma sistema de irigasaun tradisional ba sistema de irigasaun ne’ebe adekuadu hodi fornese bee di’ak liu ba agrikultores hodi hala’o sira nian atividades agríkolas. MAP mós harí klínikas saúde animal nian hodi halo tratamentu ba animal ne’ebe moras, harí sentru mekanizasaun no extensaun hodi prodús háre, batar, fore mungu, fore keli no fore rai, harí lotas de peskas hodi fa’an ikan no harí laboratóriu agrikultura integradu, laboratóriu saúde animal no “tissue culture” (kultur jaringan), harí servisus de extensaun agríkola, instalasaun postus kuarentena nian, halo kolan ikan hodi habarak fini ikan no mós iha planu atu loke portu ba ró peskas, nst. Ne’e hotu ho hanoin atu dezenvolve agrikultura iha áreas hotu-hotu. B. Programas Prinsipais MAP iha planu atu dezenvolve nafatin kektor agrikultura hodi hasa’e produsaun no produtividade ai-han ho kualidade di’ak liu husi introdusaun fini di’ak, mekanizasaun agríkola, treinamentu ba agrikultores, hadia prosesamentu pós-kolheita, hadia armazenajem ka storage, nst. MAP iha mós planu atu dezenvolve produsaun animal, hakiak no kaer ikan, hasa’e produsaun plantas industriais no produsaun husi florestas ka ailaran ne’ebe hamutuk kontribui ba seguransa ai-han no moris di’ak ba agrikultores sira. Nune’e, MAP nian planu jeral mak hanesan tuir mai ne’e: 1. Hasa’e produsaun ai-han liu husi introdusaun háre variedades foun ho produsaun ás no ai-han seluk tan, aperfeisoa eskemas de irigasaun, aplika teknolojia kuda rai hanesan SRI, ICM, fó subsídiu sasan ba agrikultores hanesan fertilizantes, fini no pestisidas; 2. Fó formasaun no ativasaun ba grupus agrikultores no hasa’e kapasidade rekursus umanus liu husi treinamentus, estudus komparativus, demonstrasaun ba sira ne’ebe servisu iha agrikultura no ba agrikultores sira; 3. Hadia servisu de extensaun agríkola; 4. Dezenvolve sistema mekanizasaun agríkola liu husi alokasaun hand tractors ba grupu agrikultores, utilizasaun tratores hodi fila agrikultores sira nia rai, halo distribuisaun redi ikan no motor jhonson ba peskadores, distribui mákinas hodi loke kafé kulit no dulas kafé ba hirak ne’ebe iha plantasoens kafé, nst.; 5. Dezenvolve fasilidades ba produsaun no prosesamentu ai-han (crops), pekuária, peskas no akikultura, florestas no plantas industriais; 6. Hadia estradas ne’ebe liga ba áreas rurais; 7. Hadia dadus agrikultura nian no jestaun informátika; 8. Estabelese zonas de produsaun ba 14
  • 30. produtus agríkolas no ortikultura oi-oin, pekuária, florestas no plantas industriais; 9. Dezenvolve kapasidade instituisaun nian no halo parseria ho sektor privadu iha sub- sektores hotu-hotu; 10.Integra prinsípius “Jestaun Rai Sustentável” iha agrikultura nia programas hotu-hotu atu evita excesso explorasaun rai no degradasaun atu mantém kondisaun rai ne’ebe di’ak nafatin hodi hametin agrikultura sustentável; 11.Enkoraja no fasilita agrikultores atu muda an husi prátikas tradisionais no subsistente ba sistema agro-komérsiu; 12.Fasilita agrikultores (hakiak animal nain) atu hetan asesu ba rai, bee no pastajen ba sira nia animais; 13.Fasilita agrikultores atu hetan asesu ba kréditus, ajuda harí sentru de servisu hodi tau matan ba saúde animal no hala’o vasinasaun ba animais; 14.Promove peskiza no testes de adaptasaun iha kampu; 15.Harí fasilidades hodi fa’an sasan hanesan merkadu, matadoru hodi abate animal no talhu hodi rai no fa’an nan, peixeiria hodi fa’an ikan; 16.Halo lejislasaun no regulamentus hodi suporta dezenvolvimentu produtus agríkolas no kontrola kualidade sasan; 17.Fornese produtus ho kualidade di’ak tuir ezijênsia husi konsumidores iha merkadu no garante kontinuidade de produsaun ho kualidade di’ak. 15
  • 31. A. Sub-sektor Produsaun Ai-han no Hortikultura 1. Vizaun Jeral Husi 2008 ba kotuk, produtividade háre iha Timor-Leste menus liu 2 t/ha. Produtividade ne’e inferior liu produtividade háre rai-maran iha Indonézia ne’ebe bele alkansa 4,5 t/ha. Kondisaun ai-han no hortikultura hetan melhoramentu depois de agrikultores sira simu apoiu ekipamentus no mákinas agrikultura nian husi MAP ne’ebe inklui provizaun fasilidades produsaun nian hanesan fini di’ak, adubus, pestesidas no fó asistênsia fila rai. Ho fasilitasaun ne’e, iha tinan 2009, agrikultores sira konsege hasa’e produktividade háre to’o ás liu 3 t/ha. Tuir peritus sira katak iha áreas de produsaun ne’ebe hetan irigasaun