Rahvusvaheline kaubandus
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Like this? Share it with your network

Share

Rahvusvaheline kaubandus

on

  • 4,174 views

 

Statistics

Views

Total Views
4,174
Views on SlideShare
4,171
Embed Views
3

Actions

Likes
0
Downloads
23
Comments
0

1 Embed 3

http://duckduckgo.com 3

Accessibility

Upload Details

Uploaded via as Microsoft Word

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Rahvusvaheline kaubandus Document Transcript

  • 1. 7.Rahvusvaheline kaubandus Rahvusvaheline kaubandus võimaldab muuta riigi kodanike tegevusvaldkondi. Imporditakse kaupu, mida endal toota ei tasu. Keskendutakse tegevusele, mis on jõukohane. Osa valminud toodangust eksporditakse. Selle tulemusel suureneb tootlikus kõikides riikides. Teemad: 1. absoluutne eelis; 2. suhteline eelis; 3. palgad ja tootlikus; 4. kaubanduspiirangud; 5. majandusorganisatsioonid; 6. vahetuskursid; 7. riigi maksebilanss. 7.1Absoluutne eelis Absoluutne eelis – üks riik suudab toota mingit kaupa tõhusamalt, kui teine riik. Absoluutne eelis tähendab võimet toota väiksemate ressurssidega, toota odavamalt. Näide Mikronia Makroland D-play 1h 6h CVD 2h 3h Kokku 3h 9h Tabel 1: Mikronia riigil on mõlema toote tootmisel absoluutne eelis. Tabelis on võrreldud toote D-play ja CVD valmistamiseks vajalike töötundide hulk. Riik Mikronia valmistab mõlemat toodet efektiivsemalt kui riik Makroland. Mikronial on D-play tootmisel absoluutne eelis. Mikronial on ka CVD tootmisel absoluutne eelis. Millist kasu saaksid riigid, kui nad keskenduksid ühe toote tootmisele? Puuduvaid tooteid ostaksid riigid teineteiselt. Tundub, et Mikronia ei saaks sellest mingit kasu, sest mõlema kauba tootmine on antud riigis soodsam. Selgub, et kaubandus ei põhine absoluutsel eelisel vaid suhtelisel eelisel. 7.2Suhteline eelis Suhteline eelis – mingi riik suudab toota ühte kaupa suhteliselt väiksemate kuludega, kui teised. Kuna iga riigi ressursid on piiratud, siis iga täiendava ühiku D-play tootmisel tuleb loobuda ühe CVD tootmisest. Seda nimetatakse alternatiivkuludeks. D-play toote hinda võib väljendada tootmata jäänud CVD kogustes. Näide Mitu D-play-d maksab üks CVD? Mitu CVD-d maksab üks D-play? See sõltub ka riigi tootmisefektiivsusest
  • 2. Mikronia Makroland D-play 0,5 B-d 2 B-d CVD 2 A-d 0,5 A-d Tabel 2: Mikronial on D-play tootmisel ja Makrolandil CVD tootmisel suhteline eelis. Mikronial on D-play tootmisel suhteline eelis. D-play tootmine on CVD tootmisest odavam. Makrolandil on CVD tootmine suhteliselt odavam. Mõlemad riigid saaksid tulu, kui toodaksid ainult suhtelise eelisega tooteid ja impordiksid teisi tooteid. Näide Mikronia Makroland 1 D-play enda tarbeks 1h 1 CVD enda tarbeks 3h 1 D-play Mikronia tarbeks 1h 1 CVD Mikonia tarbeks 3h Kokku 2h Kokku 6h Tabel 3: Tootmistundide võrdlus peale riikidevahelise kaubandussuhete loomist. Võrdle töötundide summasid tabelis 1 ja 3. Selgub, et rahvusvahelisest kaubandusest võidavad mõlemad riigid. Mida võiks Eesti toota ja eksportida?.................................................................................................. 7.3Tootlikkus ja palgad Paljud vaesemad riigid on kurtnud, et nad ei suuda võistelda rikkamate riikidega, kus tootlikus on palju suurem. Eelpool toodud näide tõestas, et ka vaestel riikidel on võimalik osa võtta rahvusvahelisest kaubandusest. Rikkamad riigid on huvitatud toodete ostmisest, mille tootmine on nende jaoks suhteliselt kulukas. Kõrge tootlikus võimaldab maksta töötajatele ka kõrgemaid palku. Tihti kardetakse, et rahvusvahelise kaubavahetuse tingimustes võtab odavam tööjõud suurepalgalistelt töö. Seda ei juhtu, sest väike palk on üldiselt seotud madala tootlikkusega. Näide Arvuta andmed “Kokku” veergudesse. Mikroonia Makroland Tunnid Tunnitasu Kokku Tunnid Tunnitasu Kokku D-play 1 15 6 5 CVD 2 15 3 5 Tabel 4: Toodete maksumuse võrdlus rahas. Võrdle tabeleid 1 ja 4. Kas suhteline või absoluutne eelis on muutunud?........................................... Miks on Lääne-Euroopas tootmisefektiivsus suurem, kui Eestis?.......................................................
