Sotsiaalsed oskused

4,522 views

Published on

Published in: Education, Travel, Business
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
4,522
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
4
Actions
Shares
0
Downloads
28
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide
  • Lk 22
  • Sotsiaalsed oskused

    1. 1. <ul><li>Urmas Lekk </li></ul><ul><li>2010 </li></ul>Sotsiaalsed oskused uurimus ja tunnitöö ( ka abiks klassijuhatajale )
    2. 3. Inimesed “põrkuvad” omavahel samuti nagu jäämäed! Anu Virovere slaid MÕISTUS RATSIONAALSUS VÄÄRTUSED EMOTSIOONID KIRED AISTINGUD Faktiline mõõde Emotsionaalne ja suhte mõõde MÕISTUS RATSIONAALSUS VÄÄRTUSED EMOTSIOONID KIRED AISTINGUD
    3. 4. <ul><li>Sotsiaalsete oskuste defineerimise teeb raskeks asjaolu, et erialakirjanduses puudub ühene ja täpne selgitus ning paralleelselt sotsiaalsete oskustega kasutatakse erinevaid samatähenduslikke termineid: </li></ul><ul><li>sotsiaalne kompetentsus, </li></ul><ul><li>isikutevaheline intelligentsus, isikutevahelised oskused, suhtlemiskompetentsus, suhtlemisoskused .  </li></ul>
    4. 5. Miks mõned koolikaaslased katkestavad õpingud? 487a biturientide vastused ( allikas:Torokoff, 2007 ) <ul><li>Õpiraskused - 73% </li></ul><ul><li>Konflikt aineõpetajatega – 44% </li></ul><ul><li>Lapse sünd - 31% </li></ul><ul><li>Sõprade negatiivne mõju – 29% </li></ul><ul><li>Haigus - 24% </li></ul><ul><li>Mingi muu põhjus - 22% </li></ul><ul><li>Klassikursuse kordamine - 20% </li></ul><ul><li>Kodune raske majanduslik olukord – 13% </li></ul><ul><li>Pere loomine - 12% </li></ul><ul><li>Ei tea põhjust - 9% </li></ul>
    5. 6. Intelligentsuse liigid : <ul><li>* Gardner i 8 erinevat intelligentsust: </li></ul><ul><li>r uumili s-visuaalne , kehalis-kinesteetiline, </li></ul><ul><li>muusikaline, lingvistiline , loogilis-matemaatiline, </li></ul><ul><li>interpersonaalne, intrapersonaalne </li></ul><ul><li>ja loodusuurijalik intelligentsus </li></ul><ul><li> IQ testid põhinevad loogilis-matemaatilisel intelligen t susel </li></ul><ul><li>*Goleman : EQ – emotsionaalne intelligentsus </li></ul><ul><li>*Sternberg : praktiline intelligentsus </li></ul><ul><li>*Buzan : SQ – sünaptiline ehk vaimne intelligentsus </li></ul>
    6. 7. kehalis-kinesteetiline intelligentsus
    7. 8. <ul><li>Urmas </li></ul>Struktu-reeritud 21 Organiseerimi-ne 19 Paindlik Veendu-mused 10 Otsused 27 Analüüti-line Loov 25 Informatsioon 13 Praktiline Introvert 20 Suhted 15 Ekstra- vert
    8. 9. LÕPP- JA TUGIVÄÄRTUSED M.Rokeach <ul><li>Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid – </li></ul><ul><li>sageli väljendatavad inimese eesmärkidena </li></ul><ul><li>Tugiväärtused ehk abistavad väärtused (instrumentaalsed väärtused) – </li></ul><ul><li>vahendid eesmärkide saavutamiseks </li></ul>
