• Like
  • Save
Rännates mööda Pärnumaad
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Rännates mööda Pärnumaad

  • 6,915 views
Uploaded on

 

More in: Travel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
6,915
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1

Actions

Shares
Downloads
0
Comments
0
Likes
0

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. Rännates mööda Pärnumaad
  • 2. Tekst: Urmas Lekk Fotod: Fred Jüssi (lk. 5) Enn Vilbaste (lk. 14) Urmas Lekk (lk. 16) Ivar Kadak (lk. 28) Siim Vahur (lk. 29) Toomas Kalda (lk. 4, 6, 8 - 11, 15, 17, 20 - 22, 24, 25, 30 - 32, 34, 36, 37, 39, 41 - 45, 47, 49, 50, 53) Mihhail Perelõgin (lk. 12-13, 18, 19, 23, 33, 35, 38, 40) Esikaanefotod: Toomas Kalda, Fred Jüssi Tagakaanefoto: Mihhail Perelõgin Kujundus: MiCCA Info: Keskkonnaministeerium Pärnumaa Keskkonnateenistus Paul Kerese 4, 80010 Pärnu Telefon: 447 7388 Faks: 447 7399 e-post: kkt@parnu.envir.ee koduleht: http://www.parnu.envir.ee Trükise väljaandmist toetas Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus © Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa Keskkonnateenistus, 2005
  • 3. Sisukord Eessõna ..................................................................................3 Sissejuhatus ...........................................................................4 Edela-Pärnumaa loodusmatk ..............................................6 Kirde-Pärnumaa loodusmatk ............................................18 Kaart ....................................................................................26 Loode-Pärnumaa loodusmatk ...........................................33 Ainulaadne Pärnumaa looduses .......................................51
  • 4. Eessõna Reisiraamat? Võiks olla reisijaraamat – raamat, mille reisija vagunisse kaasa võtab. Sama hästi sobib ta saunasabasse või hilisõhtul voodisse – kui uni ei tule. Siis tuleb. V. Panso, 1965 „Rajad on ühendanud inimeste eluasemeid. Perest peresse, talust talusse, külast külasse. Rada sihtis naabri poole. Karjapoistel ja loomadel olid omad rajad. Kalameeste sõtkutud vinklesid jõgede poristes tarnastikes. Suusarajad ilmusid Eestimaale alles sajandi esimesel kümnendil. Olid sammust vähe kulutatud metsarajad, mida tundis ainult teadjamees, igat samblamätast või korbatanud tüve tundev mees.“ – Jaan Eilart. Looduses liikumise võimalusi Pärnumaal tutvustades tundub siinkirjutajale õige taas jätkata Jaan Eilarti mõtetega: põlvkondade tarkus loodusest kipub ununema ja tänapäeva loodust muutev inimene vajab uutmoodi, õpetavaid radasid – looduse õpperadasid. Õpperaja loodus ei pea traditsiooniliselt ilus olema. Ta peab võimaldama huvi tärkamist ja ilu avastamist igas kivis, kännus ja metsahäilus. Loodusturismi võiks jagada kolme rühma: matkaradade, puhkealade ja üksikute turismiobjektide külastamise. Jaotus on tinglik, sest tihti samas piirkonnas nimetatud rühmad kattuvad. Õnneks. Pigem on jaotuse aluseks tahe soovitada igaühele (huvidest, ajast, liikumisviisist, võimalustest, ilmast, jne. sõltuvalt) mõni kaunis Pärnumaa nurk. Nende väärtuslike maastike ja üksikobjektide tutvustamisel on pearõhk loodusel ja ajaloolis-kultuurilistel paikadel. Järgnev loetelu ja lühitutvustused on pigem isu äratamiseks. Lõunasöögi peaksite küll ise kaasa võtma, sest toitlustuskohti maakonnas just palju ei ole. Soovitatud matkaradadel on enamikul kohapeal olemas skeemid ja teabetulbad. Mõne paiga külastamiseks soovitame eelnevalt tutvuda selle raamatuga* või küsida teavet kohapeal** (jälgi tähistust). 3
  • 5. Sissejuhatus RMK Lemme puhkeala Pärnu maakond asub põhiosas 480 ha suurune Ermistu järv. Voolu- Pärnu madalikul. Maakonna põhja- ja veekogude nimestikus on 189 jõge ja loodeosa kuuluvad Lääne-Eesti oja, neist 65 valgalaga üle 25 km². madaliku koosseisu ja kaguosa ulatub Pärnumaad läbib Pärnu jõgi (144 km; Sakala kõrgustiku servale. üksikuna ikkagi Eesti pikim). Pärnumaa on Eesti suurim Maakonna kõrgeim koht on Pati maakond pindalaga 4806 km², so. voor (77 m üle mere pinna) asukohaga 10,6% riigi pindalast. 177 saart ja laidu Saarde vallas. moodustavad maakonna pindalast ligi Pärnu madaliku kõrgema osa 20%. Asustatud saared on Kihnu ja moodustavad Varbla-Tõstamaa Manilaid. Rannajoone pikkus on 242 kõrgustik ja Pärnust Iklani ulatuvad km. luiteahelikud. Eesti kõrgeimad luited Metsad katavad Pärnumaa asuvad Rannametsas ( Tornimäe territooriumist 54%, sood 24%, absoluutne kõrgus 34 m). haritav maa 19% ja muu maa 3%. Pärnu maakonna pindalast Maakonnas on vaid 6 järve, moodustavad kaitsealad peaaegu 9%, milledest tuntuim on järvemudarikas millest suurimad on loodud soode 4
  • 6. kaitsmiseks. Lisaks nö. traditsioonilis- tele looduskaitsealadele kuuluvad kaitse alla kaitsealuste liikide püsi- elupaigad, metsade vääriselupaigad ( üle 400 ala ) ja kõrge loodus- väärtusega alad (puisniidud, roostikud, luited, paljandid, mäed, koopad, allikad, linnujaama ala, männikud ja tammi- kud). Maastikukaitsealade (4) eritüübi- na on kaitse all 37 parki. Üksik- objektidena on kaitse all 59 põlispuud või puuderühma ja 19 rändrahnu. Kõre Pärnumaa territooriumil asuvad 3 Panga tamm, kes kasvab Koonga vallas rahvusvahelise tähtsusega märgala Oidrema-Mihkli teeristis ja on (Ramsari konventsiooni ala) ja 7 endiselt kaitse all olev elujõuline puu. rahvusvahelise tähtsusega linnuala Esimeseks liigikaitsealaks oli 1938.a. (IBA) ala. loodud mets-kuukressi kaitseala NATURA 2000 Pärnumaa alad endise Rannametsa-Soometsa on määratletud Vabariigi Valitsuse Looduskaitseala territooriumil. 2004.a. korraldusega, mis sätestab Jaanuaris 1939 loodi Merimetsa Euroopa Komisjonile esitatavad linnukaitseala (praegune Pärnu linna Natura 2000 võrgustiku alad. Pärnu ja Tahkuranna valla territoorium). maakonnast on esitatud nimekirjas 11 Viimase aja haruldastest leidudest linnu- ja 72 loodusala. Natura 2000 on märkimisväärsed: Pärnu linnas alade loetellu kuuluvad ka Lemme- sile-kardheina esmane leid Eestis. jõgi, Pärnu ja Reiu jõgi. Matkaradade Eesti vetes leiti esimesena pisimudil kirjeldustes on edaspidi nimetatud: just Pärnu lahest. Lisaks ka põhja- Natura 2000 alad; Pärnu maakonna narmiku, ameerika viupardi, põhja- teemaplaneeringus „Asustust ja tirgi, kuninghaha, merisuti ja vint- maakasutust suunavad keskkonna- räime esmaleiud Pärnumaal. tingimused“ määratletud väärtuslikud Looduskaitse Seltsi Pärnumaa maastikud, kaunid tee- ja veetee- osakonna algatusel on valitud Pärnu- lõigud ning silmapaistvalt ilusa maale üheksa loodussümbolit: männi- vaatega kohad. riisikas, harilik mänd, harilik kuller- Pärnumaa looduskaitse traditsi- kupp, maakimalane, koha, juttselg- oonid on üle 60 aasta vanad. kärnkonn e. kõre, kaljukotkas, Esimesena võeti 1936.a. kaitse alla pruunkaru ja Rannametsa luited. 5
  • 7. Edela-Pärnumaa loodusmatk Ühepäevane loodusmatk Pärnumaa lõunaosas paiknevate Tahkuranna, Häädemeeste, Tali ja Saarde valla territooriumil. Selles piirkonnas on ainulaadne võimalus kogeda Edela-Eestile iseloomulikke maastikke: madal rannikumeri ja väikesed laiud, liiva- ja moreenrannad, rannaniidud, ulatuslikud luiteahelikud, sood ja rabad, nõmmemännikud ja palumetsad. Sakala kõrgustiku madalas edelaservas toovad maastikku vaheldust ka devoni ajastu liivakivipaljandid ning põhja-lõunasuunalised väikevoored ja ürgorud. Kui olete otsustanud veeta kogu päeva matkaradadel, püüdes läbida kõik alljärgnevad rajad, siis soovitame kohe alguses valida Tolkuse ja Nigula õpperaja vahel, eeldades, et soovite jõuda hilisõhtul Pärnusse. Luitemaa Looduskaitseala 1 on maastikulise eriilmelisusega piirkonna Eesti üks ainulaadsemaid kaitsealasid. omapära on rõhutanud juba tuntud Pärnu madaliku edelaranniku kõige geobotaanik ja taimeteadlane iseloomulikumateks tunnusteks on Theodor Lippmaa, kes eristas antud rannaniidud, rabad ja luited. Selge alal koguni loodusgeograafilise ala- Rannametsa luitemännik 6
  • 8. jaotuse (Litorale heademeesteense). poolseks Soometsa luitestikuks. Luite- Kaitseala läbivat Tallinn-Riia ahelikud ühinevad taas Häädemeeste maanteelõiku peetakse üheks Balti- juures. Ahelike vahele jääb Litoriina- maade kaunimaks. Nõmmemänniku- mere- aegne kinnikasvanud mere- tega ja palumetsaga kaetud endise laguun, mida praegu tunneme Tolkuse mereranna vahelduvate luitemaas- ja Maasika rabana. tike ja rannaastanguga palistatud Rabadest ida poole jääv Soometsa looklev maantee meelitab peatuma. luitestik (8 - 14 m ümp) on tekkinud Siinsed luitealad on laialt tuntud Antsülusjärve (Läänemere arengu- suusatamiskohana ja marja- ja seene- staadium 9 - 7,5 tuhat aastat tagasi) ja metsadena ning kuulsad imekaunite läänepoolne Litoriinamere (7,5 - 4 vaadete poolest. Metsas liikumist tuhat aastat tagasi) rannavallidest. hõlbustavad rohked jalgteed ja talviti Rannametsas asuvad Eesti kõrgeimad suusarajad. Tolkuse rabaga on meeldiv luited Tõotusemägi (suhteline kõrgus tutvuda laudteel liikudes. 29 m) ja Tornimägi (absoluutne kõrgus Rannametsa-Tolkuse õpperada 34,4 m). Tõotusemägi oli muistne algab Via Baltica äärse Rannametsa ohverdamiskoht. Tornimäe (nimetatud parkla juurest (6 km Häädemeestelt ka Sõjamäeks) kõrgeimasse punkti Pärnu poole), kus matkajat abistab jõudes avaneb maaliline vaade matkaradade teabetahvel ja teabetul- Tolkuse rabale. Veelgi maalilisemat bad 2,2 km pikkusel õpperajal. vaadet võimaldab 18 m kõrgune Luitemaa Looduskaitseala kuulub puidust vaatetorn. Muide, hea ilma Natura 2000 võrgustikku linnu - ja korral ja korraliku binokliga pidi loodusalana. Rannametsa ja lähedal vaatetornist nägema Kihnu naiste asuv Häädemeeste ümbruse maastik seelikumustritki. on määratletud Pärnu maakonna Lähikonnas asuvad Röövlimägi ja väärtusliku maastikuna, Pikla nina ja Varsaorg , mis on seotud Põhjasõja- Rannametsa luited aga kui silma- aegsete legendidega. Tornimäe jalamil paistvalt ilusa vaatega kohad. asub aga Suure Laeva Käär, kus Lisainfo: http://www.mv.parnu.ee – legendi järgi peituvat turbakihi all maakonna planeeringud ( teema - tammine viikingilaev. Just siit algabki planeeringud). Rannametsa - Tolkuse õpperada, mille üks haru viib luiteharjale (Tornimägi) Rannametsa luitestik ja teine 1,2 km pikkusele ringile Pärnu lähedal alguse saanud Tolkuse rabas. Õpperada kulgeb pea- rannaluited hargnevad Tahkuranna aegu kogu ulatuses mööda laudteed. juures kaheks erivanuseliseks mere- Rannametsa luited on valitud poolseks Rannametsa ja maismaa- maastike kategoorias Pärnumaa 7
