1. Tallinna Ülikool
Sotsiaaltöö Instituut
Sotsiaatöö ja õiguslikud alused
Õpilaskodusse suunamine
Referaat
Koostaja: Annett Randpere
Eriala: Sotsiaaltöö
Juhendaja: Merle Malvet
Tallinn 2009

2. Sisukord
Sissejuhatus..........................................................................................................................3
Õpilaskodu...........................................................................................................................4
Õpilase õpilaskodusse vastuvõtmine ..............................................................................4
Õpilaskodu töökorralduse alused.........................................................................................6
Õpilaskodu moodustamine, tööaeg ja paiknemine.........................................................6
Õpilaskodu personal ........................................................................................................6
Õpilaskodus õpilastele osutatavad teenused ja abi .........................................................6
Õpilaskodu kodukord ......................................................................................................7
Õpilaskodust väljaarvamine ............................................................................................8
Õpilaskodutoetus..............................................................................................................8
Õpilaskodu tavakooli juures..........................................................................................10
Lisa.....................................................................................................................................12
Õpilakoduga erivajadustega õpilaste erikooli ning sanatoorse kooli haldus-, õppe- ja
abipersonali miinumkoosseis ........................................................................................12
Õpilaskoduga erivajadustega õpilaste erikooli ja sanatoorse kooli meditsiinipersonali
miinimumkoosseis.........................................................................................................13
.......................................................................................................................................13
Kasutatud materjalid..........................................................................................................15
2

3. Sissejuhatus
Tänases Eesti ühiskonnas on tekkinud ja süvenenud mitmed sotsiaalprobleemid nagu
vaesus, töötus, abitus, mille mõju ulatub ka kooli. Kui kodu ei tule toime, on lapsel väga
raske olla koolis edukas. Selline laps pole reeglina kooliks ette valmistatud ja kogeb
algusest peale ebaedu. Siit saab alguse koolieiramine ja hilisem haridustee katkemine.
Just sellise lapse ja pere toetamiseks on algatatud õpilaskodude loomine.
(A.Tiko 2003 ``Õpilaskodud, nende moodustamise ja funktsioneerimisega
seotud probleemid`` )
Referaadis tuleb juttu õpilaskodudest – mis see on, kelle jaoks neid tehakse, miks need
vajalikud on, õpilaskodusse vastuvõtmine, õpilaskodu töökorralduse alused . Eriliiki
õpilaskodud - õpilaskodu sanatoorse kooli õpilastele, õpilaskodu erivajadustega laste
koolis, õpilaskodu kasvatuse eritingimustega vajavad õpilased ja samuti tavakoolide
juurde käivad õpilaskodud .
3

4. Õpilaskodu
Vajaduse korral moodustab kooli pidaja kooli juurde õpilaskodu. Õpilaskodu on kooli
struktuuriüksus, kus tagatakse õpilasele tema individuaalsetele vajadustele ja huvidele
vastavad õppimis-, elamis- ja kasvatustingimused. Õpilaskodu töökorralduse alused
kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. (RT I 2006, 46, 334 – jõust. 3.11.2006)
Kooli pidaja taotlusel ning kooskõlastatult kooli asukohajärgse maavanemaga määrab
haridus- ja teadusminister maakonnas munitsipaal- või erakooli (-koolid), mille juures
olevas või moodustatavas õpilaskodus luuakse riiklikult toetatavad kohad, ning riiklikult
toetatavate kohtade arvu nendes koolides. ( ibid.)
Õpilase õpilaskodusse vastuvõtmine
Õpilase õpilaskodusse vastuvõtmise otsustab kooli direktor. Õpilase õpilaskodusse
vastuvõtmise aluseks on:
1) õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul õpilase seadusliku esindaja (edaspidi
vanem) taotlus või
2) sanatoorse kooli õpilaste puhul nõustamiskomisjoni otsus õpilase sanatoorsesse kooli
suunamise kohta ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlus või
3) erivajadustega õpilaste kooli õpilaste puhul nõustamiskomisjoni otsus õpilase
erivajadustega õpilaste kooli suunamise kohta ning õpilase või piiratud teovõimega
õpilase puhul vanema taotlus või kohtumäärus õpilase kasvatuse eritingimusi vajavate
õpilaste kooli suunamise kohta või
4) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riiklikult toetatavale kohale vastuvõtmise
taotlemisel õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlus koos õpilase
elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalabi ja -teenuseid korraldava
struktuuriüksuse või ametiisiku põhjendatud taotlusega ning õpilase elukohajärgse ja
õpilaskodu asukohajärgse maavanema nõusolekuga.
(RT I 2006, 46, 334 – jõust. 3.11.2006)
4

