• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Vene aeg I
 

Vene aeg I

on

  • 1,476 views

 

Statistics

Views

Total Views
1,476
Views on SlideShare
1,476
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
7
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Vene aeg I Vene aeg I Presentation Transcript

    • VENE AEG I Hellika Joosua
      • Eesti peale põhjasõda
      • Peale sõjategevuse lõppu elas Eestis 120-140 000 inimest, vähem kui XIII sajandi alguses.
      • Tühjaks jäänud maa pakkus kurba vaatepilti:
      • Metsakasvanud kirikud
      • Jalajälgedest, mille järgi inimesed üksteist otsinud ning leidnud.
      • Aastaid harimata põllud kasvasid sööti
      • Koduloomad olid hävinud
      • Viletsas seisukorras olid ka mõisad XVIII sajandi algupoolel.
      • Põhjasõja aegsest hävingust taastus maa aga üllatavalt kiiresti. Sõjale järgnenud pikem rahuaeg tagas rahvaarvu jõudsa kasvu. Sajandi lõpuks ületas rahvaarv taas üle poole miljoni piiri.
      • Balti erikord I
      • Rootsi lüüasaamine ei olnud nii ränk, et ta minetanuks soovi kaotatud alasid uuesti tagasi võita. Venemaa edasitung sundis valvsusele ja vastuabinõude kaalumisele ka Lääne-Euroopa riike.
      • Baltisaksa toetuse tagamiseks alustati sõja ajal juba restitutsiooniga.
      • Baltikumi valitsemiskorra põhilised jooned kinnitati 1721.aastal Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga .
      • Uusikaupunki rahu 1721.a:
      • Balti aadlil ja linnadel säilis Vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus
      • Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused
      • Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest : luteri usk,saksaleene asjaajamine ja tollipiir
      • Vene kõrgemateks esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse kindralkubernerid
      • Balti erikord II
      • Valitsusohjad jäid enamjaolt kohaliku aadli hulgast kondralkuberneri abilisteks määratud kahe valitsusnõuniku kätte .
      • Aadli omavalitsust teostasid nii : Eesti-,Liivi- kui ka Saaremaa rüütelkond , säilitades Rootsi valitsusajal kujunenud organisatsioonilise struktuuri.
      • Aadlikogunemistele “Maapäevadele” – ei kutsutud enam linnade esindajaid , nagu oli see varem tavaks.
      • Rüütelkonnad püüdsid kiriku üle oma kontrolli kehtestades. (Rüütelkonnad nõudsid endale kiriku juhtorganites kohad )
      • 1730-40-ndatel aastatel koostasid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad- aadlimatriklid .
      • Aadlimatriklid pidid kaitsma siinste põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.
      • Balti erikord III
      • Omavalitsus säilis ka linnadel.
      • Põhjasõjas laastatud väiksemad linnad läksid mõisnike kätte
      • sealseid elanikke sunniti nagu talupoegi mõisasse teotööle.
      • Poliitilisi õigusi ei omanud mitte kõik linnaelanikud,vaid üksnes linnakodanikud.
      • Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus- raad.
      • Linnade ühistegevust rüütelkondade vastu ei kujunenud.Seda takistasid linnade eneste vastuolud kaubandusküsimuste ning lahkhelid rae ja kodanike vahel.
      • Maanõunikud ja raehärrad määrati eluks ajaks ametisse.
      • Balti erikord oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, ning see aitas säilitada : siinse maa kultuuri omapära, välistas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni, tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga.
      • Põllumajandus
      • Põllumajanduse taastamisel etendas peamist osa viljakaubandus .See andis põhiosa Eesti mõisate ja talude sissetulekust.
      • Tollivaba kauplemise õigus soodustas jätkuvat vilja väljavedu Rootsi.
      • Uueks viljatarbijaks sai Baltikumi toodud 50 000-meheline Vene sõjavägi .
      • Peamine väljaveetav kaup Vene turule – viin .( Viina saamiseks raiuti maha põlismetsad,et kütta viinakööke)
      • Viinaköögi praagaga nuumati härgi ,kes samuti Peterburi turule viigi.