  • 9. Tolkuse raba loodussümboliks. vanuseks on hinnatud 7000 aastat ja Luiteahelikke katkestavad mit- suuruseks ca´ 5000 ha. Tolkuse raba med jõed ja ojad, mis juhivad vee on kogu Euroopas erilaadne oma luidetetaguselt alalt merre. 19.sajandi laguunitekkelisuse ja turba kiire teisel poolel käsitsi kaevatud Timm- juurdekasvu tõttu. Erandlik on seegi, kanali kaldajärsakul kahe maantee et Tolkuse raba kasvab kõrgemaks vahel saab vaadelda keskdevoni servaaladelt (tavaliselt ikka keskelt). liivakivi paljandit. Timmkanal Rabapind on keskel üle kolme meetri (Rannametsa jõgi) on tuntud meri- madalam kui äärealadel. Maalilisust forelli ja jõesilmu kudemiskohana lisavad kümned laukad, älved, ligi- ning kalda liivamüürides pesitseb pääsmatud märed ja rabamännid. jäälind. Timmkanali kaevamist alustas Õpperajal liikudes on võimalik näha Häädemeeste mõisa rentnik Thimm lisaks mitmetele turbasambla liikidele 1858.a., et kuivendada luiteahelike ka kanarbikku, tupp-villpead, pohla, taga olevat maad ja parvetada metsa. porssa, küüvitsat, kukemarja, raba- murakat ja ehk ka looduskaitsealust Tolkuse raba vareskolda ning üliharuldast Lind- on tekkinud rannavallide vahelise bergi turbasammalt. Vedamise korral merelaguuni soostumisel. Raba võib kohtuda kivisisaliku, mudatildri, 8
  • 10. punaselg-õgija, sookure, sookiuru ja Enam kui 200 taimeliigi seas kasvab kõigi juhuste kokkulangemisel ka siinsetel rannaniitudel haruldasi kassikaku, metsise ning merikotkaga. taimeliike: ahtalehine ängelhein, täpiline ja kahkjaspunane sõrmkäpp ja Rannaniidud niidu-kuremõõk - gladiooliliik, mille Matka soovitame jätkata mööda siinset kasvuala peetakse Eesti vana Ikla maanteed (vaata pruuni värvi tähtsaimaks. Siinsed rannaniidud on teeviita ). Vahetult enne Hääde - kevadiseks toitumispaigaks raba- ja meestet juhatab teeviit roht- ja hein- laukhanele, valgepõsk-laglele ja taimedega kaetud tasastele, madala- kurvitsalistele. Kohata võib tutkast, tele ja karjatatavatele rannaniitudele. mustsaba-viglet, nurmkana, soo- Häädemeeste ja Võiste vahelise loorkulli, Balti rislat, suurkoovitajat, rannaala niidud on rahvusvahelise kiivitajat ja teisi linnuliike. Pulgoja ja tähtsusega linnualad (International Pikla nina rannaniidul ning sisemaa Birds Area). Häädemeeste ranna- liivakarjäärides on kogu kaitseala ühe niidust saab aga Ramsari ala. Naabru- tähtsaima liigi juttselg-kärnkonna e. ses asuvat Pulgoja rannaniitu on kõre elupaik. Häädemeeste (Pulgoja) hinnatud Eesti paremate hulka oma rannaniidul asub linnuvaatlustorn. suure looduskaitselise väärtuse tõttu. Kabli rannaniit 9
  • 11. Veel haruldustest Looduskaitseala maastikuline mitmekesisus on aluseks paljude erinevate kasvukohatüüpide liikide esinemisele. Soometsas asub mets- kuukressi ja karulaugu kasvuala. Taimeharuldustest nimetagem veel niidutaimi - emaputke, rand-kikka- putke ja kahelehist käokeelt; soo- taimi - kollast kivirikku, sookolda, jt. Kaitseala on oluliseks läbirände ja toitumispaigaks kala- ja kaljukotkale, Väike-konnakotkas must-toonekurele, konnakotkale, järvekaurile, aga ka tõmmu- ja (20. sajandi I poolel oli Pärnumaal 11 tiigilendlasele. kihelkonda 43 vallaga; 1939.a. 23 valda ja praegu 19 valda ); Veidi infot lähikonnast • Häädemeestel Püha Miikaeli luteri kirik ja Issandamuutmise apostliku-õige- • Uulu mõisa pargis toimus 1867. usu kirik aastal Pärnumaa kihelkonna esimene • Arumetsa viirsavimaardla; laulupidu, mille organiseeris Pärnu • veel 13. sajandil oli Häädemeeste Eliisabeti koguduse pastor C.F. piirkond eikellegimaa Läänemaa, Lorenzsonn. See oli ühtlasi esimene Alempoisi, Sakala ja liivlaste Metspole taoline üritus Eestis. Algatus tuli J.V. vahel; Jannsenilt 1858. a. „Perno Postimehes“; • 1560.a. on teada Gudmann- bach´i (Häädemeesteoja) nimeline mõis ja sadamakoht; • vanasti olnud Häädemeestel nii head poisid, et kandnud pühapäeva- hommikuti tüdrukutele loomade joogivee lauta (teisendi järgi laupäeviti saunavee sauna); • 1861 lasti Kabli rannas vette esimesed eestlaste kaugesõidupurjekad; • pisut väiksemaid purjekaid ehitati juba aastakümneid varem, et vedada Riiast Sankt-Peterburgi puid ja kipsi; • Krimmi sõja ajal 1853-1856 Must-toonekurg 10
  • 12. blokeerisid inglise ja prantsuse sõjalaevad soovitame külastada Jõulumäe Läänemere. Soola ja muudki oli vaja aga Tervisekeskuse looduse õpperada kindlasti meritsi kohale toimetada. 2 **. Surmaga riskides panid soolaveoga oma rikkusele aluse Martinsonid Hääde- Jõulumäe Tervisekeskus asub meestelt, Grantid Kablist ja Mihkelsonid 24 km Pärnust Riia suunas Metsa- Iklast; külast vasakule pöörates metsa sees. • 1864 avati Heinaste merekool; Jõulumäe üritustel on alati juht- • „Liivased rannad, laevameistrid, mõtteks olnud „tule ja tunne rõõmu Heinaste merekool, Kabli linnujaam, sporditegemisest“. Ja neid võimalusi Moskva suvilad, K. Pätsi sünnikodu” nii on tõesti palju: staadion, looduse on iseloomustatud mereäärset ala Uulust õpperada (5 km), valgustatud suusa- Iklani (Pukk, 2000). jooksurada (3 km), asfaltrada (1,8 km), päkapiku- ja kelgurada, võrk- ja korvpalli-, tennise- ja kurniväljakud Jõulumäe Tervisekeskuse loodu- ning palju muid võimalusi. Ette- se õpperada tellimisel on suurepärane võimalus Kui on aega ja tahtmist, siis enne aktiivseks puhkuseks ka suurtele Luitemaa Looduskaitsealale jõudmist gruppidele ja seda aastaringselt. Lisaks Luitemännik Jõulumäel 11
  • 13. Kabli rannaniit ja linnujaam majutusteenus, kohvik, välisöökla, sügisrännet. Linnujaamas on 17 m laululava ja lõkkeplats. Märgistatud kõrgune ja 28 m laiune linnumõrd on kolm pikemat matkarada (10, 15 ja ning 7 m kõrgune linnuvaatlustorn. 25 km) luitemännikutes. Pikim neist Aastate jooksul on Kablis rõngastatud ulatub Rannametsa-Tolkuse looduse üle poole miljoni linnu 185 liigist. õpperajani. Jõulumäel saab jalgrattaga Kabli on punapea-õgija, vööt- ja kuld- sõita ja koguni suvel suusatada lehelinnu ning taigatihase esmaleiu- (asfaltrada) ning sisehallis talvel kohaks Eestis. Lisaks lindudele on jääkeeglit (curling) mängida. uuritud nahkhiirte rännet, kiile ja ümbruskonna pisiimetajaid. Jaama Lähedal Rannametsa-Tolkuse juures asub rannaniit, millel on kõre looduse õpperada, K. Pätsi sünnikoha elupaigana väga kõrge zooloogiline memoriaal, kaunid vaated merele väärtus. Suurna ja Pikla ninalt ning Eesti Kabli linnujaama keskuse juurest suurim hallhaigrute koloonia. Võiste algav õpperada kulgeb piki mere- aleviku piiril (Pärnust tulles vasemat rannikut. Raja pikkus on umbes kätt maantee ääres parkimisplatsi märgi 1,8 km. Kabli linnujaama kaitsealal juures). kulgeval rajal tutvute rannikule iseloomulike taimekoosluste, erineva- Kabli linnujaam 3 on tuntud te luitetüüpide, mitmesuguste pesa- lindude rõngastuskeskusena aastast kastide ja liigirikka linnustikuga. 1969. Linnujaam rajati algselt Keskuse juures on teabetahvlid ja vajadusest kompleksselt uurida linnuvaatlustorn. Eriti põnev on koht rasvatihase kui mudelliigi populatsi- lindude kevad- ja sügisrände ajal. ooniökoloogiat ja metsalindude Lisainfo: http://www.nigula.ee/kabli/ 12
  • 14. Kabli linnujaama ala on maakonna alustati rabalindude loendusega ja eri väärtuslik maastik ja Natura 2000 jõhvikavormide (praegu üle 700) võrgustiku linnuala. kasvatamisega. Nigulas saate nautida Lähedal Kabli liivarand, kapten- kogu rabamosaiiki: puhma-, puis-, reeder Marksoni majamuuseum, lauka-, ja älvesraba; rabamännikuid ja Krapi ja Lemme telkimisala. soosaari- peakseid - oma liikide ja Kabli looduskeskus asub varem värvide mitmekesisuses. Nigula Orajõe puhkemajana tuntud hoones. Looduskaitsealal on mööda laudteed Looduskeskuses on võimalik tutvuda kulgev 6,8 km pikkune looduse loodusteemaliste raamatutega ja õpperada (** õpperaja juhendi saate vaadata loodusfilme. Looduskeskus kaitseala keskusest). Et raja pikkus ei korraldab loodusmatku ümbrus- kohutaks, siis arvame, et vähemasti konnas. Siin on kaminaruumid osalise ülevaate Nigula rabast saate ka seminaride korraldamiseks, telkimis- umbes 1 km pikkuse rännakuga ja piknikukohad ning looduslaagrite esimese vaatetornini Nigula järve korraldamise võimalus. Samas asub ka veerel. RMK teabepunkt. Lisainfo: Looduskaitseala osadeks on ka telefon: 513 9177; 1969. aastal rõngastuskeskusena e-post: kabli.looduskeskus@rmk.ee; tegutsemist alustanud Kabli linnu- http://www.rmk.ee jaam ja metsloomade taastuskodu. Nigula Looduskaitseala on 1997. Nigula Looduskaitseala 4 loodi aastast Ramsari ala, rahvusvahelise 1957. aastal eesmärgiga säilitada tähtsusega linnuala, maakonna Lääne-Eestile tüüpiline u. 10 000 väärtuslik maastik, Natura 2000 aasta vanune raba. 1960-ndate lõpus võrgustiku linnu- ja loodusala. 13