5. Seletuseks
§ 4. (1) Sõltuvalt õpilaste vajadusest saada eriõpet, eriabi, kasvatuse eritingimusi ja ravi,
võib põhikool ja gümnaasium olla erivajadustega õpilaste kool või sanatoorne kool.
(2) Erivajadustega õpilaste kool on keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega ning
psüühikahäiretega, samuti kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele.
(21) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunatakse õpilane alaealiste
komisjoni taotlusel kohtumääruse alusel alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud
alustel ja korras.
(3) Sanatoorne kool on tervisehäiretega õpilastele, kus nad õpivad ja saavad vajalikku
ravi.
(4) Eriõppe puhul võib õppeaastate arv tulenevalt õppekavast erineda käesoleva seaduse
§-s 2 kehtestatust. Erineva õppeaastate arvu, õppeainete loendi ja õppetundide arvu
erivajadustega õpilaste koolis ja sanatoorses koolis kehtestab haridus- ja teadusminister
määrusega. (§2 (1) Põhikool ja gümnaasium on ühtluskool, milles iga järgmine
õppeaasta (klass) tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab tõrgeteta ülemineku ühest
koolist teise...)
(RT I 2004, 27, 180 – jõust. 1.05.2004)
Valla- või linnavalitsuse sotsiaalabi ja - teenuseid korraldava struktuuriüksuse või
ametiisiku põhjendatud taotluses märgitakse:
1) tähtaeg, mille jooksul õpilasele õpilaskodus elamine tuleb võimaldada;
2) puudused õpilase hooldamisel ja kasvatamisel või muud asjaolud, mis takistavad
õpilasel koolikohustuse täitmist;
3) õpilase ja vanema suhtes kasutusele võetud muud sotsiaalhoolekandelised abinõud
koos põhjendusega, miks need ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole
võimalik;
5

6. 4) õpilasele ja vanemale õpilase õpilaskodus viibimise ajal osutatava abi liigid ja ulatus.
Õpilasele võimaldatakse õppimine koolis, mille juures olevasse õpilaskodusse ta
suunatakse, vähemalt ühe õppeaasta jooksul.
Õpilaskodus võivad õpilased elada kogu õppeaasta jooksul, välja arvatud suvevaheajal,
kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli õpilaskodus elavad õpilased aastaringselt.
(RT I 2006, 46, 334 – jõust. 3.11.2006)
Õpilaskodu töökorralduse alused
Haridus- ja teadusministri 23. augusti 2005. a määrus nr 29.Määrus kehtestatakse
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 161 lõike 1 alusel.
Õpilaskodu moodustamine, tööaeg ja paiknemine
Õpilaskodu moodustab kooli struktuuriüksusena kooli pidaja. Õpilaskodusse vastuvõetud
õpilastele võimaldatakse õpilaskodus elamine õppeperioodil ning koolivaheaegadel, välja
arvatud suvevaheajal. Õpilase jalgsikäimise vahemaa õpilaskodust kooli ei tohi olla
pikem kui 3 km.
Õpilaskodu personal
Õpilaskodu personali koosseisu määrab direktor. Direktori poolt määratud õpilaskodu
personali koosseis peab võimaldama osutada õpilasele õpilaskodus käesolevas määruses
sätestatud teenuseid ja abi ning arvestama põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 36 lõige 2
(vt. Lisa ) alusel kehtestatud nõudeid õpilaskodu personali miinimumkoosseisule.
Õpilaskodus õpilastele osutatavad teenused ja abi
Kool tagab õpilase õpilaskodus viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning
tervise kaitse. Õpilaskodus loob kool õpilasele soodsad tingimused sotsiaalsete oskuste
6

