Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
KALAMAIMUD JA    PURUVANAD            Kääpa Põhikool       Ettekanne valmis projekti“Mida õpetaja ei õpi, seda õpilane ei ...
VEEPINNAELANIKUD
HOOGHÄND           • 1-2 mm suurused           • Liiguvad kergesti               hüpates veepinnal           •   Kõhu all ...
VESIVAKSUR ehkVESIVAKSIK            • putukas            • jookseb veepinnal,            toetudes jalgadega vee           ...
HARILIK LIUSKUR                                                 •   Liugleb mööda veepinda                                ...
KUKRIK         • Kuulub ujurite hulka         • Neil on mardikatele             omane tume kest         •   Liigub veepinn...
SELGSÕUDUR                                           • Ujub tagurpidi                                           • Liigub e...
VESIHARK           • Taga on tal mulli               meenutav               hingamisputk. Tänu               sellele ei pe...
VEEKIHI ELANIKUD(elavad mõne cmsügavuses vees)
VESIKIRBUD             • Keha läbipaistev             • Hingavad vees olevat                 hapnikku             •   Nad ...
KALATÄI          • Rändab          • Valib ühe peremehe ja              elab tema peal          •   http://fi.wikipedia.or...
VEEKOGU PÕHJAELANIKUD
HÜDRA        • Sültjas        • Ei ole kergesti            märgatav        •   Tundlates on            kõrverakud, mis    ...
HOBUKAAN           • Toitub tigudest ja teistest               selgrootutest           •   Verd imeb apteegikaan
AHASKAAN                                                    •   röövtoiduline                                             ...
VESIKAKAND             • Kuulub vähkide hulka             • Toitub surnud               loomadest ja               taimedest
VESILEST                                                   • 1-2mm                                                   • Sil...
ÜHEPÄEVIKULINE ja tema vastne                                                  • Vastne elab vees 2-3                     ...
TONDIHOBU ja tema vastne             • Jässaka kehaga, suur                 pruunikas kiil             •   Temal näol on  ...
PURUVANA on EHMESTIIVALISEvastne             • On aeglane             • Ainuke võimalus varjuda                 teha pilli...
SURUSÄÄSK ja tema vastne             • Veinipunane, musta peaga               ussike             • peaaegu terves pikkuses...
TEOD•   RÄNDTIGU- võõrliik, pärit Uus-Meremaalt•   PUNNTIGU- ümar•   MUDATIGU- piklik
SUUR JÄRVEKARP           • Peal triibud, mille abil               saab määrata vanust           •   Toitub kurnates vett l...
KUIDAS ME SILMA ÕPIKOJASVEE-ELUSTIKKU UURISIME?
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Kalamaimud ja puruvanad

1,383 views

Published on

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Kalamaimud ja puruvanad

  1. 1. KALAMAIMUD JA PURUVANAD Kääpa Põhikool Ettekanne valmis projekti“Mida õpetaja ei õpi, seda õpilane ei tea” raames. Projekti rahastas KIK
  2. 2. VEEPINNAELANIKUD
  3. 3. HOOGHÄND • 1-2 mm suurused • Liiguvad kergesti hüpates veepinnal • Kõhu all hüppehark • Toituvad vees olevast purust • Ei talu lainetust
  4. 4. VESIVAKSUR ehkVESIVAKSIK • putukas • jookseb veepinnal, toetudes jalgadega vee pindkilele • toetub kõigile kuule jalale
  5. 5. HARILIK LIUSKUR • Liugleb mööda veepinda • Eelistab vaiksemat vett • Esimesed jalad saagi püüdmiseks • Kahte tegumist jalapaari kasutab liikumiseks. • Tundlad on kompimiseks ja lõhna tundmiseks. • On röövloom• http://loodusluup.blogspot.com/2010/05/suu r-putukaretk-siniallikule.html
  6. 6. KUKRIK • Kuulub ujurite hulka • Neil on mardikatele omane tume kest • Liigub veepinnal ringe tehes • Üks silm vaatab alla teine ülesse • Saba juures on tal õhumull kaasas
  7. 7. SELGSÕUDUR • Ujub tagurpidi • Liigub edasi aeru taoliste jalgade abil • Võib süüa isegi konnakulleseid • Röövloom• http://nagi.ee/photos/ippin/16059583
  8. 8. VESIHARK • Taga on tal mulli meenutav hingamisputk. Tänu sellele ei pea ise hingamiseks veest välja ronima. • Tagumine jalapaar on liikumiseks. • Esimene jalapaar saagi püüdmiseks.
  9. 9. VEEKIHI ELANIKUD(elavad mõne cmsügavuses vees)
  10. 10. VESIKIRBUD • Keha läbipaistev • Hingavad vees olevat hapnikku • Nad ei suuda ise edasi liikuda • Nendest algavad paljud toiduahelad • Nendest toituvad paljud veeloomad
  11. 11. KALATÄI • Rändab • Valib ühe peremehe ja elab tema peal • http://fi.wikipedia.org/wiki/Kalat%C3%A4it • Seejärel valib teise
  12. 12. VEEKOGU PÕHJAELANIKUD
  13. 13. HÜDRA • Sültjas • Ei ole kergesti märgatav • Tundlates on kõrverakud, mis võivad saagi halvata • Vigastuse puhul on ta võimeline kasvatama uue tundla
  14. 14. HOBUKAAN • Toitub tigudest ja teistest selgrootutest • Verd imeb apteegikaan
  15. 15. AHASKAAN • röövtoiduline • ilus täpiline muster • toitub väikestest selgrootutest• http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_ahaskaan
  16. 16. VESIKAKAND • Kuulub vähkide hulka • Toitub surnud loomadest ja taimedest
  17. 17. VESILEST • 1-2mm • Silmapaistev värvus: erepunane, kollane, roheline • Keha kaetud ogadega • Jalad varustatud ujukarvadega • Nende vastsed on veeputukate parasiidid• http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/p_lestad/
  18. 18. ÜHEPÄEVIKULINE ja tema vastne • Vastne elab vees 2-3 aastat • Tagakeha tipus 3 peent niiti • Seljal lõpused • röövtoiduline • Valmik lendab ainult pulmalennu, munad muneb vette• http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Chep%C3%A4evikulised• http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/loomad/putukad/8-3-5-3.htm
  19. 19. TONDIHOBU ja tema vastne • Jässaka kehaga, suur pruunikas kiil • Temal näol on püünismask • Vastsed elavad paar- kolm aastat vees
  20. 20. PURUVANA on EHMESTIIVALISEvastne • On aeglane • Ainuke võimalus varjuda teha pilliroost varje • Taimtoiduline, võib süüa ka veelooma mune
  21. 21. SURUSÄÄSK ja tema vastne • Veinipunane, musta peaga ussike • peaaegu terves pikkuses mudas
  22. 22. TEOD• RÄNDTIGU- võõrliik, pärit Uus-Meremaalt• PUNNTIGU- ümar• MUDATIGU- piklik
  23. 23. SUUR JÄRVEKARP • Peal triibud, mille abil saab määrata vanust • Toitub kurnates vett läbi päevas 35 l vett
  24. 24. KUIDAS ME SILMA ÕPIKOJASVEE-ELUSTIKKU UURISIME?

×