di’ak, produsaun tenke atinji pelu menus 3 toneladas fós/ha; no melhoramentu ne’ebe halo iha áreas de produsaun iha rai-maran bele prodús 2 toneladas fós/ha. 2. Problemas no Dezafius Problemas ne’ebe sub-sektor produsaun ai-han no hortikultura enfrenta iha Timor- Leste mak hanesan: 1. Dadus konabá ai-han “crops” no hortikultura presiza atu organiza no jere didi’ak; 2. Ohin loron, natureza aktividades agrikultura nian sei nafatin iha nível subsistênsia, hodi rezulta nível produsaun no produtividade ki’ik; konsekuentemente hamosu defisiênsia fornesimentu aihan; 3. Falta de aptidaun “skills” husi agrikultores no Servisus de Extensaun Agríkola ne’ebe bele fasilita agrikultores atu hadia sira nia produsaun agríkola, mós sei fraku; 4. Asesu mínimu ou laiha asesu ba agrikultores atu hetan fundus no utilizasaun insumus hanesan fertilizantes, pestisidas; 5. Aktividades agríkolas mak oras ne’e hala’o laiha orientasaun ba sistema agro-komérsiu ne’ebe integra subsistema on-farm no off-farm; 6. Aktividades agríkolas la tau konsiderasaun ba “comparative advantage” husi kada rejiaun. Tan ne’e, dezenvolvimentu agrikultura la bazeia ba produtu famozu “superior product” ne’ebe kada distritu prodús; 7. Uma fatin ne’ebe namukare “espalhadu” difikulta atu organiza no dezenvolve asosiazaun agrikultores nian, nune’e mós susar atu halo fasilitasaun ruma ba sira. 3. Polítika Direktiva Tempu Badak (2011-2015) a. Aumenta kapasidade atu prodús ai-han iha nível nasional liu husi utilizasaun rai 3 POLÍTIKA ESTRATÉJIKA 16
  • 32. 30.000 hektares (ha) ne’ebe presiza hadia eskemas de irigasaun. Hadia produsaun háre-natar ne’ebe tenke alkansa pelu menus 3 toneladas fós/ha, no mós hadia produsaun háre-raimaran atu prodús 2 toneladas fós/ha; b. Fó subsídiu material hodi kuda ai-han no ortikultura (hanesan kombustível ba tratores), fini di’ak, fertilizantes, no pestesidas. Ba tinan 5 oin mai, input konabá sasan kímikus sei konsidera importante: Primeiru tanba bele dudu produsaun no produtividade atu sai ás hodi bele responde nesesidade ai-han iha rai laran no hodi substitui importasaun ai-han; Segundu, insumus orgânikus ne’ebe prodús no iha, susar atu hetan, no la sufisiente atu responde ba nesesidade iha rai laran; c. Dezenvolve kapasidade aparatur agrikultura (téknikus agrikultura) nian; tenke tau atensaun ba skill tékniku no jestaun; d. Dezenvolve Servisus Extensaun Agríkola; e. Dezenvolve mekanizasaun agríkola no sentrus de extensaun agríkola; f. Hasa’e kapasidade agrikultores nian liu husi hasa’e skill kuda rai no jestaun to’os ho natar; g. Dezenvolve fasilidades no infraestrutura hanesan irigasaun, estradas ne’ebe liga ho to’os ka natar, no ekipamentus produsaun nian; h. Hadia dadus agrikultura nian no jestaun konabá informasaun ai-han no ortikultura; i. Estabelese sentrus produsaun ai-han no hortikultura atu nune’e kada distritu bele iha produtu ‘unggulan’ ou produtu agrikultura ne’ebe dominante liu iha distritu ida-idak; j. Hahú integra atividades to’os ka natar nian ho indústria ki’ik—industri rumah tangga (household industry). Iha kazu ne’e, presiza introdús indústria prosesamentu produtu agríkultura no indústria ne’ebe prosesa restus husi produtus agríkolas (agrikultural byproducts) hodi transforma ba fertilizantes orgânikus no animal nia hahan; k. Dezenvolve regulamentus konabá operasaun no manutensaun mákinas agríkolas hanesan tratores no hand tractors, mákinas hodi dulas háre kulit, mákinas hodi dulas kafé, ró peska, redi, motor jhonson, nst. Tempu Médiu (2016-2020) a. Haforsa diversifikasaun ai-han no promove pola konsumu tuir kondisaun lokal Distritu ka Sub- Distritu ida-idak nian hodi promove kultivu “secondary food crops” hanesan talas no “tuber” sira seluk; b. Dezenvolve teknolojia no inovasaun teknolójika agríkola hodi kuda rai no hadia pós-kolheita; c. Estabelese no dezenvolve área agro-komérsiu ne’ebe modernu, no bele garante agrikultores nia moris di’ak; d. Dezenvolve instituisaun no parseria ne’ebe fó benefísiu ba partes rua, liu-liu relasionadu ho finansiamentu, prosesamentu no merkadu; e. Habelar eskala negósiu no agrikultores nian kapasidade jestaun atu hala’o aktividades agríkolas ho orientasaun negósiu; f. Dezenvolve indústrias husi produtus ‘unggulan’ ne’ebe prodús iha kada distritu; g. Promove agrikultores atu sai extensionistas. Tempu Naruk (2021-2030) a. Jere rekursus rai ho maneira sustentável atu evita explorasaun eksessiva no prevene estragus rai ne’ebe rezulta husi utilizasaun demaziada husi produtus kímikus; 17
