Your SlideShare is downloading. ×
Tallinna Ülikool
       Sotsiaaltöö Instituut




  Sotsiaatöö ja õiguslikud alused



Õpilaskodusse suunamine
           ...
Sisukord


Sissejuhatus......................................................................................................
Sissejuhatus

Tänases Eesti ühiskonnas on tekkinud ja süvenenud mitmed sotsiaalprobleemid nagu
vaesus, töötus, abitus, mil...
Õpilaskodu
Vajaduse korral moodustab kooli pidaja kooli juurde õpilaskodu. Õpilaskodu on kooli
struktuuriüksus, kus tagata...
Seletuseks

§ 4. (1) Sõltuvalt õpilaste vajadusest saada eriõpet, eriabi, kasvatuse eritingimusi ja ravi,
võib põhikool ja...
4) õpilasele ja vanemale õpilase õpilaskodus viibimise ajal osutatava abi liigid ja ulatus.



Õpilasele võimaldatakse õpp...
arendamiseks, õppimiseks, enesearenduseks, suhtlemiseks, huvitegevuseks, vaba aja
sisustamiseks ning puhkamiseks, arvestad...
sisustama. Kool avalikustab kodukorra kooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel
ning tutvustab seda õpilase õpilask...
3) koolituste läbiviimiseks õpilaskodu tööga seotud spetsialistidele (edaspidi
koolitustoetus). ( ibid.)



Toetuse eralda...
Õpilaskodu tavakooli juures

Suur osa lastest, kellest saavad koolikohustuse mittetäitjad, tulevad kodudest , kus ei
jätku...
Sõltumata koolitüübist otsustab õpilaskodusse vastuvõtmise kooli direktor.

Munitsipaalkooli õpilaskodu riiklikult toetata...
Lisa
Õpilakoduga erivajadustega õpilaste erikooli ning sanatoorse
kooli haldus-, õppe- ja abipersonali miinumkoosseis

   ...
3. Ringijuhi ning koorilaulu ja orkestriga tehtava töö osas juhindutakse käesoleva
määrusega kinnitatud lasteaed-algkooli,...
Õpilaskoduga sanatoorses koolis
Arst                                   0,25     0,5    0,5   1      1
Õde                 ...
Kasutatud materjalid
Elektrooniline Riigiteataja. Põhikooli- ja gümnaasuimiseadus URL
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.j...
16
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

õPilaskodduse Suunamine

966

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
966
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
3
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Transcript of "õPilaskodduse Suunamine"