  • 15. Nigula raba Täiendav info looduskaitseala kodu- Laiksaare looduse õpperada 5 lehelt: http://www.loodus.ee/nigula asub Häädemeestelt Kilingi-Nõmme NB! Enne õpperajale suundumist suunal liikudes 10 km kaugusel. palume läbi astuda kaitseala keskusest Laiksaare on oma nime saanud sellest, Vana-Järvel ja kaasa võtta põhjalik et talukohad paiknesid saartena soode juhend. ja metsade vahel. 2 km pikkune info- Lisainfo: tahvlitega õpperada algab Laiksaare telefonidel: 445 1760, 524 5891. metskonnahoone juurest. Kui soovite e-post: nigula@nigula.ee tutvuda lammimetsaga, siis olete õiges koduleht: http://www.loodus.ee/nigula/; kohas. Lammimets asub Rannametsa http://www.nigula.ee jõe kallastel. Enne õpperajale suundu- Nigula Looduskaitsealal asub mist pöörake tähelepanu loodus- metsloomade taastuskeskus (turva- kaitsealusele tammele ja Eesti kodu), mille tegevus algas 1994.a. kõrgemale (31,5 m) künnapuule. Raja Kokku on siin ravitud ja hoolitsetud äärde jääb puhkamiseks ja lõkke 117 liiki kuuluvate loomade eest. tegemiseks kaks matkaonni. Mets- Lähedal paikneb Laiksaare looduse konna aladele jääb ka 2,1 ha suurune õpperada. kaitsealune männik. 14
  • 16. Laiksaare on Natura 2000 võrgus- Tihemetsa looduse õpperada* tiku loodusala. Enne Tihemetsa 6 jõudmist Lisainfo kodulehel: http://www.rmk.ee soovitame külastada Saarde kirikut ja Tosin kilomeetrit edasi liikudes selle ümbrust. Neogooti stiilis Saarde ning paremale pöörates ( Vangu Katariina kirik ehitati Kilingi mõisa bussipeatus ) leiate end metsade juurde 1684-1694, ümberehitus keskelt. Rae järve puhkekohas on toimus 1858-59. (Eestis on neogootikale võimalik telkida, lõket teha, ujuda, tavaline 4-tahulisus, Saarde kiriku torn kalastada ja läbida koprarada (pooleldi on ülalt aga 8-tahuline ja torni terav valmis). Puhkekoha lähedal teetammi kiiver on samuti 8 kandiga.) Kiriku kõrval asub 2003.a. valminud korralik kõrval säilinud põlised tammed on kalatrepp, et võimaldada kaladel istutatud 1820. a. talupoegade naasta piki Ura jõge kudemis- pärisorjusest vabastamise mälestu- paikadesse Rae järves. seks. Kiriku taga on maaliline järv. Tee ääres on kolm rändrahnu Tihemetsa ümbruse looduse (ligipääs suhteliselt halb; rändrahnud õpperadade süsteem valmis 1979.a. umbes 1,5 m kõrgused ja 3-4 m Lühem variant 6,5 km, pikem aga ümbermõõduga) ja lähedal Nigula 15 km (Looduse õpperajad. Koost. Looduskaitseala. J.Eilart,1986 ). Rajal info-tahvlid Laiksaare mets 15
  • 17. puuduvad. koduloomade ja lindude loomaaed ja Käesoleva matka raames soovita- mõnus puhkekoht. me külastada Tihemetsa (Voltveti) mõisahoonet ja seda ümbritsevat Allikukivi koopad 7 asuvad parki. Voltvetit (Tignitz) on esma- poolteist kilomeetrit Kilingi- kordselt mainitud 1560; uus härraste- Nõmmest ida pool vana ja uue maja valmis 1830. Nn. vanas pargis on maantee vahel (vaata teeviita) Alliku- iidsed pärnaalleed, tiigid ja tehis- kivi ürgoru nõlvas. Koobas on saared. Parki läbib Alva oja. Voltveti looduskaitse all ja kantud Eesti oli metsamõis, sest põllumaad leidus Ürglooduse Raamatusse. Koopa metsaga võrreldes vähe. Mõisaajast on pikkuseks on 33 m ja see kujutab pärit kõnekäänd ideaalse mõisa kohta: endast ümarat grotti läbimõõduga “kui oleks Viljandi põllud, Õisu kuni 6 m ja kõrgusega umbes 2,5 m. heinamaad ja Voltveti metsad, saaks Seintel esineb omapäraseid loodus- sellest maapealne paradiis”. likke skulptuure. Loodepoolse seina Mõisahoonest paar kilomeetrit alt voolab välja ojake ja suundub Viljandi poole on veel üks tähele- kitsasse 11 m pikkusesse käiku, mida panuväärne hoone Voltveti kõrts. mööda saab teise grotti (9 m lai; 2 m Kõrtsihoone on teadaolevalt Eesti kõrge). Allikukivi koopad on ainu- pikim (84 m) ja laiem (15,3 m) ning laadsed oma sopilisusega, mis on ühtlasi Baltimaade suurim säilinud tingitud paljudest püstlõhedest maakõrtsihoone. Algselt oli kõrtsi- liivakivis. hoones 14 ruumi. Ehitusdaatumina on Allikukivi koopasse olnud sisse- talliseina raiutud aasta 1802. pääs ka vanasti, selgub 1890.a. kirja Voltveti (Alva) ürgorg saab alguse pandud muistendist: Allikukivi mäe all vanast pargist. Allikukivil on ürgorg üle 150 m lai ja 6-7 m sügav. Oru veergudel paljanduvad kohati 4-5 m paksuselt devoni ajastu savid. Lähedal Lodja postijaam aastast 1800. Sama projekti järgi on rajatud ka Halinga ja Mõisaküla postijaamad. Need Tallinn-Pärnu-Riia postitee peatuskohad olid esimesed kivist postijaamade tüüpprojekti ehitised. Lodja postijaamast kilomeetri jagu Pärnu poole liikudes ning paremale pöörates Sigaste külas asub Raja talu Allikukivi koopad 16
  • 18. Reiu jõgi elanud vaimud, kes käinud allika juures saab alguse Lätis Soka järvest. Väga asunud suurest avausest väljas linnu ja maaliline on see jõgi oma loogete ja nägemuste kujul inimesi kimbutamas. silmustega eriti Ristiküla ja Surju Kord katsunud nad isegi Saarde kirikut vahelisel lõigul. Reiu jõgi on Natura kividega puruks pilduda. Hiljem olla mitu 2000 võrgustikus ja jõe alamjooks Allikukivi vabriku töölist koopasse koos vana raudteesillaga maakonna kaduma jäänud ning seetõttu lastud planeeringus kui silmapaistvalt ilusa koopa sissepääs sulgeda. vaatega kohad. 20. sajandi alguses töötanud „Reiu jõgi. Kord lähenes ta usutavalt kalevivabriku ajal oli koopast lähtuva maanteele, kord põgenedes kaugele allika peal uhke sammastega teeliste tulikast kollendavale niidule. Vahel siug- joogiveekoht. les paremale, vahel vasemale nagu pagev Allikukivi koobaste ümbrus on madu. Kord peitis end säbara lepavõsa Natura 2000 võrgustiku loodusala ja taha. Paiguti ahenes sügavaks, paiguti maakonna planeeringus silmapaist- laius madalaks, vulises ja väreles päikeses valt ilusa vaatega koht. läikivate rändkivide vahel...“ Ja käesoleva matka lõppu veel veidi Edela-Eesti ühest pärlist Reiu Johannes Piiperi reisikirjast jõest. Reiu jõgi on 70 km pikkune ja 10.06.1934 17
  • 19. Kirde-Pärnumaa loodusmatk Matkates Sauga, Are, Halinga, Vändra, Tori ja Paikuse valla territooriumil on Teil ainulaadne võimalus tutvuda huvitavate looduskaitseliste ning kultuuri- ja haridusajalooliste paikadega. Inimtegevuse vanimad jäljed Pärnumaal asuvad Reiu jõe suudmes ja Sindi lähistel Pulli külas. Tänapäevaste maastikuvormide kujunemine algas Kirde- Pärnumaal pärast Balti Jääpaisjärve taandumist umbes 10 000 aastat tagasi. Siis algas ka paljude laugastike ja rabalehtritega Kikepera raba ja erakordselt kõrge (kuni 6 m) rabarinnatisega Kuresoo teke. Edela-loode suunaliselt kulgeb Pärnumaa suurim metsamassiivi vöönd, millest Vändra metsad on ka laulu sisse pandud (“Vändra polka”: …suured metsad ja karulaaned…). Pärnu (muinasajal nimetati Emajõeks), Navesti, Halliste, Vändra ja Reiu jõgede kaldad on aastasadu olnud inimeste elupaigaks ja elatusallikaks (kaubateed, vesiveskid, palgiparvetus, jm.). Halliste jõe suudmeala üleujutused on andnud koguni nimetuse “viiendale aastaajale” üleujutusele Soomaal. Järgnevalt pakume Teile valiku kauneid ja põnevaid paiku, mida 1-2 päeva jooksul külastada. Pärnumaa põhja- ja kirdeosaga tutvumiseks valige mõni sobiv matkasuund. 18
  • 20. Alustades matka Vändra suunas ürg-inimese elukoht asus kunagise mööda Paide maanteed, soovitame Joldiamere (10-9 tuhat aastat tagasi) kõigepealt külastada 2002. a. valmi- soostunud laguuni kaldal, mis nud 2,7 km pikkust Tammiste hilisema Antsülusjärve (9-7,5 tuhat metsarada 8 . Metsaraja eesmärgiks aastat tagasi) mattis liivakihi alla. Luu- on pakkuda Teile lõõgastavat puhkust ja kiviesemete leiud viitavad sellele, et ning teavet metsa elust, tutvustada tolleaegsed asukad tegelesid kalapüügi metsade majandamist ja metsahoidu. ja küttimisega (põder, kobras). Teabetahvlitega varustatud metsa- rada algab Tammiste Hooldekodu Tootsi ja Piistaoja bussipeatusest umbes 150 m Pärnu jõe Sõites edasi veel 11 km Tori poole suunas (jälgi viitasid). Niidu-Tammiste on võimalus taas paremale pöörates piirkond on maakonna väärtuslik nautida vaadet Pärnu jõele. Sõites aga maastik. otse veel 6 km, jõuate taas teeristi. Liikudes edasi 5-6 km on võimalus Vasakule pöörates saab Tootsi alevik- pöörata paremale Sindi poole. Silla ku, kus on juba 1939. a. toodetud lähedal, Pärnu jõe paremal kaldal, turbabriketti. asub 1967. a. avastatud Pulli asula- Paremale jääb tuntud veise- koht (umbes 9500 a. e.Kr.). Pulli küla kasvatuspiirkond Piistaoja. 1941. a. Lõkkeplats Tammiste metsarajal 19