  • 33. b. Estabelese no dezenvolve agro-komérsiu rural atu suporta integrasaun atividades “on-farm” no “off-farm” hodi hametin merkadu ba produtus agríkolas; c. Aumenta investimentu privadu liu husi fó insentivus no investe iha agrikultura; d. Dezenvolve no implementa teknolojia prosesamentu produtu agríkola atu suporta atividades “off -farm”; e. Fó kontribuisaun sufisiente hodi haburas ekonomia liu husi exportasaun, loke kampu de trabalhu no aumenta rendimentu. 4. Planu de Trabalhu Tempu Badak (2011-2015) a. Hasa’e produsaun no produtividade liu husi intensifikasaun no extensifikasaun agríkola; b. Dezenvolve rekursus umanus Ministériu nian liu husi treinamentus téknikus no jestaun; c. Dezenvolvimentu institusional ba extensionistas no mós asosiasaun agrikultores nian; d. Fó kbit ba agrikultores liu husi fasilitasaun no apoiu atu hadia sira nia kapasidade; e. Dezenvolve fasilidades agrikultura nian no infraestruturais, situasaun finanseira no merkadu; f. Dezenvolve baze de dadus ba ai-han no ortikultura. Tempu Médiu (2016-2020) a. Hadia kualidade produtu nian no efisiênsia liu husi teknolojia mekanizada atu hasa’e produktividade no efisiênsia; b. Implementa padraun ka estandard kualidade nian no seguransa ai-han; c. Dezenvolve diversifikasaun de produsaun no konsumu, liu husi dezenvolvimentu modelu konsumu ai-han lokal ne’ebe exklúi fós (non-rice); d. Buka alevia nível inseguransa ai-han liu husi sistema komérsiu ai-han “food trade system”; e. Dezenvolve komérsiu agrikultura liu husi atividades agríkolas ho orientasaun komersial; f. Dezenvolve merkadu ba produtus agríkolas; g. Dezenvolve no disemina inovasoens agríkolas. Tempu Naruk (2021-2030) a. Hadia agrikultores nia asesu ba rekursus hodi hasa’e produsaun no produktividade; b. Dezenvolve agro-indústria rural; c. Hamenus kiak. 5. Implementasaun de Projetus Tempu Badak (2011-2015) a. Intensifika kuda háre iha rai ne’ebe irigadu no la-irigadu. Háre ne’ebe kuda ona iha rai irigadu hamutuk besik 40.000 ha no kuda ona iha rai la-irigadu hamutuk besik 4.000 ha; b. Extensifika área kuda háre liu husi reabilitasaun área irigasaun hamutuk besik 10.000 ha; c. Optimiza área kuda háre iha rai irigadu liu husi kuda dala rua “double planting”, iha área hamutk besik 5.000 ha; d. Halo intensifikasaun liu husi inter-cropping entre háre no batar; e. Intensifika kuda fore mungu; f. Intensifika kuda fore rai; g. Dezenvolve no melhora eskemas de irigasaun; h. Fasilita ezistênsia fasilidades de produsaun; i. Fó subsídiu ba insumus ba produsaun; 18
  • 34. j. Dezenvolve fatin hodi hadia ekipamentus no mákinas agríkolas; k. Dezenvolve estradas hodi halo atividades agríkolas; l. Dezenvolve infraestruturas rurais, sentru ba fini, sentru ba mekanizasaun, peskiza no sentru ba teknolojia informátika; m. Hadia rekursus aparatur agrikultura nian; n. Halo treinamentu konabá téknika no jestaun ba aparatur agrikultura nian; o. Haforsa instituisoens extensaun agríkola; p. Dezenvolve servisus de asesoria, treinamentu, no fasilitasaun ba agrikultores; q. Haforsa no fasilita atu harí asosiasaun agrikultores nian; r. Halo inventarizasaun no avaliasaun konabá potênsia rekursus agríkolas; s. Halo peskiza hodi determina rai ne’ebe apropriadu ba kuda ai-han no hortikultura iha 12 distritus; t. Prepara mapas konabá zonifikasaun komoditi nian; u. Dezenvolve manutensaun ba mákinas no sentrus de extensaun. Tempu Médiu (2016-2020) a. Dezenvolve fini di’ak; b. Organiza no implementa padraun ka standard kualidade no seguransa ai-han; c. Forma no determina polítika konabá presu (preço) ai-han nian; d. Jestaun konabá sistema komérsiu ai-han nian; e. Dezenvolve komoditi ‘unggul’ ne’ebe bazeia ba rejionalizasaun komoditi nian; f. Dezenvolve alternativas ba rekursus ai-han lokal; g. Dezenvolve ‘pola’ ka modelu konsumu ai-han lokal ne’ebe exklúi fós; h. Dezenvolve teknolojia ba prosesamentu ai-han tradisional; i. Dezenvolve teknolojia atu melhora kualidade no seguransa ai- han; j. Dezenvolve teknolojia agríkola mekanizada atu aumenta produtividade no efisiênsia; k. Implementa teknolojia pós-kolheita; l. Dezenvolve instituisoens no informasaun konabá merkadu; m. Dezenvolve komérsiu internasional no