5. Eessõna
Reisiraamat? Võiks olla reisijaraamat –
raamat, mille reisija vagunisse kaasa
võtab. Sama hästi sobib ta saunasabasse
või hilisõhtul voodisse – kui uni ei tule.
Siis tuleb.
V. Panso, 1965
„Rajad on ühendanud inimeste eluasemeid. Perest peresse, talust talusse,
külast külasse. Rada sihtis naabri poole. Karjapoistel ja loomadel olid omad rajad.
Kalameeste sõtkutud vinklesid jõgede poristes tarnastikes. Suusarajad ilmusid
Eestimaale alles sajandi esimesel kümnendil. Olid sammust vähe kulutatud
metsarajad, mida tundis ainult teadjamees, igat samblamätast või korbatanud tüve
tundev mees.“ – Jaan Eilart.
Looduses liikumise võimalusi Pärnumaal tutvustades tundub siinkirjutajale
õige taas jätkata Jaan Eilarti mõtetega: põlvkondade tarkus loodusest kipub
ununema ja tänapäeva loodust muutev inimene vajab uutmoodi, õpetavaid
radasid – looduse õpperadasid. Õpperaja loodus ei pea traditsiooniliselt ilus olema.
Ta peab võimaldama huvi tärkamist ja ilu avastamist igas kivis, kännus ja
metsahäilus.
Loodusturismi võiks jagada kolme rühma: matkaradade, puhkealade ja
üksikute turismiobjektide külastamise. Jaotus on tinglik, sest tihti samas
piirkonnas nimetatud rühmad kattuvad. Õnneks. Pigem on jaotuse aluseks tahe
soovitada igaühele (huvidest, ajast, liikumisviisist, võimalustest, ilmast, jne. sõltuvalt)
mõni kaunis Pärnumaa nurk.
Nende väärtuslike maastike ja üksikobjektide tutvustamisel on pearõhk
loodusel ja ajaloolis-kultuurilistel paikadel. Järgnev loetelu ja lühitutvustused on
pigem isu äratamiseks. Lõunasöögi peaksite küll ise kaasa võtma, sest
toitlustuskohti maakonnas just palju ei ole.
Soovitatud matkaradadel on enamikul kohapeal olemas skeemid ja
teabetulbad. Mõne paiga külastamiseks soovitame eelnevalt tutvuda selle
raamatuga* või küsida teavet kohapeal** (jälgi tähistust).
3
6. Sissejuhatus
RMK Lemme puhkeala
Pärnu maakond asub põhiosas 480 ha suurune Ermistu järv. Voolu-
Pärnu madalikul. Maakonna põhja- ja veekogude nimestikus on 189 jõge ja
loodeosa kuuluvad Lääne-Eesti oja, neist 65 valgalaga üle 25 km².
madaliku koosseisu ja kaguosa ulatub Pärnumaad läbib Pärnu jõgi (144 km;
Sakala kõrgustiku servale. üksikuna ikkagi Eesti pikim).
Pärnumaa on Eesti suurim Maakonna kõrgeim koht on Pati
maakond pindalaga 4806 km², so. voor (77 m üle mere pinna) asukohaga
10,6% riigi pindalast. 177 saart ja laidu Saarde vallas.
moodustavad maakonna pindalast ligi Pärnu madaliku kõrgema osa
20%. Asustatud saared on Kihnu ja moodustavad Varbla-Tõstamaa
Manilaid. Rannajoone pikkus on 242 kõrgustik ja Pärnust Iklani ulatuvad
km. luiteahelikud. Eesti kõrgeimad luited
Metsad katavad Pärnumaa asuvad Rannametsas ( Tornimäe
territooriumist 54%, sood 24%, absoluutne kõrgus 34 m).
haritav maa 19% ja muu maa 3%. Pärnu maakonna pindalast
Maakonnas on vaid 6 järve, moodustavad kaitsealad peaaegu 9%,
milledest tuntuim on järvemudarikas millest suurimad on loodud soode
4
7. kaitsmiseks. Lisaks nö. traditsioonilis-
tele looduskaitsealadele kuuluvad
kaitse alla kaitsealuste liikide püsi-
elupaigad, metsade vääriselupaigad
( üle 400 ala ) ja kõrge loodus-
väärtusega alad (puisniidud, roostikud,
luited, paljandid, mäed, koopad, allikad,
linnujaama ala, männikud ja tammi-
kud).
Maastikukaitsealade (4) eritüübi-
na on kaitse all 37 parki. Üksik-
objektidena on kaitse all 59 põlispuud
või puuderühma ja 19 rändrahnu. Kõre
Pärnumaa territooriumil asuvad 3 Panga tamm, kes kasvab Koonga vallas
rahvusvahelise tähtsusega märgala Oidrema-Mihkli teeristis ja on
(Ramsari konventsiooni ala) ja 7 endiselt kaitse all olev elujõuline puu.
rahvusvahelise tähtsusega linnuala Esimeseks liigikaitsealaks oli 1938.a.
(IBA) ala. loodud mets-kuukressi kaitseala
NATURA 2000 Pärnumaa alad endise Rannametsa-Soometsa
on määratletud Vabariigi Valitsuse Looduskaitseala territooriumil.
2004.a. korraldusega, mis sätestab Jaanuaris 1939 loodi Merimetsa
Euroopa Komisjonile esitatavad linnukaitseala (praegune Pärnu linna
Natura 2000 võrgustiku alad. Pärnu ja Tahkuranna valla territoorium).
maakonnast on esitatud nimekirjas 11 Viimase aja haruldastest leidudest
linnu- ja 72 loodusala. Natura 2000 on märkimisväärsed: Pärnu linnas
alade loetellu kuuluvad ka Lemme- sile-kardheina esmane leid Eestis.
jõgi, Pärnu ja Reiu jõgi. Matkaradade Eesti vetes leiti esimesena pisimudil
kirjeldustes on edaspidi nimetatud: just Pärnu lahest. Lisaks ka põhja-
Natura 2000 alad; Pärnu maakonna narmiku, ameerika viupardi, põhja-
teemaplaneeringus „Asustust ja tirgi, kuninghaha, merisuti ja vint-
maakasutust suunavad keskkonna- räime esmaleiud Pärnumaal.
tingimused“ määratletud väärtuslikud Looduskaitse Seltsi Pärnumaa
maastikud, kaunid tee- ja veetee- osakonna algatusel on valitud Pärnu-
lõigud ning silmapaistvalt ilusa maale üheksa loodussümbolit: männi-
vaatega kohad. riisikas, harilik mänd, harilik kuller-
Pärnumaa looduskaitse traditsi- kupp, maakimalane, koha, juttselg-
oonid on üle 60 aasta vanad. kärnkonn e. kõre, kaljukotkas,
Esimesena võeti 1936.a. kaitse alla pruunkaru ja Rannametsa luited.
5
8. Edela-Pärnumaa loodusmatk
Ühepäevane loodusmatk Pärnumaa lõunaosas paiknevate Tahkuranna,
Häädemeeste, Tali ja Saarde valla territooriumil.
Selles piirkonnas on ainulaadne võimalus kogeda Edela-Eestile iseloomulikke
maastikke: madal rannikumeri ja väikesed laiud, liiva- ja moreenrannad,
rannaniidud, ulatuslikud luiteahelikud, sood ja rabad, nõmmemännikud ja
palumetsad.
Sakala kõrgustiku madalas edelaservas toovad maastikku vaheldust ka devoni
ajastu liivakivipaljandid ning põhja-lõunasuunalised väikevoored ja ürgorud.
Kui olete otsustanud veeta kogu päeva matkaradadel, püüdes läbida kõik
alljärgnevad rajad, siis soovitame kohe alguses valida Tolkuse ja Nigula õpperaja
vahel, eeldades, et soovite jõuda hilisõhtul Pärnusse.
Luitemaa Looduskaitseala 1 on maastikulise eriilmelisusega piirkonna
Eesti üks ainulaadsemaid kaitsealasid. omapära on rõhutanud juba tuntud
Pärnu madaliku edelaranniku kõige geobotaanik ja taimeteadlane
iseloomulikumateks tunnusteks on Theodor Lippmaa, kes eristas antud
rannaniidud, rabad ja luited. Selge alal koguni loodusgeograafilise ala-
Rannametsa luitemännik
6
9. jaotuse (Litorale heademeesteense). poolseks Soometsa luitestikuks. Luite-
Kaitseala läbivat Tallinn-Riia ahelikud ühinevad taas Häädemeeste
maanteelõiku peetakse üheks Balti- juures. Ahelike vahele jääb Litoriina-
maade kaunimaks. Nõmmemänniku- mere- aegne kinnikasvanud mere-
tega ja palumetsaga kaetud endise laguun, mida praegu tunneme Tolkuse
mereranna vahelduvate luitemaas- ja Maasika rabana.
tike ja rannaastanguga palistatud Rabadest ida poole jääv Soometsa
looklev maantee meelitab peatuma. luitestik (8 - 14 m ümp) on tekkinud
Siinsed luitealad on laialt tuntud Antsülusjärve (Läänemere arengu-
suusatamiskohana ja marja- ja seene- staadium 9 - 7,5 tuhat aastat tagasi) ja
metsadena ning kuulsad imekaunite läänepoolne Litoriinamere (7,5 - 4
vaadete poolest. Metsas liikumist tuhat aastat tagasi) rannavallidest.
hõlbustavad rohked jalgteed ja talviti Rannametsas asuvad Eesti kõrgeimad
suusarajad. Tolkuse rabaga on meeldiv luited Tõotusemägi (suhteline kõrgus
tutvuda laudteel liikudes. 29 m) ja Tornimägi (absoluutne kõrgus
Rannametsa-Tolkuse õpperada 34,4 m). Tõotusemägi oli muistne
algab Via Baltica äärse Rannametsa ohverdamiskoht. Tornimäe (nimetatud
parkla juurest (6 km Häädemeestelt ka Sõjamäeks) kõrgeimasse punkti
Pärnu poole), kus matkajat abistab jõudes avaneb maaliline vaade
matkaradade teabetahvel ja teabetul- Tolkuse rabale. Veelgi maalilisemat
bad 2,2 km pikkusel õpperajal. vaadet võimaldab 18 m kõrgune
Luitemaa Looduskaitseala kuulub puidust vaatetorn. Muide, hea ilma
Natura 2000 võrgustikku linnu - ja korral ja korraliku binokliga pidi
loodusalana. Rannametsa ja lähedal vaatetornist nägema Kihnu naiste
asuv Häädemeeste ümbruse maastik seelikumustritki.
on määratletud Pärnu maakonna Lähikonnas asuvad Röövlimägi ja
väärtusliku maastikuna, Pikla nina ja Varsaorg , mis on seotud Põhjasõja-
Rannametsa luited aga kui silma- aegsete legendidega. Tornimäe jalamil
paistvalt ilusa vaatega kohad. asub aga Suure Laeva Käär, kus
Lisainfo: http://www.mv.parnu.ee – legendi järgi peituvat turbakihi all
maakonna planeeringud ( teema - tammine viikingilaev. Just siit algabki
planeeringud). Rannametsa - Tolkuse õpperada, mille
üks haru viib luiteharjale (Tornimägi)
Rannametsa luitestik ja teine 1,2 km pikkusele ringile
Pärnu lähedal alguse saanud Tolkuse rabas. Õpperada kulgeb pea-
rannaluited hargnevad Tahkuranna aegu kogu ulatuses mööda laudteed.
juures kaheks erivanuseliseks mere- Rannametsa luited on valitud
poolseks Rannametsa ja maismaa- maastike kategoorias Pärnumaa
7
10. Tolkuse raba
loodussümboliks. vanuseks on hinnatud 7000 aastat ja
Luiteahelikke katkestavad mit- suuruseks ca´ 5000 ha. Tolkuse raba
med jõed ja ojad, mis juhivad vee on kogu Euroopas erilaadne oma
luidetetaguselt alalt merre. 19.sajandi laguunitekkelisuse ja turba kiire
teisel poolel käsitsi kaevatud Timm- juurdekasvu tõttu. Erandlik on seegi,
kanali kaldajärsakul kahe maantee et Tolkuse raba kasvab kõrgemaks
vahel saab vaadelda keskdevoni servaaladelt (tavaliselt ikka keskelt).