7. arendamiseks, õppimiseks, enesearenduseks, suhtlemiseks, huvitegevuseks, vaba aja
sisustamiseks ning puhkamiseks, arvestades õpilaste individuaalseid vajadusi.
Õpilaskodus peab olema tagatud õpilaste individuaalsetele vajadustele vastava
nõustamisteenuse kättesaadavus, mis annab tuge õpilase eneseväärikustunde tõstmiseks.
Riiklikult toetatavale kohale vastu võetud õpilase puhul teeb kool koostöös õpilase
elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalabi ja -teenuseid korraldava
struktuuriüksuse või ametiisikuga vähemalt kord poolaastas kokkuvõtte õppimis- ja
elamistingimuste ning tugitegevuste mõjust õpilase arengule ning pere toimetulekule,
mille alusel otsustatakse edasine teenuste ja abi osutamise vajadus õpilaskodus.
Õpilaskodus õpilasele abi ja teenuse osutamisel lähtutakse õpilase seadusliku esindaja
taotlusest ja soovitusest ning kooli pedagoogide ja sotsiaaltöötaja soovitustest, kuulates
ära ka õpilase arvamuse. Õpilaskodus loodud riiklikult toetatavale kohale vastuvõetud
õpilase puhul lisatakse õpilase seadusliku esindaja taotlusele õpilase elukohajärgse valla-
või linnavalitsuse sotsiaalabi ja -teenuseid korraldava struktuuriüksuse või ametiisiku
taotlus/soovitus.
Õpilaskodus elava õpilase toitlustamisel kohaldatakse sotsiaalministri 27. juuni 2002. a
määruses nr 93 «Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis»
lasteasutuses ööpäevaringsel ülalpidamisel olevate laste suhtes sätestatut. Vastava
kokkuleppe alusel võivad õpilaskodus teenuste ja abiga kaasnevate kulude katmises
osaleda õpilase elukohajärgne vald või linn või õpilase seaduslik esindaja.
Õpilaskodu kodukord
Õpilase elukorraldus õpilaskodus määratakse kooli hoolekogu heakskiidetud ja direktori
kinnitatud õpilaskodu kodukorras (edaspidi kodukord). Õpilane on kohustatud täitma
kodukorda ja sellest tulenevalt temale kohalduvat päevakava. Õpilaskodu kodukorra
koostamisel arvestatakse kooli õppe- ja kasvatustöö korraldusega ning õpilastele vajaliku
abi ja teenuste osutamisega. Kodukord koostatakse selliselt, et õpilaste päevakavas jääks
piisavalt aega huvitegevuseks ning see suunaks õpilast oma aega mõttekalt planeerima ja
7

