2. Island
Sisukord
Sisukord....................................................................................................................................................2
Sissejuhatus..............................................................................................................................................3
Island.........................................................................................................................................................4
Asukoht..................................................................................................................................................4
Loodus...................................................................................................................................................4
Geoloogiline ehitus...........................................................................................................................4
Vulkaanid.........................................................................................................................................5
Mandrijäätumine..............................................................................................................................5
Kliima...............................................................................................................................................5
Meri ja siseveed................................................................................................................................5
Jõed..............................................................................................................................................6
Järved...........................................................................................................................................6
Elustik...............................................................................................................................................6
Taimestik.....................................................................................................................................6
Loomastik....................................................................................................................................6
Riik........................................................................................................................................................6
Haldusjaotus.....................................................................................................................................6
Rahvastik...............................................................................................................................................8
Keel..................................................................................................................................................8
Religioon..........................................................................................................................................9
Ajalugu .................................................................................................................................................9
Maa asustamine ja vaba riigi aeg.....................................................................................................9
Saagad ja Eddad.............................................................................................................................10
Norra aeg........................................................................................................................................11
Taani aeg........................................................................................................................................11
Iseseisvumine ja uuem ajalugu.......................................................................................................12
Kokkuvõte...............................................................................................................................................13
Lisa 1
Islandi kaart........................................................................................................................................16
............................................................................................................................................................16
Lisa 2
Islandi asukoht....................................................................................................................................17
............................................................................................................................................................17
Lisa3
Reykjavik.............................................................................................................................................18
............................................................................................................................................................18
Lisa 4
Islandi geiser.......................................................................................................................................19
............................................................................................................................................................19
Lisa 5
Öine Reykjavik....................................................................................................................................20
............................................................................................................................................................20
2
4. Island
Island
Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra
vahel. Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel.
Joonis 1.Islandi lipp
Joonis 2.Islandi vapp
Asukoht
Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel.
Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni
on sealt 1000 km ja Šotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes
2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-
Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel.
Loodus
Geoloogiline ehitus
Erinevalt muust Põhjalast on Islandi loodusmaistu geoloogiliselt noor. Island on
vulkaaniline saar ookeani keskahelikul. Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursked
osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava-
ja tuhamassid ja tekitasid saare. Aktiivsuse põhjuseks on ilmselt see, et Island ei
asetse mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid asub ka kuuma täpi ala kohal. Islandi
saar koosneb enamasti 400–600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka
4
5. Island
kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks
osadeks.
Vulkaanid
Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune
lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja
voolab välja laavat. Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla, kõrgeim aga
Hvannadalshnjúkur (Öræfi, Öræfajökull; 2119 m). Pisikesi purskeid on saarel
peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 5–6 aasta tagant. Tihti on ka maavärinaid, kuid
need on nõrgad.
Mandrijäätumine
Pärast jääaja lõppu ei sulanud mandrijää Islandil tervikuna, vaid säilis kihtvulkaanide
otsas jäämütsidena, mida islandi keeles nimetatakse jökull'ideks. Praegugi katavad
need 12% kogu saarest. Kõige suurem on Vatnajökull (umbes kolme Eesti maakonna
suurune).
Kliima
Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja Põhja-Atlandi
hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni hoovuse harud põhja- ning
idarannikul, samuti absoluutsed kõrgused saarel. Asendi tõttu saab Island päikeselt
vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Laavaplatoodel on suvi
märksa jahedam, jökullide otsas seda aga polegi. Talv on Põhja-Atlandi hoovuse
mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast
saabuvad soojemad õhumassid.
Meri ja siseveed
Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida-Grööni hoovus
vahel talviti triivjääd. Karmidel talvedel võib see fjordid ummistada ja laevaliikluse
katkestada. Laevaliikluseks parimad tingimused on läänerannikul.