liivakivi paljandit. Timmkanal Rabapind on keskel üle kolme meetri
(Rannametsa jõgi) on tuntud meri- madalam kui äärealadel. Maalilisust
forelli ja jõesilmu kudemiskohana lisavad kümned laukad, älved, ligi-
ning kalda liivamüürides pesitseb pääsmatud märed ja rabamännid.
jäälind. Timmkanali kaevamist alustas Õpperajal liikudes on võimalik näha
Häädemeeste mõisa rentnik Thimm lisaks mitmetele turbasambla liikidele
1858.a., et kuivendada luiteahelike ka kanarbikku, tupp-villpead, pohla,
taga olevat maad ja parvetada metsa. porssa, küüvitsat, kukemarja, raba-
murakat ja ehk ka looduskaitsealust
Tolkuse raba vareskolda ning üliharuldast Lind-
on tekkinud rannavallide vahelise bergi turbasammalt. Vedamise korral
merelaguuni soostumisel. Raba võib kohtuda kivisisaliku, mudatildri,
8
11. punaselg-õgija, sookure, sookiuru ja Enam kui 200 taimeliigi seas kasvab
kõigi juhuste kokkulangemisel ka siinsetel rannaniitudel haruldasi
kassikaku, metsise ning merikotkaga. taimeliike: ahtalehine ängelhein,
täpiline ja kahkjaspunane sõrmkäpp ja
Rannaniidud niidu-kuremõõk - gladiooliliik, mille
Matka soovitame jätkata mööda siinset kasvuala peetakse Eesti
vana Ikla maanteed (vaata pruuni värvi tähtsaimaks. Siinsed rannaniidud on
teeviita ). Vahetult enne Hääde - kevadiseks toitumispaigaks raba- ja
meestet juhatab teeviit roht- ja hein- laukhanele, valgepõsk-laglele ja
taimedega kaetud tasastele, madala- kurvitsalistele. Kohata võib tutkast,
tele ja karjatatavatele rannaniitudele. mustsaba-viglet, nurmkana, soo-
Häädemeeste ja Võiste vahelise loorkulli, Balti rislat, suurkoovitajat,
rannaala niidud on rahvusvahelise kiivitajat ja teisi linnuliike. Pulgoja ja
tähtsusega linnualad (International Pikla nina rannaniidul ning sisemaa
Birds Area). Häädemeeste ranna- liivakarjäärides on kogu kaitseala ühe
niidust saab aga Ramsari ala. Naabru- tähtsaima liigi juttselg-kärnkonna e.
ses asuvat Pulgoja rannaniitu on kõre elupaik. Häädemeeste (Pulgoja)
hinnatud Eesti paremate hulka oma rannaniidul asub linnuvaatlustorn.
suure looduskaitselise väärtuse tõttu.
Kabli rannaniit
9
12. Veel haruldustest
Looduskaitseala maastikuline
mitmekesisus on aluseks paljude
erinevate kasvukohatüüpide liikide
esinemisele. Soometsas asub mets-
kuukressi ja karulaugu kasvuala.
Taimeharuldustest nimetagem veel
niidutaimi - emaputke, rand-kikka-
putke ja kahelehist käokeelt; soo-
taimi - kollast kivirikku, sookolda, jt.
Kaitseala on oluliseks läbirände ja
toitumispaigaks kala- ja kaljukotkale,
Väike-konnakotkas
must-toonekurele, konnakotkale,
järvekaurile, aga ka tõmmu- ja (20. sajandi I poolel oli Pärnumaal 11
tiigilendlasele. kihelkonda 43 vallaga; 1939.a. 23 valda
ja praegu 19 valda );
Veidi infot lähikonnast • Häädemeestel Püha Miikaeli luteri
kirik ja Issandamuutmise apostliku-õige-
• Uulu mõisa pargis toimus 1867. usu kirik
aastal Pärnumaa kihelkonna esimene • Arumetsa viirsavimaardla;
laulupidu, mille organiseeris Pärnu • veel 13. sajandil oli Häädemeeste
Eliisabeti koguduse pastor C.F. piirkond eikellegimaa Läänemaa,
Lorenzsonn. See oli ühtlasi esimene Alempoisi, Sakala ja liivlaste Metspole
taoline üritus Eestis. Algatus tuli J.V. vahel;
Jannsenilt 1858. a. „Perno Postimehes“; • 1560.a. on teada Gudmann-
bach´i (Häädemeesteoja) nimeline mõis
ja sadamakoht;
• vanasti olnud Häädemeestel nii
head poisid, et kandnud pühapäeva-
hommikuti tüdrukutele loomade joogivee
lauta (teisendi järgi laupäeviti saunavee
sauna);
• 1861 lasti Kabli rannas vette
esimesed eestlaste kaugesõidupurjekad;
• pisut väiksemaid purjekaid ehitati
juba aastakümneid varem, et vedada
Riiast Sankt-Peterburgi puid ja kipsi;
• Krimmi sõja ajal 1853-1856
Must-toonekurg
10
13. blokeerisid inglise ja prantsuse sõjalaevad soovitame külastada Jõulumäe
Läänemere. Soola ja muudki oli vaja aga Tervisekeskuse looduse õpperada
kindlasti meritsi kohale toimetada. 2 **.
Surmaga riskides panid soolaveoga oma
rikkusele aluse Martinsonid Hääde- Jõulumäe Tervisekeskus asub
meestelt, Grantid Kablist ja Mihkelsonid 24 km Pärnust Riia suunas Metsa-
Iklast; külast vasakule pöörates metsa sees.
• 1864 avati Heinaste merekool; Jõulumäe üritustel on alati juht-
• „Liivased rannad, laevameistrid, mõtteks olnud „tule ja tunne rõõmu
Heinaste merekool, Kabli linnujaam, sporditegemisest“. Ja neid võimalusi
Moskva suvilad, K. Pätsi sünnikodu” nii on tõesti palju: staadion, looduse
on iseloomustatud mereäärset ala Uulust õpperada (5 km), valgustatud suusa-
Iklani (Pukk, 2000). jooksurada (3 km), asfaltrada (1,8 km),
päkapiku- ja kelgurada, võrk- ja
korvpalli-, tennise- ja kurniväljakud
Jõulumäe Tervisekeskuse loodu- ning palju muid võimalusi. Ette-
se õpperada tellimisel on suurepärane võimalus
Kui on aega ja tahtmist, siis enne aktiivseks puhkuseks ka suurtele
Luitemaa Looduskaitsealale jõudmist gruppidele ja seda aastaringselt. Lisaks
Luitemännik Jõulumäel
11
14. Kabli rannaniit ja linnujaam
majutusteenus, kohvik, välisöökla, sügisrännet. Linnujaamas on 17 m
laululava ja lõkkeplats. Märgistatud kõrgune ja 28 m laiune linnumõrd
on kolm pikemat matkarada (10, 15 ja ning 7 m kõrgune linnuvaatlustorn.
25 km) luitemännikutes. Pikim neist Aastate jooksul on Kablis rõngastatud
ulatub Rannametsa-Tolkuse looduse üle poole miljoni linnu 185 liigist.
õpperajani. Jõulumäel saab jalgrattaga Kabli on punapea-õgija, vööt- ja kuld-
sõita ja koguni suvel suusatada lehelinnu ning taigatihase esmaleiu-
(asfaltrada) ning sisehallis talvel kohaks Eestis. Lisaks lindudele on
jääkeeglit (curling) mängida. uuritud nahkhiirte rännet, kiile ja
ümbruskonna pisiimetajaid. Jaama
Lähedal Rannametsa-Tolkuse juures asub rannaniit, millel on kõre
looduse õpperada, K. Pätsi sünnikoha elupaigana väga kõrge zooloogiline
memoriaal, kaunid vaated merele väärtus.
Suurna ja Pikla ninalt ning Eesti Kabli linnujaama keskuse juurest
suurim hallhaigrute koloonia. Võiste algav õpperada kulgeb piki mere-
aleviku piiril (Pärnust tulles vasemat rannikut. Raja pikkus on umbes
kätt maantee ääres parkimisplatsi märgi 1,8 km. Kabli linnujaama kaitsealal
juures). kulgeval rajal tutvute rannikule
iseloomulike taimekoosluste, erineva-
Kabli linnujaam 3 on tuntud te luitetüüpide, mitmesuguste pesa-
lindude rõngastuskeskusena aastast kastide ja liigirikka linnustikuga.
1969. Linnujaam rajati algselt Keskuse juures on teabetahvlid ja
vajadusest kompleksselt uurida linnuvaatlustorn. Eriti põnev on koht
rasvatihase kui mudelliigi populatsi- lindude kevad- ja sügisrände ajal.
ooniökoloogiat ja metsalindude Lisainfo: http://www.nigula.ee/kabli/
12
15. Kabli linnujaama ala on maakonna alustati rabalindude loendusega ja eri
väärtuslik maastik ja Natura 2000 jõhvikavormide (praegu üle 700)
võrgustiku linnuala. kasvatamisega. Nigulas saate nautida
Lähedal Kabli liivarand, kapten- kogu rabamosaiiki: puhma-, puis-,
reeder Marksoni majamuuseum, lauka-, ja älvesraba; rabamännikuid ja
Krapi ja Lemme telkimisala. soosaari- peakseid - oma liikide ja
Kabli looduskeskus asub varem värvide mitmekesisuses. Nigula
Orajõe puhkemajana tuntud hoones. Looduskaitsealal on mööda laudteed
Looduskeskuses on võimalik tutvuda kulgev 6,8 km pikkune looduse
loodusteemaliste raamatutega ja õpperada (** õpperaja juhendi saate
vaadata loodusfilme. Looduskeskus kaitseala keskusest). Et raja pikkus ei
korraldab loodusmatku ümbrus- kohutaks, siis arvame, et vähemasti
konnas. Siin on kaminaruumid osalise ülevaate Nigula rabast saate ka
seminaride korraldamiseks, telkimis- umbes 1 km pikkuse rännakuga
ja piknikukohad ning looduslaagrite esimese vaatetornini Nigula järve
korraldamise võimalus. Samas asub ka veerel.
RMK teabepunkt. Lisainfo: Looduskaitseala osadeks on ka
telefon: 513 9177; 1969. aastal rõngastuskeskusena
e-post: kabli.looduskeskus@rmk.ee; tegutsemist alustanud Kabli linnu-
http://www.rmk.ee jaam ja metsloomade taastuskodu.
Nigula Looduskaitseala on 1997.
Nigula Looduskaitseala 4 loodi aastast Ramsari ala, rahvusvahelise
1957. aastal eesmärgiga säilitada tähtsusega linnuala, maakonna
Lääne-Eestile tüüpiline u. 10 000 väärtuslik maastik, Natura 2000
aasta vanune raba. 1960-ndate lõpus võrgustiku linnu- ja loodusala.
13
16. Nigula raba
Täiendav info looduskaitseala kodu- Laiksaare looduse õpperada 5
lehelt: http://www.loodus.ee/nigula asub Häädemeestelt Kilingi-Nõmme
NB! Enne õpperajale suundumist suunal liikudes 10 km kaugusel.
palume läbi astuda kaitseala keskusest Laiksaare on oma nime saanud sellest,
Vana-Järvel ja kaasa võtta põhjalik et talukohad paiknesid saartena soode
juhend. ja metsade vahel. 2 km pikkune info-
Lisainfo: tahvlitega õpperada algab Laiksaare
telefonidel: 445 1760, 524 5891. metskonnahoone juurest. Kui soovite
e-post: nigula@nigula.ee tutvuda lammimetsaga, siis olete õiges
koduleht: http://www.loodus.ee/nigula/; kohas. Lammimets asub Rannametsa
http://www.nigula.ee jõe kallastel. Enne õpperajale suundu-
Nigula Looduskaitsealal asub mist pöörake tähelepanu loodus-
metsloomade taastuskeskus (turva- kaitsealusele tammele ja Eesti
kodu), mille tegevus algas 1994.a. kõrgemale (31,5 m) künnapuule. Raja
Kokku on siin ravitud ja hoolitsetud äärde jääb puhkamiseks ja lõkke
117 liiki kuuluvate loomade eest. tegemiseks kaks matkaonni. Mets-
Lähedal paikneb Laiksaare looduse konna aladele jääb ka 2,1 ha suurune
õpperada. kaitsealune männik.