    9. 10. <ul><li>Lõppväärtused </li></ul><ul><li>ELUTARKUS </li></ul><ul><li>ENESETEOSTUS </li></ul><ul><li>ENESEAUSTUS </li></ul><ul><li>KÜPS ARMASTUS </li></ul><ul><li>LUNASTUS </li></ul><ul><li>MUGAV ELU </li></ul><ul><li>NAUDING </li></ul><ul><li>PEREKONNA TURVALISUS </li></ul><ul><li>PÕNEV ELU </li></ul><ul><li>RAHU KOGU MAAILMAS </li></ul><ul><li>RAHVUSLIK JULGEOLEK </li></ul><ul><li>SISEMINE TASAKAAL </li></ul><ul><li>SOTSIAALNE TUNNUSTUS </li></ul><ul><li>TÕELINE SÕPRUS </li></ul><ul><li>VABADUS </li></ul><ul><li>VÕRDSUS </li></ul><ul><li>ÕNN </li></ul><ul><li>ÜMBRITSEV ILU </li></ul><ul><li>Tugiväärtused </li></ul><ul><li>ABIVALMIS </li></ul><ul><li>ANDESTAV </li></ul><ul><li>ARMASTAV </li></ul><ul><li>AUS </li></ul><ul><li>EDASIPÜÜDLIK </li></ul><ul><li>JULGE </li></ul><ul><li>KORRALIK </li></ul><ul><li>KUJUTLUSVÕIMELINE </li></ul><ul><li>KUULEKAS </li></ul><ul><li>LOOGILINE </li></ul><ul><li>RÕÕMSAMEELNE </li></ul><ul><li>SALLIV </li></ul><ul><li>SÕLTUMATU </li></ul><ul><li>TASAKAALUKAS </li></ul><ul><li>VAIMNE </li></ul><ul><li>VASTUTUSTUNDLIK </li></ul><ul><li>VIISAKAS </li></ul><ul><li>VÕIMEKAS </li></ul>
    10. 11. T U N N I T Ö Ö
    11. 12. Sotsiaalsed oskused ( tunnitöö ) Järgnevalt on Sulle toodud valik ( 19 ) sotsiaalseid oskuseid : <ul><li>Ülesanne : </li></ul><ul><li>1.Loe läbi toodud loetelu ja lisa veel sotsiaalseid oskuseid, </li></ul><ul><li>mis on Sinu arvates olulised. </li></ul><ul><li>2.Järjesta Sinu arvates kõik sotsiaalsed oskused pingeritta : </li></ul><ul><li>[ 1 – kõige olulisem, .... , 19 ( jne.) – mitte nii oluline] </li></ul><ul><li>3.Too näiteid loomariigist, kuidas ja kelle poolt nimetatud sotsiaalsed oskuseid kasutatakse. </li></ul><ul><li>4. ....... taimeriigist, ................... ? Või siiski... </li></ul>
    12. 13. SOTSIAALSED OSKUSED ( oskused, mis aitavad elus toime tulla ) <ul><li>OSADE VAHETAMINE </li></ul><ul><li>TUNNUSTAMINE </li></ul><ul><li>ASJADE, MATERJALIDE JAGAMINE </li></ul><ul><li>ABI KÜSIMINE </li></ul><ul><li>VAIKSE HÄÄLE KASUTAMINE </li></ul><ul><li>ÜLESANDE JÄTKAMINE, LÕPETAMINE </li></ul><ul><li>NIMEDE KASUTAMINE </li></ul><ul><li>TEISTE JULGUSTAMINE </li></ul><ul><li>KANNATLIK OOTAMINE </li></ul><ul><li>IDEEDE JAGAMINE </li></ul><ul><li>SELGE SUHTLEMINE </li></ul><ul><li>ERINEVUSTE AKTSEPTEERIMINE </li></ul><ul><li>AKTIIVNE KUULAMINE </li></ul><ul><li>KONFLIKTIDE LAHENDAMINE </li></ul><ul><li>JUHISTE JÄRGIMINE </li></ul><ul><li>MEESKONNATÖÖS OSALEMINE </li></ul><ul><li>ÜLESANNETE JAGAMINE </li></ul><ul><li>EDU TÄHISTAMINE </li></ul><ul><li>TEISTE ABISTAMINE </li></ul>
    13. 14. Viimasel ajal tundub hädavajalik sotsiaalne oskus olevat faktide tõepärane hindamine : <ul><li>Eesti soost teadlase Arraku väide oktoobri 2009 lõpus, et inimene ei mõjuta kliimategureid,st.süsinikdioksiidi tõusus inimene süüdi ei ole. </li></ul><ul><li>Seega kasvuhooneefekti näitaja ei suurene; seda pole üldse olemas? </li></ul><ul><li>Seagripp levib paari päeva jooksul Soomest Eestisse (15.11.09) </li></ul><ul><li>Eestlased tarbivad 12 l puhast alkoholi aastas per kärss </li></ul><ul><li>Nimeta veel ... </li></ul>