  • 21. Võidula mõisahoone loodi siin mustakirju piimakarja Vändra mõis rajati 16. sajandil. aretusbaas. Piistaoja põllud, rohu- Eesti kultuuriloos on Vändral (koos maad ja metsatukad on kantud Toriga ) oluline osa. 1870-ndate Pärnumaa väärtuslike maastike nime- rahvuslik liikumine (eriti hariduse kirja. Piistaoja on maakonna väärtus- vallas) oli siinmail üks omapärase- lik põllumajandusmaastik. maid. On ju Vändra ja selle ümbru- Edasi viib maantee mööda Põhja- sega seotud Johann Woldemar Pärnumaa otsmoreeni, mis on kunagi- Jannsen (1819-1890), Lydia Koidula se mandrijää servakuhjatis siluri ajastu (1843-1886) ja Carl Robert Jakobson lubjakivist. Jääserv peatus siin umbes (1841-1882). 12 000 aastat tagasi. 20 kilomeetri Vändramail on sündinud ja tööta- pärast jõuategi Vändrasse. nud ka kolm tuntud 19. sajandi maadeuurijat von Ditmarite (tuntuim Vändra ümbrus 9 Karl Woldemar von Ditmar) sugu- E s i m e s e d s ä i l i n u d a l l i ka d võsast, Eesti skautluse rajaja Anton Vändrast (siis Wenderskulle) on aastast Õunapuu ja helilooja Mihkel Lüdig. 1515. Kirikuarhiivi andmetel tähen- Paljud tuntud kultuuri- ja haridus- dab nimekuju Fendern Moorlandi, mis tegelased on maetud Vändra eesti keeles võiks olla rabamaa. kalmistule. Ajaloolistest ehitistest 20
  • 22. nimetagem 1885. a. valminud Eesti Vändrast kümmekond kilomeetrit esimest kurttummade koolihoonet idasse asub muistne Mädara linnamägi (ühtlasi Baltimaade suurim puitehitis), (kutsutud ka Kirikumäeks ja Puna- Vändra Püha Martini kirikut (1624) ja mäeks ) 11 . Kuni 25 m kõrgust 1844. a. valminud viie kaarega linnamäge piirab Mädara jõgi ja soo. maakividest kirikumõisa magasiaita. Linnamägi oli väikese Alempoisi maa- Vändrast kirdesse jääb endine konna lõunaserval asunud kindlusta- Võidula (Carolinenhof) mõisahoone tud koht. Alempoisi maakond asus 10 . 1872. a. valminud omapärane kahe vägeva vahel- läänes Läänemaa puithoone oli endise klaasivabriku ja lõunas Sakala. (asutatud 1822. a.) süda. Kohalikust ja Maakonna planeeringus on Piusalt toodud liivast valmistati siin Mädara linnamägi ka kui silma- alguses pudeleid ja hiljem aknaklaasi. paistvalt ilusaga vaatega koht. Mõisahäärberis on võimalik pidada koosviibimisi ja telkida maalilise Käru Kurgja-Linnutaja jõe kaldal. Vändra ümbrus on maa- Pärnumaa kirdenurgas asuvad konna väärtuslik maastik. Kurgja-Linnutaja talumaad. 1515. a. ürikutes on mainitud Kureculle küla, Mädara Linnamägi millest läbi nimemuutuste (Kureküla, Mädara linnamägi 21
  • 23. Kurgja Kurejõe) on tänapäevaks juurdunud “Kaks suurt asja on, mille peal meie Kurgja. Kurgjal asub Carl Robert rahva edaspidine elu ja tähtsus saab Jakobsoni (1841-1882) talumuuseum juurduma, need on: põlluharimine ja 12 aastast 1948. Ärkamisaja meresõit”. Kuidas lood praegu on, (aja)kirjanik, poliitik ja põllumees elas jäägu siinkohal igaühe otsustada. ja töötas Vändras ja Kurgjal alates Kurgjalt Viljandisse minekuks kasutas 1872. aastast. Kurgja-Linnutaja talu Jakobson igivana metsarada, mida oli tuntud uute põllumajanduslike nüüd kutsutakse “Sakala teeks”. Kurg- meetodite rakendamise, tolle aja ja on maakonna väärtuslik maastik ja moodsate põllutööriistade kasutami- Kurgja veskipais silmapaistvalt ilusa se, mesinduse ja veisekasvatuse, vaatega koht. viljapuuaedade, parkide ja veskite poolest. Valides Pärnus suuna Raekülast C. R. Jakobson on Eesti esimeses Sindi poole. põllumehe käsiraamatus “Teadus ja Seadus põllul” kirjutanud: “ …maa- Raudtee ja Riia maantee vahel koht ilma lilleaiata on nagu roog ilma asub looduskaitsealune Raeküla soolata või nädal ilma pühapäeva- männik. Siinses nõmmemännikus ja ta…”; 1868. a. “Eesti Postimehes” aga: luiteharjadel kulgevad head suusa- 22
  • 24. rajad. park ja paisu ümbrus on maakonna Sindi-Lodjal avaneb kaunis vaade väärtuslik maastik ja silmapaistvalt Reiu jõe suudmealale. Kilomeetri jagu ilusa vaatega koht. ülesvoolu on tuntud vabaõhulavas- tuste paik. Reiu jõe suudmes avastati Võnnukivi 2000. aastal muinasasula kohad Vanakurat pahandanud Pärnu (umbes 11 000 aastat vana). esimese kiriku ehitamise pärast. Sindis on Pärnu jõgi kaunite Tartumaalt Võnnust võtnud kivi ja kõrgete kallastega. Jõe paremal kaldal visanud Pärnu kiriku torni poole. Jõudu Sindi park ja funktsionalistlik raekoja- oli aga nii vähe, et kivi langenud Taali hoone. Sindi kalevivabrik ehitati mõisa põllule. Siis visanud teist korda veel aastatel 1832-1834, mille käigus rajati suurema kiviga, mis kukkunud Taali Pärnu jõele ka tamm. Vaade paisule ja kirikumõisa alla jõkke; tammile on küll võimas, kuid rohkem Võnnukivi on lastetoomise kivi väike kui poolteist sajandit on see olnud pin- toodi Võnnu kivi alt; nuks silmas kaluritele ja jõeäärsetele Võnnukivi olevat kunagi Kalevipoja elanikele. Praegu on siinse ebaõnnes- vestitaskust maha pudenenud; tunud kalatrepi kõrval populaarne Pärnu jões Taali vallamaja kohal kalaturismi ja väljasõidu koht. Sindi asub suur kivimürakas, millest Reiu jõe suudme ala 23
  • 25. Võnnukivi kõneldakse : muinasajal ehitanud Olev ja koostise järgi kuulub ta rabakivide Kalev Eestimaale linnu : Kalev ehitanud hulka. Rabakivi on kunagi kaheks Riiat ja Olev Tallinna. Kui Olev ehitanud lõhestunud ning kasutatud ka kultus- Oleviste kiriku, saanud Kalev kadedaks kivina. ja tahtnud tööd hävitada. Ta võtnud 6 km enne Torit asub Pärnu jõe suure kivi ja visanud Riiast Tallinna kaldal Taali mõisahoone. Nimi suunas. Kivi aga kukkunud Ülemiste (Staelenhof) tuleneb Stael von Hols- järve. Olev visanud kiviga vastu. Et aga teini aadlisuguvõsast. Von Holsteinide jõud Kalevi omast hulga nõrgem olnud, valduses oli mõis 1619-1919. Paekivist siis lendas kivi ka ainult poole vahemaast neorenessansi stiilis peahoone valmis ja langes Taali vallamaja juures Pärnu 1852. Omapärased peamaja osad on jõkke. nurgatorn ja kaaristu paraadukse ja trepikoja kohal. Urumarja spordibaasi juurest paarkümmend meetrit ülesvoolu Tori leiate keset Pärnu jõge looduskaitse- Tori oli kunagi kihelkonnakeskus. aluse Võnnukivi 13 . Võnnukivi ehk Tori alevik hakkas kujunema Kalevipoja Vestitasku kivi ümbermõõt 19. sajandi lõpus, kandes enne Tõia on 22 m ja kõrgus 5 m. Mineraalide küla nime. Ajaloolistest vaatamis- 24
  • 26. väärsustest nimetagem mõisaansam- blist säilinud viinakööki, hobusetalle ja imposantset väravat. 1845. a. ehita- tud klassitsistlik kümne sambaga kõrtsihoone on üks suuremaid Eestis. Kõrtsi Pärnupoolne ots oli “saksa- pool”, teine talumeestele. Praegusele Püha Jüri luteri kirikule 14 pandi nurgakivi 1852. a. 2001. aasta Jüri- päeval pühitseti kirik Eesti Sõjameeste Mälestuskirikuks. Kiriku kõrval pronkskuju Püha Jüri võitlusest lohega. Tori mõis oli 16. sajandil ordu- komptuuri peamõis. 1820-ndatel renditi mõis Liivimaa rüütelkonnale meriinolammaste ja tõuveiste pidami- seks. Tori Hobusekasvatus sai alguse Püha Jüri luteri kirik 1856. a. Tori hobuse kui iseseisva tõu aretuse alguseks peetakse 1892. aastat, kui renditi (1894 osteti) avaneb maapinnal hallikasvalge vilgu- Sangaste krahv Bergilt roadsteri tüüpi rikas liivakivi. Liivakivi alumises osas sugutäkk Hetman. Märad pärinesid leidub 300 miljonit aastat tagasi ela- enamasti aga kohalikust eesti hobuse nud rüükalade kivististe tükikesi ja tõust. Tori hobusetõu aretamisel on primitiivsete esimeste maismaataime- suured teened Mihkel Ilmjärvel. 1926- de (psilofüütide) jäänuseid. Tori pal- 1947 hobusekasvatuse juhatajana jand on üks väheseid keskdevoni töötanud Ilmjärvele on püstitatud taimede leiukohti Baltimaades. Koha- mälestusmärk. ti võib liivakivis näha ka mergel- dolomiidi püriidipesakesi. Tänapäeval Tori Põrgu koosneb Tori Põrgu sisselangenud ja Tori Põrgu asub kalmistu kohal maa-alusest osast. Koopa säilinud Pärnu jõe vasakul kaldal kuni 500 m nähtav osa kujutab vaid osakest pikkuse püstloodse liivakivi paljandis. kunagisest allikakoopast. Praegustel Paljand on kuni 10 m kõrgune. Koopa- andmetel võib väita, et Tori Põrgu oli suu asub maanteesillast veidi üles- enne sisselangemist (suuremad 1908, voolu. Tori liivakivijärsak on parim 1937 ja koopa suue 1974) üle 5 m lai, keskdevoni Pärnu lademe paljand, kus kuni 5 m kõrge ja üle 32 m pikk. 25
  • 27. 43 Lihula 42 38 39 35 37 41 Pärnu-Jaagupi 36 Tootsi 34 33 32 40 Are Jõõpre 15 14 16 Tori 29 13 Audru 21 SINDI 31 28 20 19 Paikuse 8 27 PÄRNU 30 Tõstamaa 26 22 Pärnu laht L I I V I 23 2 Manilaid 24 Võiste L A Kihnu 1 25 KILINGI- H T 5 NÕMME Häädemeeste T I N G M Ä R G I D Maakonnapiir 4 Jõed, järved, ojad, laht Maantee 3 Tee Asulad Mets Soo Põld Märgala 7 Tekstiviide 26
  • 28. 10 1 Luitemaa Looduskaitseala Vändra 11 12 2 Jõulumäe Tervisekeskuse looduse õpperada 9 3 Kabli linnujaam 4 Nigula Loodusekaitseala 5 Laiksaare looduse õpperada 6 Tihemetsa looduse õpperada 18 7 Allikukivi koopad 8 Tammiste metsarada 9 Vändra ümbrus 10 Võidula mõisahoone S O O M AA 11 Mädara linnamägi 12 Carl Robert Jakobsoni talumuuseum 13 Võnnukivi RAH V U S PAR K 14 Tori kirik 17 15 Tori rippsild 16 Päkapikumänd 17 Soomaa Rahvuspark 18 Tellissaare kivi 19 Valgerand 20 Audru polder 21 Audru park, mõis ja kirik 22 Lindi Looduskaitseala 23 Pootsi mõis 24 Linnujaam ja Manilaid 25 Kihnu looduse õpperada 26 Seliste kirik 27 Tõstamaa mõis, park, luited ja õpperada 28 Ermistu ja Tõhela järv 29 Alumäe kiviriik 30 Kastna poolsaar 7 6 31 Kolga oja ja luited 32 Nedrema LKA, Nedrema-Kalli puisniit 33 Uduna tamm 34 Rehekivi 35 Panga mägi ja tamm 36 Oidrema mõis 37 Mihkli 38 Avaste Looduskaitseala, Soontagana maalinn 39 Vahenurme Looduskaitseala 40 Lavassaare turbaväljad ja raudteemuuseum 41 Pärnu-Jaagupi ja Vahenurme 42 Pööravere 43 Kaisma 2005 © Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa Keskkonnateenistus
