1. KALAMAIMUD JA
PURUVANAD
Kääpa Põhikool
Ettekanne valmis projekti
“Mida õpetaja ei õpi, seda õpilane ei tea”
raames.
Projekti rahastas KIK

2. VEEPINNA
ELANIKUD

3. HOOGHÄND
• 1-2 mm suurused
• Liiguvad kergesti
hüpates veepinnal
• Kõhu all hüppehark
• Toituvad vees olevast
purust
• Ei talu lainetust

4. VESIVAKSUR ehk
VESIVAKSIK
• putukas
• jookseb veepinnal,
toetudes jalgadega vee
pindkilele
• toetub kõigile kuule
jalale

5. HARILIK LIUSKUR
• Liugleb mööda veepinda
• Eelistab vaiksemat vett
• Esimesed jalad saagi
püüdmiseks
• Kahte tegumist jalapaari
kasutab liikumiseks.
• Tundlad on kompimiseks
ja lõhna tundmiseks.
• On röövloom
• http://loodusluup.blogspot.com/2010/05/suu
r-putukaretk-siniallikule.html

6. KUKRIK
• Kuulub ujurite hulka
• Neil on mardikatele
omane tume kest
• Liigub veepinnal ringe
tehes
• Üks silm vaatab alla
teine ülesse
• Saba juures on tal
õhumull kaasas

7. SELGSÕUDUR
• Ujub tagurpidi
• Liigub edasi aeru taoliste
jalgade abil
• Võib süüa isegi
konnakulleseid
• Röövloom
• http://nagi.ee/photos/ippin/16059583

8. VESIHARK
• Taga on tal mulli
meenutav
hingamisputk. Tänu
sellele ei pea ise
hingamiseks veest
välja ronima.
• Tagumine jalapaar on
liikumiseks.
• Esimene jalapaar
saagi püüdmiseks.

9. VEEKIHI ELANIKUD
(elavad mõne cm
sügavuses vees)

10. VESIKIRBUD
• Keha läbipaistev
• Hingavad vees olevat
hapnikku
• Nad ei suuda ise
edasi liikuda
• Nendest algavad
paljud toiduahelad
• Nendest toituvad
paljud veeloomad

11. KALATÄI
• Rändab
• Valib ühe peremehe ja
elab tema peal
• http://fi.wikipedia.org/wiki/Kalat%C3%A4it
• Seejärel valib teise

12. VEEKOGU PÕHJA
ELANIKUD

13. HÜDRA
• Sültjas
• Ei ole kergesti
märgatav
• Tundlates on
kõrverakud, mis
võivad saagi halvata
• Vigastuse puhul on ta
võimeline kasvatama
uue tundla

14. HOBUKAAN
• Toitub tigudest ja teistest
selgrootutest
• Verd imeb apteegikaan

15. AHASKAAN
• röövtoiduline
• ilus täpiline muster
• toitub väikestest
selgrootutest
• http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_ahaskaan

16. VESIKAKAND
• Kuulub vähkide hulka
• Toitub surnud
loomadest ja
taimedest

17. VESILEST
• 1-2mm
• Silmapaistev värvus:
erepunane, kollane,
roheline
• Keha kaetud ogadega
• Jalad varustatud
ujukarvadega
• Nende vastsed on
veeputukate parasiidid
• http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/p_lestad/

18. ÜHEPÄEVIKULINE ja tema vastne
• Vastne elab vees 2-3
aastat
• Tagakeha tipus 3
peent niiti
• Seljal lõpused
• röövtoiduline
• Valmik lendab ainult
pulmalennu, munad
muneb vette
• http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Chep%C3%A4evikulised
• http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/loomad/putukad/8-3-5-3.htm

19. TONDIHOBU ja tema vastne
• Jässaka kehaga, suur
pruunikas kiil
• Temal näol on
püünismask
• Vastsed elavad paar-
kolm aastat vees

20. PURUVANA on EHMESTIIVALISE
vastne
• On aeglane
• Ainuke võimalus varjuda
teha pilliroost varje
• Taimtoiduline, võib süüa
ka veelooma mune

21. SURUSÄÄSK ja tema vastne
• Veinipunane, musta peaga
ussike
• peaaegu terves pikkuses mudas

22. TEOD
• RÄNDTIGU- võõrliik, pärit Uus-Meremaalt
• PUNNTIGU- ümar
• MUDATIGU- piklik

23. SUUR JÄRVEKARP
• Peal triibud, mille abil
saab määrata vanust
• Toitub kurnates vett läbi
päevas 35 l vett

24. KUIDAS ME SILMA ÕPIKOJAS
VEE-ELUSTIKKU UURISIME?