14
17. Laiksaare on Natura 2000 võrgus- Tihemetsa looduse õpperada*
tiku loodusala. Enne Tihemetsa 6 jõudmist
Lisainfo kodulehel: http://www.rmk.ee soovitame külastada Saarde kirikut ja
Tosin kilomeetrit edasi liikudes selle ümbrust. Neogooti stiilis Saarde
ning paremale pöörates ( Vangu Katariina kirik ehitati Kilingi mõisa
bussipeatus ) leiate end metsade juurde 1684-1694, ümberehitus
keskelt. Rae järve puhkekohas on toimus 1858-59. (Eestis on neogootikale
võimalik telkida, lõket teha, ujuda, tavaline 4-tahulisus, Saarde kiriku torn
kalastada ja läbida koprarada (pooleldi on ülalt aga 8-tahuline ja torni terav
valmis). Puhkekoha lähedal teetammi kiiver on samuti 8 kandiga.) Kiriku
kõrval asub 2003.a. valminud korralik kõrval säilinud põlised tammed on
kalatrepp, et võimaldada kaladel istutatud 1820. a. talupoegade
naasta piki Ura jõge kudemis- pärisorjusest vabastamise mälestu-
paikadesse Rae järves. seks. Kiriku taga on maaliline järv.
Tee ääres on kolm rändrahnu Tihemetsa ümbruse looduse
(ligipääs suhteliselt halb; rändrahnud õpperadade süsteem valmis 1979.a.
umbes 1,5 m kõrgused ja 3-4 m Lühem variant 6,5 km, pikem aga
ümbermõõduga) ja lähedal Nigula 15 km (Looduse õpperajad. Koost.
Looduskaitseala. J.Eilart,1986 ). Rajal info-tahvlid
Laiksaare mets
15
18. puuduvad. koduloomade ja lindude loomaaed ja
Käesoleva matka raames soovita- mõnus puhkekoht.
me külastada Tihemetsa (Voltveti)
mõisahoonet ja seda ümbritsevat Allikukivi koopad 7 asuvad
parki. Voltvetit (Tignitz) on esma- poolteist kilomeetrit Kilingi-
kordselt mainitud 1560; uus härraste- Nõmmest ida pool vana ja uue
maja valmis 1830. Nn. vanas pargis on maantee vahel (vaata teeviita) Alliku-
iidsed pärnaalleed, tiigid ja tehis- kivi ürgoru nõlvas. Koobas on
saared. Parki läbib Alva oja. Voltveti looduskaitse all ja kantud Eesti
oli metsamõis, sest põllumaad leidus Ürglooduse Raamatusse. Koopa
metsaga võrreldes vähe. Mõisaajast on pikkuseks on 33 m ja see kujutab
pärit kõnekäänd ideaalse mõisa kohta: endast ümarat grotti läbimõõduga
“kui oleks Viljandi põllud, Õisu kuni 6 m ja kõrgusega umbes 2,5 m.
heinamaad ja Voltveti metsad, saaks Seintel esineb omapäraseid loodus-
sellest maapealne paradiis”. likke skulptuure. Loodepoolse seina
Mõisahoonest paar kilomeetrit alt voolab välja ojake ja suundub
Viljandi poole on veel üks tähele- kitsasse 11 m pikkusesse käiku, mida
panuväärne hoone Voltveti kõrts. mööda saab teise grotti (9 m lai; 2 m
Kõrtsihoone on teadaolevalt Eesti kõrge). Allikukivi koopad on ainu-
pikim (84 m) ja laiem (15,3 m) ning laadsed oma sopilisusega, mis on
ühtlasi Baltimaade suurim säilinud tingitud paljudest püstlõhedest
maakõrtsihoone. Algselt oli kõrtsi- liivakivis.
hoones 14 ruumi. Ehitusdaatumina on Allikukivi koopasse olnud sisse-
talliseina raiutud aasta 1802. pääs ka vanasti, selgub 1890.a. kirja
Voltveti (Alva) ürgorg saab alguse pandud muistendist: Allikukivi mäe all
vanast pargist. Allikukivil on ürgorg
üle 150 m lai ja 6-7 m sügav. Oru
veergudel paljanduvad kohati 4-5 m
paksuselt devoni ajastu savid.
Lähedal Lodja postijaam aastast
1800. Sama projekti järgi on rajatud
ka Halinga ja Mõisaküla postijaamad.
Need Tallinn-Pärnu-Riia postitee
peatuskohad olid esimesed kivist
postijaamade tüüpprojekti ehitised.
Lodja postijaamast kilomeetri jagu
Pärnu poole liikudes ning paremale
pöörates Sigaste külas asub Raja talu
Allikukivi koopad
16
19. Reiu jõgi
elanud vaimud, kes käinud allika juures saab alguse Lätis Soka järvest. Väga
asunud suurest avausest väljas linnu ja maaliline on see jõgi oma loogete ja
nägemuste kujul inimesi kimbutamas. silmustega eriti Ristiküla ja Surju
Kord katsunud nad isegi Saarde kirikut vahelisel lõigul. Reiu jõgi on Natura
kividega puruks pilduda. Hiljem olla mitu 2000 võrgustikus ja jõe alamjooks
Allikukivi vabriku töölist koopasse koos vana raudteesillaga maakonna
kaduma jäänud ning seetõttu lastud planeeringus kui silmapaistvalt ilusa
koopa sissepääs sulgeda. vaatega kohad.
20. sajandi alguses töötanud „Reiu jõgi. Kord lähenes ta usutavalt
kalevivabriku ajal oli koopast lähtuva maanteele, kord põgenedes kaugele
allika peal uhke sammastega teeliste tulikast kollendavale niidule. Vahel siug-
joogiveekoht. les paremale, vahel vasemale nagu pagev
Allikukivi koobaste ümbrus on madu. Kord peitis end säbara lepavõsa
Natura 2000 võrgustiku loodusala ja taha. Paiguti ahenes sügavaks, paiguti
maakonna planeeringus silmapaist- laius madalaks, vulises ja väreles päikeses
valt ilusa vaatega koht. läikivate rändkivide vahel...“
Ja käesoleva matka lõppu veel
veidi Edela-Eesti ühest pärlist Reiu Johannes Piiperi reisikirjast
jõest. Reiu jõgi on 70 km pikkune ja 10.06.1934
17
20. Kirde-Pärnumaa loodusmatk
Matkates Sauga, Are, Halinga, Vändra, Tori ja Paikuse valla territooriumil on
Teil ainulaadne võimalus tutvuda huvitavate looduskaitseliste ning kultuuri- ja
haridusajalooliste paikadega.
Inimtegevuse vanimad jäljed Pärnumaal asuvad Reiu jõe suudmes ja Sindi
lähistel Pulli külas. Tänapäevaste maastikuvormide kujunemine algas Kirde-
Pärnumaal pärast Balti Jääpaisjärve taandumist umbes 10 000 aastat tagasi. Siis
algas ka paljude laugastike ja rabalehtritega Kikepera raba ja erakordselt kõrge
(kuni 6 m) rabarinnatisega Kuresoo teke. Edela-loode suunaliselt kulgeb Pärnumaa
suurim metsamassiivi vöönd, millest Vändra metsad on ka laulu sisse pandud
(“Vändra polka”: …suured metsad ja karulaaned…). Pärnu (muinasajal nimetati
Emajõeks), Navesti, Halliste, Vändra ja Reiu jõgede kaldad on aastasadu olnud
inimeste elupaigaks ja elatusallikaks (kaubateed, vesiveskid, palgiparvetus, jm.).
Halliste jõe suudmeala üleujutused on andnud koguni nimetuse “viiendale
aastaajale” üleujutusele Soomaal.
Järgnevalt pakume Teile valiku kauneid ja põnevaid paiku, mida 1-2 päeva
jooksul külastada. Pärnumaa põhja- ja kirdeosaga tutvumiseks valige mõni sobiv
matkasuund.
18
21. Alustades matka Vändra suunas ürg-inimese elukoht asus kunagise
mööda Paide maanteed, soovitame Joldiamere (10-9 tuhat aastat tagasi)
kõigepealt külastada 2002. a. valmi- soostunud laguuni kaldal, mis
nud 2,7 km pikkust Tammiste hilisema Antsülusjärve (9-7,5 tuhat
metsarada 8 . Metsaraja eesmärgiks aastat tagasi) mattis liivakihi alla. Luu-
on pakkuda Teile lõõgastavat puhkust ja kiviesemete leiud viitavad sellele, et
ning teavet metsa elust, tutvustada tolleaegsed asukad tegelesid kalapüügi
metsade majandamist ja metsahoidu. ja küttimisega (põder, kobras).
Teabetahvlitega varustatud metsa-
rada algab Tammiste Hooldekodu Tootsi ja Piistaoja
bussipeatusest umbes 150 m Pärnu jõe Sõites edasi veel 11 km Tori poole
suunas (jälgi viitasid). Niidu-Tammiste on võimalus taas paremale pöörates
piirkond on maakonna väärtuslik nautida vaadet Pärnu jõele. Sõites aga
maastik. otse veel 6 km, jõuate taas teeristi.
Liikudes edasi 5-6 km on võimalus Vasakule pöörates saab Tootsi alevik-
pöörata paremale Sindi poole. Silla ku, kus on juba 1939. a. toodetud
lähedal, Pärnu jõe paremal kaldal, turbabriketti.
asub 1967. a. avastatud Pulli asula- Paremale jääb tuntud veise-
koht (umbes 9500 a. e.Kr.). Pulli küla kasvatuspiirkond Piistaoja. 1941. a.
Lõkkeplats Tammiste metsarajal
19
22. Võidula mõisahoone
loodi siin mustakirju piimakarja Vändra mõis rajati 16. sajandil.
aretusbaas. Piistaoja põllud, rohu- Eesti kultuuriloos on Vändral (koos
maad ja metsatukad on kantud Toriga ) oluline osa. 1870-ndate
Pärnumaa väärtuslike maastike nime- rahvuslik liikumine (eriti hariduse
kirja. Piistaoja on maakonna väärtus- vallas) oli siinmail üks omapärase-
lik põllumajandusmaastik. maid. On ju Vändra ja selle ümbru-
Edasi viib maantee mööda Põhja- sega seotud Johann Woldemar
Pärnumaa otsmoreeni, mis on kunagi- Jannsen (1819-1890), Lydia Koidula
se mandrijää servakuhjatis siluri ajastu (1843-1886) ja Carl Robert Jakobson
lubjakivist. Jääserv peatus siin umbes (1841-1882).
12 000 aastat tagasi. 20 kilomeetri Vändramail on sündinud ja tööta-
pärast jõuategi Vändrasse. nud ka kolm tuntud 19. sajandi
maadeuurijat von Ditmarite (tuntuim
Vändra ümbrus 9 Karl Woldemar von Ditmar) sugu-
E s i m e s e d s ä i l i n u d a l l i ka d võsast, Eesti skautluse rajaja Anton
Vändrast (siis Wenderskulle) on aastast Õunapuu ja helilooja Mihkel Lüdig.