  • 29. Tori Põrgut nimetatud vanasti ka Vanakuradit kuni Vireksaareni, siis Kuradimäe ja Kurjama auguks, sest sealt pöördunud tagasi. Vanakurat ka väsinud viivat tee põrgusse. Ühe rahvajutu järgi ja istunud Altaru metsas kivile. Selle kivi muutuvat koobas tagapool nii avaraks, et nimi on Vanakuradi tool, sest on saab püsti edasi minna; tugitoolikujuline: istumisaseme ja leeniga. Kord olevat hanele kell kaela pandud Sellest ajast jättiski Vanakurat Tori põrgu ja august alla saadetud. Hani tulnud maha; Viljandis välja; Vanakurat elanud Tori Põrgus ja Ja lõpuks kõige pretensioonikam. kiusanud vastaskalda Tõia küla naisi. Tori Põrgu asub Tori kihelkonna Kui naised pesu pesnud, oli Vanakurat keskel. Varema arvamise järgi ka pesu ära määrinud ja kuivatamise ajal maakera keskel, sest siit algab telg, mille lasknud alati vihmal sadada. Tõia naistel ümber pöörleme. Telje teine ots ulatub siis lõppes kannatus ning võtsid kaasa märja taeva. Tori rahval on suhteliselt lihtsam pesu ja pesukurikad ning läksid Tori minna kunagi põrgu, on käepärasem. põrgusse, kus hakkasid Vanakuradit Pealegi on surnuaed üleval ja põrgu all. märja pesu ja pesukurikatega peksma. Vanakurat pistis punuma Kikepera soo Torist kagusse Kikepera raba poole. Naised järele. Naised ajanud poole asuvad kaks suurt rändrahnu Tori Põrgu 28
  • 30. Päkapikumänd Jõesuus Ohvrikivi ja Vanakuradi tool. “maailma nabaks” nimetavad. Kikepera raba Rahvalauluski: “Sõitsin üle Leetva Kalevipojal ja Vanapaganal olla alati raba, Aesoosse, kus maailma naba”. olnud vanad võlad õiendada, seepärast kaklesid. Juhtunud kokku Kikepera sool Jõesuu vaatamisväärsuseks on ning kohe kaklus lahti. Kalevipoeg endise kõrtsi taga asuv 67 m pikkune virutanud Vanapagana soo põhja. Nende rippsild 15 . jalajäljed ongi laukad. Päkapikumänd Jõesuus saate valida taas kahe Soomaa poole sõites leiate teeristi suuna vahel: paremale Aesoo - Kaan- lähedalt looduskaitsealuse Päkapiku- soo Vändra ja vasakule looduse õppe- männi 16 , mille ümbermõõt on 1,4 m rajad ja Soomaa Rahvuspargi keskus. ja kõrgus 3,4 m. Aesoos suubub Halliste jõgi peaaegu vastassuunas voolavasse Navesti Soomaa Rahvuspark jõkke. Enne rahvuspargi 17 keskusesse jõudmist Kõrtsi-Tõramaal on võima- Aesoos jääb suubumiskoha vahele lik matkata laudteedega varustatud kolmnurkne ala, mida koha-likud Riisa rabarajal ja Ingatsi õpperajal. 29
  • 31. Soomaa Rahvuspark moodustati Piirkonna suurim rabamassiiv on 1993. a. eesmärgiga säilitada loodus- Kuresoo, kus valitseb jänesvilla- maastikke ( sood, lamminiidud ja rohuraba. Leidub ka suuri, kuni 120 m metsad ) ja klassikalisi kultuur- pikkuseid laukaid. Vastu Lemmjõe maastikke Vahe-Eesti edelaosas. lammi asub Eesti kõrgeim rabanõlv. Rahvuspargi eelkäijateks oli 1957. a. Ko l m a n d i ku r a h v u s p a r g i s t moodustatud Halliste puisniidu moodustavad metsakooslused. Harul- botaaniline kaitseala ja 1981. a. dasemad nendest on lammimetsad moodustatud Kuresoo, Kikepera, Lemmjõe ja Raudna jõe vahelisel alal Valgeraba ja Öördi sookaitsealad. (Lemmjõe keelemets) ja lodumetsad Soomaa nimi pärineb professor Teodor Halliste jõe ääres. Lippmaalt. Omapäraseks maastikuks on Balti Alates 1997. aastast on Soomaa jääpaisjärveaegne 1,2 km pikkune Ramsari ala (rahvusvahelise tähtsusega Ruunaraipe luiteahelik kaitseala märgala) ning kuulub ka rahvus- kaguosas. vahelise tähtsusega linnualade (IBA) Soomaal kasvab mitmeid harulda- hulka. si taimeliike: rabaaladel lehitu pisi- Soomaad on nimetatud rippsilla- käpp ja ahtalehine ängelhein; niitudel ühepuulootsiku kultuuri alaks. Siberi- ja kollane võhumõõk, niidu- Kuresoo raba Soomaal 30
  • 32. Tipu luht Soomaal kuremõõk, lodukannike, laialehine Tõramaal saab teavet viieteistkümne neiuvaip, kahelehine käokeel, künna- õppe- ja matkaraja kohta, sh. 4 puu, jt.; metsades palu-karukell, liiv- laudteega rada rabadele (Kuresoos ka hundihammas, leesikas, karulauk, vaatetorn), laudtee Lemmjõe luhale harilik näsiniin ja harilik kikkapuu. koos vaatetorniga ja laudtee keskuse Haruldastest loomadest võib juures kopratammide lähedale. kohata kaljukotkast, väike-konna- Täiendav info rahvuspargi kodu- kotkast, madukotkast, rabapistrikku, lehelt http://www.soomaa.ee metsist, tetre, rabapüüd, sookurge, Soomaa on Natura 2000 võrgus- must-toonekurge ja rukkirääku. tiku linnu- ja loodusala ja maakonna Soomaal on viis aastaaega, väärtuslik maastik. kusjuures viiendat üleujutust on kõige Kaansoo suunas liikudes leiate parem jälgida Riisa üleujutusalal (kuni paremale pöörates Ratta rändrahnu 175 km²). (ümbermõõt 15,1 m; kõrgus 2 m). Pärnu maakonna Tori, Paikuse ja Juhträndkivide järgi võib arvata, Vändra vallas asub kokku umbes et Pärnumaa rändkivid on mandri- viiendik rahvuspargi 37 057 ha jääga siia jõudnud Viiburi kandist ja suurusest territooriumist. Edela-Soomest. Rändkivide mineraal- Rahvuspargi keskusest Kõrtsi- ne koostis viitab küll sellele, et Ratta 31
  • 33. Tellissaare kivi rändrahn koosneb pegmatiidist (pärit pärast maast kivi ja visanud Kalevipojale ilmselt Ida-Soomest). Muide Ratta järele. Kivi kukkunud Tellissaare rändrahn on samasuguse mineraalse karjamaale. See kivi on nii suur, et sinna koostisega (mineraaliks pegmatiit) kui peale mahub mitukümmend inimest. Eesti suurim rändrahn- Ehalkivi - Letipea rannal Lahemaal. Tellissaare ehk Viie valla piirikivi 18 leiate, kui pöörate Kaansoo- Kaansoost lõunas asuvas Kuresoos Suurejõe teelt edelasse (vaata tee- on Eesti esinduslikumad mesimuraka viita!). Migmatiitgraniidist rändrahnu kasvualad. Mesimurakas on loodus- ümbermõõt on 24 m ja kõrgus 4 m. kaitsealune taimeliik. Samasuguse koostisega graniidid on iseloomulikud Viiburi ümbruse Tellissaare kivi aluspõhjale. Rahnu lõunaküljel on Vanakurat püüdnud Navesti jõest tähed RENOVA ja arv 1765. Suure-Jaani lähedal vähke. Sealt läinud Rändrahn oli piirikiviks kolmele mööda Kalevipoeg, kellele Vanakurat kihelkonnale: Vändra, Tori ja Suure- kohe kallale karanud. Kalevipoeg Jaani ning viiele vallale: Uus- ja Vana- visanud ta aga jõkke. Vanakurat võtnud Vändra, Tori, Taevere ja Vastsemõisa. 32
  • 34. Loode-Pärnumaa loodusmatk Inimtegevuse vanimad jäljed Pärnumaal asuvad Reiu jõe suudmes ja Sindi lähedal. Loode-Pärnumaad sobiks ajalooürikutele (Läti Henriku Liivimaa kroonika) toetudes nimetada muistseks alaks või ka Terra maritimaks. Matkates Audru, Tõstamaa, Varbla, Koonga ja Halinga (lääneosa) valdade territooriumil on ainulaadne võimalus kogeda maastikuvormide rikkust ja pinnamoodide kiiret vaheldumist. Pärnumaa loode- ja lääneosale on iseloomulikud: madal meri; saared ja laiud; liiva- ja moreenrannad; ranna-, aru- ja puisniidud; alvarid rahkjal paekivil; luiteahelikud; ooside ja otsmoreenide vöön- did kivikülvidega; erinevat tüüpi sood ja märgalad loendamatute linnu- kogumikega. Järgnevas loetelus pakume Teile valiku sõltuvalt huvidest 1-2 päeva jooksul külastada piirkonna kauneid ja põnevaid paiku. Valgerand 33
  • 35. Audru polder Valgeranna maa) on kujunenud läbirändel olevate Valgeranna 19 pikk liivane supel- veelindude peatus- ja toitumispaigaks rand on avatud lõunasse ja kaitstud ning kuulub rahvusvahelise tähtsuse- põhjatuulte eest männimetsaga. ga linnualade (Important Bird Area) Liivarand ulatub Audru jõe suudmest nimestikku. Siin on rändeaegne kuni poldrialani. Kahjuks on viimastel peatuspaik väike-luikedele (Euroopa aastatel rüsijää ja tormid randa tublisti üks tähtsamaid), laululuikedele, hall- kahjustanud. Sellele vaatamata on hanedele ja valgepõsk-lagledele. siin suurepärane võimalus rahulikuks Poldril on märtsikuise rände ajal puhkuseks. loendatud korraga üle 20000 linnu. Valgeranna on maakonna väärtus- Audru polder on Natura 2000 lik maastik ja silmapaistvalt ilusate võrgustiku linnuala. vaadetega ala. Audru park, mõis ja kirik Audru polder Audru 21 park asub aleviku Audru poldri 20 4 km pikkuse keskel ja selle põhiosa hõlmab endise kaitsetammi rajamist alustati käsitsi mõisa ümbruse ning mõlemal pool 1930-ndatel ning rekonstrueeriti Audru jõge paikneva ala. Audru park 1980-ndatel. Avar poldriala (rohu- on endine mõisapark. Esmakordselt 34
  • 36. on Audru mõisa mainitud 1449.a. Saare-Lääne piiskopimõisana. 1807.a. läks mõis J.J.Pilar von Pilchau kätte ning kuulus suguvõsale kuni võõran- damiseni 1920.a., mil loendati üle 40 mõisahoone. Efektsed on 1902-1905 ehitatud viinaköök (nüüd klubi ja raamatukogu) ja neljanurkse kella- torniga mõisa “antvärkide” maja. Haruldustest kasvab pargis pal- sami nulg, must kuusk ja Serbia kuusk. Kogu pargialale on iseloomulikud suu- red põlised tammed ja pärnad ning suured lehised (kõrgus 31-35 m). Pargi suurim puu on hõbepappel (h=27 m ; p=620 cm). Pargis asuva laululava keskel kasvab Eesti kõrgeim saar (h=31,5 m). Pargile lisavad maali- Audru Püha Risti Kirik lisust jõekäärud ja rippsillad. Audru Püha Risti kirik paikneb Audru-Tõstamaa maanteeäärsel kõrgendikul. Kirik on ehitatud 1680, läänetorn aga 1715. Kaks tinaraami- dega vitraažakent pärinevad 19. sa- jandist. Nendel on kujutatud Pilar von Pilchaude ja von Ungern-Stern- bergide aadlisuguvõsade vappe. Audru kirik on üks esimesi luteriusu kirikuid Eestis. Kirikut ümbritseb ainus kiriku juures asuv arboreetum ehk dendraarium Eestis. 1993.a. nimekirja alusel oli arboreetumis 194 taksonit puid ja põõsaid, millest haruldasemad on Fraseri nulg, Korea seedermänd, tähkvaher, kollane kask, Ameerika pärn, Jaapani jalakas, jt. Audru kirikuaeda peavärava juurde püstitati 1990. a. mälestuskivi Audru park 35