      • Loomakasvatus parandas olulisel määral põldude väetamist ning tõstis maa saagikust.
      • 1739. Roseni Deklaratsioon
      • Talupojad kes ei olnud unustanud õiguse otsimisest Rootsi pealinnast, lootsid toetust leida nüüd Peterburist.
      • mölder Jaan,keda mõisnik oli taga kiusanud, õnnestus kaebekiri anda keisrinnale 1737.a Selgituse saamiseks pöördusid riigivõimud rüütelkondade poole.
      • Roseni järgi 1739.a oli siinne talupoeg:
      • pärisori
      • mõisnik võis teda pärandada
      • vahetada
      • müüa nagu muud mõisa vara
      • nagu talupoeg ise nii kuulus ka tema maa ja vara mõisale.
      • Kohtuvõim kuulus talupoja üle maanõuniku arvates vaid rüütelkonnale,mitte riigile.
      • Kaubandus
      • Väljaveos
      • Vili
      • Metsamaterjal
      • Lina
      • Kanep
      • Sisseveos
      • Sool
      • Raud
      • Tubakas
      • Heeringas
      • Luksuskaubad ja riie jõukama linnarahva jaoks
      • Katariina II Balti poliitika
      • 1762. aastal tõusis Venemaa troonile Katariina II, kelle valitsusaeg(1762-1796)
      • tõi kaasa olulisi muutusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes .
      • Uus valitseja taotles
      • Impeeriumi piirimaade seniste privileegide kaotamist ning ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist.
      • 1764.a suvel Eesti- ja Liivimaal suurejoonelist ringsõitu tehes rõhutas Katariina II kõikjal Balti provintside lahutamatut kuulumist Vene impeeriumi koosseisu ning manitses kohalikku aadlit usinamale koostööle keskvõimuga.
      • 1767. aasta suvi kutsus Katariina II Moskvasse üle kogu riigi valitud esindajad,arutamaks keistrinna enda poolt kavandatud Venemaa uut seaduste kogu.
      • Katariina II kavatsusi toetas vene aadel.
      • Oma plaanidest Baltikumi tihedamaks liitmiseks Katariina II siiski ei loobunud
      • Asehalduskorra kehtestamine
      • 1770-ndate aastate lõpul alustasid Vene võimud ettevalmistusi 1775.aastal Venemaal kehtestatud uute haldusseaduse laiendamiseks Baltikumile.
      • 1783.a kehtestai Baltikumis uus halduskorraldus, mis on tuntud asehalduskorra(1783-1796) nime all.
      • Eestimaa kubermangu lisandus Paldiski maakond .
      • Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast Võrumaa.
      • Narva linn jäi edasi Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu.
      • lõunapiiri äärde jäädavatest Eesti aladest asusid Volmari ja Valga maakonna all.
      • 1783.aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused . Siitpeale oli Eesti alal kuni Vene aja lõpuni 12 linna: Tallinn,Tartu,Narva,Pärnu,Kuressaare,Haapsalu,paide,Rakvere,Viljandi,Valga ning uute linnadena: Paldiski ja Võru.
      • Poliitilised ümberkorraldused
      • Balti provintside poliitiline korraldus muudeti sarnaseks Venemaa omaga.
      • Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur
      • Maanõunike kollegiumid rüütelkondades ja raed linnades saadeti laiali.
      • Uus aadli ja linnade omavalitsus tugines täiesti uutele põhimõtetele.
      • Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu tuli valida esinadajaid ka vähemjõukatest kihtidest.
      • Põhjalikult muudeti maksukorraldust
      • Kehtestati Eesti- ja Liivimaal ühtne pearahamaks .
      • Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi.
      • Peale Katariina II surma kehtestati põhijoontes varasem valitsemisviis
      • Kultuurimõjutused XVIII sajandil
      • Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsiooni
      • Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ega suutnud Baltikumile märkimisväärset mõju avaldada.
      • tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga
      • Baltisaksa aadlinoorus sai hariduse Saksamaa ülikoolides
      • Paljud Saksamaalt pärit haritlased leidsid tööd Baltikumis, kus valitses suur puudus pastoritest,juristidest,arstidest kui ka koduõpetajatest.