1515. Kirikuarhiivi andmetel tähen- Paljud tuntud kultuuri- ja haridus-
dab nimekuju Fendern Moorlandi, mis tegelased on maetud Vändra
eesti keeles võiks olla rabamaa. kalmistule. Ajaloolistest ehitistest
20
23. nimetagem 1885. a. valminud Eesti Vändrast kümmekond kilomeetrit
esimest kurttummade koolihoonet idasse asub muistne Mädara linnamägi
(ühtlasi Baltimaade suurim puitehitis), (kutsutud ka Kirikumäeks ja Puna-
Vändra Püha Martini kirikut (1624) ja mäeks ) 11 . Kuni 25 m kõrgust
1844. a. valminud viie kaarega linnamäge piirab Mädara jõgi ja soo.
maakividest kirikumõisa magasiaita. Linnamägi oli väikese Alempoisi maa-
Vändrast kirdesse jääb endine konna lõunaserval asunud kindlusta-
Võidula (Carolinenhof) mõisahoone tud koht. Alempoisi maakond asus
10 . 1872. a. valminud omapärane kahe vägeva vahel- läänes Läänemaa
puithoone oli endise klaasivabriku ja lõunas Sakala.
(asutatud 1822. a.) süda. Kohalikust ja Maakonna planeeringus on
Piusalt toodud liivast valmistati siin Mädara linnamägi ka kui silma-
alguses pudeleid ja hiljem aknaklaasi. paistvalt ilusaga vaatega koht.
Mõisahäärberis on võimalik pidada
koosviibimisi ja telkida maalilise Käru Kurgja-Linnutaja
jõe kaldal. Vändra ümbrus on maa- Pärnumaa kirdenurgas asuvad
konna väärtuslik maastik. Kurgja-Linnutaja talumaad. 1515. a.
ürikutes on mainitud Kureculle küla,
Mädara Linnamägi millest läbi nimemuutuste (Kureküla,
Mädara linnamägi
21
24. Kurgja
Kurejõe) on tänapäevaks juurdunud “Kaks suurt asja on, mille peal meie
Kurgja. Kurgjal asub Carl Robert rahva edaspidine elu ja tähtsus saab
Jakobsoni (1841-1882) talumuuseum juurduma, need on: põlluharimine ja
12 aastast 1948. Ärkamisaja meresõit”. Kuidas lood praegu on,
(aja)kirjanik, poliitik ja põllumees elas jäägu siinkohal igaühe otsustada.
ja töötas Vändras ja Kurgjal alates Kurgjalt Viljandisse minekuks kasutas
1872. aastast. Kurgja-Linnutaja talu Jakobson igivana metsarada, mida
oli tuntud uute põllumajanduslike nüüd kutsutakse “Sakala teeks”. Kurg-
meetodite rakendamise, tolle aja ja on maakonna väärtuslik maastik ja
moodsate põllutööriistade kasutami- Kurgja veskipais silmapaistvalt ilusa
se, mesinduse ja veisekasvatuse, vaatega koht.
viljapuuaedade, parkide ja veskite
poolest. Valides Pärnus suuna Raekülast
C. R. Jakobson on Eesti esimeses Sindi poole.
põllumehe käsiraamatus “Teadus ja
Seadus põllul” kirjutanud: “ …maa- Raudtee ja Riia maantee vahel
koht ilma lilleaiata on nagu roog ilma asub looduskaitsealune Raeküla
soolata või nädal ilma pühapäeva- männik. Siinses nõmmemännikus ja
ta…”; 1868. a. “Eesti Postimehes” aga: luiteharjadel kulgevad head suusa-
22
25. rajad. park ja paisu ümbrus on maakonna
Sindi-Lodjal avaneb kaunis vaade väärtuslik maastik ja silmapaistvalt
Reiu jõe suudmealale. Kilomeetri jagu ilusa vaatega koht.
ülesvoolu on tuntud vabaõhulavas-
tuste paik. Reiu jõe suudmes avastati Võnnukivi
2000. aastal muinasasula kohad Vanakurat pahandanud Pärnu
(umbes 11 000 aastat vana). esimese kiriku ehitamise pärast.
Sindis on Pärnu jõgi kaunite Tartumaalt Võnnust võtnud kivi ja
kõrgete kallastega. Jõe paremal kaldal visanud Pärnu kiriku torni poole. Jõudu
Sindi park ja funktsionalistlik raekoja- oli aga nii vähe, et kivi langenud Taali
hoone. Sindi kalevivabrik ehitati mõisa põllule. Siis visanud teist korda veel
aastatel 1832-1834, mille käigus rajati suurema kiviga, mis kukkunud Taali
Pärnu jõele ka tamm. Vaade paisule ja kirikumõisa alla jõkke;
tammile on küll võimas, kuid rohkem Võnnukivi on lastetoomise kivi väike
kui poolteist sajandit on see olnud pin- toodi Võnnu kivi alt;
nuks silmas kaluritele ja jõeäärsetele Võnnukivi olevat kunagi Kalevipoja
elanikele. Praegu on siinse ebaõnnes- vestitaskust maha pudenenud;
tunud kalatrepi kõrval populaarne Pärnu jões Taali vallamaja kohal
kalaturismi ja väljasõidu koht. Sindi asub suur kivimürakas, millest
Reiu jõe suudme ala
23
26. Võnnukivi
kõneldakse : muinasajal ehitanud Olev ja koostise järgi kuulub ta rabakivide
Kalev Eestimaale linnu : Kalev ehitanud hulka. Rabakivi on kunagi kaheks
Riiat ja Olev Tallinna. Kui Olev ehitanud lõhestunud ning kasutatud ka kultus-
Oleviste kiriku, saanud Kalev kadedaks kivina.
ja tahtnud tööd hävitada. Ta võtnud 6 km enne Torit asub Pärnu jõe
suure kivi ja visanud Riiast Tallinna kaldal Taali mõisahoone. Nimi
suunas. Kivi aga kukkunud Ülemiste (Staelenhof) tuleneb Stael von Hols-
järve. Olev visanud kiviga vastu. Et aga teini aadlisuguvõsast. Von Holsteinide
jõud Kalevi omast hulga nõrgem olnud, valduses oli mõis 1619-1919. Paekivist
siis lendas kivi ka ainult poole vahemaast neorenessansi stiilis peahoone valmis
ja langes Taali vallamaja juures Pärnu 1852. Omapärased peamaja osad on
jõkke. nurgatorn ja kaaristu paraadukse ja
trepikoja kohal.
Urumarja spordibaasi juurest
paarkümmend meetrit ülesvoolu Tori
leiate keset Pärnu jõge looduskaitse- Tori oli kunagi kihelkonnakeskus.
aluse Võnnukivi 13 . Võnnukivi ehk Tori alevik hakkas kujunema
Kalevipoja Vestitasku kivi ümbermõõt 19. sajandi lõpus, kandes enne Tõia
on 22 m ja kõrgus 5 m. Mineraalide küla nime. Ajaloolistest vaatamis-
24
27. väärsustest nimetagem mõisaansam-
blist säilinud viinakööki, hobusetalle
ja imposantset väravat. 1845. a. ehita-
tud klassitsistlik kümne sambaga
kõrtsihoone on üks suuremaid Eestis.
Kõrtsi Pärnupoolne ots oli “saksa-
pool”, teine talumeestele. Praegusele
Püha Jüri luteri kirikule 14 pandi
nurgakivi 1852. a. 2001. aasta Jüri-
päeval pühitseti kirik Eesti Sõjameeste
Mälestuskirikuks. Kiriku kõrval
pronkskuju Püha Jüri võitlusest
lohega.
Tori mõis oli 16. sajandil ordu-
komptuuri peamõis. 1820-ndatel
renditi mõis Liivimaa rüütelkonnale
meriinolammaste ja tõuveiste pidami-
seks. Tori Hobusekasvatus sai alguse
Püha Jüri luteri kirik
1856. a. Tori hobuse kui iseseisva tõu
aretuse alguseks peetakse 1892.
aastat, kui renditi (1894 osteti) avaneb maapinnal hallikasvalge vilgu-
Sangaste krahv Bergilt roadsteri tüüpi rikas liivakivi. Liivakivi alumises osas
sugutäkk Hetman. Märad pärinesid leidub 300 miljonit aastat tagasi ela-
enamasti aga kohalikust eesti hobuse nud rüükalade kivististe tükikesi ja
tõust. Tori hobusetõu aretamisel on primitiivsete esimeste maismaataime-
suured teened Mihkel Ilmjärvel. 1926- de (psilofüütide) jäänuseid. Tori pal-
1947 hobusekasvatuse juhatajana jand on üks väheseid keskdevoni
töötanud Ilmjärvele on püstitatud taimede leiukohti Baltimaades. Koha-
mälestusmärk. ti võib liivakivis näha ka mergel-
dolomiidi püriidipesakesi. Tänapäeval
Tori Põrgu koosneb Tori Põrgu sisselangenud ja
Tori Põrgu asub kalmistu kohal maa-alusest osast. Koopa säilinud
Pärnu jõe vasakul kaldal kuni 500 m nähtav osa kujutab vaid osakest
pikkuse püstloodse liivakivi paljandis. kunagisest allikakoopast. Praegustel
Paljand on kuni 10 m kõrgune. Koopa- andmetel võib väita, et Tori Põrgu oli
suu asub maanteesillast veidi üles- enne sisselangemist (suuremad 1908,
voolu. Tori liivakivijärsak on parim 1937 ja koopa suue 1974) üle 5 m lai,
keskdevoni Pärnu lademe paljand, kus kuni 5 m kõrge ja üle 32 m pikk.
25
28. 43
Lihula 42
38
39
35
37 41 Pärnu-Jaagupi
36 Tootsi
34
33
32 40
Are
Jõõpre 15
14 16
Tori
29 13
Audru
21
SINDI
31 28 20 19 Paikuse
8
27
PÄRNU
30 Tõstamaa
26 22
Pärnu laht
L I I V I
23
2
Manilaid 24 Võiste
L A
Kihnu 1
25 KILINGI-
H
T 5
NÕMME
Häädemeeste
T I N G M Ä R G I D
Maakonnapiir 4
Jõed, järved, ojad, laht
Maantee 3
Tee
Asulad
Mets
Soo
Põld
Märgala
7 Tekstiviide
26
30. Tori Põrgut nimetatud vanasti ka Vanakuradit kuni Vireksaareni, siis
Kuradimäe ja Kurjama auguks, sest sealt pöördunud tagasi. Vanakurat ka väsinud
viivat tee põrgusse. Ühe rahvajutu järgi ja istunud Altaru metsas kivile. Selle kivi
muutuvat koobas tagapool nii avaraks, et nimi on Vanakuradi tool, sest on
saab püsti edasi minna; tugitoolikujuline: istumisaseme ja leeniga.
Kord olevat hanele kell kaela pandud Sellest ajast jättiski Vanakurat Tori põrgu
ja august alla saadetud. Hani tulnud maha;
Viljandis välja;
Vanakurat elanud Tori Põrgus ja Ja lõpuks kõige pretensioonikam.
kiusanud vastaskalda Tõia küla naisi. Tori Põrgu asub Tori kihelkonna
Kui naised pesu pesnud, oli Vanakurat keskel. Varema arvamise järgi ka
pesu ära määrinud ja kuivatamise ajal maakera keskel, sest siit algab telg, mille
lasknud alati vihmal sadada. Tõia naistel ümber pöörleme. Telje teine ots ulatub siis
lõppes kannatus ning võtsid kaasa märja taeva. Tori rahval on suhteliselt lihtsam
pesu ja pesukurikad ning läksid Tori minna kunagi põrgu, on käepärasem.
põrgusse, kus hakkasid Vanakuradit Pealegi on surnuaed üleval ja põrgu all.
märja pesu ja pesukurikatega peksma.
Vanakurat pistis punuma Kikepera soo Torist kagusse Kikepera raba
poole. Naised järele. Naised ajanud poole asuvad kaks suurt rändrahnu
Tori Põrgu
28
31. Päkapikumänd Jõesuus
Ohvrikivi ja Vanakuradi tool. “maailma nabaks” nimetavad.
