Your SlideShare is downloading. ×
Point vkl pilved_sademed
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×

Saving this for later?

Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime - even offline.

Text the download link to your phone

Standard text messaging rates apply

Point vkl pilved_sademed

279
views

Published on


0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
279
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
1
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. Pilved ja sademed Kaire Sumberg Tartu Veeriku Kool
  • 2. Kuidas tekivad pilved?
    • Vesi aurub maapinnalt ja veekogudelt.     Aurunud vesi muutub veeauruks .
    • Veeaur tõuseb üles ja seguneb õhuga.     Kõrgel õhus on külm. Veeaur jahtub ja kondenseerub .
    • Tekivad väikesed veepiisad, mis jäävad õhku hõljuma. Nendest moodustuvadki PILVED .
  • 3.  
  • 4.
    • Pilvedel on looduses suur tähtsus .
    • Suvel varjavad pilved tugevat päikesekiirgust.
    • Talvel kaitsevad pilved maapinda liigse jahtumise eest.
  • 5.
    • Pilved taevas on erineva kujuga . Vastavalt kujule on pandud pilvedele nimed.
  • 6. Rünkpilved
    • RÜNKPILVED on väikesed ja kohevad nagu vatitombud. Rünkpilved tekivad taevasse tavaliselt suvel sooja ilmaga. Keskpäeval, kui maapind on soojenenud, on neid kõige rohkem. Õhtuks nad enamasti hajuvad.
  • 7. Kihtpilved
    • KIHTPILVED ilmuvad sombuse ilmaga. Need pilved asuvad maapinnale väga lähedal. Tavaliselt on nad tumedad ja me nimetame neid vihma- või lumepilvedeks. Suvel sajabki nendest vihma ja talvel lund.
  • 8. Kiudpilved
    • KIUDPILVED tekivad kõrgel taevas, kus õhk on väga külm. Nad koosnevad väikestest jääkristallidest. Kiudpilved on hõredad ega varja päikest.
  • 9. Ülesanne
    • 1.Kirjelda pilvede teket.
    • 2.Millise kujuga pilvi oled taevas märganud? Kas oskad neile nime anda?
    • 3.Joonista erineva kujuga pilvi ja kirjuta juurde nimetused.
  • 10. Sademed
    • Sademeteks nimetatakse õhust maapinnale langevat vedelat või külmunud vett.
    • Eestis sajab aastas keskmiselt 500-700 mm. Maailma keskmine sademetehulk =1000 mm.
    • Eesti kõige sademeterikkam kuu on august.
  • 11. Sademed on:
    • vihm
    • uduvihm
    • kaste
    • lumi
    • rahe
    • jäide
    • härmatis
    • lume- ja jääkruubid
  • 12. Vihm
        • Vihmapilv tekib, kui väikesed veepiisad ühinevad suuremateks veepiiskadeks .
        • Suuremad veepiisad on rasked ja hakkavad allapoole langema. Langemisel ühinevad nad teiste piiskadega ja tekivad veelgi suuremad veepiisad.  Meie nimetame neid vihmapiiskadeks.
  • 13. Vihm
    • Kui sajab kerget seenevihma, on ka vihmapiisad väikesed. Kui sajab tugevat paduvihma, on vihmapiisad palju suuremad.
  • 14. Udu
    • Udu tekib, kui veeaur koguneb madalal õhus imepisikesteks veepiiskadeks.
    • Udu tekib öösel ja hommikul veekogude kohale ja madalatesse kohtadesse.
  • 15. Udu
    • Udu koosneb pisikestest veepiiskadest, mis on nii väikesed, et ei lange maa peale, vaid hõljuvad õhus.
    • Udu tekib enamasti öösel. Öösel õhk jahtub.
    • Õhu jahtumisel hakkab veeaur  piisakesteks kogunema.
    • Uduses õhus on piisku nii palju, et nende vahelt ei paista valgus otse läbi. Sellepärast polegi udus kaugele näha.
  • 16. Kaste
    • Kaste tekib, kui veeaur koguneb tilkadena jahedatele esemetele.
  • 17. Kaste
    • Kaste tekib tavaliselt öösel, kui maapind jahtub. Jahtub ka maapinna kohal olev õhk.
    • Jahtuvast õhust hakkab eralduma veeaur. See koguneb tilkadena jahedatele esemetele.
    • Tekib kaste. Kuna rohi on öösel jahe, koguneb kaste rohule.
    • Päikese käes vesi aurub ja rohi kuivab.
  • 18. Lumi
    • Maapinnalt aurunud vesi tõuseb üles külmadesse õhukihtidesse.
    • Veeaur koguneb jääkristallideks.
    • Kristallid ühinevad omavahel, tekivad lumehelbed.
    • Lumehelbed on rasked ja liuglevad alla.
    • Kõik lumehelbed on kuueharulised.
  • 19. Rahe
    • Raheterad tekivad, kui pilve ülemises osas vesi külmub ja pilve alumises osas jälle ära sulab.
  • 20. Rahe
    • Suure paksu pilve ülemises osas on külm. Seal tekivad lumehelbed. Lumehelbed langevad allapoole.
    • Pilve alumises osas on soojem. Lumehelbed sulavad. Igast lumehelbest jääb järele veepiisk. 
    • Veepiisk liigub pilves jälle ülespoole ning külmub uuesti.
    • Veepiisast saab pisike rahetera.
    • Rahetera suureneb, muutub raskemaks ja sajab lõpuks alla. 
  • 21. MAAPIND Jääkristallid Jääkristallid ühinevad lumeks ja raheks Vesi aurub Külm õhk Sajab alla
  • 22. Jäide
    • Jäide tekib, kui talvel vihma sajab.
    • Vihmapiisad satuvad maapinnale, mis on külm.
    • Vesi külmub ja tekib jää - kiilasjää ehk jäide.
  • 23. Härmatis
    • Niiske õhk jahtub.
    • Veeaur muutub külmas õhus jääkristallideks.
    • Kristallid kinnituvad puuokstele jne. Seda nimetatakse härmatiseks.
  • 24. Lõpp