  • 3. 7.4Väliskaubanduspiirangud Väliskaubandus on riigile tervikuna kasulik. Hea on see, et tootmisefektiivsus suureneb ja tekib juurde uusi töökohti. Halb on see, et uued töökohad tekivad teiste töökohtade arvelt. Näiteks Mikronias luuakse juurde töökohti D-play tootmiseks ja vähendatakse töökohti CVD tööstuses. Seetõttu üritavad paljud riigid väliskaubandust piirata ja oma siseturgu kaitsta. Väliskaubanduse piiramise vahendid: 1. Tollimaksud – sissetoodavatelt kaupadelt võetav maks: 1.1.tulutollid – riigi tulude suurendamiseks; 1.2.kaitsetollid – kodumaise tööstuse kaitsmiseks. 2. Kvoodid – imporditava kauba koguse piiramiseks. 3. Ekspordi toetus – eksportivale firmale makstav riigi toetus – võimaldab müüa toodet välismaal kodumaisest hinnast madalama hinnaga. Miks seda tehakse?........................................................................................................................ 4. Dumping – toote müümine alla omahinna – ebaseaduslik. Väliskaubanduse piiramise põhjused: 1. Riigikaitse seisukohast oluliste majandusharude kaitse. Näiteks?................................................. 2. Vastloodud majandusharude kaitse. 3. Piirangud mitmekesistavad majandust. Kuidas?............................................................................ 4. Kaitse odava välistööjõu eest. 5. Teise riigi piirangutele samaga vastamine. 7.5Majanduskoostöö soodustamine Spetsialiseerumise ja rahvusvahelise kaubavahetuse kaudu omandavad kõik riigid rohkem rikkusi, kui kõike ise tootes. Seda arvestades üritavad riigid vähendada kaubanduspiiranguid luues vabakaubandus- ning tolliliite. Liidud: 1. EU – European Union - Euroopa Liit; 2. EFTA – European Free Trade Association – Euroopa Vabakaubandusliit; 3. NAFTA – The North American Free Trade Agreement – Põhja-Ameerika vabakaubandusleping 4. WTO – World Trade Organisation – Maailma Kaubandusorganisatsioon; 5. Balti vabakaubandusleping. Millisesse liitu kuulub Eesti?............................................................................................................... 7.6Vahetuskursid Rahvusvaheline majandus on tihedalt seotud raha vahetuskurssidega. Näiteks soovib müüja saada kroone, ostja maksab eurodes. Raha vahetamisega tegelevad finantsasutused. Nii moodustub üks finantsturu alamosa – valuutaturg. Nagu kõikidel turgedel, on ka siin nõudmine ja pakkumine. Valuutakursside kõikumine on tingitud nõudmise ja pakkumise muutumisest. Tegurid, mis mõjutavad rahakursse: 1. eksport ja import; 2. monetaarpoliitika; 3. intressimäärad; 4. ootused.
  • 4. Kuidas mõjutab ekspordi defitsiit krooni kurssi dollari suhtes?............................................................. Kummale on krooni langus kasulikum ja miks: Ekspordile........................................................................................................................................... Impordile............................................................................................................................................ 7.7Riigi maksebilanss Nii nagu ettevõttel on ka riigil bilanss. Maksebilanss kirjeldab kaupade ja raha liikumist kodumaa ja välismaa vahel. Maksebilansi osad: Jooksevkonto Kaubandus + kaupade eksport – kaupade import Teenused + teenuste eksport – teenuste import Kasumid + Eesti ettevõtete välisriigis teenitud kasumid – välisfirmade Eestis teenitud kasumid Ülekanded + välisriikides teenitud töötasud + välisriikide tasutud toetused – välismaalaste Eestis teenitud töötasud – teiste riikide kodanikele tasutud toetused Kapitali ja fiskaalkonto Investeeringud – välisriikidesse + Eestisse Laenud + Eesti riigi välislaen – laen teistele riikidele Reservfond + puudujäägi katmine reservfondist – ülejääk reservfondi Bilanss peab olema tasakaalus. Kuna Eestil on pidevalt olnud ekspordi defitsiit, siis bilansi puudujääk kaetakse Eestisse suunatud investeeringute arvelt. Kui sellest ei piisa, siis hüvitatakse puudujääk keskpanga reservi arvelt. Kui bilanss on positiivne, siis keskpanga reservid suurenevad. Miks on Eestil jooksevkonto puudujääk?............................................................................................ Miks on jooksevkonto puudujääk halb?...............................................................................................