8. sisustama. Kool avalikustab kodukorra kooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel
ning tutvustab seda õpilase õpilaskodusse vastuvõtmisel õpilasele ja tema seaduslikule
esindajale. Kui õpilase elukoht ei ole õpilaskodu asukohajärgses vallas või linnas,
saadetakse kodukord tutvumiseks ka õpilase elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele.
Õpilaskodust väljaarvamine
Õpilase õpilaskodust väljaarvamise tingimused ja kord nähakse ette kodukorras. Õpilase
õpilaskodust väljaarvamise aluseks on kooli direktori käskkiri.
Õpilaskodutoetus
Õpilaskodutoetuse taotlemise, jaotamise ning kasutamise tingimused ja korra, taotluste ja
aruannete vormid ning toetuse jaotuse koolide pidajate lõikes kehtestab haridus- ja
teadusminister määrusega.. Riigieelarves nähakse ette sihtotstarbelised eraldised § 161
lõikes 2 nimetatud koolide pidajatele (edaspidi õpilaskodutoetus). Õpilaskodutoetuse
summa ühe õpilase kohta ei tohi olla väiksem kui eelmisel aastal määratud toetus.»;
. (RT I 2009, 35, 232 – jõust. 6.07.2009)
Ministeeriumipoolne toetus kohalikule omavalitsusele on suunatud riigipoolse õpilaskodu
kohatoetusena või investeeringutoetusena.
(Õpilaskodutoetuse taotlemise, jaotamise ning kasutamise tingimused ja kord ning
taotluste ja aruannete vormid. Haridus- ja teadusmi-nistri 27. veebruari 2007. a määrus
nr 20)
Toetuse liigid:
1) õpilaskodude loomiseks või korrastamiseks koostatud projektide rahastamiseks
(edaspidi investeeringutoetus);
2) õpilaskodu majandamis-, toitlustamis- ja personalikulude ning õpilase arengut
toetavate tegevustega seotud kulude katmiseks (edaspidi kohatoetus);
8

9. 3) koolituste läbiviimiseks õpilaskodu tööga seotud spetsialistidele (edaspidi
koolitustoetus). ( ibid.)
Toetuse eraldamise tingimused :
Investeeringutoetuse eraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
1) toetust eraldatakse jätkusuutlike koolide juurde rajatavatele õpilaskodudele;
2) esmajärjekorras toetatakse pooleliolevate objektidega seotud projekte;
3) õpilaskohtade arv õpilaskodus peab üldjuhul jääma 30 õpilase piiridesse;
4) õpilaskodu rajamisel oleks nähtav kohaliku omavalitsuse toetus ja omaosalus.
Kohatoetuse määramisel lähtutakse vastava aasta kohatoetuse summast ühe õpilase kohta
ning taotluses toodud reaalselt täidetud riiklikult toetatavate õpilaskodukohtade arvust
jooksva poolaasta esimese õppenädala viimase päeva seisuga. Kohatoetuse summa ühe
õpilase kohta kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega koos kohatoetuse jaotusega
pidajate lõikes iga aasta 15. märtsiks.
Koolitustoetust eraldatakse kogu vabariiki hõlmavate koolituste läbiviimiseks juhul, kui
kogu riigieelarves õpilaskodutoetuseks ettenähtud summat ei ole eraldatud
investeerinugtoetusteks ja kohatoetusteks. ( ibid.)
Munitsipaalkooli (tavakooli) riiklikult toetatava õpilaskodu kohatoetuse summa ühe
õpilase kohta on 2700 krooni. Haridus- ja Teadusministeerium eraldab kohalikule
omavalitsusele õpilaskodu kohatoetuse summa, võttes aluseks käesoleva määruse §-s 3
kehtestatud jaotuse kooli pidajate lõikes.
(RTL, 10.11.2009, 83, 1213)
9