  1. 1. Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Sotsiaatöö ja õiguslikud alused Õpilaskodusse suunamine Referaat Koostaja: Annett Randpere Eriala: Sotsiaaltöö Juhendaja: Merle Malvet Tallinn 2009
  2. 2. Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Õpilaskodu...........................................................................................................................4 Õpilase õpilaskodusse vastuvõtmine ..............................................................................4 Õpilaskodu töökorralduse alused.........................................................................................6 Õpilaskodu moodustamine, tööaeg ja paiknemine.........................................................6 Õpilaskodu personal ........................................................................................................6 Õpilaskodus õpilastele osutatavad teenused ja abi .........................................................6 Õpilaskodu kodukord ......................................................................................................7 Õpilaskodust väljaarvamine ............................................................................................8 Õpilaskodutoetus..............................................................................................................8 Õpilaskodu tavakooli juures..........................................................................................10 Lisa.....................................................................................................................................12 Õpilakoduga erivajadustega õpilaste erikooli ning sanatoorse kooli haldus-, õppe- ja abipersonali miinumkoosseis ........................................................................................12 Õpilaskoduga erivajadustega õpilaste erikooli ja sanatoorse kooli meditsiinipersonali miinimumkoosseis.........................................................................................................13 .......................................................................................................................................13 Kasutatud materjalid..........................................................................................................15 2
  3. 3. Sissejuhatus Tänases Eesti ühiskonnas on tekkinud ja süvenenud mitmed sotsiaalprobleemid nagu vaesus, töötus, abitus, mille mõju ulatub ka kooli. Kui kodu ei tule toime, on lapsel väga raske olla koolis edukas. Selline laps pole reeglina kooliks ette valmistatud ja kogeb algusest peale ebaedu. Siit saab alguse koolieiramine ja hilisem haridustee katkemine. Just sellise lapse ja pere toetamiseks on algatatud õpilaskodude loomine. (A.Tiko 2003 ``Õpilaskodud, nende moodustamise ja funktsioneerimisega seotud probleemid`` ) Referaadis tuleb juttu õpilaskodudest – mis see on, kelle jaoks neid tehakse, miks need vajalikud on, õpilaskodusse vastuvõtmine, õpilaskodu töökorralduse alused . Eriliiki õpilaskodud - õpilaskodu sanatoorse kooli õpilastele, õpilaskodu erivajadustega laste koolis, õpilaskodu kasvatuse eritingimustega vajavad õpilased ja samuti tavakoolide juurde käivad õpilaskodud . 3
  4. 4. Õpilaskodu Vajaduse korral moodustab kooli pidaja kooli juurde õpilaskodu. Õpilaskodu on kooli struktuuriüksus, kus tagatakse õpilasele tema individuaalsetele vajadustele ja huvidele vastavad õppimis-, elamis- ja kasvatustingimused. Õpilaskodu töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. (RT I 2006, 46, 334 – jõust. 