Kikepera raba Rahvalauluski: “Sõitsin üle Leetva
Kalevipojal ja Vanapaganal olla alati raba, Aesoosse, kus maailma naba”.
olnud vanad võlad õiendada, seepärast
kaklesid. Juhtunud kokku Kikepera sool Jõesuu vaatamisväärsuseks on
ning kohe kaklus lahti. Kalevipoeg endise kõrtsi taga asuv 67 m pikkune
virutanud Vanapagana soo põhja. Nende rippsild 15 .
jalajäljed ongi laukad.
Päkapikumänd
Jõesuus saate valida taas kahe Soomaa poole sõites leiate teeristi
suuna vahel: paremale Aesoo - Kaan- lähedalt looduskaitsealuse Päkapiku-
soo Vändra ja vasakule looduse õppe- männi 16 , mille ümbermõõt on 1,4 m
rajad ja Soomaa Rahvuspargi keskus. ja kõrgus 3,4 m.
Aesoos suubub Halliste jõgi peaaegu
vastassuunas voolavasse Navesti Soomaa Rahvuspark
jõkke. Enne rahvuspargi 17 keskusesse
jõudmist Kõrtsi-Tõramaal on võima-
Aesoos jääb suubumiskoha vahele lik matkata laudteedega varustatud
kolmnurkne ala, mida koha-likud Riisa rabarajal ja Ingatsi õpperajal.
29
32. Soomaa Rahvuspark moodustati Piirkonna suurim rabamassiiv on
1993. a. eesmärgiga säilitada loodus- Kuresoo, kus valitseb jänesvilla-
maastikke ( sood, lamminiidud ja rohuraba. Leidub ka suuri, kuni 120 m
metsad ) ja klassikalisi kultuur- pikkuseid laukaid. Vastu Lemmjõe
maastikke Vahe-Eesti edelaosas. lammi asub Eesti kõrgeim rabanõlv.
Rahvuspargi eelkäijateks oli 1957. a. Ko l m a n d i ku r a h v u s p a r g i s t
moodustatud Halliste puisniidu moodustavad metsakooslused. Harul-
botaaniline kaitseala ja 1981. a. dasemad nendest on lammimetsad
moodustatud Kuresoo, Kikepera, Lemmjõe ja Raudna jõe vahelisel alal
Valgeraba ja Öördi sookaitsealad. (Lemmjõe keelemets) ja lodumetsad
Soomaa nimi pärineb professor Teodor Halliste jõe ääres.
Lippmaalt. Omapäraseks maastikuks on Balti
Alates 1997. aastast on Soomaa jääpaisjärveaegne 1,2 km pikkune
Ramsari ala (rahvusvahelise tähtsusega Ruunaraipe luiteahelik kaitseala
märgala) ning kuulub ka rahvus- kaguosas.
vahelise tähtsusega linnualade (IBA) Soomaal kasvab mitmeid harulda-
hulka. si taimeliike: rabaaladel lehitu pisi-
Soomaad on nimetatud rippsilla- käpp ja ahtalehine ängelhein; niitudel
ühepuulootsiku kultuuri alaks. Siberi- ja kollane võhumõõk, niidu-
Kuresoo raba Soomaal
30
33. Tipu luht Soomaal
kuremõõk, lodukannike, laialehine Tõramaal saab teavet viieteistkümne
neiuvaip, kahelehine käokeel, künna- õppe- ja matkaraja kohta, sh. 4
puu, jt.; metsades palu-karukell, liiv- laudteega rada rabadele (Kuresoos ka
hundihammas, leesikas, karulauk, vaatetorn), laudtee Lemmjõe luhale
harilik näsiniin ja harilik kikkapuu. koos vaatetorniga ja laudtee keskuse
Haruldastest loomadest võib juures kopratammide lähedale.
kohata kaljukotkast, väike-konna- Täiendav info rahvuspargi kodu-
kotkast, madukotkast, rabapistrikku, lehelt http://www.soomaa.ee
metsist, tetre, rabapüüd, sookurge, Soomaa on Natura 2000 võrgus-
must-toonekurge ja rukkirääku. tiku linnu- ja loodusala ja maakonna
Soomaal on viis aastaaega, väärtuslik maastik.
kusjuures viiendat üleujutust on kõige Kaansoo suunas liikudes leiate
parem jälgida Riisa üleujutusalal (kuni paremale pöörates Ratta rändrahnu
175 km²). (ümbermõõt 15,1 m; kõrgus 2 m).
Pärnu maakonna Tori, Paikuse ja Juhträndkivide järgi võib arvata,
Vändra vallas asub kokku umbes et Pärnumaa rändkivid on mandri-
viiendik rahvuspargi 37 057 ha jääga siia jõudnud Viiburi kandist ja
suurusest territooriumist. Edela-Soomest. Rändkivide mineraal-
Rahvuspargi keskusest Kõrtsi- ne koostis viitab küll sellele, et Ratta
31
34. Tellissaare kivi
rändrahn koosneb pegmatiidist (pärit pärast maast kivi ja visanud Kalevipojale
ilmselt Ida-Soomest). Muide Ratta järele. Kivi kukkunud Tellissaare
rändrahn on samasuguse mineraalse karjamaale. See kivi on nii suur, et sinna
koostisega (mineraaliks pegmatiit) kui peale mahub mitukümmend inimest.
Eesti suurim rändrahn- Ehalkivi -
Letipea rannal Lahemaal. Tellissaare ehk Viie valla piirikivi
18 leiate, kui pöörate Kaansoo-
Kaansoost lõunas asuvas Kuresoos Suurejõe teelt edelasse (vaata tee-
on Eesti esinduslikumad mesimuraka viita!). Migmatiitgraniidist rändrahnu
kasvualad. Mesimurakas on loodus- ümbermõõt on 24 m ja kõrgus 4 m.
kaitsealune taimeliik. Samasuguse koostisega graniidid on
iseloomulikud Viiburi ümbruse
Tellissaare kivi aluspõhjale. Rahnu lõunaküljel on
Vanakurat püüdnud Navesti jõest tähed RENOVA ja arv 1765.
Suure-Jaani lähedal vähke. Sealt läinud Rändrahn oli piirikiviks kolmele
mööda Kalevipoeg, kellele Vanakurat kihelkonnale: Vändra, Tori ja Suure-
kohe kallale karanud. Kalevipoeg Jaani ning viiele vallale: Uus- ja Vana-
visanud ta aga jõkke. Vanakurat võtnud Vändra, Tori, Taevere ja Vastsemõisa.
32
35. Loode-Pärnumaa loodusmatk
Inimtegevuse vanimad jäljed Pärnumaal asuvad Reiu jõe suudmes ja Sindi
lähedal. Loode-Pärnumaad sobiks ajalooürikutele (Läti Henriku Liivimaa kroonika)
toetudes nimetada muistseks alaks või ka Terra maritimaks.
Matkates Audru, Tõstamaa, Varbla, Koonga ja Halinga (lääneosa) valdade
territooriumil on ainulaadne võimalus kogeda maastikuvormide rikkust ja
pinnamoodide kiiret vaheldumist. Pärnumaa loode- ja lääneosale on
iseloomulikud: madal meri; saared ja laiud; liiva- ja moreenrannad; ranna-, aru- ja
puisniidud; alvarid rahkjal paekivil; luiteahelikud; ooside ja otsmoreenide vöön-
did kivikülvidega; erinevat tüüpi sood ja märgalad loendamatute linnu-
kogumikega.
Järgnevas loetelus pakume Teile valiku sõltuvalt huvidest 1-2 päeva jooksul
külastada piirkonna kauneid ja põnevaid paiku.
Valgerand
33
36. Audru polder
Valgeranna maa) on kujunenud läbirändel olevate
Valgeranna 19 pikk liivane supel- veelindude peatus- ja toitumispaigaks
rand on avatud lõunasse ja kaitstud ning kuulub rahvusvahelise tähtsuse-
põhjatuulte eest männimetsaga. ga linnualade (Important Bird Area)
Liivarand ulatub Audru jõe suudmest nimestikku. Siin on rändeaegne
kuni poldrialani. Kahjuks on viimastel peatuspaik väike-luikedele (Euroopa
aastatel rüsijää ja tormid randa tublisti üks tähtsamaid), laululuikedele, hall-
kahjustanud. Sellele vaatamata on hanedele ja valgepõsk-lagledele.
siin suurepärane võimalus rahulikuks Poldril on märtsikuise rände ajal
puhkuseks. loendatud korraga üle 20000 linnu.
Valgeranna on maakonna väärtus- Audru polder on Natura 2000
lik maastik ja silmapaistvalt ilusate võrgustiku linnuala.
vaadetega ala.
Audru park, mõis ja kirik
Audru polder Audru 21 park asub aleviku
Audru poldri 20 4 km pikkuse keskel ja selle põhiosa hõlmab endise
kaitsetammi rajamist alustati käsitsi mõisa ümbruse ning mõlemal pool
1930-ndatel ning rekonstrueeriti Audru jõge paikneva ala. Audru park
1980-ndatel. Avar poldriala (rohu- on endine mõisapark. Esmakordselt
34
37. on Audru mõisa mainitud 1449.a.
Saare-Lääne piiskopimõisana. 1807.a.
läks mõis J.J.Pilar von Pilchau kätte
ning kuulus suguvõsale kuni võõran-
damiseni 1920.a., mil loendati üle 40
mõisahoone. Efektsed on 1902-1905
ehitatud viinaköök (nüüd klubi ja
raamatukogu) ja neljanurkse kella-
torniga mõisa “antvärkide” maja.
Haruldustest kasvab pargis pal-
sami nulg, must kuusk ja Serbia kuusk.
Kogu pargialale on iseloomulikud suu-
red põlised tammed ja pärnad ning
suured lehised (kõrgus 31-35 m). Pargi
suurim puu on hõbepappel (h=27 m ;
p=620 cm). Pargis asuva laululava
keskel kasvab Eesti kõrgeim saar
(h=31,5 m). Pargile lisavad maali-
Audru Püha Risti Kirik
lisust jõekäärud ja rippsillad.
Audru Püha Risti kirik paikneb
Audru-Tõstamaa maanteeäärsel
kõrgendikul. Kirik on ehitatud 1680,
läänetorn aga 1715. Kaks tinaraami-
dega vitraažakent pärinevad 19. sa-
jandist. Nendel on kujutatud Pilar von
Pilchaude ja von Ungern-Stern-
bergide aadlisuguvõsade vappe.
Audru kirik on üks esimesi luteriusu
kirikuid Eestis. Kirikut ümbritseb
ainus kiriku juures asuv arboreetum
ehk dendraarium Eestis. 1993.a.
nimekirja alusel oli arboreetumis 194
taksonit puid ja põõsaid, millest
haruldasemad on Fraseri nulg, Korea
seedermänd, tähkvaher, kollane kask,
Ameerika pärn, Jaapani jalakas, jt.
Audru kirikuaeda peavärava
juurde püstitati 1990. a. mälestuskivi
Audru park
35
38. Lindi raba
köster-koolmeistrile Friedrich Saebel- asub stiilne 19. sajandist pärinev
mannile ja tema muusikutest poega- sammastega magasiait (praegu kau-
dele Aleksander Kunileid-Saebel- plus).
mannile ja Friedrich August Saebel-
mannile. 1869.aasta I üldlaulupeo üks Lindi Looduskaitseala
juhtidest oli Aleksander Kunileid- Lindi Looduskaitseala 22 loodi
Saebelmann. Laulupeo kavas oli ka 2 1999. a. sooalade ja neid ümbritsevate
eestikeelset laulu ja need olid just metsade kaitseks. Looduskaitseala
Kunileiu loodud „Sind surmani“ ja eellasteks olid 1958. a. loodud hariliku
„Mu isamaa on minu arm“. jugapuu levila kaitseala ja 1981. a.
Maantee ääres pärast Valgeranna loodud sookaitseala. Lindi soo arenes
ristmikku leiate Audru mõisale Litoriinamere (Läänemere arengu-
kuulunud 1825.a. ehitatud omapärase staadium 7,5-4 tuhat aastat tagasi)
4-kandilise siseõuega kõrtsihoone laguuni soostumisel ja on praegu val-
(“Kuld Lõvi”). davalt märg mudaälveste ja üksikute
Audru aleviku piireis asub ka laugastega lageraba. Mitmekesist
1956. a. rajatud Audru Karuslooma- rabamaastikku saab nautida luite-
kasvatus, kus kasvatatakse naaritsaid harjalt Audru-Tõstamaa tee ääres
ja hõberebaseid. Audru kiriku kõrval Lindist Kõpuni.