10. Õpilaskodu tavakooli juures
Suur osa lastest, kellest saavad koolikohustuse mittetäitjad, tulevad kodudest , kus ei
jätku kas aega, jõudu oskusi või tahtmist oma lapsi kooliks ette valmistada ja neid
koolitöös toetada. Need lapsed jäävad ilma eduelamusest, kuna neil on oma
ettevalmistamatuse tõttu väga raske kui mitte võimatu teistega sammu pidada. Pidev
edutus võtab õpimotivatsiooni, võib kaasneda ka tõrjutus või kogunikiusamine
klassikaaslaste poolt, järgneb juba ajutine koolitööst kõrvalehoidmine, mis lõpuks viib
koolitee katkemisele. (A.Tiko 2003 ``Õpilaskodud, nende moodustamise ja
funktsioneerimisegaseotud probleemid`` ).
Tavakooli juurde ehitatud õpilaskodus elavad üldjuhul sotsiaalsete probleemidega
peredest pärit lapsed, kes on suutelised õppima tavakooli programmi alusel, kuid pere
toimetulekuraskuste tõttu või muudel sotsiaalsetel põhjustel pole seda seni suutnud teha.
Jätkub tegelemine õpilaskodu lastega. Õpilaskodus elavate õpilaste toimetulekust ja
õpitulemustest informeeritakse lapse elukohajärgset kohalikku omavalitsust regulaarselt
kahel korral õppeaastas, vajadusel ka tihedamini. Kooli ja õpilaskodu vahel valitseb
pidev koostöö. Õpilaskodus elavad lapsed tulevad kohale pühapäeval või esmaspäeva
hommikul ning lähevad koju reede õhtul. Vajadusel jäävad lapsed õpilaskodusse ka
nädalavahetuseks. Õpilastel on oma ülesanded nagu päriskoduski: nad aitavad õhtusööki
valmistada, hoiavad korras oma toa ning vajadusel teevad teisigi
majapidamistöid.Õpilaskodul on puhkeruum, kus saab õhtuti muusikat kuulata, telerit
vaadata. (URL http://www.apk.edu.ee/sisu/tugisusteemid (24.11.2009)).
EV Haridusministeeriumi seletuskiri Eesti Vabariigi Haridusseaduse, Põhikooli- ja
Gümnaasiumiseaduse ning Alaealiste mõjutusvahendite seaduse muutmise seaduse
juurde konstateerib:
Tavakooli juurde moodustatava õpilaskodu sihtgrupiks on normintellektiga ja
tavakäitumisnorme järgivad õppurid , kelle jaoks sulandumine toimivasse kollektiivi ning
normaalsete kooliväliste elamis- ja huvitegevuse tingimuste olemasolu säilitab tema
eneseväärikuse ja välistab erimärgistuse…
10

11. Sõltumata koolitüübist otsustab õpilaskodusse vastuvõtmise kooli direktor.
Munitsipaalkooli õpilaskodu riiklikult toetatavale kohale vastuvõtmise taotlemisel on
lisaks õpilase vanema (eestkostja, hooldaja) taotlusele vajalik õpilase elukohajärgse valla-
või linnavalitsuse või tema volitatud ametiisiku põhjendatud taotlus ning elukohajärgse ja
õpilaskodu asukohajärgse maavanema nõusolek. (A.Tiko 2003 ``Õpilaskodud, nende
moodustamise ja funktsioneerimisega seotud probleemid``)
11

12. Lisa
Õpilakoduga erivajadustega õpilaste erikooli ning sanatoorse
kooli haldus-, õppe- ja abipersonali miinumkoosseis
Õpilaste arv
Ametikoha nimetus
kuni 50 51–90 91–150 üle 150
Halduspersonal, sh juhid
Direktor (juhataja) – 1 1 1
Direktori (juhataja) asetäitja õppe-kasvatusalal – – 1 2
Direktori (juhataja) asetäitja majanduse alal – – 1 1
Majandusala juhataja 0,5 1 – –
Pearaamatupidaja – – 1 1
Raamatupidaja 0,5 1 – –
Sekretär (asjaajaja) – 0,5 1 1
Õppepersonal
Ringijuht 0,25 0,25 0,5 0,5
Raamatukoguhoidja 0,25 0,5 1 1
Huvijuht – 0,5 1 1
Abipersonal
Peakokk – – – 1
Kokk 1 2 2 2
Abitööline köögis 1 1 1,5 2
Laohoidja 0,5 1 1 1
Remonditööline 0,5 1 1,5 2
Pesupesija 0,5 1 1,5 2
Kokku 5 10,75 15 18,5
(RTL, 2006, 74, 1360 – jõust. 22.10.2006)
1. Õpetajate ametikohtade loomisel on aluseks kooli õppekava tunnijaotusplaan ja
Vabariigi Valitsuse määrus, millega kehtestatakse lühendatud tööaeg
pedagoogikaspetsialistidele.
2. Gümnaasiumiklassidega erivajadustega õpilaste erikoolides luuakse laborandi
ametikoht.
12