  • 37. Lindi raba köster-koolmeistrile Friedrich Saebel- asub stiilne 19. sajandist pärinev mannile ja tema muusikutest poega- sammastega magasiait (praegu kau- dele Aleksander Kunileid-Saebel- plus). mannile ja Friedrich August Saebel- mannile. 1869.aasta I üldlaulupeo üks Lindi Looduskaitseala juhtidest oli Aleksander Kunileid- Lindi Looduskaitseala 22 loodi Saebelmann. Laulupeo kavas oli ka 2 1999. a. sooalade ja neid ümbritsevate eestikeelset laulu ja need olid just metsade kaitseks. Looduskaitseala Kunileiu loodud „Sind surmani“ ja eellasteks olid 1958. a. loodud hariliku „Mu isamaa on minu arm“. jugapuu levila kaitseala ja 1981. a. Maantee ääres pärast Valgeranna loodud sookaitseala. Lindi soo arenes ristmikku leiate Audru mõisale Litoriinamere (Läänemere arengu- kuulunud 1825.a. ehitatud omapärase staadium 7,5-4 tuhat aastat tagasi) 4-kandilise siseõuega kõrtsihoone laguuni soostumisel ja on praegu val- (“Kuld Lõvi”). davalt märg mudaälveste ja üksikute Audru aleviku piireis asub ka laugastega lageraba. Mitmekesist 1956. a. rajatud Audru Karuslooma- rabamaastikku saab nautida luite- kasvatus, kus kasvatatakse naaritsaid harjalt Audru-Tõstamaa tee ääres ja hõberebaseid. Audru kiriku kõrval Lindist Kõpuni. 36
  • 38. Lindi Looduskaitseala on Natura Pootsi-Kõpu Kolmainu Apostlik 2000 võrgustiku linnu- ja loodusala. Õigeusu kirik valmis 1873. a. Kirikus Kogu piirkond on maakonna on mälestustahvel esimesele eestlasest väärtuslik maastik ja Lindi-Tõstamaa piiskopile Platonile (Pootsis sündinud tee on kaunite teelõikude nimistus. Paul Kulbuch). Pootsi mõis, park ja kirik Kihnu väina merepark hõlmab Pootsi 23 mõis rajati 16. sajandi Kihnu saare ja väina ning mandriosa II poolel. Aastast 1560 sai omanikuks rannikuala (sh. ka Ermistu ja Tõhela von Münchausen; 1624. aastast ja järv ning Lindi Looduskaitseala ). järgmised 150 aastat oli omanikuks Merepargist (615 km²) moodustavad von Pahlen. 19. sajandil klassitsistli- 80 % märgalad. kus stiilis rajatud härrastemaja ehitati Integreeritud kaitsekorralduskava 1960-ndatel kahjuks ümber seoses projekti järgi saab merepargist bio- seal asunud kooliga. 1860-ndatel asus loogilist mitmekesisust tagav Ramsari siin keemiamanufaktuur. Pootsi ala, Natura 2000 võrgustiku üks sõlm- mõisaga külgnevas looduskaitse- punkte ja ainulaadset kultuuripäran- aluses pargis kasvavad haruldustest dit säilitav ala. Lisainfo: saarvahtra teisend ja hall pähklipuu. http://www.merepark.ee Tammeallee Pootsis 37
  • 39. Nimetatud piirkond kuulub maid rändrahne Manija Kokkõkivi e. Natura 2000 võrgustiku linnu- ja Kotkakivi (6x3x4 m ja ümbermõõt loodusalasse. 15 m ). Kotkakivi on koostiselt graniitgneiss. Manija saar võeti Manilaid 24 looduskaitse alla 1991.a. kui haruldas- Manilaid ehk Manija ehk Manõja te rannataimede (näiteks rand-oga- on suuruselt teine saar maakonnas. putk) kasvuala, veelindude ja kõre ehk Manilaiu pindala on 1,9 km² ; edela- juttselg-kärnkonna elupaik. Kui veab, kirde suunal on saar 4,5 km pikkune; siis võite kohata nastikuid, kühm- laiemas kohas on selle maariba laius nokk-luiki, kiivitajaid, tildreid, vigle- 500 m ja kitsamas kohas vaid 250 sid, tiire, kala- ja hõbekajakaid. Kosk- meetrit. lad munevad siin nagu kodulinnud Saare iseloomulikeks tunnusteks pesakastidesse. on pikk rändkividega kõrgendik Praegu peaks saarel olema (kõrgeim punkt vaid 5 m üle merepinna) hulgaliselt lambaid ja mõned šoti ja rannaniidud. mägiveised, kelle põhiülesandeks on Siin asub üks maakonna suuri- väga väärtuslikeks tunnistatud ranna- niitude hooldamine. Madalad ja korrapärased „lombid“ karjamaadel on aga loodud kõrede elu- ja kudemis- paikadeks. Esimest korda on Manijat maini- tud 1560. a. revisjonikirjades Holm Maune või Mano nime all kui kalurite peatuskohta ja heinamaad. Manija asustati kihnlaste poolt 1933. a. Enne seda oli saar kasutusel Pootsi mõisa heinamaana. Manijale asus 1933. a. elama 22 peret, kokku 79 inimest. Praegu peaks püsielanikke olema 26. Riida turismitalus on võimalik korraldada seminare ja kokkutulekuid. Lisainfo: http://www.parnumaa.ee/riida Manija saar on Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusala, maa- konna väärtuslik maastik ja silma- paistvalt kaunite vaadetega ala. Manilaid, taamal Sorgu saar. 38
  • 40. Kihnu rannik Kihnu looduse õpperada 25 • 2003. aastal kanti Kihnu saar ja Hülgeküttide ja laevaehitajate selle elulaad UNESCO maailma- saar, naiste käsitöö ja värvid, eriline pärandi nimekirja. keelepruuk, aastasadu säilinud pulma- kombed. Nii iseloomustab Kihnu saart Kihnu saar on Natura 2000 Harri Jõgisalu oma raamatus „Kihnu võrgustiku linnu- ja loodusala, maa- ning Manõja“ (Maalehe Raamat, konna väärtuslik maastik ja mitmete 2001). Munalaiu sadamast 10 km silmapaistvalt ilusate vaadetega paik kaugusel asuvale Kihnu saarele saab (lõunatipp ja läänerannik). maist detsembrini (jäävaba periood) praami ja reisilaevaga ning Pärnu Seliste kirik 26 Lennujaamast lennukiga. Munalaiu Seliste apostliku-õigeusu kirik sadam asub Pärnust ca´ 40 km kaugu- ehitati Riias munkade poolt, toodi sel Pärnu-Audru-Tõstamaa maanteed lahtivõetuna mööda jääteed kohale ja pidi sõites ja Pootsis paremale pööra- pandi Selistes kokku 1861. a. Kirik on tes. Info: http://www.parnumaa.ee/kihnu kenasti korrastatud ja tornist avaneb Looduse õpperaja skeemi ja kirjel- suurepärane vaade merele. duse leiate Jaan Eilarti koostatud raamatus „Looduse õpperajad“. 39
  • 41. Tõstamaa mõis Tõstamaa mõis, park, luited ja kel kõrgub esinduslik tamm. Tõsta- õpperada maal asub infotahvlitega looduse ja Tõstamaa alevik 27 asub Lito- ajaloo õpperada. riinamere luidete ahelike vahel. Vaata lisainfo: Kõrgeim koht siinkandis on mitmete http://www.parnumaa.ee/tostamaa/ legendidega seotud Leevaroti mägi http://www.merepark.ee (28 m ü.m.p.). Esimesed teated siinsest Nimetatud piirkond on Natura piiskopimõisast on aastast 1553. 2000 võrgustiku loodusala ja maa- Aastatel 1831-1919 oli mõis Stael von konna väärtuslik maastik. Holsteinide valduses. Tõstamaa stiil- Lähedal maalilised Värati ja Kast- selt uusklassitsistlik mõisahoone na poolsaared, Matsi rand ja Vare- ehitati 1875-77(eelmine härrastemaja murru ning Pärlselja puhkealad, Kolga aastast 1804). Koos nüüdseks restau- oja ja luited, Seliste kirik ja Ermistu reeritud esinduslike tallihoonetega järv. moodustub ilus ehituslik kompleks. Mõisahoones asub alates 1922.a. P.S. Eestis tegutseb praegu 65 koolimaja. Tall-tõllakuuris asub mõisates asuvat kooli, millest kolm ka praegu kooli internaat. Mõisapark Pärnumaal: Tõstamaa, Tihemetsa ja rajati 19. sajandi II poolel ja selle kes- Kaelase. 40
  • 42. Ermistu ja Tõhela järv Ermistu ja Tõhela järved ja nende Pärnumaal on vaid 6 järve, millest ümbrus kuuluvad Natura 2000 suurimad on Ermistu (480 ha; suuru- võrgustiku linnu- ja loodusalade selt Eesti kuues) ja Tõhela (407 ha). nimistusse ning on maakonna Need nn. Tõstamaa järved 28 on väärtuslikud maastikud. madalad ja mudase põhjaga, ümbritse- tud soodega. Ermistu järve suurim Alumäe kiviriik sügavus on 2,9 m . Ermistu järvemuda Tõhelast ida pool Männikuste ja ehk sapropeel leiab kasutust hüdro- Soomra vahel asub Alu-Murru massina põlluväetiseks, koduloomade moreenseljandik, mille kõrgem osa on söödalisandite valmistamiseks (B-rüh- Alu mägi. Kogu ala on umbes 4 km ma vitamiinid) ja raviotstarbeks (nt. pikk ja 60 m lai, valdavalt 5 m Pärnu Mudaravilas). Ermistu järves on ümbritsevast kõrgem. Kõrgeim hulgaliselt väikeseid turbasaari. vallseljandik on 38 m üle mere pinna. Väidetavalt elavad siin parimad lati- Suured alad on kaetud rändrahnudega kad ja linaskid. Tõhela järvest algab (1 aari kohta koguni 90 rändrahnu). Pärnumaa vähirikkaim jõgi Paadre- Neis suurima Piirikivi e. Suurkivi maa. Jõe suudmes on esinduslik kala- (h=3,7 m; ü.9,6 m) juurde (asub Alu trepp. mäe harjalt u. 30 m Võlla raba poole Ermistu järv 41
  • 43. Kastna tamm kruusakarjääri lähedal ) jooksevad taimi, nende seas Amuuri nulg, sitka kokku 4 kiviaeda 29 . Rändrahnu juu- kuusk, kollane mänd ja punane vaher. rest põhja poole asub omapärane 4- Kastna poolsaar on Natura 2000 kandiline pealt laudtasane roosa võrgustiku linnu- ja loodusala, maa- graniitrahn. konna väärtuslik maastik ja silma- paistvalt ilusate vaadetega ala. Kastna poolsaar Kastna poolsaare 30 rannaniidud Kolga oja ja luited ja kadastikud on suurepärane näide Looduskaitsealune ala kauni pärandkooslustest. Looduskaitse- männimetsa, maalilise oja 31 ja alustest üksikobjektidest asuvad siin 3 luidetega. Oja ürgoru taolistel kallas- tamme (kutsutud ka Kapteni tamme- tel on näha vaheldumisi liiva- ja turba- deks). Suurim neist on ümbermõõduga kihte, mis tõendab, et merepiir on 6,3 m (maakonna jämedaim) ja elueaga kümnete tuhandete aastate jooksul üle 350 aasta. Tõstamaalt edelasse siin väga muutlik olnud. 7 km ja merest ainult 250 m kaugusel Kolga Looduskaitseala on Natura asub Omar Volmeri poolt korrasta- 2000 võrgustiku loodusala ja maa- tud/täiendatud arboreetum. Dendro- konna väärtuslik maastik. Peagi val- aias oli 1996. a. 143 nimetust puit- mib Kolgas matkarada. 42