5
6. Island
Jõed
Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja
voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi. Suvel, kui liustikuääred
sulavad, on nad rohkeveelised, vesi aga on moreenist ja liivast sogane. Talvel jäävad
need veevaeseks ja vesi selgineb. Seal, kus jõed laskuvad alla platoo pangastelt või
laavavooludelt, paiknevad kärestikud või maalilised joad. 44 meetri kõrgune Dettifoss
on kõige veerikkam juga Euroopas.
Järved
Järvi on Islandil vähe. Üle 5 ruutkilomeetrise pindalaga järvi on 27.
Elustik
Taimestik
Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest. Jökullidel ei kasva midagi, peaaegu
paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Põhja- ja idarannikut katab enamasti
tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud
turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki
suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist maha.
Loomastik
Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki.
Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Suhteliselt
vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud. Islandil on kohatud 369 linnuliiki
(2006).Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas.
Sisevetes elavad näiteks lõhilased.
Riik
Haldusjaotus
Island on jaotatud kaheksaks piirkonnaks :
1. Austurland (Egilsstaðir)
6
8. Island
19. Suður-Þingeyjarsýsla
20. Vestur-Barðastrandarsýsla
21. Vestur-Húnavatnssýsla
22. Vestur-Ísafjarðarsýsla
23. Vestur-Skaftafellssýsla
Lisaks maakondadele on 14 maakonnaõigustega linna :
1. Akranes
2. Akureyri
3. Hafnarfjörður
4. Húsavík
5. Ísafjörður
6. Keflavík
7. Kópavogur
8. Neskaupstaður
9. Ólafsfjörður
10. Reykjavík
11. Sauðárkrókur
12. Seyðisfjörður
13. Siglufjörður
14. Vestmannaeyjar
Rahvastik
Keel
Islandil kõneldakse islandi keelt. Vajaduse puudumise tõttu pole seda kunagi
ametlikult ametlikuks keeleks kuulutatud. Islandi keel on kujunenud vanapõhja
keelest ning on säilitanud palju arhailist. Islandlased saavad aru oma ligi
tuhandeaastastest keelemälestistest. Seevastu on islandlastel ja teiste tänapäeva
8
9. Island
põhjagermaani kõnelejatel teineteisest üsnagi raske aru saada. Islandi purismi tõttu
kasutatakse võõrsõnade asemel enamasti neologismidest omasõnu.
Religioon
Riik toetab ja kaitseb luterlikku riigikirikut (Þjóðkirkjan ('Rahvuskirik' või
'Rahvakirik' ;Islandi põhiseaduse artikkel 62). Sellesse kuulub 84,08% elanikkonnast.
Vähemuskonfessioonide seas on:
1. mitmesugused evangeelsed vabakirikud (üle 5%)
2. katoliiklus (2,15%)
3. nelipühilased (0,62%)
4. ásatrú (alates 1972. aastast tunnustatud usund; 0,32%)
5. seitsmenda päeva adventistid (0,25%)
6. Jehoova tunnistajad (0,22%)
7. budism (0,21%)
8. Baha'i usk (0,13%)
9. islam (0,11%).
Ainult 2,46% elanikkonnast ei kuulu ühessegi usuühendusse.
Ajalugu
Maa asustamine ja vaba riigi aeg
Islandi ajaloolase Ari Þorgilssoni teose Íslendingabók, Islandlaste raamat (kirjutatud
ajavahemikus 1122–1134) andmetel oli esimene Islandile ümberasuja Ingólfr
Arnarson, kes rajas aastal 874 talu Reykjavíki. Enne teda, 9. sajandi keskpaigas olevat
saarel käinud teisedki Norra meresõitjad, kes küll ei üritanud saart asustada. Ingólfri
ja teiste skandinaavlaste tulles olevat saarelt lahkunud seal varem elanud iiri mungad.
Arheoloogilisi jälgi ei ole skandinaavlaste-eelsest asustusest siiski leitud.