      • Kuigi Läänemereprovinitsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, pole Baltikumi kultuurilist arengutaset XVIII sajandil põhjust üle hinnata.
      • Põhjasõja laastav ja hävitav mõju rõhus vaimuelu veelgi rängemalt kui majandust.
      • Usuelu
      • Vaimuelu kandev osa jäi ka pärast Põhjasõda luteri kiriku hooleks.Alustada tuli rasketes tingimustes:
      • Paljud kogudused olid jäänud ilma õpetajateta:kes oli põgenenud,küüditatud.
      • Samuti oli lõppenud teoloogilise hariduse andmine kodumaal, mis rakendas uute õpetajate ametisse nimetamist.
      • Kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinenud.
      • Kiriku mõju oli kahanenud.
      • Ametisse ei pandud piiskoppe.
      • Liivimaal juhtis kirikuelu nagu Rootsi ajalgi vaimulik kindralsuperintedent
      • Rüütelkonnad segasid vahele kirikuasjadesse.
      • Pietism
      • Saksamaalt alguse saanud usuvool- Pietism.
      • Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku süvenev konservatiivsus.
      • Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ning elu kõlbelisemaks muutmist.
      • Pietism omandas siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi 1720-30-ndatel aastatel.
      • Toimekuse ning usinusega aitasid pietistid üle saada õpetajatel Põhjasõja-järgsest madalseisust.
      • Nad lähendasid rahvale luteri usku.
      • Püüdsid rahvale usudogmad arusaadavaks teha.
      • Elavnes ka usulise kirjanduse väljaandmine.
      • Vennastekoguduste liikumine
      • Rahva sekka jõudsid piatistlikud ideed vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumise kaudu.
      • Saksa rändkäsitööliste kaudu jõudis see 1730-ndate aastate alguses Eestisse ja võeti talurahva poolt kiiresti omaks.
      • Hernhuutlased propageerisid
      • usuvagadust
      • alandlikkust
      • kõlblust
      • sotsiaalset võrdsust ja vendlust
      • Hernhuutlased moodustasid omaette kogudusi, valides ise endale jutlustaja.
      • Koguneti sageli lageda taeva alla
      • Suuremad kogudused ehitasid endile ka palvemajad.
      • Asuti võitlema ka vanade kommete vastu ning suurt rõhku pandi kõlblusele(võõrduti kõrtsist, millest paljud lausa sulgeda tuli)
      • Vennastekogudusse suhtuti positiivselt, sest see tõi rahvale religiooni ligemale.
      • 1743.keelustati see liikumine(kontroll kadus)
      • Ratsionalism
      • XVIII sajandi teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uue usuvoolu- ratsionalismi.
      • Ratsionalistid suhtusid aasiva üleolekuga pietistide vagatsemisse.
      • Eesmärk oli rahva harimine ning valgustamine.
      • Ratsionalistidest õpetajate jutlused pakkusid kasulikke teadmisi ja tarku nõuandeid.
      • Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust.
      • Kaks suurimat ratsionalisti: Georg Eisen v.Schwarzenberg ning August Wilhelm Hupel.
      • Rahvaharidus
      • Tingimused hariduse omandamisega olid halvenenud Põhjasõja-järgsetel aastatel.
      • Koole nappis.
      • Õpetajaks enamasti köster, kes lastega eesti keeles lugemist veeris ja kirikupalveid selgeks õpetas.
      • Kool asus enamasti taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel, mil talutoimetusi oli vähem.
      • 1765.aasta Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintedent Zimmermanni koolikorralduse kava, mis nägi ette, et koolid tulevad ka suurematesse mõisatesse.
      • Mõistnike arvates polnud talupoegadel vaja haridust, seega see nõue täit rakendust ei leidnud.
      • Eestimaa kubermangudes oli koolide rajamise käik veel aeglasem.
      • Lugemisvara
      • XVIII sajandi teisel poolel hakkas levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus. Esimene teadaolev maarahva kalender ilmus 1731.aastal.