parserias; n. Dezenvolve komoditi komersial lokal no espesífiku; o. Dezenvolve pola parseria ba komérsiu agríkola. Tempu Naruk (2021-2030) a. Dezenvolve agro-indústria no áreas ba sentrus produsaun nian; b. Dezenvolve redi finanseira; c. Dezenvolve sentrus produsaun ba komoditi ungulan; d. Dezenvolve komérsiu no merkadu ba produtus agríkolas; e. Fasilita investimentu no parseria iha área agrikultura nian. B. Sub-sektor Plantas Industriais 1. Vizaun Jeral Existe komoditi importante tolu iha Sub-sektor plantasaun iha Timor-Leste mak kafé, kamí no nú ne’ebe emprega besik 50.000 agrikultores iha 2006. Kafé kuda iha 6 distritus husi total 13 distritus, espesialmente iha parte Oeste. Plantasaun kafé emprega ema besik 20.000 agrikultores. Produtividade média kafé iha Timor-Leste mais ou menus 225 kg/ha. Estudus konabá plantasoens kafé nian demonstra katak padraun produktividade mundial kafé mak entre 1.300 kg/ 19
  • 35. ha to’o 1.400 kg/ha. Ne’e hatudu katak produtividade nasional kafé sei relativamente inferior komparadu ho padraun ne’ebe refere. Nú presiza tinan 4 to’o 5 atu bele fó fuan no bele hetan kolheita. Bele kalkula katak produktividade plantasaun nú iha Timor-Leste mais no menus 565 kg/ha. Númeru ne’e sei dok husi padraun ka standard produktividade mundial nú nian mak hanesan mais ou menus 1.500 kg/ha. Kamí presiza tinan 3,5 to’o 4 atu bele fó fuan no bele hetan kolheita. 2. Problemas no Dezafius Problemas balun ne’ebe Sub-sektor Plantas Industriais hasoru iha Timor-Leste mak hanesan: a. Ladun iha koñesimentu no skill husi agrikultores plantas industriais nian konabá kuda no hakiak “manutensaun”; b. Funsaun husi Instituisaun Extensaun Agríkola ne’ebe oras ne’e iha sei relativamente fraku atu fasilita no fó akonselhamentu “counselling”; c. Plantas industriais barak mak tuan ona, ne’ebe rezulta produtividade oitoan; d. Plantasoens tenke jere tuir sistema agro-komérsiu ne’ebe integra subsistema on-farm no off-farm; e. Menus asesu ba kapital; f. Nain ba rai la klaru, hodi atraza dezenvolvimentu ba plantasoens; g. Estadu nia plantasaun ho área aproximadamente 12.000 ha ne’ebe povu mak uza bele sai potênsia ba rai la-produtivu no konflitu. 3. Polítika Direktiva Tempu Badak (2011-2015) a. Aumenta plantas industriais nia kapasidade de produsaun liu husi reabilitasaun, liu-liu ba kafé, husi produtividade média 225 kg/ha ba 500 kg/ha; b. Fasilita subsídiu matériais de isumu ba plantasoens (fini di’ak, fertilizantes, pestisidas); c. Hadia rekursus umanus nia kompetênsia iha área téknika no jestaun konabá plantasaun; d. Haforsa papél instituisaun extensaun agríkola nian; e. Hasa’e kapasidade agrikultores plantasaun nian; f. Ajuda harí no dezenvolve instituisoens finanseiras iha áreas rurais; g. Determina estatutu rai estadu nian no integra ba orsamentu nasional. Termu Médiu (2016-2020) a. Hasa’e kapasidade produsaun no produtividade plantas industriais nian liu husi programas de rejuvenizasaun liu-liu kafé; b. Optimiza utilizasaun rai, liu-liu to’os iha uma oin ka ‘pekarangan’; c. Apoia dezenvolvimentu produtus oi-oin husi plantasoens, liu-liu komoditi ho valor ekonómiku ás hanesan baunila no kakau; d. Dezenvolve instituisoens ne’ebe fó benefísiu mútuo no parserias; e. Dezenvolve teknolojia atu suporta plantasoens no prosesamentu ba ninia produtus; f. Haforsa leis ba rai no jere área plantasaun estadu nian. 20
  • 36. Tempu Naruk (2021-2030) a. Jere rai ho maneira sustentável; b. Harí no dezenvolve áreas ba agro-komérsiu rural bazeia ba produtus husi plantasoens; c. Aumenta investimentu privadu; d. Fó insentivus ba negósius no investimentu iha área plantasaun; e. Harí infraestrutura, komérsiu, no indústria ne’ebe bazeia ba produtus husi plantasoens. 