Sisserändajad asustasid maa elamiskõlblikud piirkonnad umbes 60 aastaga. Peamiselt
tuldi Islandile Norrast, aga ka viikingite asundustest Iirimaal, Šotimaal ja mujal Briti
saartel. Nad tõid Islandile kaasa oma keldi päritolu naised, teenijad ja orjad. Paremad
9
10. Island
maad hõivati kiiresti ja nagu praegugi, paiknes asustus peamiselt rannikul, saare
lõunaosa tasandikel ja maa teiste osade orgudes. Saare asustamisest räägib
Landnámabók, Maa asustamise raamat, milles on ära toodud umbes 430 ümberasuja
nimed, samuti nende esiisade ja järeltulijate nimed ning kirjeldatud, millise piirkonna
keegi hõivas. Maa asustamise raamat on kirjutatud 12. sajandil ja peegeldab
tõenäoliselt tolleaegset maaomandi jaotust. Islandilt on leitud üle 300 paganliku
viikingite kalme. Paljud neist pärinevad 9. sajandi lõpust ja 10. sajandi algusest.
Aastal 930 asutati Reykjavíkist natuke ida pool Þingvelliris saare parlament Althing,
millel vabad mehed tervet saart puudutavaid otsuseid vastu võtsid ja tüliküsimusi
lahendasid. Althing kogunes kaheks nädalaks igal kesksuvel. Maa jagati hiljem
neljandikeks, igaühel neist oli oma kohalik ting. Igas neljandikus oli goodkondi, mille
juhtideks olid goodid (goði), kohalike ülikusuguvõsade esindajad.
Nagu Põhja- ja Lääne-Norras, kust enamus uusasukaid saabus, tegeleti ka Islandil
peamiselt karjakasvatusega. Põllumajandus oli vähetähtis. Tegeleti ka kalapüügi ja
kaubandusega. Välja müüdi villaseid kangaid, jahipistrikke, pärast Gröönimaa
avastamist 10. sajandi lõpus ka sealt toodud kaupa. Islandi skaldid olid Skandinaavia
kuningate õukondades väga hinnatud. Sidemed teiste maadega, eriti Norra ja Briti
saartega, olid väga tihedad.
Aastal 1000 (või 999) võeti Islandil Althingi otsusega vastu ristiusk, põhjuseks tugev
surve Norra kuninga Olav Tryggvasoni poolt. Althing otsustas saart tülides mitte
lõhestada ja uus usk vastu võtta, säilitades vana usu pooldajatele õiguse oma kodus
vanu jumalaid edasi teenida. Norra kuningas Olav II Haraldsson (Püha) saatis
Islandile misjonipiiskoppe. Esimene piiskopiks saanud islandlane, Ísleifr, pühitseti
ametisse 1056. 11. sajandi lõpus asutati esimene Islandi piiskopitool maa lõunaosas
Skálholtis, 1106 ka teine piiskopitool põhjaosas Hólaris.
Saagad ja Eddad
Möðruvallabók, käsikiri, milles on teiste seas jäädvustatud Njálli saaga. Umbes
1350.13. sajand oli Islandil arvukate sisetülide tõttu väga rahutu ja vägivaldne. Just
sel ajal kirjutati aga põhiosa Islandi saagadest. Tuntuim saagažanr on islandlaste
saagad, mis käsitlevad peamiselt maa asustamise aega ja uusasukate esimesi
põlvkondi. Sageli algab tegevus juba Norras, kirjeldades ümberasujate esiisade
elukäiku. 13. sajandil tegutses ka võimsa Sturlungite suguvõsa liige Snorri Sturluson,
10
11. Island
kes lisaks poliitikale tegeles ka oma maa ajalooga. Snorri on kirjutanud luulekunsti
käsiraamatu Noorem Edda, Norra kuningate ajaloo Heimskringla ja arvatavasti ka
mõne saaga, nt Egill Skallagrímssoni saaga. 13. ja 14. sajandi käsikirjades säilinud
anonüümne Vanem Edda sisaldab viikingi- ja keskajast pärinevaid laule paganlikest
jumalatest ning lugusid germaani rahvaste minevikukangelastest.
