Teele Tammaru
 Järv on veega täidetud maapinnanõgu, millel puudub otsene ühendus merega. Eestis on üle tuhande järve
Otsi kaardilt Peipsi järv Pihkva järv Lämmijärv Võrtsjärv Narva veehoidla
 Eesti sügavaim järv on Rõuge suurjärv, mille sügavus ulatub 38 meetrini. „Kiek in de Kök“ on umbes38 meetri kõrgune.
Veevahetus järves Veevahetus järves toimub järve sisse või välja voolavate vooluveekogude kaudu.
Umbjärv Järv, millest ei voola välja ühtegi jõge.
Lähtejärv Järv, millest jõgi saab alguse.
Läbivoolujärv Järv, kuhu suubub üks või mitu jõge ning kust algab jõgi.
Järvenõod Eesti järvede nõod on tekkinud mitmesugustel põhjustel.
Mandrijäätekkelised Mandrijää liikumisel süvendatud maapinna nõod. Jää  sulamisel täitusid nõod veega. Peipsi järv Võrt...
Paisjärved Luidete taha jäänud jõgede veest tekkinud järv. Ülemiste järv.
Jäänukjärved Endistest merelahtedest maa kerkimise ja mere  taandumise tõttu tekkinud järved. Harku järv.
Laugasjärved Soos olevatest laugastest tekkinud järved. Loosalu laugasjärv.
Meteoriiditekkeline Vesi on kogunenud meteoriidi poolt tekitatud  süvendisse. Kaali järv.
Tehisjärved Inimese poolt paisutatud jõe tulemusel tekkinud järv. Narva veehoidla.
 Jätka tööd TV lk 34 ül 1 ja 4. Võid kasutada Atlast.
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Järved 6. klass

2,306 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
2,306
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
81
Actions
Shares
0
Downloads
18
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Järved 6. klass

  1. 1. Teele Tammaru
  2. 2.  Järv on veega täidetud maapinnanõgu, millel puudub otsene ühendus merega. Eestis on üle tuhande järve
  3. 3. Otsi kaardilt Peipsi järv Pihkva järv Lämmijärv Võrtsjärv Narva veehoidla
  4. 4.  Eesti sügavaim järv on Rõuge suurjärv, mille sügavus ulatub 38 meetrini. „Kiek in de Kök“ on umbes38 meetri kõrgune.
  5. 5. Veevahetus järves Veevahetus järves toimub järve sisse või välja voolavate vooluveekogude kaudu.
  6. 6. Umbjärv Järv, millest ei voola välja ühtegi jõge.
  7. 7. Lähtejärv Järv, millest jõgi saab alguse.
  8. 8. Läbivoolujärv Järv, kuhu suubub üks või mitu jõge ning kust algab jõgi.
  9. 9. Järvenõod Eesti järvede nõod on tekkinud mitmesugustel põhjustel.
  10. 10. Mandrijäätekkelised Mandrijää liikumisel süvendatud maapinna nõod. Jää sulamisel täitusid nõod veega. Peipsi järv Võrtsjärv
  11. 11. Paisjärved Luidete taha jäänud jõgede veest tekkinud järv. Ülemiste järv.
  12. 12. Jäänukjärved Endistest merelahtedest maa kerkimise ja mere taandumise tõttu tekkinud järved. Harku järv.
  13. 13. Laugasjärved Soos olevatest laugastest tekkinud järved. Loosalu laugasjärv.
  14. 14. Meteoriiditekkeline Vesi on kogunenud meteoriidi poolt tekitatud süvendisse. Kaali järv.
  15. 15. Tehisjärved Inimese poolt paisutatud jõe tulemusel tekkinud järv. Narva veehoidla.
  16. 16.  Jätka tööd TV lk 34 ül 1 ja 4. Võid kasutada Atlast.

×