36
39. Lindi Looduskaitseala on Natura Pootsi-Kõpu Kolmainu Apostlik
2000 võrgustiku linnu- ja loodusala. Õigeusu kirik valmis 1873. a. Kirikus
Kogu piirkond on maakonna on mälestustahvel esimesele eestlasest
väärtuslik maastik ja Lindi-Tõstamaa piiskopile Platonile (Pootsis sündinud
tee on kaunite teelõikude nimistus. Paul Kulbuch).
Pootsi mõis, park ja kirik Kihnu väina merepark hõlmab
Pootsi 23 mõis rajati 16. sajandi Kihnu saare ja väina ning mandriosa
II poolel. Aastast 1560 sai omanikuks rannikuala (sh. ka Ermistu ja Tõhela
von Münchausen; 1624. aastast ja järv ning Lindi Looduskaitseala ).
järgmised 150 aastat oli omanikuks Merepargist (615 km²) moodustavad
von Pahlen. 19. sajandil klassitsistli- 80 % märgalad.
kus stiilis rajatud härrastemaja ehitati Integreeritud kaitsekorralduskava
1960-ndatel kahjuks ümber seoses projekti järgi saab merepargist bio-
seal asunud kooliga. 1860-ndatel asus loogilist mitmekesisust tagav Ramsari
siin keemiamanufaktuur. Pootsi ala, Natura 2000 võrgustiku üks sõlm-
mõisaga külgnevas looduskaitse- punkte ja ainulaadset kultuuripäran-
aluses pargis kasvavad haruldustest dit säilitav ala. Lisainfo:
saarvahtra teisend ja hall pähklipuu. http://www.merepark.ee
Tammeallee Pootsis
37
40. Nimetatud piirkond kuulub maid rändrahne Manija Kokkõkivi e.
Natura 2000 võrgustiku linnu- ja Kotkakivi (6x3x4 m ja ümbermõõt
loodusalasse. 15 m ). Kotkakivi on koostiselt
graniitgneiss. Manija saar võeti
Manilaid 24 looduskaitse alla 1991.a. kui haruldas-
Manilaid ehk Manija ehk Manõja te rannataimede (näiteks rand-oga-
on suuruselt teine saar maakonnas. putk) kasvuala, veelindude ja kõre ehk
Manilaiu pindala on 1,9 km² ; edela- juttselg-kärnkonna elupaik. Kui veab,
kirde suunal on saar 4,5 km pikkune; siis võite kohata nastikuid, kühm-
laiemas kohas on selle maariba laius nokk-luiki, kiivitajaid, tildreid, vigle-
500 m ja kitsamas kohas vaid 250 sid, tiire, kala- ja hõbekajakaid. Kosk-
meetrit. lad munevad siin nagu kodulinnud
Saare iseloomulikeks tunnusteks pesakastidesse.
on pikk rändkividega kõrgendik Praegu peaks saarel olema
(kõrgeim punkt vaid 5 m üle merepinna) hulgaliselt lambaid ja mõned šoti
ja rannaniidud. mägiveised, kelle põhiülesandeks on
Siin asub üks maakonna suuri- väga väärtuslikeks tunnistatud ranna-
niitude hooldamine. Madalad ja
korrapärased „lombid“ karjamaadel
on aga loodud kõrede elu- ja kudemis-
paikadeks.
Esimest korda on Manijat maini-
tud 1560. a. revisjonikirjades Holm
Maune või Mano nime all kui kalurite
peatuskohta ja heinamaad.
Manija asustati kihnlaste poolt
1933. a. Enne seda oli saar kasutusel
Pootsi mõisa heinamaana. Manijale
asus 1933. a. elama 22 peret, kokku 79
inimest. Praegu peaks püsielanikke
olema 26. Riida turismitalus on
võimalik korraldada seminare ja
kokkutulekuid. Lisainfo:
http://www.parnumaa.ee/riida
Manija saar on Natura 2000
võrgustiku linnu- ja loodusala, maa-
konna väärtuslik maastik ja silma-
paistvalt kaunite vaadetega ala.
Manilaid, taamal Sorgu saar.
38
41. Kihnu rannik
Kihnu looduse õpperada 25 • 2003. aastal kanti Kihnu saar ja
Hülgeküttide ja laevaehitajate selle elulaad UNESCO maailma-
saar, naiste käsitöö ja värvid, eriline pärandi nimekirja.
keelepruuk, aastasadu säilinud pulma-
kombed. Nii iseloomustab Kihnu saart Kihnu saar on Natura 2000
Harri Jõgisalu oma raamatus „Kihnu võrgustiku linnu- ja loodusala, maa-
ning Manõja“ (Maalehe Raamat, konna väärtuslik maastik ja mitmete
2001). Munalaiu sadamast 10 km silmapaistvalt ilusate vaadetega paik
kaugusel asuvale Kihnu saarele saab (lõunatipp ja läänerannik).
maist detsembrini (jäävaba periood)
praami ja reisilaevaga ning Pärnu Seliste kirik 26
Lennujaamast lennukiga. Munalaiu Seliste apostliku-õigeusu kirik
sadam asub Pärnust ca´ 40 km kaugu- ehitati Riias munkade poolt, toodi
sel Pärnu-Audru-Tõstamaa maanteed lahtivõetuna mööda jääteed kohale ja
pidi sõites ja Pootsis paremale pööra- pandi Selistes kokku 1861. a. Kirik on
tes. Info: http://www.parnumaa.ee/kihnu kenasti korrastatud ja tornist avaneb
Looduse õpperaja skeemi ja kirjel- suurepärane vaade merele.
duse leiate Jaan Eilarti koostatud
raamatus „Looduse õpperajad“.
39
42. Tõstamaa mõis
Tõstamaa mõis, park, luited ja kel kõrgub esinduslik tamm. Tõsta-
õpperada maal asub infotahvlitega looduse ja
Tõstamaa alevik 27 asub Lito- ajaloo õpperada.
riinamere luidete ahelike vahel. Vaata lisainfo:
Kõrgeim koht siinkandis on mitmete http://www.parnumaa.ee/tostamaa/
legendidega seotud Leevaroti mägi http://www.merepark.ee
(28 m ü.m.p.). Esimesed teated siinsest Nimetatud piirkond on Natura
piiskopimõisast on aastast 1553. 2000 võrgustiku loodusala ja maa-
Aastatel 1831-1919 oli mõis Stael von konna väärtuslik maastik.
Holsteinide valduses. Tõstamaa stiil- Lähedal maalilised Värati ja Kast-
selt uusklassitsistlik mõisahoone na poolsaared, Matsi rand ja Vare-
ehitati 1875-77(eelmine härrastemaja murru ning Pärlselja puhkealad, Kolga
aastast 1804). Koos nüüdseks restau- oja ja luited, Seliste kirik ja Ermistu
reeritud esinduslike tallihoonetega järv.
moodustub ilus ehituslik kompleks.
Mõisahoones asub alates 1922.a. P.S. Eestis tegutseb praegu 65
koolimaja. Tall-tõllakuuris asub mõisates asuvat kooli, millest kolm ka
praegu kooli internaat. Mõisapark Pärnumaal: Tõstamaa, Tihemetsa ja
rajati 19. sajandi II poolel ja selle kes- Kaelase.
40
43. Ermistu ja Tõhela järv Ermistu ja Tõhela järved ja nende
Pärnumaal on vaid 6 järve, millest ümbrus kuuluvad Natura 2000
suurimad on Ermistu (480 ha; suuru- võrgustiku linnu- ja loodusalade
selt Eesti kuues) ja Tõhela (407 ha). nimistusse ning on maakonna
Need nn. Tõstamaa järved 28 on väärtuslikud maastikud.
madalad ja mudase põhjaga, ümbritse-
tud soodega. Ermistu järve suurim Alumäe kiviriik
sügavus on 2,9 m . Ermistu järvemuda Tõhelast ida pool Männikuste ja
ehk sapropeel leiab kasutust hüdro- Soomra vahel asub Alu-Murru
massina põlluväetiseks, koduloomade moreenseljandik, mille kõrgem osa on
söödalisandite valmistamiseks (B-rüh- Alu mägi. Kogu ala on umbes 4 km
ma vitamiinid) ja raviotstarbeks (nt. pikk ja 60 m lai, valdavalt 5 m
Pärnu Mudaravilas). Ermistu järves on ümbritsevast kõrgem. Kõrgeim
hulgaliselt väikeseid turbasaari. vallseljandik on 38 m üle mere pinna.
Väidetavalt elavad siin parimad lati- Suured alad on kaetud rändrahnudega
kad ja linaskid. Tõhela järvest algab (1 aari kohta koguni 90 rändrahnu).
Pärnumaa vähirikkaim jõgi Paadre- Neis suurima Piirikivi e. Suurkivi
maa. Jõe suudmes on esinduslik kala- (h=3,7 m; ü.9,6 m) juurde (asub Alu
trepp. mäe harjalt u. 30 m Võlla raba poole
Ermistu järv
41
44. Kastna tamm
kruusakarjääri lähedal ) jooksevad taimi, nende seas Amuuri nulg, sitka
kokku 4 kiviaeda 29 . Rändrahnu juu- kuusk, kollane mänd ja punane vaher.
rest põhja poole asub omapärane 4- Kastna poolsaar on Natura 2000
kandiline pealt laudtasane roosa võrgustiku linnu- ja loodusala, maa-
graniitrahn. konna väärtuslik maastik ja silma-
paistvalt ilusate vaadetega ala.
Kastna poolsaar
Kastna poolsaare 30 rannaniidud Kolga oja ja luited
ja kadastikud on suurepärane näide Looduskaitsealune ala kauni
pärandkooslustest. Looduskaitse- männimetsa, maalilise oja 31 ja
alustest üksikobjektidest asuvad siin 3 luidetega. Oja ürgoru taolistel kallas-
tamme (kutsutud ka Kapteni tamme- tel on näha vaheldumisi liiva- ja turba-
deks). Suurim neist on ümbermõõduga kihte, mis tõendab, et merepiir on
6,3 m (maakonna jämedaim) ja elueaga kümnete tuhandete aastate jooksul
üle 350 aasta. Tõstamaalt edelasse siin väga muutlik olnud.
7 km ja merest ainult 250 m kaugusel Kolga Looduskaitseala on Natura
asub Omar Volmeri poolt korrasta- 2000 võrgustiku loodusala ja maa-
tud/täiendatud arboreetum. Dendro- konna väärtuslik maastik. Peagi val-
aias oli 1996. a. 143 nimetust puit- mib Kolgas matkarada.