      • Lugejaid oli palju, vaatamata kooliolude kesisusele.
      • Peamiselt õpetati lugema kodus mitte koolis.
      • Talurahva lugemismaterjal koosnes piiblist ning palve- ja lauluraamatutest.
      • Esimesed kriisinähud mõisamajanduses.
      • Kuni XVIII sajandi lõpuni polnud balti mõisnikud majandusuuendustest kuigivõrd huvitatud.
      • Sidemed Saksamaaga tõid kaasa püüde jälgida sealset elustandardit , mis Baltikumi kehvades oludes nõudis väljaminekute olulist suurendamist.
      • Puuhoonete asemel kerkisid mõisahäärberid parkide ja järvesilmadega
      • Toidulauale ilmusid kallimad ja mitmekesisemad road.
      • Tallidesse muretseti välismaa traavleid.
      • Õlle aset täitsid veinid.
      • See kõik sundis üha rohkem ja rohkem mõisnikel võlgu tegema. Nende katteks aga tuli rohkem toota, seda püüti teha vanal viisil uusi mõisapõlde rajades ja talupoja koormisi tõstes.
      • Mida edasi, seda enam saadi aru,et nii ei saa kriisist väljuda.
      • Põllumajandus pärast pärisorjuse kaotamist
      • XIX.sajandi esimesel poolel oli Eestis üle 1000 mõisa ning ligi 60 000 talu.
      • Mõis sai oma põhisissetuleku teraviljakasvatusest.
      • Teoorjusele rajatud mõisamajandus ei suutnud enam Euroopa turul konkureerida.
      • Viljahindade langemine 1820-30-ndatel aastatel vähendas oluliselt mõisnike sissetulekuid.
      • Tulude suurendamiseks püüti laiendada mõisapõlde
      • Uued põllud nõudsid rohkem töökäsi ja sundisid mõisnikke renti tõstma.
      • Ettevõtlikumad mõisnikud otsisid uusi sissetulekuallikaid:peenvillalambaid,piimakarja arendamisele pandi rohkem rõhku, hakati rohkem kartulit kasvatama, mida kasutati küll peamiselt piirituse ajamiseks.
      • Uuendustega kaasa läks vaid väike osa mõisnikest.
      • Enamik aadlist püüdis jätkata siiski vanaviisi: teoorjuslikust majandusest viimast välja pigistades.
      • Talurahva omavalitsus.
      • XIX sajandi alguseni etendas talurahva igapäevaelu korraldamisel keskset osa mõis- halduspiirkond, hõimates nii mõisa kui ka külamaa.
      • XIX.sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus- vallakogukond.
      • Vallakohtunikud koosnesid kolmest liikmest: kellest ühe nimetas mõisnik,teise valisid peremhed ja kolmanda sulased.
      • Vallakohtunikud lahendasid talupoegade omavahelise riiu-ja varanõudeasju, nõudsid mõisakoormisi ning karistasid väiksemate ülesastumiste eest.
      • Talupoegadel oli ühisvastutus magasivilja varumisel.
      • Kohukonna ülesandeks oli vaestehoolekanne.
      • Kogukonna juhtideks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja abimeestega ning Liivimaal kaks vöörmündrit.
      • Mõisnik oli kõigi otsuste kinnitajaks.Mõisnik säilitas ka kogukonna üle politseivõimu.
      • Talurahva koosseis
      • Talurahvaseisus jagunes XIX. sajandil mõisa- ja külarahvaks.
      • Külarahva seas oli keskne koht pererahval,kelle õlul oli mõisakoormisi täitva talu majandamine.
      • Peremees ning perenaine tegid tööd talupõldudel
      • Lapsed töötasid koos sulasrahvaga mõisapõldudel,tehes teotööd
      • Suuremate talude äärealadel elasid veel väikest maalappi ja eluaset omavad vabadikud e.popsid või saunikud.
      • Mõisarahva hulka kuulusid majateenijad,mõisaasundijad, käsitöölised jpt.
      • Esiletõusvam oli talupoegade kiht.