4. Planu de Trabalhu Tempu Badak (2011-2015) a. Hasa’e produsaun no produtividade plantas industriais hanesan kafé, nú no kamí; b. Dezenvolve rekursus umanus hanesan aparatur plantasoens nian; c. Dezenvolve instituisoens; d. Haforsa plantasoens nia agrikultores; e. Dezenvolve fasilidades no infraestruturas ba negósius relasionadus ho plantasoens no instituisoens finanseiras. Tempu Médiu (2016-2020) a. Espande produsaun no produtividade plantasoens nian (kafé, nú, kamí, vanilla, kakau); b. Dezenvolve redi finanseira “financing networking”; c. Dezenvolve diversifikasaun de produsaun; d. Dezenvolve modelu parseria de negósiu iha área plantasaun; e. Dezenvolve no disemina inovasaun teknolójika Tempu Naruk (2021-2030) a. Dezenvolve agro-indústria rural ne’ebe bazeia ba produsaun husi plantasaun; b. Dezenvolve jestaun de parseria ba plantasoens estadu nian. 5. Implementasaun de Projetus Tempu Badak (2011-2015) a. Halo di’ak liu tan tratamentu ba plantasoens no plantas, liu-liu kafé; b. Dezenvolve kafé no viveirus ba ai hodi hamahon kafé; c. Halo extensifikasaun ba kamí; d. Halo intercropping entre nú ho kakau; e. Halo intercropping entre kafé ho baunila/vanili; f. Fasilita disponibilidade fasilidades produsaun nian; g. Fasilita subsídius ba insumus produsaun nian; h. Hasa’e koñesimentu ba aparatur ne’ebe servisu iha plantasoens; i. Fó treinamentu ba aparatur plantasoens nian konabá téknika no jestaun; j. Haforsa instituisoens extensaun agríkola nian; k. Dezenvolve fasilidades hodi halo konsulta no fó treinamentu ba agrikultores plantas industriais nian; l. Haforsa no fasilita estabelesimentu asosiasaun agrikultores plantas industriais nian. m. Promove indústria kazeira hodi prosesa rezíduos husi plantas industriais, liu-liu kafé, atu nakfila ba fertilizantes orgânikus no hahan ba animal; n. Promove indústria kazeira hodi prosesa nú sai produtus no sasan hodi uza ba konsumu familiar. 21
  • 37. Tempu Médiu (2016-2020) a. Dezenvolve intercropping entre nú ho kakau; b. Dezenvolve intercropping entre kafé ho baunila; c. Dezenvolve redi finanseira; d. Dezenvolve teknolojia hodi prosesa produtus husi plantasoens. Tempu Naruk (2021-2030) a. Halo rejuvenizasaun kafé; b. Dezenvolve negósiu konabá prosesamentu no merkadu ba produtus husi plantasoens; c. Fasilita investimentu no parseria hodi suporta negósius konabá plantasoens. C. Sub-sektor Pekuária 1. Vizaun Jeral Komoditi pekuária ne’ebe importante liu iha Timor-Leste mak karau vaka, karau timur, kuda, bibi timur, bibi malae, fahi, no manu. Ba populasaun iha Timor-Leste, hakiak animal henesan aset importante ho folin ás ne’ebe bele ajuda sira bainhira laiha osan atu selu oan sira nia eskola no sosa hahan, halo selebrasaun kultural hanesan halo lia moris no lia mate. Animal nain sira kuaze la konsome nan manu ne’ebe sira hakiak. Bibi timur, bibi malae no fahi, la susar atu fa’an iha bazares lokais, maibé kuda iha funsaun importante hanesan meiu de transporte iha áreas rurais. 2. Problemas no Konstranjimentus Problemas konabá Sub-sektor hakiak animal ne’ebe iha, inklui: a. Hakiak animal iha Timor-Leste sei hala’o tuir prátikas tradisionais ka husik animal sira la’o livre iha rai luan hodi buka rasik hahan no seidauk iha orientasaun ba merkadu; b. Seidauk iha lejislasaun no regulamentus konabá veterinária, saúde públika no moras zoonótikas seluk; c. Ladun iha koñesimentu konabá jestaun hakiak animal no servisu saúde animal nian ne’ebe hala’o regularmente; d. Hakiak animal nain sira la kuda ai-han ba sira nia animal, hanesan dut no ai-tahan (sei depende deit ba natureza); e. Nunka iha instituisaun finanseira atu fó mikro- finansiamentu ba hakiak animal nain sira; f. Disponibilidade bee no infraestruturas hanesan estradas hodi fasilita distribuisaun produsaun animal sei kontinua insufisiente; g. Kapasidade rekursus umanus (extensionistas ba hakiak animal) sei limitadu em termus de kualidade no kuantidade no mós sira nia prezensa iha nível Sub-distritu sei menus; h. Ajênsias Extensaun Agríkola nian ne’ebe fó asistênsia no konsulta, nia funsaun sei fraku; i. Falta de sensibilizasaun husi sosiedade/hakiak animal nain sira konabá animal nian saúde (prevensaun no tratamentu ba animal moras). 22
  • 38. 3. Polítika Direktiva Tempu Badak (2011-2015) 1. Determina regulamentu konabá hakiak aniaml no animal nia saúde iha dezenvolvimentu Sub-sektor Pekuária; 2. Hadia kompetênsia pesoal pekuária nian; sei fó atensaun makás ba aspetu tékniku no jestaun; 3. Hasa’e hakiak animal nain sira nia kapasidade de jestaun, liu husi fó atensaun ba skills ne’ebe sira presiza hodi jere prátikas hakiak animal tuir sistema modernu; 4. Estabelese zoning ka fatin ne’ebe potênsial atu halo dezenvolvimentu hakiak animal ne’ebe tenke bazeia ba kondisaun rai apropriadu hodi bele fornese ai-han ba animal sira; 5. Hadia extensionistas pekuária nia funsaun atu aumenta liu tan sira nia papél konabá fó asistênsia iha área pekuária; 6. Hadia fasilidades hodi suporta hakiak animal no hadia