42
45. Varbla Vald Kristjan Palusalu ( 10.03.1908-
Võttes sihiks Varbla valla huvita- 18.07.1987), kes võitis Berliini OM
vad paigad, võiksite teada : kuldmedali nii vaba- kui ka klassika-
• Enne Saulepi kunagist kooli- lises maadluses;
maja asub tee ääres ohvrikivi , mille • Mõtsu naabruses asub Paadrema
juurest viib tee väga kaunite luidetega mõis (mainitud juba 1453). Paadre-
liivaranda Matsirannas; maal sündis Karl Ristikivi;
• Varblas on 1860-61 ehitatud • Paadrema jõgi on üks Eesti
neogooti stiilis Urbanuse kirik. Kiriku tuntumaid vähijõgesid;
lagi on puidust ja meenutab kummuli • Mereäärne maantee kulgeb
keeratud paati. Aastast 1638 asus siin mööda Varbla suurvoort (keskmiselt
puidust kirik. Kirikus on huviväärsus- 28-32 m ü.m.p.), mis on Antsülusjärve
test 17. sajandi altarimaal ja von May- (Läänemere arengustaadium 9-7,5 tuhat
dellide aadliperekonna vapiga pere- aastat tagasi) rannavall.
konnapink. Liigirikas looduskaitse-
alune park (3,3 ha paljude võõrpuu- Valides Audrus suuna Lihula poole.
liikidega) ja mõisahoone pärinevad
19. sajandi algusest; Nedrema-Kalli puisniit
• Saulepist on pärit maadleja Nedrema-Kalli puisniit 32 on
Kolga luitemets
43
46. Nedrema puisniit
hooldatavatest puisniitudest Euroo- puiskarjamaad. Pool-looduslikud
pas pindalalt (praegu umbes 110 ha) kooslused kätkevad endas eestlaste
teisel kohal, alates 1991. a.-st ka sajanditepikkuseid töötraditsioone ja
looduskaitse all. Siin võib leida 11 liiki rahvuskultuuri. Seetõttu nimetatakse
käpalisi ja 54 liiki õistaimi / 1 m². neid pärandkultuurmaastikeks ja vas-
Puisniidu “väravas” asub infotahvel tavaid koosluseid pärandkooslusteks.
ning täiendamisel on õpperada, mille Lisainfo: Eesti Pärandkoosluste Kaitse
lõpus saab laudteed mööda tutvuda ka Ühing; http://www.pky.ee
madalsoo kooslusega.
Nedrema Looduskaitseala on Uduna tamm
Natura 2000 võrgustiku loodusala ja Looduskaitsealuse puu 33 kõrgus
maakonna väärtuslik maastik. on 24 m ja ümbermõõt 550 cm.
• Pool-looduslikud kooslused on
sellised, mille tunnusteks on looduslik Rehekivi
elustik ja mida on kestvalt niidetud Rehekivi 34 ehk Vanapagana
ja/või karjatatud. Pool-looduslikeks Vestitaskukivi (h=2,2 m) asub maan-
kooslusteks on puisniidud, loopealsed tee kõrval. Sellised looduskaitsealuste
ehk alvarid, rannaniidud, lammi- objektide tähistused võiksid olla
niidud, aruniidud, soostunud niidud ja kõikjal maakonnas.
44
47. Panga mägi ja tamm Korrastatud mõisahoones on toitlus-
Panga mägi 35 on tegelikult tus- ja ööbimisvõimalused ning
ümbritsevast u. 5 m kõrgem paene võimalus tellida jalgrattamatkasid
kühm, mis on kaetud sarapiku, muistses Mihkli kihelkonnas.
tammede ja mändidega. Põhjanõlvas Oidrema on Natura 2000 võrgus-
on väike karstipiirkond lõhed, mida tiku loodusala.
kutsutakse Juuda aukudeks. Lisainfo: http://www.oidrema.ee
Oidremaa-Mihkli teeristis asub
looduskaitsealune Panga tamm Mihkli kirik, Mihkli ja Naissoo
(kõrgus16 m, ümbermõõt 373 cm). Pan- tammik, Mihkli salumägi
ga tamm on maakonna esimene Mihkli 37 kogudus on vanim
looduskaitseobjekt (aastast 1936). Pärnumaal. Kirik ehitati 14. sajandil
(praegune ilme 19. saj.-st) kohalikust
Oidrema mõis ja jalgrattad paekivist ühelöövilisena. Kiriku juures
Esimesed teated siinsest mõisast 5 põlist pärna. Mihkli kandist on pärit
36 on pärit aastast 1590 (osa Veltsa vanim Eesti rahvalaulu üleskirjutus:
mõisast), praegune ilme 19. sajandist. nõiduses süüdistatava talupoja Ralli
Pargis on Hiina paplid, Murray Hansu ülekuulamisprotokollis leiduv
männid ja mitmed lehiste vormid. nõelamängulaul aastast 1680.
Mihkli Salumägi
45
48. Tõenäoliselt kirjutas Läti Henrik Varem kattis mäge salumets, nüüd
suurema osa Liivimaa kroonikast just vaid kadakad ja türnpuud.
Mihklis. Salumäe jalamil leidub õhukese-
Looduskaitsealuse (aastast 2004 kihilisi plaatdolomiite, millest põletati
looduskaitseala) Mihkli tammiku kõige lupja. Siin oli ridamisi paemurde,
ilmekam osa hõlmab 14,2 ha ja on üle millest Kuresel saadi kvaliteetset
200 a. vana. Kõrgemad puud on üle 20 lubjakivi.
m, tüve läbimõõduga 40-60 cm. Kurese küla on tõenäoliselt tekki-
Tammedega kaasnevad üksikud nud juba varasel rauaajal ning säilita-
120-aastased kased ja nooremad haa- nud siiani sumbküla ilme. Säilinud on
vad. Alusmetsas pihlakad, haavad ja muistsete põldude jäänused, kiviaiad,
vahtrad ning üksikud mets-õuna- kivikirstkalme, külakaev ja kultuse-
puud. Rohurindes valitseb võsaülane, kivi.
millega kaasneb naat, sinilill, ojamõõl,
metstulikas, jt. Avaste Looduskaitseala, Soon-
Mihkli ümbrus koos Soontagana- tagana maalinn
ga on Natura 2000 võrgustiku loodus- Avaste Looduskaitseala 38 loodi
ala, maakonna väärtuslik maastik ja 2001. a. endise sookaitseala (1981)
Koonga Vallavalitsuse toel kujunemas baasil. Lisaks võeti kaitse alla kaitse-
üha atraktiivsemaks puhkepiir- aluste liikide püsielupaigad. Avaste
konnaks. sood piirab idast Litoriinamere astang.
Läheduses asuvas Naissoo tammi- Soo on tekkinud mineraalmaa soostu-
kus on põlispuud tublisti suuremate misel ning on jõudnud üleminekuni
mõõtmetega. madalsoost siirdesooni. Laudteega
Mihkli Salumägi (ka Taaramägi e. matkarajal saab infotahvlite abil
Koeramägi) asub Mihklist Emmu külla tutvuda madalsoo taimedega. Laudtee
minnes ning sealt edasi 1,5 km algab Soontagana maalinna valli
kirdesse. Salumäe aluspõhja moodus- tagant.
tab rahkjas paas (konarliku pinnaga Avaste Looduskaitseala on
biohermne dolomiit), mida läbivad laiad Natura 2000 võrgustiku loodusala ja
lõhed. Kõrgus: 37 m ü.m.p. (ümbrus- maakonna väärtuslik maastik.
konnast 12 m kõrgem). Salumäelt ava- Soontagana maalinn asus 10.-
neb kaunis vaade: mäe jalamil Kurese 12. saj. Avaste e. Kärje soo lõunaosas.
paemurd; põhjas Vastupea küla; Maalinn oli ringvall-linnus suurusega
kirdes Soontagana linnusekoht ja 50x100 m ning ulatus muust saarest 6-
kaugemal Avaste mägi; lõunas Mihkli 7 m kõrgemale. Maalinna aluse
kirik; läänes Lihula tornid; loodes moodustab looduslik paerahn (bio-
Kirbla pank ja kirik. hermne dolomiit), muldkeha oli kokku
46
49. Soontagana maalinn
kantud linnuse jalamilt ning seda Salumäelt Vigalasse paasi. Sama tee
toestati palktarandi ja paekiviga. on ka L. A. Mellini 1794 a. Liivimaa
Linnus rajati ilmselt 7.-8.saj. ning oli atlases.
Muinas-Eesti üks tähtsamaid. Linnus Liivimaa kroonikas on Soontaga-
alistati 1216 a. alguses, kusjuures na all mõeldud kogu Mihkli ümbruse
sakslastele alistuti 9. päeval toidu maid ning arvatakse, et ka kasutatud
lõppemisel. Lahingukirjeldused Läti nimetus Maritima tähendas Soon-
Henriku Liivimaa kroonikas. 1895 taganat järelikult valdused pidid ula-
toimusid esimesed väljakaevamised. tuma mereni.
Soontaganasse pääses algselt Kogu linnuse lähiala on korrasta-
ainult Salumäe poolt mööda salateed: tud, lõkketegemise koha ning võima-
otseti soo sisse löödud postid, mis olid lusega vaadelda ümbruskonda 15 m
põlvini sogase vee all, tee oli kitsas ja kõrgusest vaatetornist ning lugeda
kõver ning ainult üksikud teadsid rada teavet maalinna kohta puhkemaja-
ning needki lugesid pidevalt samme kestes.
(A. Saali jutustus „Vambola“). Hiljem
pääses Soontaganasse ka Parasmaa Vahenurme Looduskaitseala
poolt (praegu Raplamaa), et Mihkli Vahenurme puisniidust 39 on
laadal käia ning seda teed pidi veeti säilinud u. 10 ha. Teepervelt näib ole-
47
50. vat tegu tammikuga. Tegelikult kuulus algul ehitati puust tuulik. Are vallas
alles hiljuti Vahenurme puisniidule Päriveres sündis prof. Juhan Aul
liigirikkuse rekord: 74 liiki õistaimi (1897-1994) - tuntud zooloog ja
ühel ruutmeetril (uus rekord on 76 liiki; antropoloog. 1800. aastal valminud
Laelatu puisniit Läänemaal üsna Halinga postijaama peahoone on koos
Pärnumaa piiri lähedal). Läheduses Lodjal ja Mõisakülas asuvatega esi-
asuvad looduskaitsealused künnapuu, mesed selletaolised maakivist posti-
pärnad “Kai” ja “Mai”. jaamade tüüpprojektid Eestis.
NB! Vaata „Kirde-Pärnumaa
loodusmatk“ punkt 41. Pärnu-Jaagupi ja Vahenurme
Pärnu-Jaagupi ja Vahenurme
Lavassaare turbaväljad ja raud- ümbrus 41 kuulus muinasajal Lääne-
teemuuseum maa Korbe kihelkonda. 16. sajandist
Lavassaarega seonduvad raba- on pärit nimi Pärnu-Jaagupi, mis
massiivid ja turbaväljad 40 . Turba- tuleneb palverändurite kaitsepühaku
tööstuse rajamist alustati 1919. a. Jakoobuse auks pühitsetud kiriku
Töölisasula kerkis 1950-ndatel ligi nimest. Pärnumaa vanuselt teine
70 ha suurusele soosaarele ( nn. (vanim asub Mihklis) kirik ehitati
Lavassaare kruusamägi). 1896-1975 aastatel 1531-1534. Gooti stiilis kirik
toimus siinkandis turbavedu kitsa- on graniitrahnudest.
rööpmelisel raudteel. Lavassaare külje Tehes kõrvalepõike Pärnu-Jaagu-
all saab külastada raudteemuuseumi pist 7 km läänesuunas jõuate Vahe-
(Eesti Muuseumiraudtee Lavassaare nurme. Vahetult enne Vahenurmet
Muuseum; telefon: 527 2584) sise- ja asuvas Kuninga külas arvatakse
väliekspositsiooni ning teha suve- asunud Korbe kihelkonna keskus.
perioodil rongisõit kitsarööpmelisel Vahenurmest lõunas asunud Linna-
raudteel turbaväljadele. maa küla oli aga ilmselt Liivimaa
kroonikas 1226. a. mainitud Majan-
Pärnust Tallinna poole sõites pata linnuse asukoht. Vahenurmes
jääb läänesuunda Eametsa küla. (umbes 31 m kõrgemal merepinnast)
19. sajandi alguses asutas seal küla- asunud Korbe vanema elukoht ja
kooli Abram Holter, kes on tuntuks mühisenud püha hiis. Sellest hiiest
saanud ka esimeste eestikeelsete arvatakse säilinud vaid 2 pärna: “Kai”
õpikute (nt. “Wennema geograwi I (ümbermõõt 308 cm, kõrgus 14 m) ja
cursus”, 1821) autorina. Sauga jõe “Mai” (ümbermõõt 326 cm, kõrgus
ääres Nurmes on 17. sajandist pärit 19 m). Pärimuse järgi olevat need
vesiveski varemed, millele 20. sajandi puud Pärnu-Jaagupis kasvava pärna
48
51. Pärnad "Kai" ja "Mai"
“Riinu” (ümbermõõt 470 cm, kõrgus miidimaardlasse. Siinne rifidolomiit
24 m) õed. leiab kasutamist ehituskillustiku ja
dolomiidina ja valikuliselt ka klaasi-
Läinud kolm õde- Riinu, Kai ja Mai tööstuses.