      • XIX.sajandi keskpaiku moodustas pererahvas umbes 40%, sulasrahvas 30%,vabadikud 20% ning mõisarahvas kuni 10% talurahva üldarvust.
      • Usuvahetusliikumine
      • Usk keisrisse vallandas 1845.a suvel Lõuna-Eestis massilise astumise vene õigeusku.
      • Talupojad olid veendunud,et “keisri usku” vastu võttes antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid.
      • Usuvahetajatele kehtestai pooleaastane “järelmõtlemiseaeg”, mis rahva hoogu mõnetigi kahandas.
      • Kinnitati,et usuvahetusega ei saada mingisuguseid majanduslikke soodustusi, siiski ei tahtnud talupojad nii kergesti oma õnneunelmaist loobuda.
      • Kolme aasta jooksul astus vene õigeusku üle 60 000 eestlase .
      • Maale kerkisid ka esimesed vene õigeusu kirikud.
      • Enamik usuvahetanutest kuulus vaesema rahvakihi hulka.
      • Kui saadi aru,et usuvahetusega maad ei saada, taheti usku tagasi pöörata luteri peale, kuid enam seda muuta ei saanud, valitsus oli vastu.
      • Uued talurahvaseadused
      • 1849.Aastal avaldatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa-ja talumajanduse.
      • Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said seejärel täielikult asuda majapidamise korraldamisele.
      • Peremees pidi aga nüüd ise otsustama, mismoodi talu tulutoovamalt majandada.
      • Otstarbekamat maakasutamist võimaldas ka renditalude kruntiajamine mõisnike poolt.
      • Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised – mõisamoonakad.
      • Uue sisseseade said mõisa viinaköögid ning meiereid.
      • 1856.aastal võeti Eestimaal vastu Liivimaaga sarnased talurahvaseadused ning Saaremaal 1865.aastal.
      • 1866.aastal vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt.
      • Laevaehitus ja meresõit.
      • XIX.sajandi teine pool oli Eesti purjelaevanduse tõusuaeg. Peamiseks laevaehituskeskuseks kujunes Häädemeeste rannik Pärnumaal.
      • Laevu ehitati ka Eesti põhjarannikul, eriti Lahemaal.
      • Purjekaid kasutati peamiselt rannasõitudeks.
      • Nendega veeti Riiga kive ja küttepuid, Peterburi kipsi. Sõideti ka Soome ja Rootsi vahet.
      • Taoliste laevade kippereid nimetati metskapteniteks.
      • Suurt sissetulekut tõi salakaubandus.
      • Kaugemad sõidud vajasid koolitatud meremehi.
      • Mitmel pool Eestis asutati merekoole, millest tuntuim Läti piirile Heinastesse.
      • Merekooli paberitega tehtu juba ookeanireise.
      • 1868.aastal jõudis esimese eestlase laevana purjekas “Matador”
      • Meresõit oli küll ohtlik ning raske töö, kuid andis jõukust ja avardas silmaringi.
      • Mahtra sõda
      • Nii majanduslikus kui sotsiaalses arengus jäid Põhja-Eesti ja Saaremaa XIX.sajandil Lõuna-Eestist maha 15-20 aasta võrra .
      • Seaduseteksti uurinud talupojad leidsid, et abitegu mõisale pole enam kohustuslik.
      • 1858.aasta kevadel keeldusid paarikümne Harju-,Järva- ja Virumaa mõisa talupojad teotööle minemast.
      • Kohale toodi sõjaväeosad,kes vastuhakanuid peksid.
      • 2.juuni hommikul piiras ligi tuhat ümbruskonna talupoega Juuru kihelkonda Mahtra mõisasse saadetud sõjaväeosa ümber,nõudes soldaite lahkumist.
      • Sõnavahetus kerkis kiiresti veriseks kokkupõrkeks.
      • Mahtra sõja lahinguväljale jäi haavatuid ja surnuid mõlemalt poolt.
      • Ülestõusnud talupojad anti sõjakohtu alla ning 40-le talupojale mõisteti ihunuhtlus, neist kahele 1000 hoopi kadalippu , mida peeti üldjuhul surmavaks.