ou harí infraestruturas ba produsaun no merkadu hanesan disponibilidade bee mós no estradas; 7. Dezenvolve sistema servisu saúde animal nian ne’ebe efetivu no efisiente; 8. Dezenvolve prosesamentu restus animais nian atu integra sektor hakiak animal no sektores seluk, espesialmente agrikultura, liu-liu atu prosesa restus animais nian ba fertilizantes orgânikus; 9. Dezenvolve teknolojia prosesamentu ai-han animal nian, liu husi prosesamentu restus agrikultura nian atu asegura disponibilidade animal nia hahan ne’ebe la depende totalmente ba natureza; 10.Introdús jestaun ba rezíduos agrikultura nian liu husi indústrias ki’ik no kazeiras. Tempu Médiu (2016-2020) 1. Aumenta kuantidade no orientasaun ba negósiu relasionadu ho agrikultura atu hadia atividades nia tamañu ne’ebe iha orientasaun ba komérsiu; 2. Expande indústria prosesamentu ba produtus animais ho objetivu atu garante merkadu ba produtus animais no atu fó valor adisional (to provide added value); 3. Dezenvolve estrutura instituisaun nian ne’ebe iha benefísiu mútuo no halo parseria atu hametin animal nain sira nia asosiasaun no estabelese kooperasaun ho partes interesadas seluk ne’ebe iha orientasaun hanesan; 4. Optimiza servisus de saúde animal. Tempu Naruk (2021-2030) 1. Estabelese no dezenvolve rejioens ba agro-komérsiu rural ne’ebe bazeia ba produtus animais atu halo integrasaun entre indústrias up-stream no down-stream iha sektor pekuária, hodi kria ‘rural- urban’ hanesan meiu ida atu prevene urbanizasaun; 2. Hadia kondisoens hodi aumenta investimentu privadu atu haforsa dezempeñu sektor privadu nian hodi dezenvolve Sub-sektor Pekuária; 3. Fó insentivus ba negósius no investimentus iha Sub-sektor Pekuária; 4. Redús taxa moras no mortalidade animal nian. 23
  • 39. 4. Planu de Trabalhu Tempu Badak (2011-2015) 1. Dezenvolve rekursus umanus inklui aparatur pekuária nian, liu husi treinamentu no edukasaun; 2. Dezenvolve instituisaun liu husi hadia kna’ar instituisoens servisus extensaun nian no estabelese instituisoens seluk ne’ebe relevante; 3. Haforsa hakiak animal nain sira liu husi hadia sira nia kapasidade ne’ebe bele hala’o liu husi utilizasaun modelu field school; 4. Dezenvolve fasilidades no infraestruturas ba atividades pekuárian nian liu husi hadia no aproviziona infraestruturas ba produsaun no merkadu; 5. Dezenvolve instituisaun finanseira rural no simplifika asesu ba hakiak animal nain sira atu hetan kapital; 6. Hadia servisu konabá fó atensaun ba saúde animal atu redús nível moras no mortalidade animal liu husi survei, identifikasaun, prevensaun no iradikasaun moras animal nian. Tempu Médiu (2016-2020) 1. Dezenvolve redi finanseira liu husi fasilitasaun asesu ba instituisoens finanseiras (liu-liu sektor bankária mak oras ne’e ezisti ona) no liu husi kooperasaun ho sira ne’ebe nain ba kapital; 2. Dezenvolve produsaun diversifikada; 3. Dezenvolve modelu parseria negósius nian iha área pekuária; 4. Dezenvolve no disemina teknolojia; 5. Dezenvolve mini-laboratóriu no sentru saúde animal. Ne’e atu suporta prosesu identifikasaun no diagnóstika moras animal nian. Tempu Naruk (2021-2030) 1. Dezenvolve agro-indústria rural ne’ebe bazeia ba hakiak animal; 2. Fó kontribuisaun signifikante ba kresimentu ekonómiku liu husi exportasaun; 3. Dezenvolve no estabelese sentru investigasaun ba moras animal iha nível rejional. 5. Implementasaun de Projetus Tempu Badak (2011-2015) 1. Dezenvolve grupus hodi hakiak karau susuben; 2. Dezenvolve grupus hodi hakiak karau ba produsaun nan; 3. Dezenvolve grupus hodi hakiak bibi rasa Etawa; 4. Dezenvolve kriasaun fahi; 5. Dezenvolve kriasaun bibi malae; 6. Dezenvolve kriasaun karau timur; 7. Dezenvolve kriasaun manu (manu lokal, patu, patu gansu); 8. Dezenvolve Servisu Saúde Animal ne’ebe efektivu no efisiente; 9. Fó kapasitasaun ba ema ne’ebe hakiak animal; 10.Fó treinamentu tékniku no jestaun ba aparatur ne’ebe halo konta hakiak animal; 11.Haforsa instituisaun ba servisus de extensaun iha área hakiak animal; 12.Dezenvolve counselling, treinamentu, no fasilitasaun ba hakiak animal nain sira; 13.Haforsa no fasilita instituisaun hakiak animal nain sira nian; 14.Estabelese sentrus de demonstrasaun (denplot) konabá prosesamentu hodi transforma animal nian sekresaun ba fertilizantes orgânikus; 24