3.11.2006) Kooli pidaja taotlusel ning kooskõlastatult kooli asukohajärgse maavanemaga määrab haridus- ja teadusminister maakonnas munitsipaal- või erakooli (-koolid), mille juures olevas või moodustatavas õpilaskodus luuakse riiklikult toetatavad kohad, ning riiklikult toetatavate kohtade arvu nendes koolides. ( ibid.) Õpilase õpilaskodusse vastuvõtmine Õpilase õpilaskodusse vastuvõtmise otsustab kooli direktor. Õpilase õpilaskodusse vastuvõtmise aluseks on: 1) õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul õpilase seadusliku esindaja (edaspidi vanem) taotlus või 2) sanatoorse kooli õpilaste puhul nõustamiskomisjoni otsus õpilase sanatoorsesse kooli suunamise kohta ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlus või 3) erivajadustega õpilaste kooli õpilaste puhul nõustamiskomisjoni otsus õpilase erivajadustega õpilaste kooli suunamise kohta ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlus või kohtumäärus õpilase kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamise kohta või 4) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riiklikult toetatavale kohale vastuvõtmise taotlemisel õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlus koos õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalabi ja -teenuseid korraldava struktuuriüksuse või ametiisiku põhjendatud taotlusega ning õpilase elukohajärgse ja õpilaskodu asukohajärgse maavanema nõusolekuga. (RT I 2006, 46, 334 – jõust. 3.11.2006) 4
  5. 5. Seletuseks § 4. (1) Sõltuvalt õpilaste vajadusest saada eriõpet, eriabi, kasvatuse eritingimusi ja ravi, võib põhikool ja gümnaasium olla erivajadustega õpilaste kool või sanatoorne kool. (2) Erivajadustega õpilaste kool on keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega ning psüühikahäiretega, samuti kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. (21) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunatakse õpilane alaealiste komisjoni taotlusel kohtumääruse alusel alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud alustel ja korras. (3) Sanatoorne kool on tervisehäiretega õpilastele, kus nad õpivad ja saavad vajalikku ravi. (4) Eriõppe puhul võib õppeaastate arv tulenevalt õppekavast erineda käesoleva seaduse §-s 2 kehtestatust. Erineva õppeaastate arvu, õppeainete loendi ja õppetundide arvu erivajadustega õpilaste koolis ja sanatoorses koolis kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. (§2 (1) Põhikool ja gümnaasium on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta (klass) tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab tõrgeteta ülemineku ühest koolist teise...) (RT I 2004, 27, 180 – jõust. 1.05.2004) Valla- või linnavalitsuse sotsiaalabi ja - teenuseid korraldava struktuuriüksuse või ametiisiku põhjendatud taotluses märgitakse: 1) tähtaeg, mille jooksul õpilasele õpilaskodus elamine tuleb võimaldada; 2) puudused õpilase hooldamisel ja kasvatamisel või muud asjaolud, mis takistavad õpilasel koolikohustuse täitmist; 3) õpilase ja vanema suhtes kasutusele võetud muud sotsiaalhoolekandelised abinõud koos põhjendusega, miks need ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik; 5
  6. 6. 4) õpilasele ja vanemale õpilase õpilaskodus viibimise ajal osutatava abi liigid ja ulatus. Õpilasele võimaldatakse õppimine koolis, mille juures olevasse õpilaskodusse ta suunatakse, vähemalt ühe õppeaasta jooksul. Õpilaskodus võivad õpilased elada kogu õppeaasta jooksul, välja arvatud suvevaheajal, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli õpilaskodus elavad õpilased aastaringselt. (RT I 2006, 46, 334 – jõust. 3.11.2006) Õpilaskodu töökorralduse alused Haridus- ja teadusministri 23. augusti 2005. a määrus nr 29.Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 161 lõike 1 alusel. Õpilaskodu moodustamine, tööaeg ja paiknemine Õpilaskodu moodustab kooli struktuuriüksusena kooli pidaja. Õpilaskodusse vastuvõetud õpilastele võimaldatakse õpilaskodus elamine õppeperioodil ning koolivaheaegadel, välja arvatud suvevaheajal. Õpilase jalgsikäimise vahemaa õpilaskodust kooli ei tohi olla pikem kui 3 km. Õpilaskodu personal Õpilaskodu personali koosseisu määrab direktor. Direktori poolt määratud õpilaskodu personali koosseis peab võimaldama osutada õpilasele õpilaskodus käesolevas määruses sätestatud teenuseid ja abi ning arvestama põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 36 lõige 2 (vt. Lisa ) alusel kehtestatud nõudeid õpilaskodu personali miinimumkoosseisule. Õpilaskodus õpilastele osutatavad teenused ja abi Kool tagab õpilase õpilaskodus viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. Õpilaskodus loob kool õpilasele soodsad tingimused sotsiaalsete oskuste 6