Norra aeg
13. sajandil oli väheste juhtivate suguvõsade võim kasvanud väga suureks ja
esialgsest aristokraatlikust demokraatiast ei olnud enam palju järele jäänud. Kasvas ka
Norra kuninga huvi saareriigi vastu, mida võimsamad Islandi ülikud üritasid oma
kohapealsete konkurentide vastu ära kasutada. Kuna ükski ülikusuguvõsa ei suutnud
võimu tervel saarel enda kätte haarata, olid islandlased 1262–1264 sunnitud
tunnistama Norra kuninga formaalset ülemvõimu. Seega muutusid nad tema
maksukohuslasteks ja vaba riigi aeg oli lõppenud.
Norra kuninga võimu all kaotati Islandil endine goodkondade süsteem ja Islandi
ülikutest said Norra kuninga ametnikud. Althing jätkas kohtuna. Kuningas kehtestas
kaubandusmonopoli, piirates saarerahva võimalust teiste maadega otse kaubelda,
mistõttu Islandi majandus nõrgenes.
Taani aeg
Aastal 1380 läks Island koos Norraga Taani võimu alla. Taani kuningas huvitus
islandlaste heaolust veel vähem kui Norra kuningas. 13.-14. sajandil alanud kliima
jahenemine mõjus samuti Islandi majandusele halvasti. 17. ja 18. sajandil rüüstasid
Islandit korduvalt piraadid. Epideemiad, näljahädad ja vulkaanipursked (eriti Laki
purse 1783–1784 ja järgnenud näljahäda) tapsid viiendiku kuni veerandi elanikest.
1602 Kopenhaagenis loodud kaubanduskompanii sai endale ainuõiguse saarega
kauplemisel. See mõjus saare majandusele hävitavalt. Kaubandusmonopol kestis
aastani 1786, edasi lubati Islandiga kaubelda kõigil Taani ja Norra kaupmeestel.
Välismaalased said õiguse Islandiga kaubelda alles 1854. Aastal 1800 saatis Taani
kuningas Althingi laiali.
11
12. Island
Iseseisvumine ja uuem ajalugu
19. sajandi teisel poolel hakkasid islandlased aktiivselt taotlema õigust saare asju ise
korraldada ja 1874 loodi Islandi omavalitsus. 1904 loodi Taanis Islandi Ministeerium,
mille juhiks oli islandlane. 1918 võeti vastu liidulepingu seadus (Forbundsloven),
millega Taani tunnistas Islandit kui iseseisvat riiki, mis on Taaniga personaalunioonis.
17. juunil 1944 kuulutati Þingvelliril välja Islandi Vabariik.
Teise maailmasõja päevil kuulutas Island koos Taaniga neutraalsust. 1940. aasta
kevadel okupeeris Saksamaa Taani. Kuu aega hiljem okupeerisid Islandi
Suurbritannia väed. 1941. aastal asendus Briti okupatsioon Ameerika Ühendriikide
omaga. Liitlasväed kontrollisid Islandit sõja lõpuni ja rajasid Islandile lennuväebaasi,
mida USA pommitajad kasutasid vahepeatusena teel Euroopasse. Okupatsiooniväed
lahkusid 1946. aastal.
1949. aastal asutati NATO, Island kuulus asutajaliikmete hulka, kuigi seda sammu
saatsid kodused rahutused. 1951. aastal sõlmitud leppe alusel naasesid Ameerika väed
Islandile, kasutades sealset lennuväebaasi 2006. aastani.
12
14. Island
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Island (viimati vaadatud 12.10.2009)
http://www.moorewallpaper.com/holiday-travel-tips-Iceland-Reykjavik-city-break-
blue-lagoon-hotel.jpg (viimati kasutatud 12.10.2009)
http://www.uaf.edu/oip/images/Photo_gallery_photos/braun_reykjavik_iceland_night.
jpg (viimati kasutatud 12.10.2009)
http://www.kallayil.com/iceland_images/iceland05.jpg (12.10.2009)
14