  • 40. 15.Estabelese sentrus de demonstrasaun hodi prosesa ai- han ba animal. Tempu Médiu (2016-2020) 1. Dezenvolve redi finanseira; 2. Dezenvolve teknolojia hodi prosesa produtus husi kri- asun animal; 3. Dezenvolve atividades prosesamentu no produtus hodi lori ba merkadu; 4. Dezenvolve indústria ai-han ba animal; 5. Dezenvolve indústria ba fertilizantes orgânikus; 6. Dezenvolve mini-Laboratóriu no sentru saúde animal. Ida ne’e atu suporta prosesu identifikasaun no diagnóstika moras animal nian. Tempu Naruk (2021-2030) 1. Fasilita investimentu no halo parseria konabá negósiu iha área kriasaun animal nian; 2. Dezenvolve rejioens agro-Industriais ho baze iha kriasaun aniaml; 3. Dezenvolve komérsiu internasional no parserias; 4. Dezenvolve no estabelese sentrus de investigasaun ba moras animal nian iha nível rejional. D. Sub-sektor Peskas no Akikultura 1. Vizaun Jeral Potênsia makás ba peskas iha Timor-Leste mak iha áreas kosteiras no tasi laran, tanba Timor -Leste iha liña kosteira naruk liu 730 km ho Zona Ekonómika Exklusiva aproximadamente 72.000 km2 . 2. Problemas no Konstranjimentus Problemas iha sub-sektor peskas nian mak hanesan: 1. Difikuldade iha monitorizasaun no protesaun ba áreas peskas nian iha teritóriu laran tanba ladun iha rekursus umanus; 2. Ladun iha fasilidades no infraestruturas ba peskas no akikultura nudar faktores de apoiu; 3. Nain ba ró no ekipamentus peskas nian sei relativamente menus; 4. Peskadores nia skill sei inadekuadu; atividades peskas nian sei hala’o tuir prátikas tradisionais no seidauk iha objetivu komersial. 5. Supervizaun konabá peskadores nia abilidade no kontrolu ba kualidade produsaun ikan nian sei limitadu; 6. Akikultura brackish bee-midar no tasi-ben seidauk dezenvolvidu; 7. Dadus no informasoens konabá potênsia peskas no akikultura seidauk iha. 3. Polítika Direktiva Tempu Badak (2011-2015) 1. Hadia dadus peskas nian no jestaun informasaun ho objetivu atu harí baze de dadus konabá rekursus ikan nian, liu-liu ba ikan iha tasi laran; 2. Hadia fasilidades no infraestruturas ba protesaun área tasi nian atu prezerva rekursus tasi nian; 3. Dezenvolve kapasidade peskadores no agrikultores nian atu hasa’e sira nia skill; 4. Tau infraestruturas no fasilidades ba peskas no akikultura; 5. Hasa’e kapasidade rekursus umanus ba aparatur peskas nian atu melhora sira nia kapasidade téknika no jestaun; 25
  • 41. 6. Hadia distribuisaun produsaun ikan atu espande ka habelar merkadu produsaun ikan; 7. Supporta aumentu de kualidade ba produsaun ikan. Tempu Médiu (2016-2020) 1. Supporta atu harí instituisaun finanseira ba komunidades peskadores no akikultores sira hodi fasilita sira atu hetan asesu ba finansiamentu; 2. Dezenvolve estrutura parseria ne’ebe fó benefísu mútuo ho objetivu atu fasilita komunidades husi peskadores no akikultores hodi halo parseria ho entidades sira seluk mak iha interese iha Sub-sektor Peskas; 3. Dezenvolve teknolojia prosesamentu atu fasilita produsaun ikan ne’ebe sustentável no simplifika ninia distribuisaun; 4. Kria padraun ba kualidade produsaun peskas nian. Tempu Naruk (2021-2030) 1. Dezenvolve teknolojia prosesamentu ikan atu suporta espansaun indústria prosesamentu ikan; 2. Aumenta investimentu privadu atu expande ka habelar partisipasaun privada iha sektor peskas. 4. Planu de Trabalhu Tempu Badak (2011-2015) 1. Inventariza potênsialidades hodi hakiak brackish water, bé- midar no iha tasi; 2. Inventariza potênsialidades ba peskas iha tasi; 3. Haforsa aparatur peskas nian, peskadores, no akikultores; 4. Dezenvolve instituisoens; 5. Dezenvolve fasilidades no infraestruturas ba atividades peskas; 6. Dezenvolve konservasaun no supervizaun ba rekursus peskas; 7. Dezenvolve merkadu. Tempu Médiu (2016-2020) 1. Dezenvolve no disemina teknolojia konabá prezervasaun ikan; 2. Dezenvolve parserias ne’ebe fó benefísiu mútuo; 3. Dezenvolve redi finanseira; 4. Hadia supervizaun no protesaun ba rekursus ikan. Tempu Naruk (2021-2030) 1. Dezenvolve agro-indústria ho baze iha peskas; 2. Dezenvolve eskala no orientasaun konabá atividades peskas. 5. Implementasaun de Projetus Tempu Badak (2011-2015) 1. Halo survey no harí áreas potênsiais ba hakiak brackish water, bee- midar no iha tasi; 2. Halo survey no kria mapa zonifikasaun ba áreas potênsiais ba peskas; 3. Fasilita formasaun no haforsa komunidade peskadores no hakiak ikan nain sira nian; 4. Fasilita infraestruturas peskas nian (ba grupus peskadores), halo kontrolu ba kualidade no supervizaun ba rekursus peskas nian; 5. Fasilita formasaun estrutura polítika ba peskas no hakiak ikan; 26