  7. 7. arendamiseks, õppimiseks, enesearenduseks, suhtlemiseks, huvitegevuseks, vaba aja sisustamiseks ning puhkamiseks, arvestades õpilaste individuaalseid vajadusi. Õpilaskodus peab olema tagatud õpilaste individuaalsetele vajadustele vastava nõustamisteenuse kättesaadavus, mis annab tuge õpilase eneseväärikustunde tõstmiseks. Riiklikult toetatavale kohale vastu võetud õpilase puhul teeb kool koostöös õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalabi ja -teenuseid korraldava struktuuriüksuse või ametiisikuga vähemalt kord poolaastas kokkuvõtte õppimis- ja elamistingimuste ning tugitegevuste mõjust õpilase arengule ning pere toimetulekule, mille alusel otsustatakse edasine teenuste ja abi osutamise vajadus õpilaskodus. Õpilaskodus õpilasele abi ja teenuse osutamisel lähtutakse õpilase seadusliku esindaja taotlusest ja soovitusest ning kooli pedagoogide ja sotsiaaltöötaja soovitustest, kuulates ära ka õpilase arvamuse. Õpilaskodus loodud riiklikult toetatavale kohale vastuvõetud õpilase puhul lisatakse õpilase seadusliku esindaja taotlusele õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalabi ja -teenuseid korraldava struktuuriüksuse või ametiisiku taotlus/soovitus. Õpilaskodus elava õpilase toitlustamisel kohaldatakse sotsiaalministri 27. juuni 2002. a määruses nr 93 «Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis» lasteasutuses ööpäevaringsel ülalpidamisel olevate laste suhtes sätestatut. Vastava kokkuleppe alusel võivad õpilaskodus teenuste ja abiga kaasnevate kulude katmises osaleda õpilase elukohajärgne vald või linn või õpilase seaduslik esindaja. Õpilaskodu kodukord Õpilase elukorraldus õpilaskodus määratakse kooli hoolekogu heakskiidetud ja direktori kinnitatud õpilaskodu kodukorras (edaspidi kodukord). Õpilane on kohustatud täitma kodukorda ja sellest tulenevalt temale kohalduvat päevakava. Õpilaskodu kodukorra koostamisel arvestatakse kooli õppe- ja kasvatustöö korraldusega ning õpilastele vajaliku abi ja teenuste osutamisega. Kodukord koostatakse selliselt, et õpilaste päevakavas jääks piisavalt aega huvitegevuseks ning see suunaks õpilast oma aega mõttekalt planeerima ja 7
  8. 8. sisustama. Kool avalikustab kodukorra kooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel ning tutvustab seda õpilase õpilaskodusse vastuvõtmisel õpilasele ja tema seaduslikule esindajale. Kui õpilase elukoht ei ole õpilaskodu asukohajärgses vallas või linnas, saadetakse kodukord tutvumiseks ka õpilase elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Õpilaskodust väljaarvamine Õpilase õpilaskodust väljaarvamise tingimused ja kord nähakse ette kodukorras. Õpilase õpilaskodust väljaarvamise aluseks on kooli direktori käskkiri. Õpilaskodutoetus Õpilaskodutoetuse taotlemise, jaotamise ning kasutamise tingimused ja korra, taotluste ja aruannete vormid ning toetuse jaotuse koolide pidajate lõikes kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.. Riigieelarves nähakse ette sihtotstarbelised eraldised § 161 lõikes 2 nimetatud koolide pidajatele (edaspidi õpilaskodutoetus). Õpilaskodutoetuse summa ühe õpilase kohta ei tohi olla väiksem kui eelmisel aastal määratud toetus.»; . (RT I 2009, 35, 232 – jõust. 6.07.2009) Ministeeriumipoolne toetus kohalikule omavalitsusele on suunatud riigipoolse õpilaskodu kohatoetusena või investeeringutoetusena. (Õpilaskodutoetuse taotlemise, jaotamise ning kasutamise tingimused ja kord ning taotluste ja aruannete vormid. Haridus- ja teadusmi-nistri 27. veebruari 2007. a määrus nr 20) Toetuse liigid: 1) õpilaskodude loomiseks või korrastamiseks koostatud projektide rahastamiseks (edaspidi investeeringutoetus); 2) õpilaskodu majandamis-, toitlustamis- ja personalikulude ning õpilase arengut toetavate tegevustega seotud kulude katmiseks (edaspidi kohatoetus); 8