  • 44. Varbla Vald Kristjan Palusalu ( 10.03.1908- Võttes sihiks Varbla valla huvita- 18.07.1987), kes võitis Berliini OM vad paigad, võiksite teada : kuldmedali nii vaba- kui ka klassika- • Enne Saulepi kunagist kooli- lises maadluses; maja asub tee ääres ohvrikivi , mille • Mõtsu naabruses asub Paadrema juurest viib tee väga kaunite luidetega mõis (mainitud juba 1453). Paadre- liivaranda Matsirannas; maal sündis Karl Ristikivi; • Varblas on 1860-61 ehitatud • Paadrema jõgi on üks Eesti neogooti stiilis Urbanuse kirik. Kiriku tuntumaid vähijõgesid; lagi on puidust ja meenutab kummuli • Mereäärne maantee kulgeb keeratud paati. Aastast 1638 asus siin mööda Varbla suurvoort (keskmiselt puidust kirik. Kirikus on huviväärsus- 28-32 m ü.m.p.), mis on Antsülusjärve test 17. sajandi altarimaal ja von May- (Läänemere arengustaadium 9-7,5 tuhat dellide aadliperekonna vapiga pere- aastat tagasi) rannavall. konnapink. Liigirikas looduskaitse- alune park (3,3 ha paljude võõrpuu- Valides Audrus suuna Lihula poole. liikidega) ja mõisahoone pärinevad 19. sajandi algusest; Nedrema-Kalli puisniit • Saulepist on pärit maadleja Nedrema-Kalli puisniit 32 on Kolga luitemets 43
  • 45. Nedrema puisniit hooldatavatest puisniitudest Euroo- puiskarjamaad. Pool-looduslikud pas pindalalt (praegu umbes 110 ha) kooslused kätkevad endas eestlaste teisel kohal, alates 1991. a.-st ka sajanditepikkuseid töötraditsioone ja looduskaitse all. Siin võib leida 11 liiki rahvuskultuuri. Seetõttu nimetatakse käpalisi ja 54 liiki õistaimi / 1 m². neid pärandkultuurmaastikeks ja vas- Puisniidu “väravas” asub infotahvel tavaid koosluseid pärandkooslusteks. ning täiendamisel on õpperada, mille Lisainfo: Eesti Pärandkoosluste Kaitse lõpus saab laudteed mööda tutvuda ka Ühing; http://www.pky.ee madalsoo kooslusega. Nedrema Looduskaitseala on Uduna tamm Natura 2000 võrgustiku loodusala ja Looduskaitsealuse puu 33 kõrgus maakonna väärtuslik maastik. on 24 m ja ümbermõõt 550 cm. • Pool-looduslikud kooslused on sellised, mille tunnusteks on looduslik Rehekivi elustik ja mida on kestvalt niidetud Rehekivi 34 ehk Vanapagana ja/või karjatatud. Pool-looduslikeks Vestitaskukivi (h=2,2 m) asub maan- kooslusteks on puisniidud, loopealsed tee kõrval. Sellised looduskaitsealuste ehk alvarid, rannaniidud, lammi- objektide tähistused võiksid olla niidud, aruniidud, soostunud niidud ja kõikjal maakonnas. 44
  • 46. Panga mägi ja tamm Korrastatud mõisahoones on toitlus- Panga mägi 35 on tegelikult tus- ja ööbimisvõimalused ning ümbritsevast u. 5 m kõrgem paene võimalus tellida jalgrattamatkasid kühm, mis on kaetud sarapiku, muistses Mihkli kihelkonnas. tammede ja mändidega. Põhjanõlvas Oidrema on Natura 2000 võrgus- on väike karstipiirkond lõhed, mida tiku loodusala. kutsutakse Juuda aukudeks. Lisainfo: http://www.oidrema.ee Oidremaa-Mihkli teeristis asub looduskaitsealune Panga tamm Mihkli kirik, Mihkli ja Naissoo (kõrgus16 m, ümbermõõt 373 cm). Pan- tammik, Mihkli salumägi ga tamm on maakonna esimene Mihkli 37 kogudus on vanim looduskaitseobjekt (aastast 1936). Pärnumaal. Kirik ehitati 14. sajandil (praegune ilme 19. saj.-st) kohalikust Oidrema mõis ja jalgrattad paekivist ühelöövilisena. Kiriku juures Esimesed teated siinsest mõisast 5 põlist pärna. Mihkli kandist on pärit 36 on pärit aastast 1590 (osa Veltsa vanim Eesti rahvalaulu üleskirjutus: mõisast), praegune ilme 19. sajandist. nõiduses süüdistatava talupoja Ralli Pargis on Hiina paplid, Murray Hansu ülekuulamisprotokollis leiduv männid ja mitmed lehiste vormid. nõelamängulaul aastast 1680. Mihkli Salumägi 45
  • 47. Tõenäoliselt kirjutas Läti Henrik Varem kattis mäge salumets, nüüd suurema osa Liivimaa kroonikast just vaid kadakad ja türnpuud. Mihklis. Salumäe jalamil leidub õhukese- Looduskaitsealuse (aastast 2004 kihilisi plaatdolomiite, millest põletati looduskaitseala) Mihkli tammiku kõige lupja. Siin oli ridamisi paemurde, ilmekam osa hõlmab 14,2 ha ja on üle millest Kuresel saadi kvaliteetset 200 a. vana. Kõrgemad puud on üle 20 lubjakivi. m, tüve läbimõõduga 40-60 cm. Kurese küla on tõenäoliselt tekki- Tammedega kaasnevad üksikud nud juba varasel rauaajal ning säilita- 120-aastased kased ja nooremad haa- nud siiani sumbküla ilme. Säilinud on vad. Alusmetsas pihlakad, haavad ja muistsete põldude jäänused, kiviaiad, vahtrad ning üksikud mets-õuna- kivikirstkalme, külakaev ja kultuse- puud. Rohurindes valitseb võsaülane, kivi. millega kaasneb naat, sinilill, ojamõõl, metstulikas, jt. Avaste Looduskaitseala, Soon- Mihkli ümbrus koos Soontagana- tagana maalinn ga on Natura 2000 võrgustiku loodus- Avaste Looduskaitseala 38 loodi ala, maakonna väärtuslik maastik ja 2001. a. endise sookaitseala (1981) Koonga Vallavalitsuse toel kujunemas baasil. Lisaks võeti kaitse alla kaitse- üha atraktiivsemaks puhkepiir- aluste liikide püsielupaigad. Avaste konnaks. sood piirab idast Litoriinamere astang. Läheduses asuvas Naissoo tammi- Soo on tekkinud mineraalmaa soostu- kus on põlispuud tublisti suuremate misel ning on jõudnud üleminekuni mõõtmetega. madalsoost siirdesooni. Laudteega Mihkli Salumägi (ka Taaramägi e. matkarajal saab infotahvlite abil Koeramägi) asub Mihklist Emmu külla tutvuda madalsoo taimedega. Laudtee minnes ning sealt edasi 1,5 km algab Soontagana maalinna valli kirdesse. Salumäe aluspõhja moodus- tagant. tab rahkjas paas (konarliku pinnaga Avaste Looduskaitseala on biohermne dolomiit), mida läbivad laiad Natura 2000 võrgustiku loodusala ja lõhed. Kõrgus: 37 m ü.m.p. (ümbrus- maakonna väärtuslik maastik. konnast 12 m kõrgem). Salumäelt ava- Soontagana maalinn asus 10.- neb kaunis vaade: mäe jalamil Kurese 12. saj. Avaste e. Kärje soo lõunaosas. paemurd; põhjas Vastupea küla; Maalinn oli ringvall-linnus suurusega kirdes Soontagana linnusekoht ja 50x100 m ning ulatus muust saarest 6- kaugemal Avaste mägi; lõunas Mihkli 7 m kõrgemale. Maalinna aluse kirik; läänes Lihula tornid; loodes moodustab looduslik paerahn (bio- Kirbla pank ja kirik. hermne dolomiit), muldkeha oli kokku 46
  • 48. Soontagana maalinn kantud linnuse jalamilt ning seda Salumäelt Vigalasse paasi. Sama tee toestati palktarandi ja paekiviga. on ka L. A. Mellini 1794 a. Liivimaa Linnus rajati ilmselt 7.-8.saj. ning oli atlases. Muinas-Eesti üks tähtsamaid. Linnus Liivimaa kroonikas on Soontaga- alistati 1216 a. alguses, kusjuures na all mõeldud kogu Mihkli ümbruse sakslastele alistuti 9. päeval toidu maid ning arvatakse, et ka kasutatud lõppemisel. Lahingukirjeldused Läti nimetus Maritima tähendas Soon- Henriku Liivimaa kroonikas. 1895 taganat järelikult valdused pidid ula- toimusid esimesed väljakaevamised. tuma mereni. Soontaganasse pääses algselt Kogu linnuse lähiala on korrasta- ainult Salumäe poolt mööda salateed: tud, lõkketegemise koha ning võima- otseti soo sisse löödud postid, mis olid lusega vaadelda ümbruskonda 15 m põlvini sogase vee all, tee oli kitsas ja kõrgusest vaatetornist ning lugeda kõver ning ainult üksikud teadsid rada teavet maalinna kohta puhkemaja- ning needki lugesid pidevalt samme kestes. (A. Saali jutustus „Vambola“). Hiljem pääses Soontaganasse ka Parasmaa Vahenurme Looduskaitseala poolt (praegu Raplamaa), et Mihkli Vahenurme puisniidust 39 on laadal käia ning seda teed pidi veeti säilinud u. 10 ha. Teepervelt näib ole- 47
  • 49. vat tegu tammikuga. Tegelikult kuulus algul ehitati puust tuulik. Are vallas alles hiljuti Vahenurme puisniidule Päriveres sündis prof. Juhan Aul liigirikkuse rekord: 74 liiki õistaimi (1897-1994) - tuntud zooloog ja ühel ruutmeetril (uus rekord on 76 liiki; antropoloog. 1800. aastal valminud Laelatu puisniit Läänemaal üsna Halinga postijaama peahoone on koos Pärnumaa piiri lähedal). Läheduses Lodjal ja Mõisakülas asuvatega esi- asuvad looduskaitsealused künnapuu, mesed selletaolised maakivist posti- pärnad “Kai” ja “Mai”. jaamade tüüpprojektid Eestis. NB! Vaata „Kirde-Pärnumaa loodusmatk“ punkt 41. Pärnu-Jaagupi ja Vahenurme Pärnu-Jaagupi ja Vahenurme Lavassaare turbaväljad ja raud- ümbrus 41 kuulus muinasajal Lääne- teemuuseum maa Korbe kihelkonda. 16. sajandist Lavassaarega seonduvad raba- on pärit nimi Pärnu-Jaagupi, mis massiivid ja turbaväljad 40 . Turba- tuleneb palverändurite kaitsepühaku tööstuse rajamist alustati 1919. a. Jakoobuse auks pühitsetud kiriku Töölisasula kerkis 1950-ndatel ligi nimest. Pärnumaa vanuselt teine 70 ha suurusele soosaarele ( nn. (vanim asub Mihklis) kirik ehitati Lavassaare kruusamägi). 1896-1975 aastatel 1531-1534. Gooti stiilis kirik toimus siinkandis turbavedu kitsa- on graniitrahnudest. rööpmelisel raudteel. Lavassaare külje Tehes kõrvalepõike Pärnu-Jaagu- all saab külastada raudteemuuseumi pist 7 km läänesuunas jõuate Vahe- (Eesti Muuseumiraudtee Lavassaare nurme. Vahetult enne Vahenurmet Muuseum; telefon: 527 2584) sise- ja asuvas Kuninga külas arvatakse väliekspositsiooni ning teha suve- asunud Korbe kihelkonna keskus. perioodil rongisõit kitsarööpmelisel Vahenurmest lõunas asunud Linna- raudteel turbaväljadele. maa küla oli aga ilmselt Liivimaa kroonikas 1226. a. mainitud Majan- Pärnust Tallinna poole sõites pata linnuse asukoht. Vahenurmes jääb läänesuunda Eametsa küla. (umbes 31 m kõrgemal merepinnast) 19. sajandi alguses asutas seal küla- asunud Korbe vanema elukoht ja kooli Abram Holter, kes on tuntuks mühisenud püha hiis. Sellest hiiest saanud ka esimeste eestikeelsete arvatakse säilinud vaid 2 pärna: “Kai” õpikute (nt. “Wennema geograwi I (ümbermõõt 308 cm, kõrgus 14 m) ja cursus”, 1821) autorina. Sauga jõe “Mai” (ümbermõõt 326 cm, kõrgus ääres Nurmes on 17. sajandist pärit 19 m). Pärimuse järgi olevat need vesiveski varemed, millele 20. sajandi puud Pärnu-Jaagupis kasvava pärna 48