  • 42. 6. Eduka rekursus umanus iha área peskas; 7. Fó treinamentu konabá téknika no jestaun ba aparatur peskas; 8. Dezenvolve no hadia portu peskas nian no infraestruturas hakiak ikan nian; 9. Dezenvolve merkadu peskas. Tempu Médiu (2016-2020) 1. Dezenvolve teknolojia hodi halo supervizaun, utilizasaun no jestaun konabá rekursus peskas nian ho baze iha indústria; 2. Dezenvolve sistema finansiamentu. Tempu Naruk (2021-2030) 1. Iha avansu teknolójiku iha indústria ikan nian; 2. Aumenta investimentu no parseria iha área peskas. E. Sub-sektor Florestas 1. Vizaun Jeral Timor-Leste riku ho ai-laran. Tuir estimasaun, total área ai-laran iha Timor-Leste aproximadamente 745.174 ha ou por volta 49% husi total área rai nian. Husi área total ne’e, mais ou menus 418.749 ha (56%) mak deklara ona hanesan florestas protejidas. Mesmu nune’e, oras ne’e rekursus ai-laran hasoru kondisaun krítika tanba atividades tesi ai ne’ebe estensivu, excessivo no deskontroladu hodi uza ba sunu (fuel wood), hodi hamolik rai ba agrikultura no ‘illegal logging’. Tuir Ministériu Agrikultura no Peskas (2010) katak florestas ne’ebe hetan estragus mais ou menus 14.000-15.000 ha/kada tinan ne’ebe hatudu katak taxa desflorestasaun iha kada tinan atinji 1.1 %. 2. Problemas no Konstranjimentus 1. Tesi ai ilegal ne’ebe kauza estragus ba ai-laran; 2. Erozaun no rai-halai kauza degradasaun rai no estraga bee iha rai-okos (watersheds); 3. Ladun iha informasaun konabá ai-laran no biodiversidade; 4. Númeru no kapasidade (esperiênsia no skill) husi pesoal florestas nian sei menus; 5. Regulamentus la adekuadu. 3. Polítika Direktiva Tempu Badak (2011-2015) 1. Hadia kapasidade rekursus umanus hanesan ofisiais florestas nian atu hasa’e sira nia kapasidade téknika no jestaun; 2. Hasa’e kapasidade ba populasaun ne’ebe hela besik no haleu ai-laran atu hadia sira nia vida sósiu -ekonómiku; 3. Haforsa protesaun ai-laran atu fó seguransa ba rekursus ai-laran husi estragus ne’ebe bele rezulta husi tesi/ kua ai ilegal, sunu ai-laran, no destruisaun ai-laran; 4. Hadia jestaun konabá dadus no informasaun florestas nian. Tempu Médiu (2016-2020) 1. Halo konservasaun bee rai okos (watershed) atu proteje áreas ba wa- ter catchment; 2. Hadia partisipasaun sosiedade nian konabá jestaun ai-laran; 3. Haforsa sistema protesaun ekolójika no biolójika atu prezerva ekilíbriu natureza no proteje biodiversidade. 27
  • 43. Tempu Naruk (2021-2030) Haforsa investinentu privadu liu husi aplikasaun perspektiva ambiental ba jestaun ai-laran no ninia utilizasaun. 4. Planu de Trabalhu Tempu Badak (2011-2015) 1. Halo inventarizasaun konabá rekursus florestais, atu uza hanesan baze ba preparasaun planu no foti desizaun (produtus husi ai no laós husi ai); 2. Prepara planu jestaun florestal (master management plan) no dezenvolve planu asaun ne’ebe bazeia ba planu ne’ebe refere; 3. Promove reflorestasaun no prátikas jestaun rai sustentável hodi kontrola erozaun, reabilitasaun rai, fó protesaun ba bee rai okos no utilizasaun sustentável; 4. Dezenvolve rekursus umanus iha área florestas; 5. Dezenvolve instituisoens ne’ebe relasiona ho florestas; 6. Haforsa komunidades ne’ebe hela besik no hadulas ai-laran ka florestas; 7. Halo supervizaun ba áreas florestais. Tempu Médiu (2016-2020) 1. Halo jestaun ba bé rai okos; 2. Dezenvolve komunidades ne’ebe moris dependente ba florestas no rekursus florestais; 3. Halo jestaun ba Parke Nasional Nino Konis Santana; 4. Konserva flora no fauna. Tempu Naruk (2021-2030) Dezenvolve indústria ai-kabelak. 5. Implementasaun de Projetus Tempu Badak (2011-2015) 1. Determina fronteiras ai-laran nian; 2. Halo survey no mapeamentu konabá áreas potensiais ba florestas, liu-liu ba produtus ai-laran ne’ebe laós ai-kabelak (non-timber); 3. Hadia rekursus umanus liu husi edukasaun konabá florestas; 4. Hasa’e rekursus umanus liu husi treina- mentu konabá téknika no jestaun florestas; 5. Harí sentrus de treinamentu konabá florestas no ninia dezenvolvimentu; 6. Haforsa instituisoens florestais; 7. Fó konsultoria konabá florestas; 8. Halo operasoens konjuntas; 9. Halo inspesaun ba transporte produtus husi florestas; Tempu Médiu (2016-2020) 1. Jestaun konabá Parke Nasional Nino Konis Santana; 28