  9. 9. 3) koolituste läbiviimiseks õpilaskodu tööga seotud spetsialistidele (edaspidi koolitustoetus). ( ibid.) Toetuse eraldamise tingimused : Investeeringutoetuse eraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1) toetust eraldatakse jätkusuutlike koolide juurde rajatavatele õpilaskodudele; 2) esmajärjekorras toetatakse pooleliolevate objektidega seotud projekte; 3) õpilaskohtade arv õpilaskodus peab üldjuhul jääma 30 õpilase piiridesse; 4) õpilaskodu rajamisel oleks nähtav kohaliku omavalitsuse toetus ja omaosalus. Kohatoetuse määramisel lähtutakse vastava aasta kohatoetuse summast ühe õpilase kohta ning taotluses toodud reaalselt täidetud riiklikult toetatavate õpilaskodukohtade arvust jooksva poolaasta esimese õppenädala viimase päeva seisuga. Kohatoetuse summa ühe õpilase kohta kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega koos kohatoetuse jaotusega pidajate lõikes iga aasta 15. märtsiks. Koolitustoetust eraldatakse kogu vabariiki hõlmavate koolituste läbiviimiseks juhul, kui kogu riigieelarves õpilaskodutoetuseks ettenähtud summat ei ole eraldatud investeerinugtoetusteks ja kohatoetusteks. ( ibid.) Munitsipaalkooli (tavakooli) riiklikult toetatava õpilaskodu kohatoetuse summa ühe õpilase kohta on 2700 krooni. Haridus- ja Teadusministeerium eraldab kohalikule omavalitsusele õpilaskodu kohatoetuse summa, võttes aluseks käesoleva määruse §-s 3 kehtestatud jaotuse kooli pidajate lõikes. (RTL, 10.11.2009, 83, 1213) 9
  10. 10. Õpilaskodu tavakooli juures Suur osa lastest, kellest saavad koolikohustuse mittetäitjad, tulevad kodudest , kus ei jätku kas aega, jõudu oskusi või tahtmist oma lapsi kooliks ette valmistada ja neid koolitöös toetada. Need lapsed jäävad ilma eduelamusest, kuna neil on oma ettevalmistamatuse tõttu väga raske kui mitte võimatu teistega sammu pidada. Pidev edutus võtab õpimotivatsiooni, võib kaasneda ka tõrjutus või kogunikiusamine klassikaaslaste poolt, järgneb juba ajutine koolitööst kõrvalehoidmine, mis lõpuks viib koolitee katkemisele. (A.Tiko 2003 ``Õpilaskodud, nende moodustamise ja funktsioneerimisegaseotud probleemid`` ). Tavakooli juurde ehitatud õpilaskodus elavad üldjuhul sotsiaalsete probleemidega peredest pärit lapsed, kes on suutelised õppima tavakooli programmi alusel, kuid pere toimetulekuraskuste tõttu või muudel sotsiaalsetel põhjustel pole seda seni suutnud teha. Jätkub tegelemine õpilaskodu lastega. Õpilaskodus elavate õpilaste toimetulekust ja õpitulemustest informeeritakse lapse elukohajärgset kohalikku omavalitsust regulaarselt kahel korral õppeaastas, vajadusel ka tihedamini. Kooli ja õpilaskodu vahel valitseb pidev koostöö. Õpilaskodus elavad lapsed tulevad kohale pühapäeval või esmaspäeva hommikul ning lähevad koju reede õhtul. Vajadusel jäävad lapsed õpilaskodusse ka nädalavahetuseks. Õpilastel on oma ülesanded nagu päriskoduski: nad aitavad õhtusööki valmistada, hoiavad korras oma toa ning vajadusel teevad teisigi majapidamistöid.Õpilaskodul on puhkeruum, kus saab õhtuti muusikat kuulata, telerit vaadata. (URL http://www.apk.edu.ee/sisu/tugisusteemid (24.11.2009)). EV Haridusministeeriumi seletuskiri Eesti Vabariigi Haridusseaduse, Põhikooli- ja Gümnaasiumiseaduse ning Alaealiste mõjutusvahendite seaduse muutmise seaduse juurde konstateerib: Tavakooli juurde moodustatava õpilaskodu sihtgrupiks on normintellektiga ja tavakäitumisnorme järgivad õppurid , kelle jaoks sulandumine toimivasse kollektiivi ning normaalsete kooliväliste elamis- ja huvitegevuse tingimuste olemasolu säilitab tema eneseväärikuse ja välistab erimärgistuse… 10
  11. 11. Sõltumata koolitüübist otsustab õpilaskodusse vastuvõtmise kooli direktor. Munitsipaalkooli õpilaskodu riiklikult toetatavale kohale vastuvõtmise taotlemisel on lisaks õpilase vanema (eestkostja, hooldaja) taotlusele vajalik õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või tema volitatud ametiisiku põhjendatud taotlus ning elukohajärgse ja õpilaskodu asukohajärgse maavanema nõusolek. (A.Tiko 2003 ``Õpilaskodud, nende moodustamise ja funktsioneerimisega seotud probleemid``) 11