      • Väljarändamine
      • 1863.aastal kehtestati uus passiseadus, mis andis liikumisvabaduse kohu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist.
      • Lahkunute hulk ulatus kümnetesse tuhandetesse.
      • Eesti asundusi rajati Volgamaale,Krimmi ja Kaukaasiasse, kaugemad koguni Vaikse ookeani rannikule.
      • Enim väljarändajaid jäi siiski Eesti vahetusse naabrusse.
      • Nii elas 1897 .a rahvaloenduse andmetel Pererburi kubermangus 64 000 eestlast.
      • Paljud kes läksid , tulid hiljem tagasi. Sest see mida nad lootsid näha ei olnud selline elu.
      • See tõmbas väljarännu tagasi.
      • Tartu Ülikooli taasavamine
      • Koos uute ülikoolide asutamisega Venemaal taastati 1802.aastal ülikool ka Tartus.
      • Taasavatud Tartu Ülikoolis oli nagu Rootsi ajalgi neli teaduskonda:usu-,õigus-,arsti- ja filosoofiateaduskond.
      • Enamik õpilasi pärines Balti kubermangudest.
      • Tartus õppis ka välismaalasi ja Venemaalt tulnud noormehi.
      • Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles.
      • Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot.
      • Tartu Ülikool muutus väga kiiresti Euroopas tuntud õppe- ja teaduskeskuseks.
      • Siin tegutsesid teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer jpt.
      • Aastatel 1828-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut, mille lõpetas üle 20 teadlase.
      • Haridusolud
      • Venemaal teostatud koolireform sätestas kogu impeeriumi territooriumil neljaastmelise ühtluskooli põhimõtted : kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool.
      • Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid , kus õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu.
      • Kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid.
      • Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist ning arvutamist.
      • Eesti talurahva haridustee algas vallakoolis , millele järgnes kihelkonnakool .
      • Usuvahetusliikumise tulemusel lisandusid õigeusu maarahvakoolid.
      • Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati 1828.aastal Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar - esimene selletaoline õppeasutus Vene riigis.
      • Kohustuslik koolisundus kehtestati kõige varem, 1854.aastal.
      • Eestikeelne kirjasõna
      • Ilmaliku kirjasõna levitajaks olid kalendrid juba varem, XIX sajandi keskel ilmus neid eesti keeles juba kümmekond.
      • Esimese eestikeelse ajalehena ilmus 1806.aastal “Tarto maa rahwa Näddalileht”.
      • Lühemat aega anti Otto Wilhelm Masingu poolt välja “Maarahwa Näddalalehte” (1821-1823, 1825) ning Friedrich Reinhold Kreutzwaldi toimetamisel ajakirja “Ma-ilm ja mõnda, mis seal ikka leida on”
      • Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen , kelle toimetamisel hakkas 1857. aastal ilmuma Pärnus “Perno Postimees”.
      • Eduard Ahrensil olid suured teened kirjakeele ühtlustamisel, kes koostas uue eesti keele grammatika 1843.aastal.
      • Kiriklikud olud ja usuliikumised
      • Ühiskonna vaimuelu oluliseks kujundajaks jäi XIX. sajandi esimesel poolel endiselt luteri usu kirik, säilitades oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia.
      • 1832.aastal võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus, millega luterlik kirik kaotas oma senise priviligeeritud seisundi Eesti- ja Liivimaal.
      • Luteriusk ei olnud enam riigiusk.
      • Ametlikuks riigiusuks jäi kogu riigis kreeka-katoliku õigeusk .
      • Ametliku riigiusu levitamisega loodeti tasalülitada kohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid.
      • XIX.sajandi esimesel poolel elas uue tõusulaine üle ka eelmisel sajandil alanud vennastekoguduse liikumine, mis talurahva poolt sai heaks kiidetud.
      • Sajandi teisel poolel hakkas liikumine vaibuma
      • Järvamaal ja Harjumaal hakkas 1850ndatel aastatel levima nn Maltsveti- liikumine , mille rajajaks sai Juhan Leinberg.