    14. 15. Illustreerimaks eelmise slaidi viimast fakti : <ul><li>“ Postimehe” arvamuses ja kultuuris 14.11.2009 kirjutas Mart Juur : </li></ul><ul><li>... tšehhid on veel suuremad viinaninad... </li></ul><ul><li>... mida tahtagi seadeldisest, mille üks joodik on teise joodiku jooniste järgi kokku klopsinud . </li></ul><ul><li>Telekas esines karskusliikuja, kes seletas, et juua võib kolmel päeval nädalas ... Aga kuskil leidub keegi, kes minu joomata viinad ennastohverdavalt hinge alla keerab. </li></ul><ul><li>Ajakirjanduses peaks selliseid silmapaistmatuid kangelasi rohkem tutvustama, näiteks Vahur Kersna “Sind otsides” või vahelduseks üldisele superstaarijahile. </li></ul>
    15. 16. Evolutsiooni vormid : <ul><li>Füüsikaline </li></ul><ul><li>Keemiline </li></ul><ul><li>Bioloogiline </li></ul><ul><li>SOTSIAALNE </li></ul>
    16. 18. tolerantsus
    17. 19. meeskonnatöö
    18. 21. Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eeldused sotsiaalsete oskuste arendamiseks
    19. 22. <ul><li>Õpetajale </li></ul><ul><li>ja mitte ainult </li></ul>
    20. 23. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga hea õpetaja näitab. Suurepärane õpetaja innustab. William Arthur Ward The mediocre teachers tell. The good teachers explain. The superior teachers demonstrate. The great teachers inspire. William Arthur Ward (1921-1994) ‏
    21. 24. Tähelepanekuid õpetaja elukutsest lähtudes ... kui lugesin raamatut “Avalikult avalikust kõnest” professionaalsed kõneoskused suhtlusoskused isiksuse omadused AVALIKU ESINEMISE TEGURID :
    22. 25. Head kõnelejat iseloomustab : <ul><li>Ergas vaim </li></ul><ul><li>Teistest hoolimine, valmidus teisi kuulata ja erinevusi aktsepteerida </li></ul><ul><li>Kes kuulajaid väärtustab, sellel on neile midagi öelda </li></ul><ul><li>Valmidus tunnistada, et ma praegu ei tea ( aga järgmisel korral vastan) </li></ul><ul><li>Oskus jutustada ( kasvõi lühidalt) lugu, täpselt ja värvikalt </li></ul><ul><li>Soov kaasa aidata muutustele kuulajates – teadmiste, tunnete või tahte vallas </li></ul><ul><li>Hea lähtematerjali kasutamine : A utoriteetne, A rusaadav, A ktuaalne </li></ul><ul><li>Teadmine et kehakeel toetab esinemist siis kui see on isikupärane ja loomulik </li></ul>
    23. 26. Seega mõjus kõneleja : <ul><li>Mõjus kõneleja on rahulik, vaba, kirglik,ennastunustav ja pühendunud </li></ul><ul><li>Mõjus kõneleja oskab välja tuua olulise just selle auditooriumi jaoks </li></ul><ul><li>Mõjus kõneleja suhtub kuulajatesse kui partneritesse </li></ul><ul><li>Mõjusa kõneleja etteastest võib kuulajatel meelest minna see, mida ta ütles; </li></ul><ul><li>kuid kindlasti on meeles see, kuidas ta ütles. </li></ul>
    24. 27. Gümnaasiumibioloogia ja Eesti loodus Gümnaasiumibioloogia õppematerjalide koostamise koolitus http://gymnabio.wordpress.com/ <ul><li>Integratsiooni Sihtasutuse tellimisel ja rahastamisel </li></ul><ul><li>MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED </li></ul>* mõeldud eelkõige vene õppekeelega gümnaasiumibioloogia õpetajatele e-õppematerjalide koostamiseks