  12. 12. Lisa Õpilakoduga erivajadustega õpilaste erikooli ning sanatoorse kooli haldus-, õppe- ja abipersonali miinumkoosseis Õpilaste arv Ametikoha nimetus kuni 50 51–90 91–150 üle 150 Halduspersonal, sh juhid Direktor (juhataja) – 1 1 1 Direktori (juhataja) asetäitja õppe-kasvatusalal – – 1 2 Direktori (juhataja) asetäitja majanduse alal – – 1 1 Majandusala juhataja 0,5 1 – – Pearaamatupidaja – – 1 1 Raamatupidaja 0,5 1 – – Sekretär (asjaajaja) – 0,5 1 1 Õppepersonal Ringijuht 0,25 0,25 0,5 0,5 Raamatukoguhoidja 0,25 0,5 1 1 Huvijuht – 0,5 1 1 Abipersonal Peakokk – – – 1 Kokk 1 2 2 2 Abitööline köögis 1 1 1,5 2 Laohoidja 0,5 1 1 1 Remonditööline 0,5 1 1,5 2 Pesupesija 0,5 1 1,5 2 Kokku 5 10,75 15 18,5 (RTL, 2006, 74, 1360 – jõust. 22.10.2006) 1. Õpetajate ametikohtade loomisel on aluseks kooli õppekava tunnijaotusplaan ja Vabariigi Valitsuse määrus, millega kehtestatakse lühendatud tööaeg pedagoogikaspetsialistidele. 2. Gümnaasiumiklassidega erivajadustega õpilaste erikoolides luuakse laborandi ametikoht. 12
  13. 13. 3. Ringijuhi ning koorilaulu ja orkestriga tehtava töö osas juhindutakse käesoleva määrusega kinnitatud lasteaed-algkooli, algkooli, põhikooli ning gümnaasiumi haldus-, õppe- ja abipersonali miinimumkoosseisu punktides 9 ja 10 toodud alustest. 4. Koristaja ja kütja ametikohtade arvu määrab kooli pidaja lähtuvalt käesoleva määrusega kinnitatud lasteaed-algkooli, algkooli, põhikooli ning gümnaasiumi haldus-, õppe- ja abipersonali miinimumkoosseisu punktides 11–13 toodud alustest. 5. kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolipersonali koosseisu määrab kindlaks haridus- ja teadusminister. (RTL, 2006, 74, 1360 – jõust. 22.10.2006) Kasvatusrühma suurus õpilaskodus: 1) põhikoolis 25 õpilast 2) sanatoorses koolis 20 õpilast 3) kõne-, meele-, kehapuuetega ning käitumishälvetega laste puhul 12 õpilast 4) psüühikahäiretega laste, tasandusklassi ja abiklassi laste puhul 16 õpilast 5) liitpuuetega laste, toimetulekuklassi ning raske ja sügava vaimupuudega laste 7 õpilast hooldusklassi laste puhul Gümnaasiumiastme õpilaste õpilaskodus luuakse üks kasvataja ametikoht õpilaskodu kohta, kui õpilaskodus on 10.–12. klassi õpilasi 25–50; kaks kasvataja ametikohta, kui õpilaskodus on 51–100 õpilast ning üle 100 õpilase puhul kolm ametikohta. Gümnaasiumiastme õpilaste õpilaskodu paiknemisel mitmes hoones luuakse kasvatajate ametikohti samadel tingimustel iga eraldiseisva magamiskorpuse kohta. (Kinnitatud haridusministri 15. septembri 1999. a määrusega nr 48) Õpilaskoduga erivajadustega õpilaste erikooli ja sanatoorse kooli meditsiinipersonali miinimumkoosseis õpilaste arv Ametikoha nimetus kuni 50 51–90 91–150 151–250 üle 250 13
  14. 14. Õpilaskoduga sanatoorses koolis Arst 0,25 0,5 0,5 1 1 Õde 0,25 1 1,5 2 2 Õpilaskoduga erivajadustega laste koolis Arst 0,25 0,25 0,5 0,75 1 Õde 0,25 0,5 1 1,5 2 Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kool Arst 0,25 0,25 0,5 0,5 X Õde 0,25 0,5 0,5 1 X (RTL, 2006, 74, 1360– jõust. 22.10.2006) 14
  15. 15. Kasutatud materjalid Elektrooniline Riigiteataja. Põhikooli- ja gümnaasuimiseadus URL http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13202786 (24.11.2009) Elektrooniline Riigiteataja. Põhikooli- ja gümnaasuimiseadus URL http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13202786&id=238473 (24.11.2009) Elektrooniline Riigiteataja. Põhikooli- ja gümnaasuimiseadus URL http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13202786 (24.11.2009) Elektrooniline Riigiteataja. Põhikooli- ja gümnaasuimiseadus URL http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13202786 (24.11.2009) Elektrooniline Riigiteataja. Õpilaskodu töökorralduse alused URL http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13202786&id=934781 (24.11.2009) Õpilaskodutoetus. Elektrooniline Riigiteataja. http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1274386 (24.11.2009) Haridus- ja Teadusministeerium. Õpilaskodutoetus. URL http://www.hm.ee/index.php? 048311 (24.11.2009) Õpilaskodu tavakooli juures. URL URL http://www.apk.edu.ee/sisu/tugisusteemid (24.11.2009) 15
  16. 16. 16

×