paremat põlve otsima. Riinu põllepaelad
katkenud ja ta jäänud peatuma Uduverre Pööravere
Pärnu-Jaagupi lähedal. Kai ja Mai Pärnu-Jaagupist kirdesse jääb
valinud endale elupaigaks Vahenurme. Pööravere 42 , kus asunud mõisa
Pärnadeks muutunud õdedele hakatud ( Pörrafer ) on ürikutes mainitud
kohe ohvriande viima. aastast 1624. 19. sajandi viimasel vee-
randil oli Pöörevere mõis ümbrus-
Vahenurme asula põhjapiiril leiate konna majanduslik keskus tänu
esindusliku Vahenurme künnapuu ja Alexander Theodor von Midden-
puisniidu (rekord: 1 m² leitud 74 eri- dorffile (1815-1894). Von Midden-
nevat õistaime liiki). dorffi isa omandas mõisa 1820. aastal
Pärnu-Jaagupist Kergu poole (hävitati kahjuks 1905. a.). Ema poolt
pöörates jääb tee vasakule veerde pärn Eesti päritolu akadeemikust maade-
“Riinu” ning paremale viib tee üle- uurija, ökoloog ja põllumajandus-
riigilise tähtsusega Anelema dolo- teadlane rajas Pööraverre piiritus- ja
49
52. õllevabriku, aretas lihaveiseid ja alus- 10 000 kuni 8500 aastat tagasi tekki-
tas 1873. a. mõisapargi rajamist. nud Kaisma järved. Kaisma Suurjärv
Looduskaitsealuses pargis on valdava- on segatoiteline veekogu, mida
le Kaug-Ida päritolu taimed, sh. esi- läänest piirab raba, kuid idakallas on
mene Amuuri korgipuu Euroopa kivine. Seega suurepärane puhkekoht.
dendroaedades. (Üsna heas elujõus Kaisma ümbruses on mitmeid
Amuuri korgipuu kasvab Pärnus Koidula looduskaitsealuseid põlispuid. Põhja
pargis). Pööravere metsavahi poeg pool asuvad Peedi talu mänd
Mihkel Fuhrmann (1823 - ?) oli aga (ümbermõõt 389 cm, kõrgus 11 m) ja
esimene eesti soost kutseline maade- Sohlu kaheharuline mänd (ümbermõõt
uurija ja zooloog, kes alustas oma 420 cm, kõrgus 16 m); lõunasse jäävad
tegevust von Middendorffi Siberi ja Arametsa tamm (ümbermõõt 520 cm,
Kaug-Ida ekspeditsioonide (1842- kõrgus 18 m) ja Paisu talu tammed.
1845) juures assistendina. 1974. a. Kaisma mõisas sündis Friedrich
püstitati Pööraverre von Midde- Schmidt (1832-1908) geoloog ja
ndorffile mälestuskivi. botaanik, akadeemik, Eesti geoloogia-
aluste rajaja. Endise mõisa õuel kasvab
Kaisma Oldekopi ehk Peksumänd. Samas on
Kaismalt 43 4 km loodes asuvad ka suur rändrahn (Ohvrikivi), mida
Kaisma Suurjärv
50
53. kasutati päikesekellana (Päikesekella- kuulub Laelatu puisniidule Lääne-
kivi). maal, mis asub üsna Pärnumaa piiri
Paide maantee poole sõites leiate lähedal;
Viluveres paremat kätt kaks ränd- Nedrema-Kalli puisniit on hool-
rahnu: Kivimurru (Killumetsa; ümber- datavate puisniitude pindalalt (umbes
mõõt 18,2 m; kõrgus 2,8 m) ja Viluvere 110 ha) Euroopas II kohal; puisniit on
Suurkivi. arvatavalt ligi 2000 aastat vana;
Kaisma ja Kaisma järvede ümbrus Kuresoos (Ingatsi õpperajal) asub
on Natura 2000 võrgustiku loodusala kuni 6 m kõrgune rabarinnatis;
ja maakonna väärtuslik maastik. enam-vähem piki Pärnu jõge kul-
geb alamsiluri ja keskdevoni avamus-
Taarikõnnu Looduskaitseala ala piir;
Viluverest kirdesse jääb 2001. a. Eesti kõrgeimad luited on Ranna-
loodud Taarikõnnu Looduskaitseala metsas: Tornimäe absoluutne kõrgus
suurusega 2820 ha. Kaitseala ees- on 34,4 m ja naabruses asuva
märgiks on kaitsta raba maastiku- Tõotusemäe suurim suhteline kõrgus
kompleksi (laugastega rabad, siirde- ja on 29 m üle mere pinna;
madalsoometsad) ning kaitsealuste Vändra vallas asub viie valla piiri-
liikide (kaljukotkas, sookurg, metsis) kivi. Looduskaitsealune Tellissaare
püsielupaiku. Kaitseala laieneb ka ehk Viie Valla Piirikivi ehk Kalevipoja
Rapla maakonda ja selle tuumiku vestitasku kivi ümbermõõt on 23,3 m
moodustavad Taarikõnnu ehk Põrgu- ja kõrgus 3,4 m. Piirikiviks oli see
raba, Laianiidu ja Aruniidu raba, mis rändrahn viiele vallale: Uus- ja Vana-
on tekkinud järvede kinnikasvamisel. Vändra, Tori, Taevere ja Vastsemõisa
Külastusrajatisi siia ei kavandata ja ning kolmele kihelkonnale: Vändra,
kehtivad liikumispiirangud. Tori ja Suure-Jaani;
Taarikõnnu on Natura 2000 Aesoos, kus Halliste jõgi ühineb
võrgustiku linnu- ja loodusala. pooleldi vastassuunas voolava Navesti
jõega, jääb ühinenud jõgede vahele
Ainulaadne Pärnumaa looduses kolmnurkne ala, mida kohalikud
„maailma nabaks“ kutsuvad. Ka
liikide esmaleiud Eestis: sile-kard- rahvalaulus on öeldud: sõitsin üle
hein; vinträim; must mudil; põhjatirk; Leetva raba, Aesoosse, kus maailma
ameerika viupart; punapea-õgija; tai- naba;
gatihane; vööt- ja kuldlehelind; suurelt jaolt eelmisest tingituna
alles hiljuti oli Eesti rekord esineb Riisal kevadise suurvee (umbes
Vahenurme puisniidu käes: 74 liiki 30 km²) ala Soomaa “viies aastaaeg”-
taimi 1 m². Praegune rekord (76 liiki) üleujutus;
51
54. Pärnu jõe vasakul kaldal Tori hallhaigrute koloonia;
kalmistu kohal asub ilmselt parim Laiksaares kasvab Eesti kõrgeim
keskdevoni Pärnu lademe paljand. künnapuu (31,5 m). Oli ka kõrgeim
Pärnu liivakivi koosneb enamuses jalakas, mis kahjuks ära kuivas;
kvartsist. Põimja kihilisuse annab aga 30 % Eestis teadaolevatest must-
päeva- ja vilgukivi ning granaadi- toonekure pesapaikadest asuvad meie
sisaldus. Siit on leitud esimeste maakonnas;
primitiivsete maismaataimede psilo- Kaansoo kandis on Eesti esindus-
füütide, rüükalade ja vihtuimsete likumad mesimuraka kasvualad;
kalade jäänuseid. Püstloodis liiva- Pärnumaal on oma loodus-
kivipaljand, mida kutsutakse kunagise sümbolid: männiriisikas, harilik
koopa järgi Tori Põrguks, on umbes kullerkupp, harilik mänd, maa-
500 m pikkune ja kuni 10 m kõrgune; kimalane, juttselg-kärnkonn e. kõre,
Halliste jõel Kanakülas Vardja koha, kaljukotkas, pruunkaru ja
talu kohal asuvad jõe põhjas oma- Rannametsa luited;
pärased punakad-rohekad aleuroliitse Pärnumaal on kaitse alla võetud
liivakivi plaadid. Ala peetakse 64 põlispuud või puuderühma. Nende
erakordseks, sest siit kulgeb Narva ja hulgas on esimene looduskaitse alla
Aruküla lademete piiriala; võetud objekt maakonnas: 1936. a.-st
ainulaadne on Tolkuse raba: tur- on kaitse all praegugi elujõuline Panga
vast moodustub kuni 1,9 mm/aastas tamm Koonga vallas Oidrema-Mihkli
(tavaline on 0,9); raba on tekkinud teeristis;
Litoriinamere aegses laguunis; raba Pärnumaa vanimateks loodus-
kasvab kõrgemaks (tüseneb) mitte kes- kaitsealadeks olid 1938. a. loodud
kelt, vaid servaaladelt (perifeerselt mets-kuukressi liigikaitseala (endise
oligotroofse toitumusega raba); Rannametsa-Soometsa LKA alal) ja
ainulaadne on 1993.a. loodud 1939. a. Gustav Vilbaste eestvõttel
Nigula Looduskaitseala metsloomade loodud Merimetsa linnukaitseala
taastuskodu; (praeguse Tahkuranna valla ja Pärnu
Sookuninga Looduskaitseala ja linna piirialal);
Lätis Põhja-Vidzeme Biosfääri- Pärnumaa taimeharuldused: hari-
kaitseala on osa Põhja-Liivi märgalast, lik jugapuu, mets-kuukress, karulauk,
mis on omakorda esimene riigipiire sile-kardhein, soohiilakas, rand-
ületav looduskaitseala Baltimaades; ogaputk, mesimurakas, emaputk,
Audrus on Eesti ainus kirikut kaunis kuldking, laialehine nestik,
ümbritsev arboreetrum ehk dendraa- ahtalehine jõgitakjas, Eesti soojumi-
rium; kas, harilik käokuld, karvane maarja-
Võiste lähedal on Eesti suurim lepp, ahtalehine ängelhein, Lindbergi
52
55. Pärnu Rannapark
turbasammal, vareskold. Mõned Pärnu linna 5 kaitsealust parki.
Pärnumaal kasvavad kauniõielised Vana pargi rajamist alustati tõe-
taimeliigid on kaitse all juba 1936. näoliselt juba 1831. a. ja haljastuses on
aastast: niidu-kuremõõk, kaunis kuld- kasutatud peamiselt kohalikke liike.
king, Siberi võhumõõk ja näsiniin. Lydia Koidula pargi rajamist alustati
Pärnumaa haruldased loomaliigid 1928. a. Haruldasematest liiki-
on: lendorav, pähklinäpp, lendlased, dest / vormidest kasvavad Koidula
hall- ja viigerhüljes, kaljukotkas, pargis Amuuri korgipuu, Kanada
merikotkas, must toonekurg (30 % kuusk, jalaka leinavormid ja torkava
Eestis teadaolevatest pesapaikadest), kuuse vormid. Pärnu kuurordi
väike- ja suur- konnakotkas, sookurg, algusega (1838) ja 1878. a. linnapeaks
metsis, jäälind, kõre, kivisisalik, meri- saanud Oskar Brackmanni tegevusega
sutt, vinträim, säga, harilik hink, on seotud Rannapargi loomise algus
harilik võldas, väike-punalamesklane, ning kõigi olemasolevate parkide
jpt. Loetletud said vaid vähesed liigid kujundamine.
ning loodame, et nimistu täieneb
pidevalt; Maakonna kolm kaitse all olevat
Tuntumad (enim külastatavad) on alleed asuvad samuti Pärnu linnas.
56. Reisiraamat? Võiks olla
reisijaraamat – raamat, mille
reisija vagunisse kaasa võtab.
Sama hästi sobib ta
saunasabasse või hilisõhtul
voodisse – kui uni ei tule.
Siis tuleb.
V. Panso, 1965
MiCCA