  • 50. Pärnad "Kai" ja "Mai" “Riinu” (ümbermõõt 470 cm, kõrgus miidimaardlasse. Siinne rifidolomiit 24 m) õed. leiab kasutamist ehituskillustiku ja dolomiidina ja valikuliselt ka klaasi- Läinud kolm õde- Riinu, Kai ja Mai tööstuses. paremat põlve otsima. Riinu põllepaelad katkenud ja ta jäänud peatuma Uduverre Pööravere Pärnu-Jaagupi lähedal. Kai ja Mai Pärnu-Jaagupist kirdesse jääb valinud endale elupaigaks Vahenurme. Pööravere 42 , kus asunud mõisa Pärnadeks muutunud õdedele hakatud ( Pörrafer ) on ürikutes mainitud kohe ohvriande viima. aastast 1624. 19. sajandi viimasel vee- randil oli Pöörevere mõis ümbrus- Vahenurme asula põhjapiiril leiate konna majanduslik keskus tänu esindusliku Vahenurme künnapuu ja Alexander Theodor von Midden- puisniidu (rekord: 1 m² leitud 74 eri- dorffile (1815-1894). Von Midden- nevat õistaime liiki). dorffi isa omandas mõisa 1820. aastal Pärnu-Jaagupist Kergu poole (hävitati kahjuks 1905. a.). Ema poolt pöörates jääb tee vasakule veerde pärn Eesti päritolu akadeemikust maade- “Riinu” ning paremale viib tee üle- uurija, ökoloog ja põllumajandus- riigilise tähtsusega Anelema dolo- teadlane rajas Pööraverre piiritus- ja 49
  • 51. õllevabriku, aretas lihaveiseid ja alus- 10 000 kuni 8500 aastat tagasi tekki- tas 1873. a. mõisapargi rajamist. nud Kaisma järved. Kaisma Suurjärv Looduskaitsealuses pargis on valdava- on segatoiteline veekogu, mida le Kaug-Ida päritolu taimed, sh. esi- läänest piirab raba, kuid idakallas on mene Amuuri korgipuu Euroopa kivine. Seega suurepärane puhkekoht. dendroaedades. (Üsna heas elujõus Kaisma ümbruses on mitmeid Amuuri korgipuu kasvab Pärnus Koidula looduskaitsealuseid põlispuid. Põhja pargis). Pööravere metsavahi poeg pool asuvad Peedi talu mänd Mihkel Fuhrmann (1823 - ?) oli aga (ümbermõõt 389 cm, kõrgus 11 m) ja esimene eesti soost kutseline maade- Sohlu kaheharuline mänd (ümbermõõt uurija ja zooloog, kes alustas oma 420 cm, kõrgus 16 m); lõunasse jäävad tegevust von Middendorffi Siberi ja Arametsa tamm (ümbermõõt 520 cm, Kaug-Ida ekspeditsioonide (1842- kõrgus 18 m) ja Paisu talu tammed. 1845) juures assistendina. 1974. a. Kaisma mõisas sündis Friedrich püstitati Pööraverre von Midde- Schmidt (1832-1908) geoloog ja ndorffile mälestuskivi. botaanik, akadeemik, Eesti geoloogia- aluste rajaja. Endise mõisa õuel kasvab Kaisma Oldekopi ehk Peksumänd. Samas on Kaismalt 43 4 km loodes asuvad ka suur rändrahn (Ohvrikivi), mida Kaisma Suurjärv 50
  • 52. kasutati päikesekellana (Päikesekella- kuulub Laelatu puisniidule Lääne- kivi). maal, mis asub üsna Pärnumaa piiri Paide maantee poole sõites leiate lähedal; Viluveres paremat kätt kaks ränd- Nedrema-Kalli puisniit on hool- rahnu: Kivimurru (Killumetsa; ümber- datavate puisniitude pindalalt (umbes mõõt 18,2 m; kõrgus 2,8 m) ja Viluvere 110 ha) Euroopas II kohal; puisniit on Suurkivi. arvatavalt ligi 2000 aastat vana; Kaisma ja Kaisma järvede ümbrus Kuresoos (Ingatsi õpperajal) asub on Natura 2000 võrgustiku loodusala kuni 6 m kõrgune rabarinnatis; ja maakonna väärtuslik maastik. enam-vähem piki Pärnu jõge kul- geb alamsiluri ja keskdevoni avamus- Taarikõnnu Looduskaitseala ala piir; Viluverest kirdesse jääb 2001. a. Eesti kõrgeimad luited on Ranna- loodud Taarikõnnu Looduskaitseala metsas: Tornimäe absoluutne kõrgus suurusega 2820 ha. Kaitseala ees- on 34,4 m ja naabruses asuva märgiks on kaitsta raba maastiku- Tõotusemäe suurim suhteline kõrgus kompleksi (laugastega rabad, siirde- ja on 29 m üle mere pinna; madalsoometsad) ning kaitsealuste Vändra vallas asub viie valla piiri- liikide (kaljukotkas, sookurg, metsis) kivi. Looduskaitsealune Tellissaare püsielupaiku. Kaitseala laieneb ka ehk Viie Valla Piirikivi ehk Kalevipoja Rapla maakonda ja selle tuumiku vestitasku kivi ümbermõõt on 23,3 m moodustavad Taarikõnnu ehk Põrgu- ja kõrgus 3,4 m. Piirikiviks oli see raba, Laianiidu ja Aruniidu raba, mis rändrahn viiele vallale: Uus- ja Vana- on tekkinud järvede kinnikasvamisel. Vändra, Tori, Taevere ja Vastsemõisa Külastusrajatisi siia ei kavandata ja ning kolmele kihelkonnale: Vändra, kehtivad liikumispiirangud. Tori ja Suure-Jaani; Taarikõnnu on Natura 2000 Aesoos, kus Halliste jõgi ühineb võrgustiku linnu- ja loodusala. pooleldi vastassuunas voolava Navesti jõega, jääb ühinenud jõgede vahele Ainulaadne Pärnumaa looduses kolmnurkne ala, mida kohalikud „maailma nabaks“ kutsuvad. Ka liikide esmaleiud Eestis: sile-kard- rahvalaulus on öeldud: sõitsin üle hein; vinträim; must mudil; põhjatirk; Leetva raba, Aesoosse, kus maailma ameerika viupart; punapea-õgija; tai- naba; gatihane; vööt- ja kuldlehelind; suurelt jaolt eelmisest tingituna alles hiljuti oli Eesti rekord esineb Riisal kevadise suurvee (umbes Vahenurme puisniidu käes: 74 liiki 30 km²) ala Soomaa “viies aastaaeg”- taimi 1 m². Praegune rekord (76 liiki) üleujutus; 51
  • 53. Pärnu jõe vasakul kaldal Tori hallhaigrute koloonia; kalmistu kohal asub ilmselt parim Laiksaares kasvab Eesti kõrgeim keskdevoni Pärnu lademe paljand. künnapuu (31,5 m). Oli ka kõrgeim Pärnu liivakivi koosneb enamuses jalakas, mis kahjuks ära kuivas; kvartsist. Põimja kihilisuse annab aga 30 % Eestis teadaolevatest must- päeva- ja vilgukivi ning granaadi- toonekure pesapaikadest asuvad meie sisaldus. Siit on leitud esimeste maakonnas; primitiivsete maismaataimede psilo- Kaansoo kandis on Eesti esindus- füütide, rüükalade ja vihtuimsete likumad mesimuraka kasvualad; kalade jäänuseid. Püstloodis liiva- Pärnumaal on oma loodus- kivipaljand, mida kutsutakse kunagise sümbolid: männiriisikas, harilik koopa järgi Tori Põrguks, on umbes kullerkupp, harilik mänd, maa- 500 m pikkune ja kuni 10 m kõrgune; kimalane, juttselg-kärnkonn e. kõre, Halliste jõel Kanakülas Vardja koha, kaljukotkas, pruunkaru ja talu kohal asuvad jõe põhjas oma- Rannametsa luited; pärased punakad-rohekad aleuroliitse Pärnumaal on kaitse alla võetud liivakivi plaadid. Ala peetakse 64 põlispuud või puuderühma. Nende erakordseks, sest siit kulgeb Narva ja hulgas on esimene looduskaitse alla Aruküla lademete piiriala; võetud objekt maakonnas: 1936. a.-st ainulaadne on Tolkuse raba: tur- on kaitse all praegugi elujõuline Panga vast moodustub kuni 1,9 mm/aastas tamm Koonga vallas Oidrema-Mihkli (tavaline on 0,9); raba on tekkinud teeristis; Litoriinamere aegses laguunis; raba Pärnumaa vanimateks loodus- kasvab kõrgemaks (tüseneb) mitte kes- kaitsealadeks olid 1938. a. loodud kelt, vaid servaaladelt (perifeerselt mets-kuukressi liigikaitseala (endise oligotroofse toitumusega raba); Rannametsa-Soometsa LKA alal) ja ainulaadne on 1993.a. loodud 1939. a. Gustav Vilbaste eestvõttel Nigula Looduskaitseala metsloomade loodud Merimetsa linnukaitseala taastuskodu; (praeguse Tahkuranna valla ja Pärnu Sookuninga Looduskaitseala ja linna piirialal); Lätis Põhja-Vidzeme Biosfääri- Pärnumaa taimeharuldused: hari- kaitseala on osa Põhja-Liivi märgalast, lik jugapuu, mets-kuukress, karulauk, mis on omakorda esimene riigipiire sile-kardhein, soohiilakas, rand- ületav looduskaitseala Baltimaades; ogaputk, mesimurakas, emaputk, Audrus on Eesti ainus kirikut kaunis kuldking, laialehine nestik, ümbritsev arboreetrum ehk dendraa- ahtalehine jõgitakjas, Eesti soojumi- rium; kas, harilik käokuld, karvane maarja- Võiste lähedal on Eesti suurim lepp, ahtalehine ängelhein, Lindbergi 52
  • 54. Pärnu Rannapark turbasammal, vareskold. Mõned Pärnu linna 5 kaitsealust parki. Pärnumaal kasvavad kauniõielised Vana pargi rajamist alustati tõe- taimeliigid on kaitse all juba 1936. näoliselt juba 1831. a. ja haljastuses on aastast: niidu-kuremõõk, kaunis kuld- kasutatud peamiselt kohalikke liike. king, Siberi võhumõõk ja näsiniin. Lydia Koidula pargi rajamist alustati Pärnumaa haruldased loomaliigid 1928. a. Haruldasematest liiki- on: lendorav, pähklinäpp, lendlased, dest / vormidest kasvavad Koidula hall- ja viigerhüljes, kaljukotkas, pargis Amuuri korgipuu, Kanada merikotkas, must toonekurg (30 % kuusk, jalaka leinavormid ja torkava Eestis teadaolevatest pesapaikadest), kuuse vormid. Pärnu kuurordi väike- ja suur- konnakotkas, sookurg, algusega (1838) ja 1878. a. linnapeaks metsis, jäälind, kõre, kivisisalik, meri- saanud Oskar Brackmanni tegevusega sutt, vinträim, säga, harilik hink, on seotud Rannapargi loomise algus harilik võldas, väike-punalamesklane, ning kõigi olemasolevate parkide jpt. Loetletud said vaid vähesed liigid kujundamine. ning loodame, et nimistu täieneb pidevalt; Maakonna kolm kaitse all olevat Tuntumad (enim külastatavad) on alleed asuvad samuti Pärnu linnas.
  • 55. Reisiraamat? Võiks olla reisijaraamat – raamat, mille reisija vagunisse kaasa võtab. Sama hästi sobib ta saunasabasse või hilisõhtul voodisse – kui uni ei tule. Siis tuleb. V. Panso, 1965 MiCCA