2. “ Inimese proportsioonid” Leonardo da Vinci

3. “ Loodus ei riku kunagi oma seadusi” Leonardo da Vinci ( 15.04.1452 -02.05.1519 )

4. Riigikogu ja Vabariigi Valitsus on kinnitanud hulgaliselt seaduseid ja määruseid , mis sätestavad meie toiminguid looduses. Nendest seadustest ja inimese tunnetusest sõltumatult toimivad aga looduses omad objektiivsed seadused. Sageli nimetatakse neid loodusseadus teks.

5. Loodusteadused võimaldavad tunnetada loodusseaduseid. Seadus on üldine, objektiivne, püsiv ja paratamatu seos nähtuste või nähtuste külgede vahel. Seadusi saab avastada ainult praktika ja eksperimendi kaudu. Seadused on dünaamilised ( Newtoni seadused ) ja statistilised ( kvantmehhaanika).

6. Loodusteaduste põhiharud on : matemaatika füüsika , bioloogia, keemia ja geoloogia Fundamentaalteadused on sellised, mille uurimine võib olla nii empiiriline kui teoreetiline, nii teadusharusisene ( üldrelatiivsusteooria ) kui ka teadusharudevaheline ( ökoloogia ).

7. BIOLOOGIA looduskaitse biokeemia biomeetria meditsiin biotehnoloogia Sordi- ja tõuaretus biofüüsika bioonika

9. * Aljohhini reegel (ennetamisreegel) : taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist – põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvadel leidub sellest kohast põhja pool asuvale taimkattevööndile omaseid koosluseid, lõunanõlvadel lõuna pool asuvale taimkattevööndile omaseid koosluseid; * Allee reegel (printsiip) : asunditena elavate loomade iive alaneb nii väga väikese kui ka suure asustustiheduse korral. Ellujäävus on suurim keskmise asustustiheduse puhul.

13. Ülesanded : 1.Too eespool loetletud ökoloogia seaduste / reeglite kohta vähemalt üks näide. 2.Millised keemia ja füüsika üldised seaduspärasused sobiksid siia loetellu? Lisa selgitused ja too loodusega seotud näited. 3.Koosta mõistekaart vähemalt 10 teadusharudevahelisest seosest.

15. Millised on nende sarnasused? Millised on erinevused? Millised on erinevused? Mida ma teada sain?

16. Aga ehk piisab järgmisest : Ehk on eluslooduse eksisteerimise ainsaks aluseks aga hoopiski looduse ülim printsiip : nii palju kui vaja, nii vähe kui võimalik ( Fred Jüssi ) Ehk saab elusate asjade puhul elu mõtte kokku võtta järgnevalt : „ SÖÖMINE, SIGIMINE ja nende nimel SEBIMINE“

17. Päris kindlasti kehtivad ka järgmised seadused : Käepärane sissejuhatus tänapäeva teadusesse : 1.kui see on roheline või vingerdab, siis on see bioloogia 2.kui see haiseb, on see keemia 3.kui see ei tööta, on see füüsika Cerfi lisandused eelmisele 4.kui see on arusaamatu, siis on see matemaatika 5.kui see ei tundu mõistlik, siis on see kas psühholoogia või majandusteadus

18. usaldusväärsuse printsiip : erinevus loodusseaduste ja Murphy seaduste vahel on selles , et loodusseaduste puhul lähevad asjad sassi iga kord sama moodi

19. Loodusseadused kehtivad kogu aeg

20. Fotosüntees 1 Süsivesinike moodustumist fotosünteesil kirjeldab järgmine põhivõrrand: 6 H 2 O + 6 CO 2 + 4,66  10 -18 J  C 6 H 12 O 6 + 6 O 2 Võrrand näitab, et fotosünteesi protsessis footonitena neelatud päikeseenergia salvestub tekkivates süsivesikute molekulides.

21. Fotosüntees 2 Aine massi jäävuse seadus ( 1756 Lomonossov, 1777 Lavosier ) : reaktsioonist osa võtvate ainete mass võrdub reaktsioonisaaduste massiga Energia jäävuse seadus ( 1760 Lomonossov ) : energia ei teki ega kao, vaid võib ainult ühest liigist teiseks muunduda Aine massi ja energia jäävuse seos ( 1905 Einstein ) massi ja energia ekvivalentsus : E= mc²

28. Maa kiirgusbilanss 48% kiirgusest neeldub pinnases 4% peegeldub maapinnalt 27% peegeldub õhust ja pilvedelt 3% neeldub pilvedes 18% neeldub atmosfääris 100% 69% lahkub soojuskiirgusena 31% peegeldub tagasi Maa soojuskiirgus

29. SPEKTRIVÄRVID Päikesevalgus on liitvalgus Läbi prisma langedes laguneb ta spektri- ehk vikerkaarevärvideks

30. SOOJAD JA KÜLMAD VÄRVID SOOJAD KÜLMAD

31. Biokatalüsaatorid: ensüümid, hormoonid ja vitamiinid

34. Otsene bioindikatsioon

38. Bioonika on teadus, mis uurib bioloogiliste objektide struktuuri ja protsesse, et kasutades modelleerimist luua uusi tehnoloogiaid ja materjale.

39. Veealused rajatised : vesiämblik ja tuukrikell

46. Närvisüsteem ja ultralühilainesaatja teisendab võnkumisi lühikesteks elektriimpulssideks ja edastab neid. Sagedusmodullatsioonedastuse ( FM –frequency modulation) eeliseks on häirekindlus.Närvisüsteemis : meelerakult saabunud aeglane elektripinge kõikumine kodeeritakse lühikeseks näeviimpulsiks.

48. norra lemming

50. Leena keskjooks

52. Biofüüsika tekkis vajadusest ühendada erinevate teadusharude jõud eluslooduse mõistmisel. Nii tekkis ridamisi teadusharusid ühendavaid erialasid: küberneetika matemaatika ja inseneriteaduste vallas, sotsioökonoomika sotsioloogia ja majandusteaduste vahel ning biofüüsika bioloogia ja füüsika siirdealal.Erandiks pole ka biofüüsika, mis rakendab füüsikalistest teadustest tuntud kvantitatiivseid meetodeid bioloogilisest ainest arusaamisel molekulaarsel, raku ja tervete organismide tasandil. Arvi Freiberg Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituut

64. Loodetavasti ei juhtu õpilastega nii