    25. 28. Mida erilist on looduse vahendamisel? Me ju tundides vahendame kogu aeg oma ainet! <ul><li>Looduse vahendamisel ja bioloogiatundide läbiviimisel peab koolitaja arvestama kogu aeg VIIE DIMENSIOONIGA : </li></ul><ul><li>kolmemõõtmelise ruumiga </li></ul><ul><li>organismide individuaalse arengu dimensiooniga </li></ul><ul><li>organismide evolutsioonilise arengu dimensiooniga </li></ul><ul><li>Scott F. Gilbert </li></ul>
    26. 30. Lehtlalind – kunstipäraseim kosija ( Uus-Guinea lääneosa) <ul><li>pulkadest onni kõrgus kuni 1,2 m; onni kõrval kuni mitu tuhat aaret </li></ul>
    27. 31. Kea – kõige uudishimulikum lind <ul><li>Kead on isegi papagoide </li></ul><ul><li>seas erakordsed. Nad </li></ul><ul><li>elavad Uus-Meremaal külmades Lõunasaare mägedes. Seega toidu leidmiseks tuleb kasutada taiplikust. Eriti võlutud on nad asjadest, mida pole varem näinud. </li></ul>
    28. 33. Hüäänkoerte kari tegutseb üksmeeles <ul><li>Hüäänkoerte karja peetakse üheks kõige paremini korraldatud organisatsiooniks karjaviisiliselt elavate imetajate seas. Nad kisklevad tähtsuse pärast tunduvalt vähem kui teised kiskjatest karjaloomad ning oskavad mingil seletamatul viisil teateid vahetada nii, et kari tegutseb nagu üks mees . </li></ul>
    29. 34. Kas DNA erinevus inimesest on ikka 2 % ? Vaata, mis teevad seal !
    30. 35. Erinevate ookeanide KÜÜRVAALAD laulavad erinevaid meloodiaid.
    31. 37. 09/10 õpilaste arvamused 08/09 <ul><li>1 selge suhtlemine 1 </li></ul><ul><li>2 teiste julgustamine 5 </li></ul><ul><li>3 erinevuste aktsepteerimine 2 </li></ul><ul><li>4 abi küsimine 6 </li></ul><ul><li>5 aktiivne kuulamine 3 </li></ul><ul><li>6 meeskonnatöös osalemine 4 </li></ul>
    32. 38. 09/10 õpilaste arvamused 08/09 <ul><li>14 tunnustamine 15 </li></ul><ul><li>15 nimede kasutamine 14 </li></ul><ul><li>16 asjade, materjalide jagamine 18 </li></ul><ul><li>17 osade vahetamine 19 </li></ul><ul><li>18 edu tähistamine 16 </li></ul><ul><li>19 vaikse hääle kasutamine 17 </li></ul><ul><li>.............................. </li></ul><ul><li>2008/2009 32 õpilast ( 12.kl.) </li></ul><ul><li>2009/2010 37 õpilast ( 12.kl.) </li></ul>
    33. 39. Veel lisati oluliste sotsiaalsete oskustena : <ul><li>kaotusega leppimine 2009/10 </li></ul><ul><li>püüdlemine millegi poole ( unistus, eesmärk) </li></ul><ul><li>sarnasuste nägemine </li></ul><ul><li>teineteise mõistmine </li></ul><ul><li>diskreetsus </li></ul><ul><li>positiivne mõtlemine </li></ul><ul><li>julgus end maksma panna </li></ul><ul><li>hoida oma kõrval kalleid inimesi </li></ul><ul><li>üksteise julgustamine </li></ul><ul><li>oskus panna end teise olukorda </li></ul>
    34. 40. Veel lisati oluliste sotsiaalsete oskustena : <ul><li>etiketi tundmine 2008/09 </li></ul><ul><li>( kirjutamata seadused ) </li></ul><ul><li>oskus armastada ja kaotada </li></ul><ul><li>üldiste ühiskonna normide täitmine </li></ul><ul><li>andestamise oskus </li></ul><ul><li>kuulmise ja kuulamise oskus </li></ul><ul><li>argumenteerimisoskus </li></ul><ul><li>esinemisoskus </li></ul><ul><li>ajaga kaasas käimine </li></ul><ul><li>laste kasvatamise oskus </li></ul>
    35. 41. Me jätame küll jälje ... kasutades oma oskuseid ... aga küsimus on – millise jälje?

    ×