13. 3. Ringijuhi ning koorilaulu ja orkestriga tehtava töö osas juhindutakse käesoleva
määrusega kinnitatud lasteaed-algkooli, algkooli, põhikooli ning gümnaasiumi haldus-,
õppe- ja abipersonali miinimumkoosseisu punktides 9 ja 10 toodud alustest.
4. Koristaja ja kütja ametikohtade arvu määrab kooli pidaja lähtuvalt käesoleva
määrusega kinnitatud lasteaed-algkooli, algkooli, põhikooli ning gümnaasiumi haldus-,
õppe- ja abipersonali miinimumkoosseisu punktides 11–13 toodud alustest.
5. kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolipersonali koosseisu määrab kindlaks
haridus- ja teadusminister.
(RTL, 2006, 74, 1360 – jõust. 22.10.2006)
Kasvatusrühma suurus õpilaskodus:
1) põhikoolis 25 õpilast
2) sanatoorses koolis 20 õpilast
3) kõne-, meele-, kehapuuetega ning käitumishälvetega laste puhul 12 õpilast
4) psüühikahäiretega laste, tasandusklassi ja abiklassi laste puhul 16 õpilast
5) liitpuuetega laste, toimetulekuklassi ning raske ja sügava vaimupuudega laste 7 õpilast
hooldusklassi laste puhul
Gümnaasiumiastme õpilaste õpilaskodus luuakse üks kasvataja ametikoht õpilaskodu
kohta, kui õpilaskodus on 10.–12. klassi õpilasi 25–50; kaks kasvataja ametikohta, kui
õpilaskodus on 51–100 õpilast ning üle 100 õpilase puhul kolm ametikohta.
Gümnaasiumiastme õpilaste õpilaskodu paiknemisel mitmes hoones luuakse kasvatajate
ametikohti samadel tingimustel iga eraldiseisva magamiskorpuse kohta.
(Kinnitatud haridusministri 15. septembri 1999. a määrusega nr 48)
Õpilaskoduga erivajadustega õpilaste erikooli ja sanatoorse
kooli meditsiinipersonali miinimumkoosseis
õpilaste arv
Ametikoha nimetus
kuni 50 51–90 91–150 151–250 üle 250
13

14. Õpilaskoduga sanatoorses koolis
Arst 0,25 0,5 0,5 1 1
Õde 0,25 1 1,5 2 2
Õpilaskoduga erivajadustega laste
koolis
Arst 0,25 0,25 0,5 0,75 1
Õde 0,25 0,5 1 1,5 2
Kasvatuse eritingimusi vajavate
õpilaste kool
Arst 0,25 0,25 0,5 0,5 X
Õde 0,25 0,5 0,5 1 X
(RTL, 2006, 74, 1360– jõust. 22.10.2006)
14

15. Kasutatud materjalid
Elektrooniline Riigiteataja. Põhikooli- ja gümnaasuimiseadus URL
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13202786 (24.11.2009)
Elektrooniline Riigiteataja. Põhikooli- ja gümnaasuimiseadus URL
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13202786&id=238473
(24.11.2009)
Elektrooniline Riigiteataja. Põhikooli- ja gümnaasuimiseadus URL
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13202786 (24.11.2009)
Elektrooniline Riigiteataja. Põhikooli- ja gümnaasuimiseadus URL
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13202786 (24.11.2009)
Elektrooniline Riigiteataja. Õpilaskodu töökorralduse alused URL
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13202786&id=934781
(24.11.2009)
Õpilaskodutoetus. Elektrooniline Riigiteataja.
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1274386 (24.11.2009)
Haridus- ja Teadusministeerium. Õpilaskodutoetus. URL http://www.hm.ee/index.php?
048311 (24.11.2009)
Õpilaskodu tavakooli juures. URL URL http://www.apk.edu.ee/sisu/tugisusteemid
(24.11.2009)
15

16. 16